KODUTUS KUI SOTSIAALNE PROBLEEM - PÕHJUSI JA SELETUSI TARTU LINNA TÄISEALISTE KODUTUTE NÄITEL

Käesoleva uurimuse eesmärk on otsida riske ja riskide kuhjumist inimese suhetes erinevate elukeskkondadega, mis on viinud neid äärmuslikult tõrjutud sotsiaalse olukorrani. Elukeskkonna all mõistetakse inimesega kokkupuutuva loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna tegurite kogumit, mis mõjutab või võib mõjutada inimese tervist ja käitumist (Barnett & Casper, 2001).
Käesolevas uurmustöös kasutati kvalitatiivset uurimisemeetodit. Kvalitatiivse uurimismeetodi valikupõhjuseks on uuritava nähtuse keerukas ühene määratlemine ning nähtuse uudsus. Kodutust puudutatavad andmed on Eestis puudulikud ja variatiivsed ning nende põhjal on raske teostada veel kvantitatiivset analüüsi. Kvalitatiivsed meetodid ei keskendu uurimisobjekti või muutujate erinevatele statistilistele seostele, vaid nähtustele, mis ei ole kirjeldatavad statistiliste seoste kaudu. Arvesse võetakse ka erandlikke juhtumeid, mille interpretatsioon mahub samuti uurimuse raamidesse (Lagerspetz, 2002). Kui mingi nähtuse olemasolu on teada, võib kvalitatiivse meetodiga püüda seda lokaalselt seletada (Allaste, 2001). See tähendab, et mingit nähtust lahatakse piiritletud tingimustes, kirjeldades ühte sihtrühma kindlas kohas.

2.2. Uurimuse teoreetiline lähtekoht

Kirjanduse põhjal võib väita, et kodutuse tekkepõhjustes, probleemides ja vajadustes on ajaloolises plaanis toimunud muutused ning, et kodutud ei ole ainult üks homogeenne sotsiaalne grupp. Kodutust põhjustavaid tegureid on mitmeid ja nende hulk suureneb pidevalt. Sotsiaaltöö seisukohalt ei ole traditsioonilise teenuse osutamine ainult ainelise toetuse näol enam piisav. Selleks, et osutada mitmekülgsemat teenust või hoopis ennetada äärmuslikku tõrjutust, on vajalik saada ülevaade kodutuks jäänud inimeste problemaatilisest käitumisest, põhjustest ning otsustavatest elusündmustest.
Kasutades käesolevat uurimismetoodikat püüab autor vaadelda kodutuse kujunemist kui terviklikku protsessi, keskendudes seejuures kodutuks jäänud isikute lapsepõlvest, isiklikust elust täiskasvanueas ning tööelust pärinevatele kodutust põhjustavatele või soodustavatele asjaoludele.
Sellest lähtuvalt püstitab töö autor, tuginedes teoreetilises ülevaates toodud andmetele ja töö eesmärgile järgmised uurimisküsimised:
1. Millised sotsiaalsed riskid isikute erinevatel eluperioodidel on soodustanud või vallandanud kodutuks olemise?
2. Kas ja kuidas kodutus mõjutab isiku elu?
3. Millised on kodutusest väljapääsemise strateegiad?
4. Millised on kodutuks jäänud isikute ühiskonnapoolsed ootused?
5. Millised muutused on toimunud kodutuse geneesis? Mis on neid muutusi põhjustanud?
6. Millega peaksid sotsiaaltöötajad arvestama nn 'uuema põlvkonna' kodututele teenuse osutamisel?

2.3. Andmekogumismeetod
Andmete kogumiseks kasutati poolstruktureeritud e temaatilist süvaintervjuud. Intervjueerimise käigus intervjueeritavat ainult suunati, mitte ei antud konkreetseid vastusevariante. Intervjuu koosnes 30 küsimusest, mis vastavalt intervjuu käigus võisid sisaldada erinevaid alaküsimusi. Intervjuu küsimustik on välja töötatud töö autori poolt spetsiaalselt käesoleva bakalaureusetöö jaoks (Lisa 1).
Intervjuu jaguneb 8 teemaks:
1. Üldinfo. Isiku üldised andmed: vanus, perekonnaseis, haridus, kodutuse kestvuse aeg, laste arv ning koht, kus viibis intervjueerimiseelsel ööl (küsimused 1 - 4).
2. Lapsepõlv. Isiku suhted vanematega ning vanemate omavahelised suhted (küsimused 5 - 7 ).
3. Hariduskäik. Isiku hariduse omandamise viis, mis takistas või soodustas hariduse omandamist ning rahulolu omandatud haridustasemega (küsimused 8 - 4).
4. Isiklik elu täiskasvanuna. Suhted vastassugupoole, päritoluperekonna ja lastega ning sõpruskonna kirjeldus (küsimused 12 - 16).
5. Tööelu. Isiku töökäik ning töökaotuse põhjused (küsimused 17 - 19).
6. Kodukaotus. Viimane isikliku elamispinna omamise vorm ning elukoha kaotuse põhjused (küsimused 20 - 23).
7. Kodutus. Kodutusega toimetulek ning kodutuse mõju isikule (23 - 26).
8. Kodutuse staatusest väljapääsemine. Isiku kodutusest väljumise tahte ja strateegiate ning ühiskonnapoolse abi ja ootuste väljaselgitamine (küsimused 27 - 30).

2.4. Valim
2.4.1. Respondentide valiku kriteeriumid.

Tartu linna kodutute valiku üheks põhjuseks oli see, et kodututealastes uurimustes on peamiselt domineerinud pealinnad. Ebaselge on see, mis on sotsiaalse ja ruumilise kihistumisega toimunud väiksemates linnades. Kuna kodutus on peamiselt linnadega seonduv probleem, siis leiab autor, et Tartu elanike arv on piisav uurimuse läbiviimiseks.
Intervjueeritavateks on täisealised üksikud mõlemast soost kodutuks jäänud isikud, kes viibivad Tartu linna territooriumil. Täisealiste üksikute kodutute valiku üks põhjus seisneb selles, et erinevate uurimustulemuste põhjal on nende arv kodutute hulgas kõige suurem ning sageli on nad stigmatiseeritud abiandjate poolt kui abi mitteväärivad isikud (Swärd, 1999).
Kodutu isiku kodutuks olemise kriteeriumi määrab antud töös ära isiku isikliku või seaduslikul alusel kasutatava elamispinna puudumine vastavalt tema ütlustekohaselt. Ajutine illegaalsel ja/või tuttavate, sõprade elamispinnal või varjupaigas viibimine ei tähenda kodu olemasolu.

2.4.2. Valimi kirjeldus.

Küsitluses osales kokku 6 Tartu linna territooriumil viibivat kindla elamispinna kaotanud isikut. Vastanutest mehi on 4 ja naisi 2. Respondentide keskmine vanus on 49,2 aastat. Kõige noorem vastanutest on 43-aastane mees ja kõige vanem 59-aastane naine. 6-st vastanust 4 on Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna kliendid, kellele on osutatud vähemalt viimase nelja kuu jooksul vältimatut sotsiaalabi so toidu- ja riideabi. Keskmine kodutuks olemise aja kestvus on 1,7 aastat (kõige vähem 10 kuud ja enim 2,5 aastat). Valimi täpsem kirjeldus (vanus, perekonnaseis, haridus, omandatud eriala, laste arv, kodutuks olemise perioodi kestvus, sissetulekute olemasolu, üldine intervjueerijapoolne hinnang tervislikule seisundile ja välimusele) on esitatud eraldi lisas (Lisa 2).

2.5. Uurimuse käik

Uurimus viidi läbi Tartu linnas 2003. aasta märtsis. Intervjueeritavate leidmiseks kasutati Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna ning Tartu Pauluse kiriku juures oleva supiköögi töötajate kaasabi. Intervjuud viidi läbi kahe nädala jooksul. Intervjueerimiskohaks oli ühe respondendi puhul Tartu Pauluse kirikus olev abiruum. Kahe respondendi intervjueerimine toimus nende viibimiskohas ning kolm intervjuud viidi läbi Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna Tähtvere-Veeriku piirkonnakeskuse ruumides.
Respondentide valik toimus juhuslikult, vastavalt nende valmisolekule intervjuud anda. Need, kelledega olid eelnevalt intervjueerimisaeg kokku lepitud, pidasid ajast täpselt kinni. Kodutute tõrjuvat suhtumist tundis töö autor Pauluse kiriku supiköögis, kus meessoost kliendid ei soovinud luua kontakti intervjueerijaga. Samas oli vabatahtlikult nõus intervjuud andma naissoost isik. Teistes intervjueerimiskohtades autor seda enam ei tunnetanud. Kontakti oli üldjuhul raskem saavutada nendega, kes ei olnud sotsiaalabi kliendid. Samas tundus, et sotsiaalabi kliendid olid ettevaatlikumad teatud probleemidest rääkimisel ja võisid anda sotsiaalselt soovitavaid vastuseid (nt alkoholitarbimine). Peale usaldussuhte saavutamist muututi avameelsemaks ning räägiti põhjalikult oma probleemidest. Kaks intervjueeritavat olid vaimselt väga ebastabiilsed ning nende kõne hüplev ning raskesti jälgitav. Nendel juhtudel, kus intervjuud viidi läbi isiku viibimiskohas (elamiskõlbmatud majad), kasutati respondendi motiveerimiseks rahalist tasustamist. Intervjuude andmine kujunes osadele intervjueeritavatele emotsionaalselt koormavaks, mis väljendus hetkelistes nutma hakkamistes.
Töö autor oli esmalt kavandanud intervjuusid mitte läbi viia sotsiaalabi osakonna ruumides, kuna uurimused on näidanud, et paljud kodutud on kartlikud ja tõrjuvad ametiasutuste suhtes ning see võib mõjutada intervjuu tulemusi. Uurimuse läbiviimise käigus muutus andmete kogumine kodutute viibimiskohtades ja supiköögis intervjueerijale emotsionaalselt koormavaks. Seetõttu intervjueeriti neid isikuid, kes olid juba sotsiaalabi kliendid, edaspidi sotsiaalabi osakonna ruumides.

2.6. Analüüsimeetod

Respondentidega läbiviidud intervjuud salvestas, liteeris ning analüüsi hõlbustamiseks kodeeris käesoleva töö autor. Tulemuste analüüsimisel kasutati tekstianalüüsi 'cross-case'meetodit (Schwandt, 1997): vaatluse alla võeti eri vastajate vastustest pärit konkreetse teemaga seotud lõigud ning põhistatud teooriat. Strauss & Corbin'i (1990; viide Ezzy, 2002) järgi on andmete töötlemisel põhistatud teoorias keskseks protsessiks kodeerimine, mis aitab välja tuua teemasid ja mõtteid, mida andmed sisaldavad. Uurija püüab teha süsteemset kokkuvõtet kogutud andmetest neid kodeerimise kaudu ühendades.
Kodeerimisel selekteeris töö autor analüüsiskeemi koostamiseks teemad esmalt põhikategooriateks, seejärel alamkategooriateks ning kirjeldavateks koodideks (Lisa 3). Eraldi tuuakse iga respondendi puhul välja ka erinevate kategooriate esinemissagedus, mis võimaldab läbivalt jälgida respondentide käitumismustreid (Lisa 4). Põhikategooriad olid enne uurimuse läbiviimist kindlalt piiritletud, alamkategooriad ilmnesid uurimuse käigus. Töö järelduste tegemiseks kasutati teljesuunalist e aksiaalset kodeerimist, mille eesmärgiks on ühendada erinevad koodid ümber kesksete kategooriate.
Respondentide konfidentsiaalsuse huvides kasutati nende tsiteerimisel järgmist viitamissüsteemi: M (number) ja N (number), kus M ja N tähendavad intervjueeritava sugu (M - mees; N - naine) ning järgnev number näitab mitmes intervjueeritav oli kõikidest respondentidest. Näiteks M3 tähendab, et vastajaks on kolmas meessoost isik 4-st meessoost respondendist.
Lisaks uuritava rühma kirjeldamisele ja analüüsile esitab autor ka nõrgad kohad sotsiaalhoolekandetöö reguleerimisel antud valdkonnas. Kirjeldamine ei tähenda kausaalse seletuse leidmist, vaid nähtuse arusaadavaks tegemist (Lagerspetz, 2002). Lisaks vahetule materjalile kasutatakse taustaks või väidete tõestamiseks olemasolevat statistikat ja varasemaid uurimusi.

3. ANALÜÜS
3.1. Lapsepõlv

Intervjueeritavatel paluti kirjeldada isiklikke suhteid vanematega, vanematevahelisi suhteid ning viisi, kuidas toimus päritoluperekonnast lahkumine. Antud teema puhul on eranditult kõik vastajad väga napisõnalised, kuid keegi ei jätnud vastamata.
Pere terviklikkus
Otsest küsimust pere terviklikkuse kohta intervjueeritavatele ei esitatud. Läbi suhete küsimuse vanematega selgus, et kaks vastanut elas koos mõlema vanemaga, kolmel vastanust vanemad lahutasid erinevatel perioodidel ning ühel vastanul oli üks vanem surnud.

Vanemate lahkuminek:
N2: …isa ja ema läksid lahku tänu sellele /…/ Ma olin siis üheksane.
M1: Ma olin neliteist kui vanemad lahku läksid. Ma olin veel koolis.
N1: No olid lahus…

Vanemate surm:
M2: Ma olin kolmene, kui ema suri.

Kooselu mõlema vanemaga:
Kaks vastanut elas koos oma mõlema vanemaga. See oli intervjuu käigus arusaadav ning intervjueeritavad seda eraldi ei sõnastanud.
Vanematevahelised suhted
Vanematevahelisi suhteid kirjeldatakse üsnagi pealiskaudselt. Alguses tuuakse välja positiivne läbisaamine, hiljem selgub, et esines ka probleeme suhetes.

Rahuldav läbisaamine:
M1: Kui nad koos olid, siis nad said ikka läbi omavahel.
M3: Minu arvates said nad omavahel ikka kenasti hakkama. Eks seal vahel ütlemist tuli, aga isa hoidis ema. Ema ei käinud töölgi, oli koduperenaine…

Määratlemata probleemid suhetes:
M2: Isaga nad ka seal hästi ei saanud läbi ja ma ei tea noh… omad probleemid seal…
N1: …alguses elasid koos, nagu ikka perekonnaelu on…aga hiljem läksid lahku…

Rahvusest tingitud probleemid:
N2: Mu ema on venelanna /…/ Meie suguvõsa nagu ei pooldanud seda, kuna ema oli venelanna. Ja siis oli neil pidevalt tülid ja arusaamatused…
Vanematevahelisi suhteid kirjeldatakse kahel juhul rahuldavatena. Ühel juhul isegi siis, kui eelnevalt on teada, et vanemad on lahutanud. Ülejäänud mainivad probleeme suhetes. Ainult ühel juhul osatakse põhjendust tuua, milleks oli rahvusest tingitud ebakõla.

Suhted vanematega
Suhetes vanametega tuuakse negatiivsena välja vanematepoolne ükskõiksus ja hoolimatus, liigne tööga hõivatus, alkoholitarbimine, kasuvanematepoolne negatiivne hoiak ja füüsiline karistamine. Positiivsena kirjeldab oma suhet vanematega ainult kaks respondenti. Üks neist mainib hiljem vanematepoolset füüsilist karistamist ning isa liigset alkoholitarbimist.

Vanematepoolne ükskõiksus ja hoolimatus:
N2: Ega isa sellest hoolinud /…/ Eks peale kodunt põgenemist vanaema mind ainukesena aitas…

Kasuvanemapoolne negatiivne hoiak:
N2: Siis abiellus isa endise ülikoolikaaslasega. Ja kasuema suunati mul hambaarstina tööle Saaremaale. Siis nad võtsid mind ka kaasa sinna. Siis ma olin kümne aastane. Elasin ma seal kuus aastat. Aga kasuema oli nagu sellest muinasjutust õel ja kuri. Ja mõtles igasuguseid karistusi välja, no nii oma lõbuks nagu poolenisti.
M2: Kasuemaga oli muidugi probleeme seal, no ta ei olnud mu oma ema. Mu oma ema on surnud /…/ No, kasuemaga alguses tulid šokolaadid ja kompvekid ja värgid ja aga need ei olnud ju need ikka. Ei olnud oma ema ja… ikka virises ja pirises ja…

Vanemate liigne tööga hõivatus:
M4: Aga samal ajal oli too aeg, kus inimesed pidid hästi palju tööd tegema. No ühesõnaga nagu praegugi - hommikul läksid ja öösel tulid kuskil tagasi /…/ Ja noh mina olin niiöelda vanaema laps, nii kaua kui vanaema oli.
N1: Eks me õega ise kasvasime /…/ Ega ema pidi kõik aeg tööl seal põllul ja igal pool olema…

Füüsiline karistamine:
M1: … ma käisin vist kolmandas klassis. Ma ei õppinud ühte laulu ära ja ma sain laulmises ühe. Ja siis ma sain rihma ja kohe kõvasti sain.

Vanemate alkoholitarbimine:
M1: Eks isal ka vahepeal tekkis seda viinavõtmist, …aga ta ei jätnud kunagi oma kohustusi unarusse…
M4:… ja eks ta võttis ikka napsu ka…
N1: Eks see kasuisa võttis ikka kõvasti viina ja siis me õega kartsime teda kohe…

Positiivne suhe:
M1: Ei noh, meie saime hästi läbi küll…
M3: Meie saime niiöelda hästi hakkama omavahel kõik…
Suhted vanematega on erinevad. Peaaegu kõik respondendid oskasid välja tuua suuremaid või väiksemaid probleeme suhetes vanematega. Ainult üks respondent mainis läbinisti positiivset suhet vanematega.

Päritoluperekonnast lahkumise põhjused
Halbade suhete tõttu kodust lahkumist nimetavad need respondenid, kes kasvasid koos kasuemaga (Lisa 5). Kodust lahkumise põhjustena nimetatakse veel õppima- ja tööleasumist ning elukaaslase leidmist. Üks respondent, kes mainis ka positiivseid suhteid vanematega, elas täiskasvanueas koos emaga.

Õppima- ja tööleasumine:
M1: Õppisin Paides traktoristiks. Sinna sain töö ja elamise ühiselamus.

Probleemsed suhted vanematega:
N2: Muidugi see elu oli piinarikas ja eks ma kirjutasin ja rääkisin vanaemale, isa emale, kes Tartus elas ja ükskord põgenesin kodunt lihtsalt ära.
M2: Ega ma seal selle kasuemaga läbi ei saanud. Tahtsin sealt ära…

Elukaaslase leidmine:
N1: Läksin ära mehe juurde elama /…/ Olin siis 17. Saime siis kolhoosi poolt elamise…
M3: Võtsin naise ja hakkasime omaette elama tema juures.

Elamine koos vanematega:
M3: Ega ma kusagile läinudki. Elasime koos, kuni algul suri isa, siis jäime emaga kahekesi. Hiljem abiellusin ja elasime koos isa korteris. Mõne aasta pärast suri ka ema…
Neljal juhul toimus varane päritoluperekonnast lahkumine so enne täisealiseks saamist: Ühel juhul elati koos vanematega täisealiseks saamiseni ning teisel juhul kuni vanema surmani.

3.2. Hariduskäik
Vastajatelt küsiti, milline on nende omandatud haridus, kuidas hariduse omandamine toimus, mis soodustas või takistas hariduse omandamist ning kas ollakse rahul omandatud haridustasemega.
Hariduse omandamist takistavad faktorid
Hariduse omandamist kirjeldades jagunesid respondentide vastused kaheks - ühed olid need, kes nimetasid takistavaid faktoreid, teised, kes leidsid, et need puudusid. Takistavate asjaoludena toodi välja:

Varane päritoluperekonnast lahkumine; ebaadekvaatne toimetulek uues keskkonnas:
N2: Siis ma tulin vanaema juurde Tartusse kümnendasse klassi Treffnerisse.
N2: No aga ei olnud selle linna eluga harjunud ja pääsesin nagu puurist ja siis ei läinud see õppimine hästi enam ja…viimast klassi lõpetasin siis kaugõppes.

