|
KODUTUS KUI SOTSIAALNE
PROBLEEM - PÕHJUSI JA SELETUSI TARTU LINNA TÄISEALISTE
KODUTUTE NÄITEL
3.5. Kodukaotus
Respondentidel paluti nimetada, milline oli nende seaduslik
alus viimase eluruumi kasutamiseks ning mis põhjustas
sealt lahkumise.
Viimase isikliku eluruumi kasutamise vorm
Respondendid jagunesid viimase seadusliku elamispinna kasutamise
viisi poolest kolmeks: vanematelt saadud privatiseerimata eluruumi
kasutajad, üürilepingu alusel eluruumi kasutajad ning
omanikuga suulise kokkuleppe alusel eluruumi kasutajad.
Vanemate erastamata korter:
M1: See oli erastamata korter. Elasin seal ema juures.
M3: …ma elasin üksinda kolmetoalises korteris, milleks
mul seda tarvis on. Vahetasime siis nii ära, et sain mina
korteri ja tegin tütrele korteri /…/. See oli veel
sel ajal, kui korterid ei olnud veel privatiseeritud ega midagi
/…/ Riigi korteri vahetasin lihtsalt teise vastu. Võtsin
omale ühetoalise korteri. Kukkus nii välja, et see
oli ühiskorter.
Üürilepingu alusel kasutatav eluruum:
N2: Kui vanaema suri, jäi see korter mulle. See ei
olnud meie oma korter, pidime selle eest üüri ikka
maksma.
M4: Paldiskis oli mul ametlikult üürikorter. Kui sealt
ära tulin elasin mõnda aega ka ema ja venna juures…
Suulise kokkuleppe alusel kasutatav eluruum:
M2: Ma olin ühe inimese hooldaja ja seal ma olin
ja elasin.
N1: Juhusliku naisterahva juures /…/ Üürilepingut
ei olnud.
Eluruumi kasutati üürileandja poolse kirjaliku ning
suulise kokkuleppe alusel või elati vanemateprivatiseerimata
korterites. Ükski intervjueeritavatest ei olnud eluruumi
omanik.
Eluruumi kaotuse põhjused
Kuna keegi respondentidest ei olnud korteri omanik oldi sõltuvuses
suhetest eluaseme omanikuga. Kodukaotuse põhjustena tuuakse
välja lähisuhete katkemist sh privatiseerimata korteri
kasutajast vanema surma, enese hälbivat ja kuritegelikku
käitumist ning maksujõuetust.
Lähisuhete katkemine/puudumine:
M1: Siis sel ajal kui ma istusin, suri ema ära ja
korter läks riigile
M2: Mul oli ka avarii ja naine hakkas kah vaatama kõrvalt
ja… /…/ Me läksime lahku ja ma tulin sealt lihtsalt
ära. Ise tulin ära jah.
Kinnipidamisasutusse sattumine:
M1: Sattusin jälle vanglasse ja siis juba pikemaks
ajaks… üürikorter läks käest…
Ajutisest töövõimetusest tingitud üürivõlgnevus:
M3: Kõik oli normaalne, niikaua kui juhtus mul
see asi - kui ma murdsin käeluud, jäin jalgadega haigeks.
Ühesõnaga tööd ei olnud enam… ja asi
läks niikaugele, et ma jäin üürivõlglaseks.
Noh tõesti, kui tööd ei ole, teha ei saa, raha
ei ole.
Töövõimetuspensionile jäämine;
madal töövõimetuspensioni ja puude toetuse määr:
M4: Ma elasin Paldiskis, käisin Tallinnas tööl.
Siis enam perekonda ei olnud /…/ No jah kui see avarii juhtus,
siis seal Paldiskis lihtsalt ei jõudnud enam seda üüri
maksta /…/ Ei see ei olnudki avarii. Lihtsalt päise
päeva ajal anti peksa. Selle, eest, et ma ei reageerinud
ühe vene keelt kõneleva kodaniku nõudele,
neile suitsu pakkuda. No ja siis, nüüd ongi siiamaani
/…/ Neljas aasta, nii, et käpad ei käi. Seoses
sellega nagu tööle ka kuskile ei saa.
Omanikupoolne soov müüa eluruum:
M2: Ei ma oleks maksnud, lihtsalt öeldi, et see läheb
müüki. Lossi tänaval oli korter /…/ noh
ma hooldasin seal ühte inimest ja sain veel olla seal hulga
aega, aga öeldi jah, et… Ma ütlesin, et ma olen
võimeline maksma, aga ei…me üürime välja
või, et see läheb müüki see korter. Visati
välja ja siis lihtsalt ei olnud enam kuskile minna, no
raha ka ei olnud enam.
Omandimuutus eluruumi suhtes; omanikupoolne soov vabastada
eluruum üürivõlglasest:
M3: Riigikoerteri vahetasin lihtsalt teise vastu /…/
Kust seda üüri võtta, ei olnud, ei olnud…Noh,
mul lõpuks see korteri perenaine võttis endale
sihiks, et mind sealt välja puksida. Tema oli sihukene idee,
et ta müüb selle korteri maha suure kasuga. Aga ta
ei saanud seda muidu maha müüa, sest mina olin ikkagi
sinna sisse kirjutatud ametlikult riigi poolt. Ta ei saanud must
lahti. Ta hakkas mind sealt välja sööma spetsiaalselt.
Tegi mulle igasuguseid pahandusi /…/ Asi oli lõpuks
niimoodi. Oma vigadega ükskord kukkusin haiglasse. Ja sel
ajal kui ma olin haiglas, müüs korteri perenaine korteri
maha. Ja kõik minu asjad visati välja. Tuli uus omanik,
kolis sisse ja oligi kõik ja mul ei olnud enam mitte kuhugi
minna. See oli isegi niimoodi veel, et uus omanik, sel ajal kui
ma olin veel haiglas, tuli sinna, andis mulle paberi - palun
kirjuta alla väljaregistreerimispaberile mingisugusele.
Ma ütlesin, et mul ei ole passi. Ta tõi siis mulle
mu passi ja ma kirjutasin alla… Aga lõpp oli nii,
ma tulin haiglast välja, minu asjad oid välja visatud.
Mul ei olnud mitte midagi ega kuhugi minna ega midagi teha. Nii
ma sellest korterist ima jäin. Ma käisin küll
siin linnavarade osakonnas juristi käest küsimas, mis
teha. Ta ütles, andke kohtusse. Aga mis kohtusse, kuhu kohtusse
ma annan. Mul pole elukohta, mul pole töökohta, mul
pole sissetulekut. Aga kohtusse sisseandmine maksab ju raha tänapäeval,
aga kui seda ka ei ole, kuidas moodi ma saan teha midagi. Ühesõnaga
vot niisugune asi umbes oli, miks ma jäin kõigest
ilma.
Töökaotusest tingitud üürivõlgnevus:
N2: Aga mul oli üürivõlg siis, kui mind
ära koondati sealt. Ja kolme kuuga oli siis võimalik
juba kohtusse anda. Ja maja omanik kasutas seda ära, sest
ta tahtis teisi üürilisi võtta. Ta tahtis suuremat
summat saada, sest meie kui vanad olijad maksime vähem.
Siis sellepärast kaotasingi.
M2: Siis ei olnud tööd ka enam.
Üürimäära pidev tõstmine omaniku
poolt; sissetulekute madal määr:
N1: Sellepärast, et ma ei jõudnud maksta üüri.
Tõsteti kogu aeg /.../ Omanik tahtis oma suguvõsaga
kohe rikkaks saada, jah nüüd sai, jah. Tõsteti
inimene tänava peale /…/ Mina tulin väljast ja
vaatan, mis tehakse minu asjadega. Murti uks lahti. Kas nii tehakse…
dokumendid ja kõik, kõik, kõik…Ja kõik
ära visati /…/ Ma nutsin, õudsalt nutsin /…/
Elasin seal üle kümne aasta. Omanik muudkui märatseb
ja lõhub. Ma käisin tööl ja maksin kõik
ära. Järjest, järjest läks suuremaks /…/
Ei jõudnud, ei jõudnud. Tõesti ei jõudnud,
jah. Järjest kergitati seda üüri. Ma ei jõudnud,
tõesti, aga ma tahtsin endale süüa ka osta natukene
/…/ Kuhu kohta ma seda odavamat korterit oleks saanud. Ma
otsisin, ei leidnud…
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kodukaotuse
põhjusena toodi respondentide poolt välja nii individuaalseid
(hälbiv käitumine, lähisuhete katkemine vastassugupoolega,
tervisega seotud õnnetusjuhtumid) kui strukturaalseid
põhjusi (madal töövõimetuspensioni määr,
omandireform, madal sisstuleku määr üüri
suhtes).
3.6. Kodutus
Respondentidel paluti kirjeldada kodutusega toimetulekut üldisemalt.
Paluti vastata küsimusele, kas on toimunud muutused neis
endis ja nende suhtlusringkonnas peale kodukaotust. Kui jah,
siis millised. Lisaks paluti nimetada, millest kõige enam
puudust tuntakse ning anda omapoolne hinnang tekkinud olukorrale.
Füsioloogiline toimetulek
Intervjuudest selgub, et füsioloogiline toimetulek on raskendatud
talveperioodil ning lihtsam suvekuudel. Toitu saadakse tuttavatelt,
otsitakse prügikastist või teenitakse raha taara
ja metalli müügist. Moodustatakse toimetulekugruppe
isikutega, kellel on regulaarne sissetulek, sagedamini töövõimetuspensioni
näol. Talvekuudel elatakse sõprade või juhututtavate
juures, elamiskõlbmatutes majades, trepikodades. Suvekuudel
ka välitingimustes. Mainitakse ka olukorraga harjumist.
Toiduainete saamine/palumine tuttavatelt:
N1: Ma olen ikka, no keda ma tunnen, mõnelt tuttavalt,
et olen küsinud natuke riisi või midagi, jah. Tõesti
hirmus on…
Taara ja metalli korjamine elatise saamiseks:
N1: Ütlen ausalt päeval vaatan, kust ma
pudeleid leian lihtsalt. Ega ma ei salga seda. Korjan pudeleid,
viin ära, vaatan, kas ma saan makarone osta või tükk
leiba /…/ Vaatan, kust ma saan. Lihtsalt seisab elu sees…
M3: Käisin korjasin pudeleid, taarat, kui nägin, siis
metalli.
M2: Käid seal mööda prügikaste ja vaatad
pudeleid ja noh ja aga see ei ole ka elu. Praegu ei ole neid
pudeleid ka /…/ talvel on raskem. Suvel on rohkem.
Prügikastist toidu otsimine:
M3: Öösel kõndisin ringi mööda
linna. Ühesõnaga, otsisin omale elatust, süüa-juua.
Ausalt öelda käisin ka mööda prügikaste.
Muidugi ma teadsin, kustkohalt - kauplused, restoranid, sihukesed
kohad. Seal leidub sihukest kaupa, mis pannakse välja tõesti
pakendis, kilega prügikasti. Mitte sihuke, kus pead sees
käima, aga ilusas pakis. Võtad mõne välja,
leiad seal…
Ajutine elamine sõprade/tuttavate juures:
M1: …alguses elasin kolm nädalat ühe sõbra
juures, kolm nädalat teise juures. Ja siis jõudis
suvi kätte /…/ Siis kui sügis jõudis kätte,
siis jälle ühe sõbra juures sai elatud pikemat
aega.
Välitingimustes elamine:
M1: Suvel elasin kanali ääres. Seal oli hästi
suur võsa, ehitasin sinna siis maja ja elasin seal kuni
soojade lõpuni.
M3: Hommikusel ajal läksin jõe äärde, sinna
kanali äärde, viskasin pikali ja magasin. Päeval
käisin jões pesemas, ujumas. Suvel on lihtsam toime
tulla…
Ööbimine trepikodades:
N2: Siis ma lihtsalt öö läbi seisin ühes
koridoris. See oli jõuluõhtul ja siis mõned
korrad peale seda jõuluõhtut. Siis ei olnud mul
mitte kuskil olla...
Töövõimetuspensioni saamine; raha laenamine/saamine
tuttavatelt:
M4: Tegelikult on see jumala tõsi, et ega ikka
1500 krooniga ikka ära ei ela. Asi on selles, et kui ühel
päeval lihtsalt tahad süüa, siis võtad
jälle võlgu või, aga see on muidugi mõnes
mõttes vastik.
Gruppide moodustumine toimetulekuks:
Toimetulekugrupp sisaldab ühte liiget, kellel on regulaarne
sissetulek nt peamiselt töövõimetuspension,
mõnikord ka töötu abiraha.
M1: Kuidas ma hakkama saan või? Ühesõnaga
noh… selle majaomaniku vend aitab, tema (üks naisterahvas,
kes elab samuti seal) õde toetab, tal on pension. No jah,
esimesed kuud elasin töötu abirahast. Kui need kõik
kokku ühte katlasse panna, siis tuleb ikka välja. Kolmekesi
on lihtsam hakkama saada - üksi on raskem…
N2: Mul on praegu üks inimene. Ta on ise ka grupi peal ja
niipalju kui ta siis rahakest saab, ikka toetab mind küll.
Harjumine olukorraga:
M4: Me oleme lihtsalt ära harjunud sellega. Mõni
inimene lihtsalt ei suuda olla kolm päeva söömata
näiteks /…/ See päris õige ei ole, aga
lihtsalt on nii. Ära pole surnud, järelikult siis saab
hakkama. Mingeid eluasemekulusid meil pole, sest seda majagi
pole ju olemas. Vett ei ole.
Kokkuvõttes tähendab füsioloogiline toimetulek
respondentidele primaarsete vajaduste rahuldamist - toitu, toidu
ostmiseks raha muretsemist, ajutise eluaseme vahendeid. Füsioloogilise
toimetulekustrateegiana kasutatakse nn toimetulekgruppidesse
ühinemist, mille kaudu moodustub uus sotsiaalne võrgustik.
Mõju füüsilisele tervisele
Respondendid jagunesid tervisliku seisundi hindamisel kaheks:
ühed olid need, kelle tervislik seisund oli hea või
rahuldav ning teised, kes hindasid oma tervislikku seisundit
halvaks.
Hea või rahuldav tervislik seisund:
M3: Tähendab, töötamist ei takista. Sihukest
häda ei ole.
N2: Tervis on tugev. Väga harva, kui ma haige olen.
Halb tervislik seisund:
N1: … ma olin haige, ma ei saanud tõusta,
sest nii kui ma voodist tõusin, nii kukkusin selle kõrge
rõhuga.
M2: Jah, jalad on küll täitsa läbi…
M4: Olen täitsa sant ju /…/ no see raske liikumispuue.
