2. Hooldaja

2.1 Hooldaja hinnang tema hooldatava tervislikule seisundile

Küsitlusele vastanud eakate puudega vanurite hooldajatest 31 inimest ehk 15 protsenti vastanutest hindas oma hooldatava tervist väga heaks, 31 protsenti vastanutest ehk 64 vastanut hindas hooldatava tervist heaks, 51 protsenti e. 105 inimest rahuldavaks ja seitse vastanut e. 3% ha1vaks.

Parema ülevaate hooldatavate tervisest annab järgnev joonis.

Joonis 8. Hooldaja hinnangute jaotus tema hooldatava tervislikule seisundile

Nähtub, et enamasti hindavad hooldajad enda hooldatavate vanurite tervist kas heaks või rahuldavaks (üle 80 protsendi vastanuist).
Järgnevas tabelis on toodud hooldajate hinnangud enda hooldatavale vanusgrupiti, sooti ja rahvuseti.

Tabel 8. Hooldaja hinnang hooldatava tervisele vanusegrupiti, sooti ja rahvuseti

Hooldaja hinnang hooldatava tervisele

kõik

hooldaja vanusgrupp

sugu

  rahvus
Kuni 45 aastane

45 kuni 55 aastane

55 kuni 65 aastane

 

üle 65 aastane

naine

mees
eestlane veneane

Muu

kokku

207

42

47

50

71

154

53

183

19

2

väga hea

31

22

6

6

0

23

8

28

3

0

Hea

64

15

20

12

 

17

 

48

16

58

6

1

Rahuldav

105

5

20

30

50

78

27

94

9

1

Halb

7

0

1

2

 

4

 

5

2

3

1

0

Tabelist on näha, et üldjuhul nooremad hooldajad ja ka naissoost hooldajad hindavad enda hooldatavate tervist paremaks kui vanemad hooldajad või mehed. Rahvustest tingitud erinevusi selles osas ei täheldatud.

2.2 Hooldaja suhe hooldatavaga

Küsitlusele vastanud vanurite hooldajatest on 51% eaka mittetöötavad pereliikmed, 23% sugulased või töötavad pereliikmed, 5% naabrid, kes hooldavad töö kõrvalt ja 21% vastanutest olid muud võimalused.

Ülevaate hooldajate suhetest eaka hooldatavaga annab järgnev tabel.

Tabel 9. Hooldaja suhe hooldatavaga

Suhe hooldatavaga

vastanute arv

osakaal, (%)
olen eaka pere liige ja ei tööta

106

51%

olen sugulane, pere liige ja hooldan oma töö kõrvalt

47

23%

olen naaber ja hooldan oma töö kõrvalt

11

5%

muu (reeglina naaber, sugulane, tuttav, kes ei tööta, ka palgatud võõras)

43

21%

Järgnev joonis ning ka tabel näitavad hooldatava suhet hooldajaga soo, vanusegrupi ja rahvuse järgi.

Joonis 9. Hooldaja suhe hooldatavaga vanusegrupiti, rahvuseti ja sooti

Tabel 10. Hooldaja suhe hooldatavaga vanusegrupiti, rahvuseti ja sooti

Hooldaja suhe hooldatava ga
kõik

hooldaja vanusgrupp
 

rahvus

sugu

kuni 45 aasta ne

45 kuni 55 aasta ne

55 kuni 65 aasta ne

üle 65
aasta ne

eestlane

venelane

muu

naine

mees

Kokku

207

42

47

47

71

183

22

2

154

53
olen eaka pere liige ja ei tööta

106

15

17

34

40

93

11

0

74

32
Olen sugulane ja hooldan oma töö kõrvalt

47

17

24

4

2

39

8

2

32

15
olen naaber ja hooldan oma töö kõrvalt

11

5

3

0

3

11

0

0

11

0
Muu

43

5

3

9

26

40

3

0

37

6

Tabelist ja jooniselt nähtub, et enamasti on eaka hooldaja hooldatava sugulane või pereliige, kes ei tööta.

2.3 Ööpäevas hooldamisele kuluv aeg

Enamasti kulub hooldajal eaka hooldamiseks päevas üle 3 tunni (5 vastanu andmetel kulub eaka hooldusele päevas 3-5 tundi ja 66 vastanut hooldab eakat üle 5 tunni päevas). Alla 1 tunni kulub hooldamiseks päevas 15-l küs imusele vastanud hooldajal, 1-2 tundi 37-l vastanul ja 2-3 tundi samuti 37-l hooldajal. Protsentuaalselt kirjeldab vastanute hooldusaja erinevusi järgnev joonis.

Joonis 10. Tundide arvu jaotus mis kulub ööpäevas hooldamisele.

Eaka hooldamisele kuluvat aega hooldaja vanusegrupiti, sooti ja rahvuseti kirjeldab täpsemalt järgmine tabel.

Tabel 11. Tundide arv, mis kulub ööpäevas hooldamisele soo, vanusegrupi ja rahvuse järgi

Mitu tundi ööpäevas kulub hooldamise le
  kõik

hooldaja vanusgrupp

rahvus

sugu
kuni 45

45 kuni 55

55 kuni 65
üle 65 eestlane venelane muu naine mees

Kokku

207

42

47

47

46

183

22

2

154

53

kuni üks tund

15

5

8

1

1

14

1

0

10

5

1 kuni 2 tundi

37

11

7

10

9

33

4

0

30

7

2 kuni 3 tundi

37

7

12

6

12

33

4

0

29

8

3 kuni viis tundi

52

7

9

12

24

45

7

2

38

14

üle viie tunni

66

12

11

18

25

58

6

0

47

19

Ka sellest tabelist nähtub, et eaka puudega inimese hooldamiseks kulub hooldajal enamasti kolm tundi või enam soost, rahvusest või vanusest olenemata.

2.4. Hooldaja majanduslik olukord

Hästi tuleb majanduslikult toime 15 protsenti e. 31 hooldajat, rahuldavalt tuleb toime 62 protsenti e. 129 hooldajat ning majanduslikke raskusi on 23 protsendil e. 47 hooldajal. Seega tuleb hooldaja enamasti majanduslikult rahuldavalt toime.

Tabel 12. Hooldaja majandusliku olukorra jaotumine

Hooldaja majanduslik olukord

vastanute arv
osakaal, (%)
tulen hästi toime

31

15%
tulen rahuldavalt toime

129

62%
tulen vaevaliselt toime

47

23%

Järgnev joonis näitab küsitlusele vastanud hooldajate majanduslikku toimetulekut sooti, vanusegrupiti ja rahvuseti.

Joonis 11. Hooldaja majanduslik olukord vanusegrupiti, rahvuseti ja sooti.

Küsitlusele vastanud hooldajate majandusliku toimetulekut sooti, vanusegrupiti ja rahvuseti kirjeldab ka järgmine tabel.

Tabel 13. Hooldaja majanduslik olukord vanusegrupiti, rahvuseti ja sooti

Hooldaja majanduslik olukord

kõik

hooldaja vanusgrupp

rahvus

sugu

kuni 45

45 kuni 55

55 kuni 65

Üle 65

eestlane

venelane

muu

naine

Mees
kokku

207

42

47

47

71

183

22

2

154

53

tulen hästi toime

31

11

7

2

11

29

2

0

24

7

tulen rahuldavalt toime

129

17

26

33

53

115

12

2

95

34

tulen vaevaliselt toime

47

14

14

12

7

39

8

0

35

12

2.5. Hooldamise tasustamine

Hooldamise eest tasustatakse hooldajaid järgmiselt: 40% vastanutest e. 98 inimest saab hooldajatoetust, 11%-l e. 22-le isikule tasub hooldamise eest KOV, 40% e. 82 teeb vabatahtliku tööd ning 2%-l e. viiele hooldajale tasub hooldatav ise hooldamise eest.

Joonis 12. Hooldaja tasustamine.

Järgmises tabelis on hooldamise eest tasustamine kirjeldatud vanusegrupiti, sooti ja rahvuseti.

Tabel 14. Hooldaja tasustamine vanusegrupi, rahvuse ja soo järgi

Hooldaja tasustamine
kõik

hooldaja vanusgrupp

rahvus

sugu

kuni 45 aastane

45 kuni 55 aastane

55 kuni 65 aastane

üle 65 aastane

eestlane

venelane

muu

Naine

mees
Kokku

207

42

47

47

71

174

22

2

154

53

saan hooldaja toetust

98

18

18

23

39

89

9

0

74

24

KOV tasub hooldamise eest

22

3

4

8

7

18

3

1

13

9

; teen tööd vabatahtlikult

82

19

23

16

24

62

10

1

64

17

tasub hooldatav

5

2

2

0

1

5

0

0

3

3

Siit järeldus, et enamasti teeb hooldaja vabatahtlikku tööd või saab hooldajatoetust.

3. Hooldatav

3.1. Elu jooksul peetud ametid

Kokku loetlesid 207 küsitletud eakat hooldatavat 243 elu jooksul peetud ametit. Seega pidas küsitletu elu jooksul keskmiselt 1,2 ametit. Nimetatud ametid oli võimalik jaotada 17 grupiks või tegevusalaks. Ülevaate ametitest, mida on eakad hooldatavad elu jooksul pidanud, annab järgmine tabel (ka sooti ja vanusgrupiti).

Tabel 15. Hooldatava poolt elu jooksul peetud ametid sooti ja vanusegrupiti

Hooldatava poolt elu jooksul peetud ametid kõik hooldatava vanusgrupid sugu
kuni 45 aastane 45 kuni 55 aastane 55 kuni 65 aastane üle 65 aastane Naine mees
Kokku

243

8

2

21

212

160

83

lüpsja, farmitööline

21

0

0

3

18

19

2

põllutööline

17

1

0

0

16

12

5

teised põllumajandustöötajad

6

0

0

0

6

2

4

puidutöötleja

14

0

0

2

12

6

8

autojuht ja muu sõiduki juht

15

1

0

2

12

0

15

tekstiilitööline

8

0

0

2

6

7

1

ehitustööline

9

0

0

0

9

3

6

kokk või muu toitlustusasutuse töötaja

12

0

0

0

12

10

2

õmbleja

7

0

0

0

7

7

0

teised oskustöölised

20

0

0

3

17

6

14

raamatupidaja

15

0

0

1

14

14

1

kaubandustöötaja

15

0

0

1

14

13

2

meditsiinitöötaja

10

0

0

0

10

10

0

teenistuja, ametnik

16

0

0

1

15

10

6

õpetaja, haridustöötaja

18

0

1

1

16

15

3

lihttööline

30

0

0

3

27

20

10

puude tõttu ei ole töötanud

10

6

1

2

1

6

4

Tabelist nähtub, et elu jooksul peetud ametite seas on ülekaalus liht-ja oskustöölised (umbes 72 protsenti). Meditsiini- ja haridustöötajate osakaal oli tunduvalt väiksem – 12 protsenti vastanutest. Teenistujate, ametnike, finantstöötajate ja muid kõrgharidusega töötajaid oli 13 protsenti. Puude tõttu ei saanud töötada 10 vastanut e. 4 protsenti.

Joonis 13. Hooldatava poolt elu jooksul peetud ametid valdkonniti

3.2. Hinnang füüsilisele seisundile

Küsitlusele vastanud hooldatavate füüsiline seisund on peamiselt rahuldav (151 vastanut e. 73 protsenti), hea 7-l vastanul ning halb 49-l vastanul (vastavalt 3-l ja 24-l protsendil vastanuist). Hinnangut eakate füüsilisele seisundile kirjeldab allolev joonis.

Joonis 14. Hooldatava füüsilise seisundi hinnangute jaotumine

Hooldatavate hinnangut nende füüsilisele seisundile vanusgrupiti, rahvuseti kui ka sooti kirjeldab järgnev tabel.

Tabel 16. Hooldatava hinnang oma füüsilise seisundile vanusegrupi, rahvuse ja soo järgi

Hooldatava hinnang füüsilisele seisundile
kõik

hooldatava vanusgrupp

rahvus

sugu

kuni 45 aastane

45 kuni 55 aastane

55 kuni 65 aastane

üle 65 aastane

Eestlane

venelane

muu

naine

Mees
kokku

207

8

2

18

179

183

19

6

138

69

hea

7

1

1

0

5

6

1

0

5

2

rahuldav

151

3

0

12

136

131

14

6

99

52

halb

49

4

1

6

28

46

4

0

34

15

3.3. Liikumisvõime

Küsitlusele vastanud hooldatavate liikumisvõime oli enamasti piiratud (st. 109 hoold atavat e. 53 protsenti liikus vaevaliselt). Iseseisvalt liikus 63 vastanut e. 30 protsenti ja voodihaigena oli 33 hooldatavat e. 16 protsendil kaks hooldatavat e.1 protsent liikus muul viisil..

Hooldatavate liikumisvõimet kirjeldab järgmine joonis.

Joonis 15. Hooldatavate liikumisvõime

Küsitlusele vastanud hooldatavate liikumisvõimet vanusgrupiti, rahvuseti ja sooti kirjeldab aga järgmine tabel.

Tabel 17. Hooldatavate liikumisvõime vanusgrupiti, rahvuseti ja sooti

 

Hooldatava liikumisvõime

kõik

 

hooldatava vanusgrupp

 

rahvus

 

Sugu

kuni 45 aastane

45 kuni 55 aastane

55 kuni 65 aastane

üle 65 aastane

eestlane

venelane

muu

naine

Mees

Kokku

207

8

2

18

179

182

19

6

138

69

Iseseisvalt

63

5

0

8

48

58

4

1

47

16

Liigub vaevaliselt

109

2

2

7

100

93

12

4

68

41

Voodis

33

1

0

2

30

29

3

1

22

11

Muu

2

0

0

1

1

2

0

0

1

1

Joonis 16. Hooldatavate liikumisvõime vanusgrupi, rahvuse ja soo järgi

Tabelist ja jooniselt järeldub, et mida vanemad on hooldatavad seda rohkem on neil probleeme iseseisva liikumisega, naiste seas on iseseisvalt liikuvate isikute osakaal suurem kui meeste hulgas, st. naistel on liikumisvõime eeldatavasti parem.

3.4 Hinnang vaimsele seisundile

Üldiselt on hooldatava vaimne seisund olnud ergas (88 vastanut e. 43 protsenti). Mälulüngad esinevad 83 eakal hooldataval, vähekontaktsed on 12 hooldatavat ning muid vaimse tervisega seotud probleeme on 7-l hooldataval. Seitsmeteistkümnel vastajal esineb rohkem kui üks vaimse tervisega seotud probleem – 7 vastanut on erksad kuid neil esineb ka mälulünki, 4-l vastanut on erksad neil aga on ka mingi muu vaimse tervisega seotud probleem, 3-l vastanul on mälulüngad ja nad on vähekontaktsed ning 6-l vastanul on mälulüngad ning esineb ka mingi muu probleem.

Ülevaate eakate vaimsete probleemide protsentuaalsest jaotusest annab järgmine joonis.

Joonis 17. Hinnang hooldatava vaimsele seisundile probleemide lõikes


Järgnevas tabelis on toodud vaimse tervise hinnangu struktuur vanusegrupiti, rahvuseti ja ka sooliselt.

Tabel 18. Hinnang hooldatava vaimsele seisundile vanusgrupiti, rahvuseti ja sooti

Hinnang hooldatava vaimsele seisundile
Kõik

hooldatava vanusgrupp

  rahvus
sugu

kuni 45 aastane

55 kuni 65 aastane

üle 65 aastane

 eestlane

venelane

muu

Naine

mees
Kokku

207

8

18

179

 182

19

6

138

69

Ergas

88

4

9

74

 79

8

1

67

21

Mälulüngad

83

1

5

77

 70

8

5

46

37

Vähekontaktne

12

0

0

11

 10

2

0

8

4

Muu

7

2

1

4

 7

0

0

5

2

ergas ja mälulüngad

4

0

0

4

 4

0

0

3

1

Ergas ja muu

4

1

2

1

 4

0

0

3

1

Mälulüngad ja vähekontaktne

3

0

1

2

 3

0

0

1

2

Mälulüngad ja muu

6

0

0

6

 5

1

0

5

1

Saab järeldada, et reeglina on mälulüngad ning ka muud vaimsed häired just vanematel inimestel. Täheldatav on ka see, et umbes pooltel küsitletud naistel on vaimne seisund ergas meestel aga on vaimne seisund ergas ainult ühel kolmandikul vastanutest.

3.4. Hooldatava majanduslik olukord

Hooldatavate majandusliku olukorra võib hinnata põhiliselt rahuldavaks (142 vastanut e. 69 protsenti). Vaevaliselt tuleb majanduslikult toime 52 vastanut e. 25 protsenti. Hästi tuleb toime aga ainultprotsenti küsimusele vastanud hooldatavatest eakatest.. Eakate hooldatavate majanduslikust toimetulekust annab ülevaate järgmine joonis.

Joonis 18. Hooldatava majanduslik olukord.

Hooldatavate majanduslikku toimetulekut nii vanusgrupiti, rahvuseti kui ka sooti kirjeldab järgmine tabel ja joonis.

Tabel 19.Hooldatava majanduslik olukord vanusegrupi, rahvuse ja soo järgi

Hooldatava majanduslik olukord

kõik

hooldatava vanusgrupp

rahvus

sugu

kuni 45 aastane

45 kuni 55 aastane

55 kuni 65 aastane

üle 65 aastane

eestlane

venelane

muu

naine

mees
kokku

207

8

2

18

179

182

19

6

138

69

tuleb hästi toime

13

0

1

2

10

12

0

1

12

1

tuleb rahuldavalt toime

142

5

1

9

127

128

9

5

94

48

tuleb vaevaliselt toime

52

3

0

7

42

42

10

0

32

20

Joonis 19. Hooldatava majanduslik olukord vanusegrupi, rahvuse ja soo järgi

Nii jooniselt kui ka tabelist nähtub, et enamasti on hooldatava majanduslik olukord rahuldav (kõikide vanusgruppide kui ka rahvuste korral). Märgatav on ka see, et meeste seas on eluga vaevaliselt toime tulevate osakaal suurem kui naistel. Seega saab järeldada, et naiste majanduslik olukord on parem kui meestel.

 Järgmine osa - Abi vajadus  

 Tagasi sisukorda


Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale .