2. Hooldaja
2.1 Hooldaja hinnang tema hooldatava tervislikule seisundile
Küsitlusele vastanud eakate puudega vanurite hooldajatest
31 inimest ehk 15 protsenti vastanutest hindas oma hooldatava
tervist väga heaks, 31 protsenti vastanutest ehk 64 vastanut
hindas hooldatava tervist heaks, 51 protsenti e. 105 inimest
rahuldavaks ja seitse vastanut e. 3% ha1vaks.
Parema ülevaate hooldatavate tervisest annab järgnev
joonis.
Joonis 8. Hooldaja hinnangute jaotus tema hooldatava
tervislikule seisundile
Nähtub, et enamasti hindavad hooldajad enda hooldatavate
vanurite tervist kas heaks või rahuldavaks (üle 80
protsendi vastanuist).
Järgnevas tabelis on toodud hooldajate hinnangud enda hooldatavale
vanusgrupiti, sooti ja rahvuseti.
Tabel 8. Hooldaja hinnang hooldatava tervisele vanusegrupiti,
sooti ja rahvuseti
Hooldaja hinnang hooldatava tervisele |
kõik |
hooldaja vanusgrupp |
sugu |
rahvus |
Kuni 45 aastane |
45 kuni 55 aastane |
55 kuni 65 aastane |
üle 65 aastane |
naine |
mees |
eestlane |
veneane |
Muu |
kokku |
207 |
42 |
47 |
50 |
71 |
154 |
53 |
183 |
19 |
2 |
väga hea |
31 |
22 |
6 |
6 |
0 |
23 |
8 |
28 |
3 |
0 |
Hea |
64 |
15 |
20 |
12 |
17 |
48 |
16 |
58 |
6 |
1 |
Rahuldav |
105 |
5 |
20 |
30 |
50 |
78 |
27 |
94 |
9 |
1 |
Halb |
7 |
0 |
1 |
2 |
4 |
5 |
2 |
3 |
1 |
0 |
Tabelist on näha, et üldjuhul nooremad hooldajad
ja ka naissoost hooldajad hindavad enda hooldatavate tervist
paremaks kui vanemad hooldajad või mehed. Rahvustest tingitud
erinevusi selles osas ei täheldatud.
2.2 Hooldaja suhe hooldatavaga
Küsitlusele vastanud vanurite hooldajatest on 51% eaka
mittetöötavad pereliikmed, 23% sugulased või
töötavad pereliikmed, 5% naabrid, kes hooldavad töö
kõrvalt ja 21% vastanutest olid muud võimalused.
Ülevaate hooldajate suhetest eaka hooldatavaga annab
järgnev tabel.
Tabel 9. Hooldaja suhe hooldatavaga
Suhe hooldatavaga |
vastanute arv |
osakaal, (%) |
olen eaka pere liige ja ei tööta |
106 |
51% |
olen sugulane, pere liige ja hooldan oma töö kõrvalt |
47 |
23% |
olen naaber ja hooldan oma töö kõrvalt |
11 |
5% |
muu (reeglina naaber, sugulane, tuttav, kes ei tööta,
ka palgatud võõras) |
43 |
21% |
Järgnev joonis ning ka tabel näitavad hooldatava
suhet hooldajaga soo, vanusegrupi ja rahvuse järgi.
Joonis 9. Hooldaja suhe hooldatavaga
vanusegrupiti, rahvuseti ja sooti
Tabel 10. Hooldaja suhe hooldatavaga vanusegrupiti,
rahvuseti ja sooti
Hooldaja suhe hooldatava ga |
kõik |
hooldaja vanusgrupp |
|
rahvus |
sugu |
kuni 45 aasta ne |
45 kuni 55 aasta ne |
55 kuni 65 aasta ne |
üle 65
aasta ne |
eestlane |
venelane |
muu |
naine |
mees |
Kokku |
207 |
42 |
47 |
47 |
71 |
183 |
22 |
2 |
154 |
53 |
olen eaka pere liige ja ei tööta |
106 |
15 |
17 |
34 |
40 |
93 |
11 |
0 |
74 |
32 |
Olen sugulane ja hooldan oma töö kõrvalt |
47 |
17 |
24 |
4 |
2 |
39 |
8 |
2 |
32 |
15 |
olen naaber ja hooldan oma töö kõrvalt |
11 |
5 |
3 |
0 |
3 |
11 |
0 |
0 |
11 |
0 |
Muu |
43 |
5 |
3 |
9 |
26 |
40 |
3 |
0 |
37 |
6 |
Tabelist ja jooniselt nähtub, et enamasti on eaka hooldaja
hooldatava sugulane või pereliige, kes ei tööta.