Selgub, et teataval määral kodutus omab mõju
füüsilisele tervisele ning võimendab eelnevaid
haigusi.
Mõju psüühilisele tervisele
Kõik respondendid, va. üks, mainisid kestva kodutuse
mõju vaimsele tervisele. Pigem rõhutati just psüühilise
tervise halvenemist, vähem toodi välja füüsilise
tervisega seotud probleeme.
Mitteinimväärsena tundmine:
M3: Ma ütlen niimoodi, et see elu mida ma elan praegu, see
ei ole tõesti inimvääriline elu (nutab). Ma
püüan küll, ma rabelen kõigest väest,
ma võitlen, aga see pole elu /…/ Ühesõnaga,
noh kuidas öeldakse, olen niisugust elu elanud, mida ei
soovita kellelegi. Ma ütlen noh, ma ei ole kunagi olnud
niisugune nagu praegu. Ma elasin alati viisaka inimese moodi,
normaalselt.
Kurva ja õnnetuna tundmine:
M2: Elu on nii kurb jah… Ei ole midagi head.
M1: Ma olen ise õnnetu…
Enesetapumõtete tekkimine:
N1: Ma ei suuda enam sellist elu elada /…/ Noh sihuke
tunne oli vahest, et noh nii (imiteerib poomist) /…/ Inimese
tunnet ei olnud enam /…/ Teate kui hirmus see on, kui teil
ei ole oma elamist…
M4: Ma olen ka mõnikord olnud sellise piiri peal, et ära
minema hakata. Aga siis tunned, et jääks nagu veel
midagi puudu.
Agressiivsus, neurootilisus:
N1: Nüüd lähen nagu, nii kui keegi minu
juurde tuleb, lähen täitsa marru /…/ Ma lähen
täitsa märjaks, ma hakkan värisema. Kui keegi
tuleb mulle midagi ütlema, või kallale tuleb…
Jah, ma tahan rahu, ma tahan vaikust, ma tahan süüa.
Täitsa ütlen, et käed värisevad. Mida kätte
võtad, see maha kukub. Närvikava on sassis.
Kodutuse mõju respondentide psüühilisele tervisele
väljendub nende suuremas ärrituvuses, olulisel määral
alanenud eneseaustuses koos depressiivsuse ja enesetapumõtetega.
Suhete katkemine
Kodutusega süveneb sotsiaalse tugivõrgustiku kaotus.
Katkevad suhted lähedaste ning endiste sõprade ja
töökaaslastega.
Täielik suhete katkemine lähedastega:
M3: Ma ei tea seda praegu, kus elab mu tütar, sest
ma ei ole kuskilt teda kätte saanud. Ma olen isegi otsinud
/…/ Tütrega kohtusin viimati paar aastat tagasi. Keegi
ei oska mind ka otsida, selles on asi. Minul ei ole ju aadressi,
mul ei ole kindlat kohta…
M1: Üks nendest on minu õde. Tema ütles mulle,
et: 'Ära näita oma nägu ennem kui sinust on inimene
saanud'. Järelikult siiamaani ei ole minust inimest saanud.
M2: Tütar on jah /…/ Ei jah ma ei ole enam käinud.
Ema on nüüd surnud ja nüüd ei suhtle enam
/…/ Viimati oli see üks paar aastat tagasi… Tema
ise ka ikka käis siin mul eelmine aasta, aga noh, lihtsalt
ei ole…
Suhete katkemine endiste sõpradega:
M2: Mõni sõber on siin, ühes klassis
õppisime. No ei ole sõpru ka enam.
M1: No neid on tulnud, on läinud. Neid on olnud igasuguseid.
Räägime natuke juttu ja igaüks läheb jälle
oma teed.
N1: Ei, kõik on unustanud. Täitsa üksinda olen
/…/ On küll näinud. Nad tunnevad ära küll,
aga mina lähen nendest mööda ja… minusse
nad ei puutu üldse. Ma olen liiga närviline ka. Läheb
mõni lihtsalt mööda ja ütleb mulle tere
ja nagu kõik… Ma ei taha neid näha enam.
Häbitunne lähedaste, tuttavate ees:
M3:… eriti ma ei taha kedagi…eks ole… neid
omasid, keda on veel, otsida. Ma ei taha sellepärast, noh
oma seisuse pärast. Niisugune nagu ma olen, ma ei taha kellegi
poole nii eriti pöörduda ega kedagi otsida.
N1: Mis mul nendega tegemist on. Mina ei taha /…/ Ma ei
taha kedagi näha kui ma olen nii raskes olukorras.
Pereelu elamise mittevõimalikkus:
M2: Praegu momendil ei ole kedagi. No mul ei ole elamist
ka õiget…
M1: Ei noh, mida seal pereloomise peale mõelda on sellise
elu juures. Kas neid õnnetuid veel vähe on või?
/…/ mida ma loon selliste tingimuste juures.
Toetav tugivõrgustik lähedaste ja sõprade
näol on katkenud. Mõned säilinud suhted endiste
tuttavatega on pealiskaudsed, mitte toetavad. Häbitunne
takistab hoida ja taastada võrgustikku lähedaste
ning tuttavatega. Uute lähisuhete loomine on privaatsuse
puudumise tõttu raskendatud.
Äärmusliku tõrjutuse kujunemine
Respondendid mainivad suhete katkemist endiste tuttavate ja töökaaslastega
ning uute suhete tekkimist teiste sotsiaalselt tõrjututega.
sõpradest/tuttavatest eemaldumine:
M3: Mina olen nendest kõigist eemale tõmbunud
/…/ Mul on tõesti neid tuttavaid ja sõpru
nii palju olnud, sest ütleme ausalt ma olen eluaeg Tartus
elanud…
N2: Endised, nemad on ka, kes on Tartust ära läinud,
kes on abielus, perekonnad. Ei tea, niisugust suhtlemist enam
ei ole.
Sidemete katkemise tõttu tööturul olijatega
on raskendatud töö leidmine:
M1: Kui sa tahad tööd saada, siis sul peab olema
isiklik tutvus. Kuskil peab olema käsi sees. Muidu tööle
ei saa. No, kobina peale juhutööd saad, aga see on
ka paar korda kuus.
Uue suhtlusringkonna teke teiste sotsiaalselt tõrjututega:
N2: Need ei ole nagu juhututtavad ka. Nad on nagu sihukesed,
kes on karistatud ja need, kes enam millestki ei hooli.
M2: No need, kellega seal viina võtad teinekord mõnega.
No napsu võtad, ütleme selles suhtes, aga nihukesi
sõpru, häid sõpru mul on üks pinginaaber
ainult.
M1: Kõik tuttavad kuidas öelda on madal kontingent
/.../ Eks ma ikka suhtlen nendega, kes ise tänaval on.
Kestev kodutus viib lõpuks suhete täieliku katkemiseni
nii endiste tuttavate kui ka töökaaslastega. Lagunenud
sotsiaalse tugivõrgustiku asemele moodustub uus võrgustik
teistest tõrjutud ühiskonnaliikmetest, mis lõpuks
viib äärmusliku tõrjutuse kujunemiseni.
Muud kodutusega kaasnevad asjaolud
Respondendid mainisid kodutusega kaasnevate faktoritena veel
füüsilise vägivalla ja röövimise ohvriks
langemist ja privaatsuse puudumist.
Füüsilise vägivalla ja röövimise
ohvriks langemine:
N1: Ja isegi kallale on tuldud. Võetud mul ja rebitud
mantel lahti. Et anna mulle raha. Ma ei kanna ju raha kaasas,
kui mul on mõni kopikas…
Isiklike asjade puudumine ja hoidmise mittevõimalikkus;
privaatsuse puudumine:
M3: Asjad? Mul ei olnudki asju… Tähendab asjad
visati mul minema. No midagi oli alles kuigivõrd /…/
Noh, aga kuhu ma nad viin. Mul ei ole mitteühtegi kohta
kuhu panna. Ma võtsin ühed niisugused seljariided,
mis selga sai panna mõne kotitäie ja oligi kõik…
N1: Aga minu asjakesed on kõik seal kuuri all. Kõik
kilekottides. Mööbel varastati kõik hoovi pealt
ära. Ainult mis mulle jäid, olid need kotid. Ma ei
tea, kas nad on alles…
Kodu kaotusega kaasneb ka isiklike asjade kaotus ning oma isikliku
elu elamiseks puudub privaatsus.
Omapoolne hinnang tekkinud olukorrale
Respondendid süüdistavad peamiselt ennast ja isiku
vastu olnud erinevaid asjaolusid tekkinud olukorda sattumisel.
M3: Jah, ega ma kedagi süüdista, asjaolud on olnud
minu vastu, raske on sellest välja tulla.
N2: Ei, no ikka oma viga on ka… No oleks pidanud ikka rohkem
käima ja otsima, mitte ainult nende kuulutuste peale. Kasvõi
mõnel pool asutuses käima küsimas /…/ Ma
oleksin pidanud siis üüri ikka kuidagi maksma. Kas
või isale kirjutama või helistama. Ma ei saa ütelda,
et ta ei oleks mind aidanud. Ma ei tea seda /…/ Ise oleks
pidanud kasvõi majaomanikuga rääkima rohkem
ja…
M2: … eks see elu on ka ikka olnud selline… Ei, ei
süüdista kedagi. Ma ise ka ikka süüdi…
M1: Minu jaoks on see ebanormaalne /…/ Ma poleks üldse
ette kujutanudki, et ma niimoodi elama hakkan. Ma veel pole olukorraga
leppinud, sellise eluviisiga.
N1:Ma saan aru. Ma olen ütelnud ikka väga valusaid
sõnu, et ärge tulge minu juurde. Et ärge tüüdake
mind, et mul on närvikava täitsa sassis. Et ma tahan
täitsa üksinda olla /…/ Ei. Ma tänan õnne,
et nii läks veel. Ei süüdista teisi.
Intervjueeritavad näevad oma kodutu staatusesse jõudmisel
pigem enese, kui kellegi kõrvalise isiku või ühiskonnapoolset
süüd. Mainitakse, et oleks võinud ka suhteid
vanematega taastada kriisihetkel.
3.7 Kodutuse staatusest väljapääsemisestrateegiad
Efektiivsed strateegiad
Kodutusest väljapääsemiseks nimetasid efektiivseid
strateegiaid enam need intervjueeritavad, kes olid olnud lühemat
aega eluasemeta. Nad olid ette võtnud konkreetsed sammud:
registreerunud tööhõiveametis ning esitanud
avalduse sotsiaaleluruumi taotlemiseks ning olid rohkem valmis
reaalseteks muutusteks.
Olukorraga mitteleppimine; valmisolek muutusteks:
M3: Ütleme niimoodi, et ma pole veel nii sügavalt
selle sees, tahaks ikka välja tulla…
N2: Ei, noh niimoodi ma mitte mingil juhul ei jää
virelema, seda küll ei ole.
M2: Ei meeldi selline elu. Tahaks küll jah hoopis teistmoodi.
Ma olen võimeline mitte viina võtma ja kõike.
Ma olen võimeline küll ise süüa tegema
ja kõike ostma..
M1: Ma ei ole veel leppinud selle olukorraga /…/ Mul on
veel lootust välja saada /…/ Sest ma ei saa jääda
siia igaveseks. Seepärast tulebki midagi mõelda ja
teha /…/ aastaid on juba nii palju, et polegi enam palju
elada jäänud. Mul ei ole enam aega viibida kinnipidamiskohas…
N2: Õnneks ei ole olukord veel läinud nii hulluks,
et ei oleks veel millelegi loota /…/ Loodan, et vähemalt
hea on see, et ei ole jooma hakanud, sõltuvusse sattunud
millestki niisugusest. Peab ennast lihtsalt tugevana hoidma.
M4: See ongi nii, et iga järgmine päev on jälle
kingitus. Et saaks jälle elada. Ja kedagi ei saa ma süüdistada,
ei Savisaart, selle, eest et panen napsu või kasvatan
vuntse. Ise tuleb see kõik tekitada. Mitte Savisaar ei
pea siin võimlema meie eest /…/ Kuna ma olen selline
ettevõtlik kodanik Enne seda ma töötasin eraäris
ja kõik oli suhteliselt okei /.../ Kuna mina ise olen
näitlejana töötanud, siis olen niiöelda lobisev
pea. Käed ja jalad hästi ei tööta, et mingeid
kotte tõsta ma lihtsalt ei suuda. Aga midagi ma võiksin
ju teha.
N1: Jah, tahaks küll teistmoodi elada…
M2: Tahan oma kodu saada. Saan grupi kätte, tahaks ikka
oma kodu muidu ei saa… tahan ikka omaette olla... Ma elaks
väga hästi. Mõni abikaasa ja... Küll ma
leian selle abikaasa. Aga asi ei ole selles. Elu saaks nagu ühele
poole. No tööd ma ikka saan.
Töö ja elukoha otsimine:
M1: Möödunud aastal andsin juba taotluse sotsiaalkorteri
saamiseks sisse.
M3: Jah olen ennast tööbüroosse arvele võtnud,
aga sealt noh, küll midagi ei kuku. Sotsiaalkorteri järjekorda
panin ka. Sealt öeldi, et järjekorda võeti,
aga millal ja kas üldse saab, ei tea. Võibolla kolme
- nelja aasta pärast…
M4: Mina olen sotsiaalkorteri järjekorras.
Kindlad tulevikuplaanid:
M1: Nüüd hakkavad ilmad soojemaks minema. Hakkavad
need kevadtööd pihta, mis on talvel külma tõttu
seisma jäänud, et siis tuleb lihtsalt võtta
seda tööd.
Kõik respondendi tunnevad rahulolematust olukorraga, mis
annab lootust, et võetakse midagi ette olukorra parandamiseks.
Samuti nähakse endas teatavate ressursside olemasolu. Samas
väljendub see pigem soovmõtlemise kui reaalse ettevõtlikkusena.
Leitakse, et kõik ei ole veel kadunud ning ei olda veel
lõplikult olukorraga lepitud.
Toimetuleku taastamist raskendavad asjaolud
Toimetuleku taastamist raskendavate asjaoludena toodi välja
nii isiklike kui materiaalsete ressursside puudumist, mis takistavad
tööturul konkureerimast. Kindla töö leidmist
takistab elukoha puudumine ning ühiskonnapoolne tõrjuv
suhtumine.
Hirmud:
N2: Jah mõningal määral on küll,
kui näiteks päris tänavale jään. /…/
Et äkki ei saagi tööd.
Materiaalsete ressursside puudumine enese raviks:
Vajadus kerkib esile just vaimse tervise raviks.
M3: No näiteks. Kuhu ma saaks minna. Igal pool pean visiiditasu
maksma, aga seda raha mul ei ole ju…
N1: Mul oli neid tablette ja rahusteid, aga ma ei saa neid osta
praegu. Mul ei ole raha. Neli või viis aastat tagasi ma
olin nii rahulik. Aga nüüd võtab täitsa
hulluks siit peast.
Vaimsete ressursside puudumine:
M2:Tööd ma ikka saan, aga lihtsalt ei jaksa
enam, jah…
Dokumentide puudumine:
N2: Praegu dokumentide taga seisis mul asi ka pikka aega.
M1: Mul on tööraamat ka vahepeal kadunud.
Puudulik informatsiooni saamine ühiskonnas toimuvast:
N1: Jah, kustkohast? Kui ma vahel leian neid, siis loen
jah. Mis on juhtunud jah. Tagantjärgi neid ajalehti küll
loen.
Toimetulekut soodustava info mitteotsimine (kuidas pensioni
saada):
M3: Ei, isiklikult ei ole ma seda kuskilt järgi uurinud
veel. Olen meeste käest kuulnud.
Kindla elukoha puudumise tõttu raskendatud töö
leidmine:
N2: Ma oleks saanud juba tükk aega tagasi tööle,
aga mul ei olnud telefoni, see oli seal väga vajalik. /…/
Jah, on küsitud küll. Aga, noh… ma olen ütelnud
selle aadressi, selle töökaaslase oma, kelle juures
ma elasin.
M3: Noh, mul ei ole kohta, kui kutsutakse näiteks tööle.
Kuhu ma lähen tööle, tulen töölt koju,
siis ma ei tea, kuhu ma õhtul magama lähen.
Madal konkurentsivõime tööturul:
N2: Sest et tahetakse ikka nagu arvutioskust. Tööbüroost
küsisin, aga sealt ei tahetud mulle võimaldada. Öeldi,
et väga kallis on.
N1: Ei, nüüd ma käisin tööd otsimas
ja palusin, võtke mind tööle, pange mind koristajaks
või pange põrandapühkijaks. Ei, meil on nooremaid
kõike…
Ühiskonnapoolne stigmatiseeritus:
N2: Jah, ega minu peale hakati viltu vaatama küll,
kui ma seda kodu kaotasin. Kohe absoluutselt muutus suhtumine.
Peeti nagu alaväärsemaks hoopis. /…/ Kuid inimesed
pigem rohkem halvustavad kui abi pakuvad.
M1: … ootad vastuvõttu juhataja juurde, seal mingid
meesterahvad hakkasid rääkima minuga, umbes niimoodi,
et mis sa sinna ikka lähed, mine ära siit, et ära
siia tööle küll tule, kui said teada, et olen
istunud.
M1: Usutakse umbes nii, et ta tuleb, anname talle korteri kätte,
et ta sooritab uue kuriteo ja ta läheb jälle ära
ja see korter jääb laokile. See on võibolla
nende inimeste mõtlemine…
M1: Otsisin tööd peale kinnipidamisasutusest vabanemist.
Siin ei võeta ja seal ei võeta. Ja siis üks
küttekontori direktor vaatas mul seda tööraamatut
ühtepidi ja teistpidi. Siis ütles, et jah kõik
on väga tore, aga kahjuks ma ei saa teid tööle
võtta. /…/ Te rikute mul terve kollektiivi ära.
Ju ta siis nägi minus suurt kurjategijat.
N1: On küll jah tänaval halvasti öeldud…
Ma olen tulnud nii, et silmad on peos ja nutnud.
Isikupoolne stigmatiseeritus:
M4: Tulge ja vaadake, mis moodi need asotsiaalid siis
elavad…
M1: Et ametlikult kusagile firmasse ma vaevalt enam tööd
saan. Juba oma vanuse tõttu ma ei saa.
M1: No, mis seal salata, ma ise olen ka ju madalal. Ma elan ju
sellistes tingimustes.
Usalduse puudumine ühiskonnas:
M1: Ütleme niimoodi, et seda usaldust ei ole ühiskonnas.
Suletud ringi tekkimine:
M3: No vot selles ongi asi, et nagu öeldakse tuleb
surnud ring välja. Pole elukohta, ei saa tööd.
Pole tööd ei ole ka elukoha eest võimalik maksta.
Mul pole asja kohta, kust ma saaks oma koti jätta. Ma ei
saa tervet elamist omaga kaasa võtta. Mul ei ole kuskil
midagi, ma ei saa kuskile korjata, sest ma elan täna siin
või seal.
Toimetuleku taastamist raskendab puuduliku informatsiooni saamine
ühiskonnas toimuvast, millega kaasneb vajaliku institutsionaalse
abi mittesaamine ning konkurentsivõime langus tööjõuturul.
Toimub nii enda- kui ühiskonnapoolne stigmatiseerimine.
Kinnipidamisasutuses viibinu tunnistab tööandjate tõrjuvat
hoiakut ja eelarvamustega suhtumist ning vähest usaldust
ühiskonnas. Eelpooltoodu ning lisaks kindla töö-
ja elukohapuudumine viib lõpuks suletud ringi tekkimiseni.