Sagedased elukohavahetused:
N1: …10 klassi Tartus. No mitte päris. Isa ja ema kolisid välja, aga ülejäänud lõpetasin Kanepis ja igal pool…Eks oli raske jälle uues koolis ja õppimine läks ka vahepeal kehvasti…

Huvi puudumine õppimise vastu:
M2: 11 klassi. Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikum 4 kursust. Mul jäi lõpetamata…hulkusime niisama ringi ja tegime nooruse lollusi…
M1: Ei noh, kooliteel mul, kuidas öelda, vahepael hästi ja vahepeal oli rahuldav /…/ mul probleeme ikka natuke oli /…/ Lihtsalt ei huvitanud see õppimine niivõrd…
Takistavaid faktoreid hariduse omandamisel nimetasid ainult need respondendid, kelle vanemad olid lahutatud või sagedasti elukohta vahetanud (Lisa 4).

Hariduse omandamist soodustavad faktorid
Ainult kahe respondendi vastustest selgus, et neil ei esinenud takistusi hariduse omandamisel. Nemad olid pärit perekonnast, kus elati koos mõlema bioloogilise vanemaga. Õppimist soodustavateks asjaoludeks oli:

Isiklik tahe õppida:
M3: Mulle istus küll õppimine /…/ Eks neid tagasilööke ka tuli, aga üldjuhul oli kõik korras. Tahtsin ikka kõrgkooli edasi minna…

Soov ennast pidevalt täiendada:
M4: Normaalselt läks /…/ Siiamaani katsun ikka mõne raamatukese hankida lugemiseks, muidu vaim väsib…

Vaimsete eelduste olemasolu:
N2: …õppimine iseenesest minu jaoks raske ei ole…
Kuuest vastanust neljal esines mingi hariduse omandamist segav faktor. Üks respondent mainis küll alguses hariduse omandamist takistava faktorina varast päritoluperekonnast lahkumist ning linnakeskkonnas mittehakkamasaamist. Hiljem lisas, et õppimine kui teadmiste omandamise protsess, tema jaoks iseenesest raske ei olnud.
Haridustee katkemise põhjused
Otsest küsimust haridustee katkemise kohta respondentidele ei esitatud. Kui intervjuu käigus ilmnes, et haridustee oli katkenud, esitati täiendav küsimus katkemise põhjuste väljaselgitamiseks.

Terviseprobleemidest tingitud materiaalsed raskused:
M3: Käisin kolm aastat EPA-s ära ja siis juhtus avarii. Ma olin autojuht siis. Panin hea piraka, mitu kuud olin pikali. Siis jäi mul koolis vahe sisse. No ei saanud enam niimoodi edasi, raha ei jätkunud elu elamiseks…

Vanema surmast tingitud materiaalsed raskused:
M3: Mul suri isa ära ja ema sai ainult toitjakaotuspensioni…No, siis ma mõtlesin, mida ma siis teen. Mina ja tema, eks ole /.../ aga kui ma lähen nüüd kooli, millest ma elan. Minul ei olnud mingit valikut…mina läksin muidugi tööle.

Probleemne käitumine:
M2: Oma lollusest /…/ noor poiss olin ja sai tempe teha ja selles oligi see millepärast jäigi too kool pooleli…

Ajateenistusse värbamine:
M2: … ja siis võeti vene sõjaväkke ära …
Selgus, et soovitud haridustee oli katkenud kahel respondendil. Mõlemad esitasid kaks põhjust samaaegselt. Esimene neist mainis õnnetusjuhtumist tingitud terviseprobleeme ning isa surma, mis mõlemad viisid raske materiaalse olukorra tekkeni. Teine respondent nimetas põhjuseks isiklikust käitumisest tingitud probleeme ning ajateenistusse värbamist.
Hinnang omandatud haridustaseme kohta
Kuuest respondendist viis esitasid omapoolse arvamuse omandatud haridustasemega rahulolu kohta. Üks respondent ei omanud kindlat seisukohta ja ei osanud küsimusele vastata.

Rahulolu omandatud haridustasemega:
N1: Üleüldiselt kümme klassi. Olen rahul sellega…
M1: Üksteist klassi… Mis sellel haridusel viga on. Praegu istuvad ka kõrgharidusega inimesed ilma tööta.

Kahjutunne, lootuste mittetäitumine:
N2: Mul on kahju sellest, et ma edasi õppima ei läinud. Oleks mingi eriala kindel siis…

Võinuks olla parem haridus; leppimine olemasoleva haridustasemega:
M4: Mul on keskharidus. Muidugi oleks võinud edasi õppida, aga ega ainult haridus ei anna sulle tööd ja rahulolu eluga…
M3: Käisin kolm aastat EPA-s /…/ Eks ta muidugi oleks parem olnud kui kõrgkooli diplom taskus oleks praegu /…/ Aga ma ei ole kindel, kas siis oleks asjaolud teisiti praegu.
Kaks respondenti olid kindlalt veendunud rahulolus omandatud haridustasemega. Ühel oli kahjutunne, et ei omandanud kindlat elukutset. Ülejäänud lepivad oma haridusega ning ei ole päris kindlad, kas parem haridus oleks muutnud nende praegust elukvaliteeti.

3.3. Isiklik elu täiskasvanuna

Respondentidel paluti vastata küsimustele, millised on olnud suhted vastassugupoolega. Paluti kirjeldada kontakte päritoluperekonna liikmete ja oma lastega (juhul kui need olid olemas) ning rääkida, milline on olnud sõpruskond. Lisaks küsiti küsimus isiklike harjumuste kohta st kas tarbitakse sõltuvusaineid.
Suhete iseloomustus vastassugupoolega. Suhete katkemise põhjused
Suhteid vastassugupoolega iseloomustab probleemide olemasolu lähisuhetes ning oskamatus suhteid hoida. Mõlema naisrespondendi suhetes on esinenud korduvat vägivaldsust elukaaslaste poolt.

Abikaasa või elukaaslase lahkumine:
M3: …oma daamiga ma olin koos 16 aastat umbes. Kirjade järgi olen praegugi. Tegelikult, aga noh… 89-ndast aastast enam ei ole. Alati on asi kahepoolne, aga noh… mina ütleks niimoodi, põhimõtteliselt mu daam leidis, ühesõnaga teise endale. Kellel oli suurem palk, kellel oli masin, kel oli maja.
M4: Mul on lausa kaks perekonda olnud. Armastus oli ja läks ära ja armastus tuli ja ühesõnaga esimese naise juurest läksin ise ära, aga teine läks minu juurest ära.
N1: Laste isa läks minema. Ütles, et anna mulle süüa. Kogu aeg ütles, anna süüa…

Elukaaslase surm:
M2: Olen vallaline. Naised on kõik ära surnud. No mitte abikaasad, vaid olen lihtsalt vabalt elanud.

Elukaaslase poolt põhjustatud füüsiline vägivald:
N2: Kakskümmend neli olin kui abiellusin. Seitse aastat elasime. Mu mees oli väga vägivaldne, nagu ei saanud enam /…/ Siis ma elasin veel vabaabielu ühe inimesega kümme aastat. Täpselt samad probleemid /…/ Olen palju füüsiliselt kannatanud.
N1: Ja, ta on peksnud mind, see praegune tuttav, ja eelmised mehed.

Suhete mittesoovimine:
M1: Ei noh, mina olen baltimaade vaba härra. Mina üle kolme päeva ühtegi naist kinni ei hoia. Ei ole tahtnud endale naist.
Intervjuudest selgub, et respondentide kooselu vormid vastassugupoolega on erinevad. Ainult üks vastanutest on elanud ühekordses ametlikus abielus ning üks pole soovinud kooselu vastassugupoolega. Ülejäänud neli on elanud korduvaid kooselusid. Kahe respondendi suhted on katkenud abikaasa või elukaaslase lahkumisega, ühel elukaaslaste surmadega. Mõlemad naissoost respondendid on korduvalt kokku puutunud füüsilise vägivallaga oma elukaaslaste poolt, mis on viinud lõpuks suhete katkestamiseni.
Kontaktide puudumise põhjused päritoluperekonnaga
Neljal vastanul kuuest olid mõlemad vanemad surnud. Üks respondent mainis vanematepoolse huvi puudumist ning ühel oli üks vanem surnud kuid teise vanema ja vennaperega ei suhelnud, kuna soovis olla sõltumatu.

Vanematepoolse huvi puudumine:
N2: Isa juures ma käin no nelja-viie aasta jooksul korra /…/ Ta teab, et ma elan kellegi tuttava juures, aga rohkem mitte midagi. Ta ei otsi minuga kontakti ega ole huvitatud minu aitamisest.

Vanema(te) surm:
M2: Nüüd nad on mõlemad surnud.
M4: Sest paps kadunuke on juba 15 aastat mulla all.
M1: Mõlemad on surnud.
N1: Jah, kõik on surnud juba.
M3: Nad mõlemad on juba ammu mulla all.

Soov olla sõltumatu:
M4:Ema on väga vana ja elab vennaperega koos. Nemad tahtsid elada oma elu ja mina tahan ka elada oma elu. Ma ei leia, et minu elu peaks olema selline, et peaks iga matsiga kogu aeg kemplema. Ma leian, et see ei vääri küünlaid.
Viiel vastajal kuuest olid mõlemad vanemad surnud. Vanemate surm on põhjustanud tugivõrgustiku hõrenemise. Üks respondent oli sõltumatuse nimel nõus loobuma suhetest päritoluperekonnaga. Siin peegeldub ka õdede-vendade vaheline võistluslikkus, kus intervjueeritav tunneb ennast kaotajana. Ükski respondent ei maininud positiivset suhet elus oleva päritoluperekonna liikmega. Mainiti vanematepoolse huvi puudumist, mis muudab probleemseks lähima tugivõrgustiku hoidmise ning süvendab veelgi distantseerumist vanematest.

Suhted lastega
Kuuest respondendist neljal on täisealised lapsed (Lisa 2). Ka antud teema puhul (nagu suhted vanemategagi) olid vastajad väga napisõnalised. Suhetes lastega toodi välja korralike suhete puudumist, suhete ja laste vähest tähtsustamist ning füüsilist vägivalda ühe respondendi puhul, kelle kaks last neljast olid kasvanud lastekodus.

Usalduslike suhete puudumine:
M3: Aga noh, tütar oli ikkagi meelestatud minu vastu, sellepärast, et ma tema mamma puksisin välja oma korterist. Ühesõnaga meil ei olnud korralikke suhteid, no ei ole tänapäevani.