2.3 Ööpäevas hooldamisele
kuluv aeg
Enamasti kulub hooldajal eaka hooldamiseks päevas üle
3 tunni (5 vastanu andmetel kulub eaka hooldusele päevas
3-5 tundi ja 66 vastanut hooldab eakat üle 5 tunni päevas).
Alla 1 tunni kulub hooldamiseks päevas 15-l küs imusele
vastanud hooldajal, 1-2 tundi 37-l vastanul ja 2-3 tundi samuti
37-l hooldajal. Protsentuaalselt kirjeldab vastanute hooldusaja
erinevusi järgnev joonis.
Joonis 10. Tundide arvu jaotus mis kulub ööpäevas
hooldamisele.
Eaka hooldamisele kuluvat aega hooldaja vanusegrupiti, sooti
ja rahvuseti kirjeldab täpsemalt järgmine tabel.
Tabel 11. Tundide arv, mis kulub ööpäevas
hooldamisele soo, vanusegrupi ja rahvuse järgi
Mitu tundi ööpäevas kulub hooldamise
le |
kõik |
hooldaja vanusgrupp |
rahvus |
sugu |
kuni 45 |
45 kuni 55 |
55 kuni 65 |
üle 65 |
eestlane |
venelane |
muu |
naine |
mees |
Kokku |
207 |
42 |
47 |
47 |
46 |
183 |
22 |
2 |
154 |
53 |
kuni üks tund |
15 |
5 |
8 |
1 |
1 |
14 |
1 |
0 |
10 |
5 |
1 kuni 2 tundi |
37 |
11 |
7 |
10 |
9 |
33 |
4 |
0 |
30 |
7 |
2 kuni 3 tundi |
37 |
7 |
12 |
6 |
12 |
33 |
4 |
0 |
29 |
8 |
3 kuni viis tundi |
52 |
7 |
9 |
12 |
24 |
45 |
7 |
2 |
38 |
14 |
üle viie tunni |
66 |
12 |
11 |
18 |
25 |
58 |
6 |
0 |
47 |
19 |
Ka sellest tabelist nähtub, et eaka puudega inimese hooldamiseks
kulub hooldajal enamasti kolm tundi või enam soost, rahvusest
või vanusest olenemata.
2.4. Hooldaja majanduslik olukord
Hästi tuleb majanduslikult toime 15 protsenti e. 31 hooldajat,
rahuldavalt tuleb toime 62 protsenti e. 129 hooldajat ning majanduslikke
raskusi on 23 protsendil e. 47 hooldajal. Seega tuleb hooldaja
enamasti majanduslikult rahuldavalt toime.
Tabel 12. Hooldaja majandusliku olukorra jaotumine
Hooldaja majanduslik olukord |
vastanute arv |
osakaal, (%) |
tulen hästi toime |
31 |
15% |
tulen rahuldavalt toime |
129 |
62% |
tulen vaevaliselt toime |
47 |
23% |
Järgnev joonis näitab küsitlusele vastanud
hooldajate majanduslikku toimetulekut sooti, vanusegrupiti ja
rahvuseti.
Joonis 11. Hooldaja majanduslik olukord vanusegrupiti,
rahvuseti ja sooti.
Küsitlusele vastanud hooldajate majandusliku toimetulekut
sooti, vanusegrupiti ja rahvuseti kirjeldab ka järgmine
tabel.
Tabel 13. Hooldaja majanduslik olukord vanusegrupiti,
rahvuseti ja sooti
Hooldaja majanduslik olukord |
kõik |
hooldaja vanusgrupp |
rahvus |
sugu |
kuni 45 |
45 kuni 55 |
55 kuni 65 |
Üle 65 |
eestlane |
venelane |
muu |
naine |
Mees |
kokku |
207 |
42 |
47 |
47 |
71 |
183 |
22 |
2 |
154 |
53 |
tulen hästi toime |
31 |
11 |
7 |
2 |
11 |
29 |
2 |
0 |
24 |
7 |
tulen rahuldavalt toime |
129 |
17 |
26 |
33 |
53 |
115 |
12 |
2 |
95 |
34 |
tulen vaevaliselt toime |
47 |
14 |
14 |
12 |
7 |
39 |
8 |
0 |
35 |
12 |
2.5. Hooldamise tasustamine
Hooldamise eest tasustatakse hooldajaid järgmiselt: 40%
vastanutest e. 98 inimest saab hooldajatoetust, 11%-l e. 22-le
isikule tasub hooldamise eest KOV, 40% e. 82 teeb vabatahtliku
tööd ning 2%-l e. viiele hooldajale tasub hooldatav
ise hooldamise eest.
Joonis 12. Hooldaja tasustamine.
Järgmises tabelis on hooldamise eest tasustamine kirjeldatud
vanusegrupiti, sooti ja rahvuseti.
Tabel 14. Hooldaja tasustamine vanusegrupi, rahvuse
ja soo järgi
Hooldaja tasustamine |
kõik |
hooldaja vanusgrupp |
rahvus |
sugu |
kuni 45 aastane |
45 kuni 55 aastane |
55 kuni 65 aastane |
üle 65 aastane |
eestlane |
venelane |
muu |
Naine |
mees |
Kokku |
207 |
42 |
47 |
47 |
71 |
174 |
22 |
2 |
154 |
53 |
saan hooldaja toetust |
98 |
18 |
18 |
23 |
39 |
89 |
9 |
0 |
74 |
24 |
KOV tasub hooldamise eest |
22 |
3 |
4 |
8 |
7 |
18 |
3 |
1 |
13 |
9 |
; teen tööd vabatahtlikult |
82 |
19 |
23 |
16 |
24 |
62 |
10 |
1 |
64 |
17 |
tasub hooldatav |
5 |
2 |
2 |
0 |
1 |
5 |
0 |
0 |
3 |
3 |
Siit järeldus, et enamasti teeb hooldaja vabatahtlikku
tööd või saab hooldajatoetust.
3. Hooldatav
3.1. Elu jooksul peetud ametid
Kokku loetlesid 207 küsitletud eakat hooldatavat 243
elu jooksul peetud ametit. Seega pidas küsitletu elu jooksul
keskmiselt 1,2 ametit. Nimetatud ametid oli võimalik jaotada
17 grupiks või tegevusalaks. Ülevaate ametitest,
mida on eakad hooldatavad elu jooksul pidanud, annab järgmine
tabel (ka sooti ja vanusgrupiti).
Tabel 15. Hooldatava poolt elu jooksul peetud ametid
sooti ja vanusegrupiti
Hooldatava poolt elu jooksul peetud ametid |
kõik |
hooldatava vanusgrupid |
sugu |
kuni 45 aastane |
45 kuni 55 aastane |
55 kuni 65 aastane |
üle 65 aastane |
Naine |
mees |
Kokku |
243 |
8 |
2 |
21 |
212 |
160 |
83 |
lüpsja, farmitööline |
21 |
0 |
0 |
3 |
18 |
19 |
2 |
põllutööline |
17 |
1 |
0 |
0 |
16 |
12 |
5 |
teised põllumajandustöötajad |
6 |
0 |
0 |
0 |
6 |
2 |
4 |
puidutöötleja |
14 |
0 |
0 |
2 |
12 |
6 |
8 |
autojuht ja muu sõiduki juht |
15 |
1 |
0 |
2 |
12 |
0 |
15 |
tekstiilitööline |
8 |
0 |
0 |
2 |
6 |
7 |
1 |
ehitustööline |
9 |
0 |
0 |
0 |
9 |
3 |
6 |
kokk või muu toitlustusasutuse töötaja |
12 |
0 |
0 |
0 |
12 |
10 |
2 |
õmbleja |
7 |
0 |
0 |
0 |
7 |
7 |
0 |
teised oskustöölised |
20 |
0 |
0 |
3 |
17 |
6 |
14 |
raamatupidaja |
15 |
0 |
0 |
1 |
14 |
14 |
1 |
kaubandustöötaja |
15 |
0 |
0 |
1 |
14 |
13 |
2 |
meditsiinitöötaja |
10 |
0 |
0 |
0 |
10 |
10 |
0 |
teenistuja, ametnik |
16 |
0 |
0 |
1 |
15 |
10 |
6 |
õpetaja, haridustöötaja |
18 |
0 |
1 |
1 |
16 |
15 |
3 |
lihttööline |
30 |
0 |
0 |
3 |
27 |
20 |
10 |
puude tõttu ei ole töötanud |
10 |
6 |
1 |
2 |
1 |
6 |
4 |
Tabelist nähtub, et elu jooksul peetud ametite seas on
ülekaalus liht-ja oskustöölised (umbes 72 protsenti).
Meditsiini- ja haridustöötajate osakaal oli tunduvalt
väiksem 12 protsenti vastanutest. Teenistujate, ametnike,
finantstöötajate ja muid kõrgharidusega töötajaid
oli 13 protsenti. Puude tõttu ei saanud töötada
10 vastanut e. 4 protsenti.
Joonis 13. Hooldatava poolt elu jooksul peetud ametid
valdkonniti
3.2. Hinnang füüsilisele
seisundile
Küsitlusele vastanud hooldatavate füüsiline
seisund on peamiselt rahuldav (151 vastanut e. 73 protsenti),
hea 7-l vastanul ning halb 49-l vastanul (vastavalt 3-l ja 24-l
protsendil vastanuist). Hinnangut eakate füüsilisele
seisundile kirjeldab allolev joonis.
Joonis 14. Hooldatava füüsilise seisundi
hinnangute jaotumine
Hooldatavate hinnangut nende füüsilisele seisundile
vanusgrupiti, rahvuseti kui ka sooti kirjeldab järgnev tabel.
Tabel 16. Hooldatava hinnang oma füüsilise
seisundile vanusegrupi, rahvuse ja soo järgi
Hooldatava hinnang füüsilisele seisundile |
kõik |
hooldatava vanusgrupp |
rahvus |
sugu |
kuni 45 aastane |
45 kuni 55 aastane |
55 kuni 65 aastane |
üle 65 aastane |
Eestlane |
venelane |
muu |
naine |
Mees |
kokku |
207 |
8 |
2 |
18 |
179 |
183 |
19 |
6 |
138 |
69 |
hea |
7 |
1 |
1 |
0 |
5 |
6 |
1 |
0 |
5 |
2 |
rahuldav |
151 |
3 |
0 |
12 |
136 |
131 |
14 |
6 |
99 |
52 |
halb |
49 |
4 |
1 |
6 |
28 |
46 |
4 |
0 |
34 |
15 |
3.3. Liikumisvõime
Küsitlusele vastanud hooldatavate liikumisvõime
oli enamasti piiratud (st. 109 hoold atavat e. 53 protsenti liikus
vaevaliselt). Iseseisvalt liikus 63 vastanut e. 30 protsenti
ja voodihaigena oli 33 hooldatavat e. 16 protsendil kaks hooldatavat
e.1 protsent liikus muul viisil..
Hooldatavate liikumisvõimet kirjeldab järgmine
joonis.
Joonis 15. Hooldatavate liikumisvõime
Küsitlusele vastanud hooldatavate liikumisvõimet
vanusgrupiti, rahvuseti ja sooti kirjeldab aga järgmine
tabel.
Tabel 17. Hooldatavate liikumisvõime
vanusgrupiti, rahvuseti ja sooti
Hooldatava liikumisvõime |
kõik |
hooldatava vanusgrupp |
rahvus |
Sugu |
kuni 45 aastane |
45 kuni 55 aastane |
55 kuni 65 aastane |
üle 65 aastane |
eestlane |
venelane |
muu |
naine |
Mees |
Kokku |
207 |
8 |
2 |
18 |
179 |
182 |
19 |
6 |
138 |
69 |
Iseseisvalt |
63 |
5 |
0 |
8 |
48 |
58 |
4 |
1 |
47 |
16 |
Liigub vaevaliselt |
109 |
2 |
2 |
7 |
100 |
93 |
12 |
4 |
68 |
41 |
Voodis |
33 |
1 |
0 |
2 |
30 |
29 |
3 |
1 |
22 |
11 |
Muu |
2 |
0 |
0 |
1 |
1 |
2 |
0 |
0 |
1 |
1 |
Joonis 16. Hooldatavate liikumisvõime vanusgrupi,
rahvuse ja soo järgi
Tabelist ja jooniselt järeldub, et mida vanemad on hooldatavad
seda rohkem on neil probleeme iseseisva liikumisega, naiste seas
on iseseisvalt liikuvate isikute osakaal suurem kui meeste hulgas,
st. naistel on liikumisvõime eeldatavasti parem.
3.4 Hinnang vaimsele seisundile
Üldiselt on hooldatava vaimne seisund olnud ergas (88
vastanut e. 43 protsenti). Mälulüngad esinevad 83 eakal
hooldataval, vähekontaktsed on 12 hooldatavat ning muid
vaimse tervisega seotud probleeme on 7-l hooldataval. Seitsmeteistkümnel
vastajal esineb rohkem kui üks vaimse tervisega seotud probleem
7 vastanut on erksad kuid neil esineb ka mälulünki,
4-l vastanut on erksad neil aga on ka mingi muu vaimse tervisega
seotud probleem, 3-l vastanul on mälulüngad ja nad
on vähekontaktsed ning 6-l vastanul on mälulüngad
ning esineb ka mingi muu probleem.
Ülevaate eakate vaimsete probleemide protsentuaalsest
jaotusest annab järgmine joonis.
Joonis 17. Hinnang hooldatava vaimsele seisundile probleemide
lõikes
Järgnevas tabelis on toodud vaimse tervise hinnangu struktuur
vanusegrupiti, rahvuseti ja ka sooliselt.
Tabel 18. Hinnang hooldatava vaimsele seisundile vanusgrupiti,
rahvuseti ja sooti
Hinnang hooldatava vaimsele seisundile |
Kõik |
hooldatava vanusgrupp |
rahvus |
sugu |
kuni 45 aastane |
55 kuni 65 aastane |
üle 65 aastane |
eestlane |
venelane |
muu |
Naine |
mees |
Kokku |
207 |
8 |
18 |
179 |
182 |
19 |
6 |
138 |
69 |
Ergas |
88 |
4 |
9 |
74 |
79 |
8 |
1 |
67 |
21 |
Mälulüngad |
83 |
1 |
5 |
77 |
70 |
8 |
5 |
46 |
37 |
Vähekontaktne |
12 |
0 |
0 |
11 |
10 |
2 |
0 |
8 |
4 |
Muu |
7 |
2 |
1 |
4 |
7 |
0 |
0 |
5 |
2 |
ergas ja mälulüngad |
4 |
0 |
0 |
4 |
4 |
0 |
0 |
3 |
1 |
Ergas ja muu |
4 |
1 |
2 |
1 |
4 |
0 |
0 |
3 |
1 |
Mälulüngad ja vähekontaktne |
3 |
0 |
1 |
2 |
3 |
0 |
0 |
1 |
2 |
Mälulüngad ja muu |
6 |
0 |
0 |
6 |
5 |
1 |
0 |
5 |
1 |
Saab järeldada, et reeglina on mälulüngad ning
ka muud vaimsed häired just vanematel inimestel. Täheldatav
on ka see, et umbes pooltel küsitletud naistel on vaimne
seisund ergas meestel aga on vaimne seisund ergas ainult ühel
kolmandikul vastanutest.
3.4. Hooldatava majanduslik olukord
Hooldatavate majandusliku olukorra võib hinnata põhiliselt
rahuldavaks (142 vastanut e. 69 protsenti). Vaevaliselt tuleb
majanduslikult toime 52 vastanut e. 25 protsenti. Hästi
tuleb toime aga ainultprotsenti küsimusele vastanud hooldatavatest
eakatest.. Eakate hooldatavate majanduslikust toimetulekust annab
ülevaate järgmine joonis.
Joonis 18. Hooldatava majanduslik olukord.
Hooldatavate majanduslikku toimetulekut nii vanusgrupiti,
rahvuseti kui ka sooti kirjeldab järgmine tabel ja joonis.
Tabel 19.Hooldatava majanduslik olukord vanusegrupi,
rahvuse ja soo järgi
Hooldatava majanduslik olukord |
kõik |
hooldatava vanusgrupp |
rahvus |
sugu |
kuni 45 aastane |
45 kuni 55 aastane |
55 kuni 65 aastane |
üle 65 aastane |
eestlane |
venelane |
muu |
naine |
mees |
kokku |
207 |
8 |
2 |
18 |
179 |
182 |
19 |
6 |
138 |
69 |
tuleb hästi toime |
13 |
0 |
1 |
2 |
10 |
12 |
0 |
1 |
12 |
1 |
tuleb rahuldavalt toime |
142 |
5 |
1 |
9 |
127 |
128 |
9 |
5 |
94 |
48 |
tuleb vaevaliselt toime |
52 |
3 |
0 |
7 |
42 |
42 |
10 |
0 |
32 |
20 |
Joonis 19. Hooldatava majanduslik olukord vanusegrupi,
rahvuse ja soo järgi
Nii jooniselt kui ka tabelist nähtub, et enamasti on
hooldatava majanduslik olukord rahuldav (kõikide vanusgruppide
kui ka rahvuste korral). Märgatav on ka see, et meeste seas
on eluga vaevaliselt toime tulevate osakaal suurem kui naistel.
Seega saab järeldada, et naiste majanduslik olukord on parem
kui meestel.
|