Ootused ühiskonnapoolsele abile
Intervjueeritavate ootused ühiskonnapoolsele abile olid
erinevad. Peamiselt sooviti leida tööd ja kindlat elamispinda
ning täiendavat abi nende saamisel. Sooviti, et kohalik
omavalitsus diferentseeriks abisaajaid ning pööraks
rohkem tähelepanu neile, kes soovivad oma elu muuta. Sooviti
ka rahalist toetust baasiliste vajaduste rahuldamiseks ning väärtustati
kirikupoolset abi.
Soov leida tööd ja elamispinda:
M1: Kui leiaks tööd, siis saaks üürikorteri
võtta.
N2: Töökohta leida, see on kõige esimene. Siis
paneks oma abimehega rahad kokku ja üüriks korteri…
M2: Saaks ikka omaette elamise. Vot korteri saaks korda ja siis
saaks tööle.
M1: Riik võiks jah pakkuda rohkem tööd ja elamispinda.
Aga mitte nii, et inimesed peavad aasta, poolteist seisma korteri
järjekorras ja siis jäävad ka küsimärgid.
Sest see on küllaltki pikk aeg ja iga inimene ei pea sellele
vastu…
Otsene abistav teenus töö leidmiseks:
N1: Töökohta mul ei ole. Andke mulle koristamise
koht kuskile või luuamehe koht või midagi…
Elamispind vanglast vabanenutele:
M1: … siis on juba asjal mõtet, siis sa juba
teed midagi millegi jaoks. Sul on juba koht, kindel koht kus
olla. Sest praegu ei ole mul mõtet mingisuguseid asju
endale koguda kui mul ei ole kindlat kohta kuhu ma ta panen.
Rohkem usaldust ja tähelepanu riigi poolt:
M4: Riik elab oma elu ja meie elame oma elu.
M1:… on muidugi ka igasuguseid pätte- aga on ju ka
neid, kes tahavad tõesti oma elu muuta, et nad ei taha
sinna tagasi minna. /…/ Linnavalitsus võiks ikka
rohkem nendele inimestele tähelepanu pöörata,
kes tahavad ikka kuritegelikult teelt pöörata kõrvale
ja astuda nii öelda ausasse ühiskonda. /…/ Hea
küll, las panevad aastaks proovile, aga täitku ka siis
oma lubadus, mis nad sinna kirja on pannud. Sest kaksteist kuud
meie jaoks väljas püsida on väga tugev sõna.
/…/ Eriti sellistel külmadel aegadel. Et kui pidada
kõik neli aastaaega vastu, ilma, et sa läheksid vargile
või kedagi röövima, et sul see eelnev minevik
sinus välja ei löö. Ma arvan, et sellisele inimesele
võiks korteri anda küll, sest on näha, et inimene
tahab midagi saavutada ja kuhugi edasi pürgida.
Kindla tegevuse olemasolu päevaseks ajaks:
M1: Lihtsalt, mille pärast inimesed ei taha varjupaika
minna on see, et hommikul kell kaheksa sa pead lahkuma ja õhtul
viiest saad vist sisse. /…/ Mida ma päev otsa siis
teen linnapeal. Kuhu ma lähen. Siis paned väikse joogi
endale sisse ja vot see ongi see, et ei ole midagi kindlat. See
on täitsa sihitu hulkumine. Siis saad sõpradega kokku
ja siis hakkabki hargnema vastupidises suunas.
Abi igapäevaelu toimingutes:
M2: … või korteri suhtes keegi aitaks või
midagi paika panna…
Ootused puuduvad:
N2: Ma ei oska ette kujutada. Päris tõesti
ei oska. Sotsiaalabist saan ma praegu süüa.
Kirikupoolne abi:
N2:Võibolla kiriku poolt, mis nemadki mulle suudavad
anda.
Rahaline abi:
M2: Kasvõi rahaline…
N1: Kui oleks võimalik, et ma seda söögi raha
saaksin. Teate kui hirmus on prügist otsida…
Institutsionaalse abi tähtsustamine:
N1: Kirikule ma ütlen suur, suur aitäh, kes
inimesi kaitseb ja supiköök, kes mind aitasid, ma oleks
täitsa näljas olnud. /…/ Siis käisin siin
kirikus palumas endale riideid. /.../ Jah, ootasin, aga ei saanud
abi. Nüüd pöördusin sotsiaalabisse. /.../Jah,
supile sain…see on suur asi minu jaoks, ükskord saab
ikka päevas suppi.
Olulise vajadusena ilmnes kodutuks jäänud isikutele
päevaseks ajaks rakenduse leidmine. Kuna tegevusetus soodustab
sihitut hulkumist, vaimset degradeerumist, alkoholismi ning tõrjutud
seltskondadega liitumist on see üks suuremaid takistusi
äärmise tõrjutuse staatusest väljapääsemiseks.
|