Suhete vähene tähtsustamine:
M2: Lapsi on, aga see ei ole kõige tähtsam.
M4: Poeg elab ema juures. Seal on uus perekond, mida mina seal enam torgin.
§ Lastest loobumine:
N1: Mul olid osad lapsed lastekodu antud sellepärast, et mul ei olnud süüa. Nad olivad siis kuskil kahesed.

Lastepoolne füüsiline vägivald:
N1: Aga vot emast ei ole enam asja /…/ Nii alatult tuli mulle kallale, see vanem tüdruk, kes oli ka lastekodus, tuli mulle juurde ja ütles, ema ma panen sulle noaga. Tema suitsetab ja istub mul siin päeval raudteejaamas. Ma ütlesin, et tüdruk, mis sa teed, lapsekene, mis sa teed. Ta ütles mulle nii halvasti, jah /…/ Ma teen sulle lõpu.
Suhetes oma lastega ühtegi positiivset juhtumit ei kirjeldatud. Kajastub suhete vähene tähtsustatus ning ükskõiksus oma laste käekäigu suhtes. Ka omaloodud lähisuhete tugivõrgustiku osa, mis on moodustunud lastest, on küllaltki puudulik. Intervjueeritavate suhteid lastega iseloomustab kaugenemine, võõrandumine, vägivaldusus ning alavääristamine.

Isiklikud harjumused
Respondentidelt küsiti kas nad tarbivad sõltuvusaineid kui 'jah', siis milliseid ja kui suures ulatuses. Respondendid jagunesid kaheks: need, kes tarvitasid oma sõnul alkoholi mõõdukalt ning ülejäänud, kes tegid seda sageli. Seega on alkoholitarbimine valdav ning kasutatakse enamasti toimetulekustrateegiana - pinge alandajana.

Mõõdukas alkoholitarbimine:
N2: Vahest, aga noh…ma ei ütleks küll, et ma mingi…ühesõnaga probleeme see ei tekita.
N1: No vahest ühe pitsikese kui närv on nii püsti aetud. Ma ei jõua arsti juurde minnagi. Palderjani tablette palusin, siis ma jään rahulikuks, aga muidu ei saa…
M4: Eks ikka saab viina ka vahepeal võetud. Ega seda nii tihti ka ei saa juua, selleks on ka ju raha vaja.
M2: No ma ei võta palju viina niimoodi aga noh pitsikese muidugi võtan ja aga noh siis ei mõtle selle elu peale.

Sage alkoholitarbimine:
M2: No eks see viinaviga ka. Viina läheb siin /…/ see on niisugune, viin on see tead, ma ei oska öelda, see nagu… natuke rahustab…
M1: No, tead, nagu need ehitusmehed ikka on. Vahel tekkis seal viinavõtmisi ja/…/ No siis hakkas juba sinnapoole kiskuma /…/Eks seltskond, seltskond ikka. Seal oli nii, et selle asemel, et tere hommikus öelda, küsiti 'U tebja rubel jest?'. Esimene asi, et kas sul rubla on, siis saab juba klappida. See oli üks kurja juur.
M3: Nüüd võtan jah tihedamini. Varem polnud sellist asja - töötasin ju ka pikka aega autojuhina, poleks saanudki /…/ Kui viina võtad, siis on mingi aeg kõik jälle palju ilusam, aga kui kaineks saad, siis on üks suur masendus /…/ sellepärast võtadki…
Kõik respondendid tarbivad alkoholi. Mõlemad naissoost vastanust nimetasid, et tarbivad alkoholi mõõdukalt ning see ei tekita probleeme. Ühe respondendi vastuses esines vastuolu: esmalt mainis et 'on viinaviga' ja hiljem, et 'ma ei võta palju viina'. Kolm vastanut nimetasid, et tarbivad alkoholi sagedasti. Sagedase alkoholitarbimise põhjustena toodi sarnaste huvidega seltskonna mõjutust, mis viitab teiste poolt mõjutatavusele ning enesekindluse puudumisele, alkoholi rahustavat mõju ning leevendust probleemide unustamiseks. Muude sõltuvusainete tarbimist ei nimetatud.

3.4. Tööelu
Respondentidel paluti kirjeldada, milline on olnud nende töö iseloom (Lisa 2) ning kuna kõik respondendid on töö kaotanud, uuriti ka mis põhjustas töökaotuse viimasest töökohast.

Töökaotuse põhjused
Töökaotuse põhjusena nimetati koondamist, ettevõtte pankrotti, isiksuseomadustest lähtuvaid lahkarvamusi tööandjaga ning õnnetusjuhtumist tingitud töövõimetust. Intervjueeritavad toovad välja ka legaalse tööraamatu puudumise ning nn 'ümbrikupalga' saamise.

Koondamine:
N2: Viimati töötasin ülikooli juures valvelauas. Aga selt koondati ära /…/ ma olin seal nagu reservina ja neid ei olnud enam vaja.

Ettevõtte pankrott:
M3: See oli Ehitusmaterjalide tehas enne, siis ta hakkas juba natukene lagunema… nagu see oli igasugused aktsiaseltsid, osaühingud. Minu viimane töökoht oli AS Tartu Klaas. No seal ma töötasin praktiliselt tolle firma lõpuni12,5 aastat /…/ Aga seal oli juba niimoodi asi, et noh firma lihtsalt lagunes. Seal ei olnud midagi teha. Meie oma ülemus ütles, et kallid mehed, kes saab kusagilt, vaadake endale ise koht, sest meil ei ole midagi kindlat, kas homme jääme ellu või ei jää, saame tööd teha või ei saa. Ühe aasta ma pidasin vastu veel. Aasta jooksul sain viis kuud tööd teha, ülejäänud aeg kõik ilma, aga raha ei tule selle eest, elada on vaja. Firma läks lõpuks pankrotti.
M2: No see ei ole juhutöö. No see on lihtsalt ümbriku raha. See on nii, et antakse sulle pihupeale. Aga ma olin /…/ kojamees, see läks nüüd pankrotti. Lõpparve on saamata /…/ omanik lihtsalt ei ilmu välja.

Õnnetusjuhtumist tingitud töövõimetus
M4: Ma elasin Paldiskis, käisin Tallinnas tööl. Siis enam perekonda ei olnud /…/ Ei see ei olnudki avarii. Lihtsalt päise päeva ajal anti peksa. Selle eest, et ma ei reageerinud ühe vene keelt kõneleva kodaniku nõudele neile suitsu pakkuda. No ja siis, nüüd ongi siiamaani. Neljas aasta, nii, et käpad ei käi. Seoses sellega nagu tööle ka kuskile ei saa.
M2: Auto alla jäin. Sellest mul ongi grupp, millega ma praegu ajan neid arstiasju, sest praegu ma pensioni ei saa /…/ No lihtsalt auto sõitis otsa jah /…/ Jalaluud olid katki, soolikaid õmmeldi kokku, aga peapõrutust ei saanud… Oleksin ma teadnud, nad oleksid võinud mulle eluaeg gruppi maksta, aga noh mulle tehti kaheksakümne esimesel aastal I grupp kohe jah. Ja siis ma sain grupi raha.

Konflikt tööandjaga:
N1: Ülemusega ma läbi ei saanud. Ma olin majandusjuhataja. Noh, tema hakkas ligi jah…Siis läksin tülli temaga … ja siis oli minek ka.

Tööandjapoolsete sotsiaalsete garantiide puudumine:
M3: Seal ma tegin tööd poolteist aastat, noh see oli haltuura. Ma elasin siis korralikult ja viisakalt. Ainuke asi oli see, et ma ei olnud tööle vormistatud. No nagu öeldakse tegin mustalt tööd. Mul ei olnud tööraamatus kirjas, mingit töölepingut, aga lihtsalt anti raha pihupeale jah, noh, mis teha… Kas istuda tööbüroos ja oodata sealt, kas tuleb, sealt nagunii midagi ei tule. Või ma lähen iga päev tööle ja iga päev teenin raha ja mul on raha pihupeal, eks ole. Ja sellega ma sain ühesõnaga väga hästi hakkama. Ei olnud mingit probleemi. Niikaua, kui juhtus õnnetus. Käeluud murdsin. See oli ka tähendab tööõnnetus, töö juures. Sealt hakkas asi peale. Haigekassa kaarti mul ei olnud. Ühesõnaga juhtus õnnetus, ülemus viis mind traumapunkti oma masinaga. Mida sa nüüd räägid seal… Asi oli tema jaoks ka väga tõsine. Kui ma ütlen, mis juhtus, siis temale oleks see läinud väga kalliks maksma. Sest ma olin nagu öeldakse mustalt tööl, ilma vormistamata, ta oleks maksnud mulle, pluss riigile suured trahvid maksuametile. See ülemus oli mul hea tuttav ja põhimõtteliselt hea inimene. Ma ütlesin, ladna, küll ma räägin midagi kokku. Traumapunktis ma ajasin udu seal, ütlesin, et olmetrauma. Aga lõpp oli see, et mul oli neli kuud käsi kipsis. Mõlemad käeluud läksid korraga katki.

Eneseuhkus, soovimatus alluda:
M1: Liiga suur eneseuhkus. Ma ei tahtnud alluda igale asjale. Ei tahtnud leppida iga olukorraga /…/ Ja kui juhataja ütles, et seal tuli üks briketi koorem, et minge laadige see sisse, siis ma ütlesin, et ma tulin siia lukksepaks, mitte laadijaks.

Kinnipidamisasutusse sattumine:
M1: Omavoliliselt panin, kuidas öelda, kirjutamata seadused paika, pöördumata kohtu poole. Lihtsalt andsin ühele vastu tatti. Ühesõnaga dikteerisin omad tingimused ette. Sügisel. Tulin Tartusse. Hakkasin siin oma asju ajama, aga noh… kaugemale ma ei jõudnudki. Kolme nädala pärast oli juba uus tegu seljas.
Töökoha kaotuse põhjustena esitatakse erinevaid põhjuseid: koondamine, ettevõtte pankrotistumine, õnnetusjuhtumist tingitud töövõimetus ja konflikt tööandjaga. Kaks respondenti toovad välja töökaotuse kaks põhjust koos. Üks nimetab eneseuhkust, soovimatust alluda ning kinnipidamiskohta sattumist. Teine mainib õnnetusjuhtumist tingitud töövõimetust ning ettevõtte pankrotistumist. Naisrespondent viitab seksuaalsele ahistamisele ülemuse poolt.

Järgmine osa - 3.5. Kodukaotus

Tagasi sisukorda

Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale