|
II Abi vajadus
1. Eaka elamistingimused
1.1. Elukoht
Enamus 207-st küsitletud hooldatavast elas korteris.
Muu elukoha rühma lülitati hooldatavad, kes elasid
oma majaosas või hooldaja juures.
Erineva elukoha osatähtsust iseloomustab järgnev
joonis.
Joonis 20. Hooldatavate elukohtade struktuur
Andmed hooldatavate elukoha kohta vanuserühmade
lõikes on esitatud järgnevas tabelis.
Tabel 20. Hooldatavate jaotumine vanuserühmade
lõikes elukoha järgi
|
Elukoht |
Hooldatavaid kokku |
sh vanuserühmad |
|
alla 45 |
45-55 |
55-65 |
Üle 65 |
|
Elab oma majas |
69 |
1 |
|
6 |
62 |
|
Elab korteris |
115 |
6 |
1 |
12 |
96 |
|
On allüürnik |
17 |
1 |
1 |
|
15 |
|
Muu (elab hooldaja juures, oma majaosas) |
6 |
|
|
|
6 |
|
Kokku |
207 |
8 |
2 |
18 |
179 |
Kõigis vanuserühmades on korteris elavate hooldatavate
osatähtsus kõige suurem. Nii elab korteris 75% alla
45-aastastest, 67% 55-65-aastastest, 54% üle 65-aastastest
hooldatavatest. Kahest hooldatavast vanuserühmas 45-55 elas
üks korteris ja teine oli allüürnik.
Andmed hooldatavate elukoha kohta soo, rahvuse ja maakonna
järgi on esitatud järgnevas tabelis.
Tabel 21. Hooldatavate jaotumine soo, rahvuse ja maakonna
lõikes elukoha järgi
|
Elukoht |
Hoolda- tavaid kokku |
Sealhulgas |
|
soo järgi |
rahvuse järgi |
maakonna järgi |
|
naine |
mees |
eestlane |
Venelane |
muu |
Viljandimaa |
Lääne-Virumaa |
|
Elab oma majas |
69 |
44 |
25 |
68 |
1 |
|
34 |
35 |
|
Elab korteris |
115 |
78 |
37 |
94 |
17 |
4 |
55 |
60 |
|
On allüürnik |
17 |
11 |
6 |
14 |
1 |
2 |
12 |
5 |
|
Muu (elab hooldaja juures, oma majaosas) |
6 |
5 |
1 |
6 |
|
|
5 |
1 |
|
Kokku |
207 |
138 |
69 |
182 |
19 |
6 |
106 |
101 |
Soolises lõikes oli korteris elavate meeste
osakaal veidi väiksem naiste osakaalust – vastavalt
54% meestest ja 57% naistest elas korteris. Samal ajal oli oma
majas elavate meeste osakaal naiste omast suurem – vastavalt
36% ja 32%.
Rahvuse järgi oli korteris elavate vene rahvusest
hooldatavate osakaal eesti rahvusest hooldatavate omast tunduvalt
suurem – vastavalt 89% ja 52%, samal ajal elas oma majas
tunduvalt väiksem osa vene rahvusest hooldatavaid –
vastavalt 5% vene rahvusest ja 37% eesti rahvusest isikutest.
Lääne-Virumaal oli korteris elavate ja oma majas
elavate hooldatavate osakaal suurem kui Viljandimaal. Viljandimaal
oli allüürnike osakaal Lääne-Virumaa vastavast
näitajast suurem. Hooldatavate jaotumist soo, rahvuse ja
maakonna lõikes vastavalt elukohale iseloomustab järgnev
joonis.
Joonis 21. Hooldatavate jaotumine soo, rahvuse ja maakonna
lõikes elukoha järgi
1.2. Eaka eluruumi küte
Enamus 207-st hooldatavast ehk 60% elas ahiküttega elamispinnal.
Hooldatavate vanuselist, soolist ja rahvuslikku jaotumist kütteliigi
järgi iseloomustab järgnev tabel.
Tabel 22. Hooldatavate jaotumine vanuse, soo ja rahvuse
lõikes elukoha kütteliigi järgi
|
Hooldatavad |
keskküte |
Ahiküte |
|
arv |
osakaal, % |
arv |
osakaal, % |
|
Kokku |
82 |
40 |
125 |
60 |
|
alla 45 |
4 |
50 |
4 |
50 |
|
45-55 |
1 |
50 |
1 |
50 |
|
55-65 |
6 |
33 |
12 |
67 |
|
üle 65 |
71 |
40 |
108 |
60 |
|
naised |
53 |
38 |
85 |
62 |
|
mehed |
29 |
42 |
40 |
58 |
|
eestlased |
68 |
37 |
114 |
63 |
|
venelased |
10 |
53 |
9 |
47 |
|
muud |
4 |
67 |
2 |
33 |
Võrreldes meestega oli ahiküttega elamispinnal
elavate naiste osakaal mõnevõrra kõrgem.
Eesti rahvusest hooldatavatest elas valdav osa ahiküttega
pindadel, vene rahvusest hooldatavatest elas ahiküttega
pindadel alla poole. See on seletatav sellega, et korteris elavaid
vene rahvusest hooldatavaid oli võrreldes eesti rahvusest
korteris elavate hooldatavate oluliselt rohkem.
1.3. Eaka pesemisvõimalused
207-st hooldatavast suhteliselt suur osa ehk 27% pidi end
pesema kausis, sest puudusid saun, dušš ja vann.
Sageli märgiti, et vett tuleb pliidil soojendada ja puudub
kanalisatsioon. Ülevaate erinevate pesemisvõimaluste
jaotumisest hooldatavate soolises ja rahvuslikus lõikes
annab järgnev joonis.
Joonis 22. Erinevate pesemisvõimaluste osatähtsus
hooldatavate soo ja rahvuse lõikes
Hooldatavaist, kellel pesemisvõimalus praktiliselt
puudus (joonisel “muu”), oli rohkem naisi. Vanni ja
dušši oli rohkem meestel, saunu rohkem naistel. Vene
rahvusest hooldatavatel oli sauna ja duši osatähtsus
väiksem ning vannis pesemise võimalusi rohkem kui
eesti rahvusest hooldatavatel. Ülevaate hooldatavate pesemisvõimalustest
annab järgnev tabel.
Tabel 23. Hooldatavate jaotumine vanuse, soo ja rahvuse
lõikes
|
Pesemisvõimalus |
Kokku |
sh vanuserühmade järgi |
sh soo järgi |
sh rahvuse järgi |
|
alla 45 |
45-55 |
55-65 |
üle 65 |
mehed |
naised |
eestlased |
venelased |
muud |
|
Saun |
44 |
0 |
0 |
2 |
41 |
13 |
31 |
42 |
2 |
0 |
|
Dušš |
32 |
2 |
1 |
3 |
27 |
13 |
19 |
28 |
2 |
2 |
|
Vann |
76 |
4 |
0 |
5 |
66 |
30 |
46 |
64 |
10 |
2 |
|
Muu |
55 |
2 |
1 |
8 |
45 |
13 |
42 |
48 |
5 |
2 |
|
Kokku |
207 |
8 |
2 |
18 |
179 |
69 |
138 |
182 |
19 |
6 |
2. Abistamist vajavad toimingud
207 vastanu poolt nimetatud toimingud, mille sooritamisel
vajati abi, sai jaotada 13-sse rühma.
Küsitluslehel oli ette antud järgmine toimingute
loetelu, milles võidakse vajada abi: liikumine kodus,
liikumine õues, toiduvalmistamine, söömine,
ravimite tarvitamine, pesemine ja WC kasutamine. Ülejäänud
toimingud: toidu ja toiduainete kojutoomine, majapidamistööd,
transport, asjaajamine, riietumine ja pidev järelevalve
ning hooldus lisati vastajate endi poolt. Kuna viimati nimetatud
toimingud ei olnud küsitluslehel kirjas, jätsid paljud
vastajad need vabale reale märkimata, kuigi nende sooritamisel
võis esineda vajadus abi järele. Seetõttu
on abi vajadus viimati nimetatud toimingute sooritamisel meie
poolt toodust kindlasti veidi suurem. Majapidamistööde
rühma on lülitatud abi ahju kütmisel, puude tuppa
toomisel, koristamisel jne. Samuti tuleb märkida, et 33
hooldatavat on voodihaiged, kes ei vaja abi liikumisel kodus
ja õues.
Abi ei vajanud ühegi toimingu sooritamisel 10
hooldatavat ehk 5% vastanute üldarvust. 173 hooldatavat
ehk 84% nende üldarvust vajas abi 2-7 erineva toimingu sooritamisel,
kusjuures kõige enam vajati abi 3 erineva toimingu sooritamisel
(42 hooldatavat ehk 20% vastanutest).
Kõige enam oli abi vaja toidu valmistamisel –
seda vajas 161 hooldatavat ehk 78% vastanute üldarvust.
Järgnesid abi pesemisel ja õues liikumisel, vastavalt
155 ja 139 isikut ehk 75% ja 67%.
Erinevate toimingute sooritamisel abi vajajate
jagunemist iseloomustab järgnev joonis.
Joonis 23. Erinevate toimingute sooritamisel abi vajavate
hooldatavate jagunemine
Ülevaate abi vajajatest erinevate toimingute sooritamisel
annab vanuserühmade lõikes järgnev tabel. Iga
isik on märgitud kõigi toimingute juures, milles
ta abi vajas.
|
Toiming |
Abivajajaid kokku |
sealhulgas vanuserühmade järgi |
Toimingu osatähtsus, % |
|
alla 45 |
45-55 |
55-65 |
üle 65 |
|
1. Liikumine kodus |
66 |
3 |
1 |
2 |
60 |
7 |
|
2. Liikumine õues |
139 |
4 |
1 |
13 |
121 |
15 |
|
3. Toidu valmistamine |
161 |
6 |
1 |
12 |
142 |
18 |
|
4. Söömine |
52 |
3 |
1 |
4 |
44 |
6 |
|
5. Ravimite tarvitamine |
94 |
4 |
1 |
7 |
82 |
10 |
|
6. Pesemine |
155 |
5 |
1 |
12 |
137 |
17 |
|
7. WC kasutamine |
70 |
2 |
1 |
6 |
61 |
8 |
|
8. Toidu või toiduainete kojutoomine |
57 |
0 |
0 |
1 |
56 |
6 |
|
9. Majapidamistööd |
47 |
1 |
0 |
5 |
41 |
5 |
|
10.Transport |
5 |
0 |
0 |
3 |
2 |
1 |
|
11.Asjaajamine |
46 |
1 |
0 |
1 |
44 |
5 |
|
12.Riietumine |
11 |
0 |
0 |
0 |
11 |
1 |
|
13.Vajab pidevat järelvalvet ja hooldust |
6 |
2 |
0 |
4 |
0 |
1 |
Kõige enam vajasid erinevate toimingute sooritamisel
abi üle 65-aastased isikud.
Nagu eespool märgitud, oli enim vaja abi toidu
valmistamisel, pesemisel ja õues liikumisel ning seda
kõigi vanuserühmade lõikes. Ülevaate
abi vajadusest vanusegrupiti annab järgnev joonis.
Joonis 24. Erinevas vanuses hooldatavate osakaal
abivajaduse üldmahus
3. Sotsiaalteenused
3. 1. Sotsiaalteenused, milliseid hooldatav saab kohalikult
omavalitsuselt
Sotsiaalteenused, mida hooldatav sai kohalikult
omavalitsuselt, märkisid küsitletud ise ja need sai
grupeerida 7-sse rühma. 207-st hooldatavast sai kohalikult
omavalitsuselt teenuseid vaid 40 isikut ehk 19% vastanutest.
Ülejäänud 167 ehk 81% vastanutest kohalikult omavalitsuselt
teenuseid ei saanud. Ülevaate erinevat liiki teenuste saamisest
kohalikult omavalitsuselt annab järgnev joonis.
Kõige enam saadi kohalikult omavalitsuselt
soodushinnaga ravimeid, invavahendeid jms ning hooldustöötaja
abi – vastava lt 14 ja 13 hooldatavat. Nimetatud teenuseid
sai kokku 68 % kõigist kohalikult omavalitsuselt teenuseid
saanud isikutest.
Mõned isikud said kohalikult omavalitsuselt
mitut erinevat teenust. 28 hooldatavat ehk 70% teenust saanud
isikutest sai vaid ühte teenust, 9 hooldatavat ehk 23% sai
kahte erinevat teenust. Kolme erinevat teenust sai 2 ja nelja
teenust 1 hooldatav.
Joonis 25. Kohalikult omavalitsuselt erinevaid
teenuseid saanud hooldatavate osatähtsus vastanute üldarvus
Tabel 25. Kohalikult omavalitsuselt erinevaid teenuseid
saanud hooldatavad vanuserühmade lõikes
|
Teenuse liik |
Teenuste saajad kokku |
sealhulgas vanuserühmade järgi |
|
alla 45 |
45-55 |
55-65 |
üle 65 |
|
1. Toitlustamine, toidu koju toomine |
5 |
|
5 |
|
2. Transportteenus |
9 |
1 |
|
4 |
4 |
|
3. Hooldustöötaja |
13 |
1 |
1 |
11 |
|
4. Soodushinnaga ravimite, invavahendite jms hankimine |
14 |
|
4 |
10 |
|
5. Saunateenus |
4 |
1 |
3 |
|
6. Pesu pesemine |
9 |
2 |
7 |
|
7. Kütte muretsemine |
2 |
1 |
1 |
|
Kokku |
56 |
2 |
0 |
13 |
41 |
Enamik kohalikult omavalitsuselt teenust saanud isikutest
ehk 73% olid üle 65-aastased. 55-65-aastased moodustasid
23% kõigist kohalikult omavalitsuselt teenust saanud hooldatavatest.
45-55-aastased hooldatavad ei saanud kohalikult omavalitsuselt
teenuseid ja alla 45-aastastest sai teenust vaid kaks hooldatavat,
kellest ühele osutati transportteenust ja teise juures käis
hooldaja kodus.
Erinevate teenuste jaotumust kohaliku omavalitsuse poolt hooldatavatele
osutatud teenuste üldmahus iseloomustab järgnev joonis.
Joonis 26. Kohalikult omavalitsuselt saadud teenuste
struktuur
3.2. Sotsiaalteenused, mida hooldatav
vajab
Sotsiaalteenused, mida hooldatav vajab, märkisid küsitletud
ise ja neid sai grupeerida 8-sse rühma.
120 eakat ja puudega isikut ehk 58% vastanute üldarvust
vajas kohalikult omavalitsuselt erinevaid sotsiaalteenuseid ja
87 hooldatavat ehk 42% vastanutest neid ei vajanud.. Ülevaate
erinevat liiki sotsiaalteenuste vajadusest annab järgnev
joonis.
Kõige enam vajasid transportteenust, soodushinnaga
ravimeid, invavahendeid jms ning kodu-, asendushooldajat, päevahoidu
– vastavalt 33, 21 ja 20 hooldatavat. Nimetatud teenuseid
vajas kokku 61% kõigist sotsiaalteenuseid soovivatest
isikutest.
Erinevate sotsiaalteenuste vajadust iseloomustab järgnev
tabel ja joonis.
Enamik sotsiaalteenuseid vajavatest isikutest ehk
88% olid üle 65-aastased. 55-65-aastaste ja alla 45-aastaste
vanuserühm moodustasid kumbki vaid 6% kõigist sotsiaalteenust
vajavatest hooldatavatest. 45-55-aastastest hooldatavatest vajas
vaid üks soodushinnaga ravimeid.
Joonis 27. Erinevaid sotsiaalteenuseid vajavate
hooldatavate osa vastanute üldarvust
Tabel 26. Erinevaid sotsiaalteenuseid vajavad hooldatavad
vanuserühmade lõikes
|
Teenuse liik |
Teenuste vajajaid kokku |
sealhulgas vanuserühmade järgi |
|
alla 45 |
45-55 |
55-65 |
üle 65 |
|
1. Kodu-, asendushooldaja, päevahoid |
20 |
|
|
1 |
19 |
|
2. Transporditeenus |
33 |
2 |
|
2 |
29 |
|
3. Toidu või toiduainete kohaletoomine |
10 |
1 |
|
|
9 |
|
4. Saunateenus |
10 |
1 |
|
1 |
8 |
|
5. Arsti-, õendusabi, põetusalane teenus |
4 |
|
|
|
4 |
|
6. Abi välitöödel (sh kütte muretsemine ja
ladustamine) |
10 |
|
|
1 |
9 |
|
7. Soodushinnaga ravimite, invavahendite hankimine |
21 |
2 |
1 |
1 |
17 |
|
8. Pesu pesemine |
13 |
1 |
|
1 |
11 |
|
Kokku |
121 |
7 |
1 |
7 |
106 |
Hooldatavate poolt soovitud erinevate sotsiaalteenuste osatähtsust
vajatavate teenuste üldmahus iseloomustab järgnev joonis.
Joonis 28. Vajatavate sotsiaalteenuste osatähtsus
Nagu eelpooltoodust järeldub, olid kohalikult omavalitsuselt
saadud sotsiaalteenuste struktuuris kõige tähtsamad
soodushinnaga ravimite, invavahendite jms saamine, hooldustöötaja
abi ja transporditeenus.
Teenuste hulgas, mida vajatakse, oli kõige tähtsam
transporditeenus, järgnesid soodushinnaga ravimite, invavahendite
jms saamine ning kodu-, asendushooldaja, päevahoiu kasutamine.
Lisaks juba osutatule saunateenust ei vajatud.
Sotsiaalteenus , mida vajatakse, kuid mida kohalik omavalitsus
küsitletud hooldatavatele seni osutanud ei ole on arsti-,
õendusabi, põetusalane teenus.
Võrreldes kohalikult omavalitsuselt teenuseid saanud
hooldatavate arvu ja teenuseid vajavate hooldatavate arvu, selgub,
et kõigi teenuserühmade osas on sotsiaalteenuse vajadus
osutatud teenustest kõige suurem.
Kohalikult omavalitsuselt saadud teenustest ja nende vajadusest
annab võrdleva ülevaate järgnev joonis.
Joonis 29. Kohalikult omavalitsuselt erinevaid sotsiaalteenuseid
saanud ja neid vajavad hooldatavad
4. Eaka suhted lähisugulastega
Vastanud 207-st eakast või puudega isikust 2%-l ei
olnud lähisugulasi. Enamikul vastanutest - üle 80%
-olid suhted head või väga head ja 15% ei osanud
suhteid määratleda, vastasid “ei oska öelda”.
Ülevaate eaka või puudega isiku suhetest lähisugulastega
annab järgnev tabel.
Tabel 27. Hooldatavate jaotumine suhete järgi
lähisugulastega vanuse, soo ja rahvuse lõikes
|
Suhted lähisugulastega |
Kokku |
sh vanuserühmade järgi |
sh soo järgi |
sh rahvuse järgi |
|
Alla 45 |
45-55 |
55-65 |
üle 65 |
Mehed |
naised |
eestlased |
venelased |
muud |
|
ei ole sugulasi |
4 |
0 |
0 |
1 |
3 |
1 |
3 |
4 |
0 |
0 |
|
väga head |
61 |
0 |
1 |
4 |
56 |
19 |
42 |
57 |
4 |
0 |
|
Head |
108 |
7 |
1 |
12 |
88 |
37 |
71 |
92 |
11 |
5 |
|
väga halvad |
3 |
0 |
0 |
0 |
3 |
1 |
2 |
2 |
0 |
1 |
|
Halvad |
10 |
0 |
0 |
0 |
10 |
4 |
6 |
10 |
0 |
0 |
|
rahuldavad |
6 |
0 |
0 |
1 |
5 |
1 |
5 |
11 |
0 |
0 |
|
ei oska öelda |
15 |
1 |
0 |
0 |
14 |
6 |
9 |
6 |
4 |
0 |
|
Kokku |
207 |
8 |
2 |
18 |
179 |
69 |
138 |
182 |
19 |
6 |
Alla 65-aastastest hooldatavatest, keda hooldatavate hulgas
oli suhteliselt vähe, hindas enamik ehk 71% oma suhteid
lähisugulastega heaks, väga heaks hindas neid 18% selles
vanuses isikutest. Halvaks ja väga halvaks suhteid ei hinnatud.
Eakate ja puudega isikute hinnanguid oma suhetele lähisugulastega
iseloomustab järgnev joonis, kus on eraldi esitatud kõige
enam hooldatavaid hõlmava vanuserühma - üle
65-aastasete -hinnangud.
Joonis 30. Hooldatavate hinnang suhetele lähisugulastega
5. Abivahendid
Kasutusel olevad ja lisaks olemasolevatele täiendavalt
vajatavad abivahendid märgiti küsitletute endi poolt
ja need sai jaotada 13-sse rühma. Muude abivahendite rühma
on lülitatud: reguleeritav tool koos käepidemetega,
valge kepp, siiber, hügieenivahendid, südamestimulaator,
kõnetoru, korsett, käe- ja jalaproteesid, silmaprotees,
tõstmisraam, söötmislaud, kõrvaklapp
vaegkuuljale televiisor või raadio kuulamiseks, millest
igat neist kasutasid või vajasid vaid üks või
paar hooldatavat.
Abivahendeid ei kasutanud 52 hooldatavat ehk 25% vastanute
üldarvust. 155-st abivahendite kasutajast vajas 62% ühte,
29% kahte, 8% kolme ja 1% nelja abivahendit. Erinevate abivahendite
kasutajaid iseloomustab järgnev joonis.
Joonis 31. Abivahendite kasutajate jagunemine küsitletute
seas
Kõige enam kasutasid küsitletud eakad ja puudega
hooldatavad abivahendina tavalist keppi kõndimiseks –
33% vastanute üldarvust. Järgnesid mähkmed ja
tugiraam ning tugikäru, vastavalt 15% ja 12%-ga.
Abivahendeid ei vajanud olemasolevatele lisaks 145 hooldatavat
ehk 70% vastanute üldarvust. 62-st täiendavalt abivahendit
vajavast hooldatavast vajas 82% ühte ja 18% kahte abivahendit.
Erinevaid abivahendeid vajavate hooldatavate osa küsitlusele
vastanute hulgas iseloomustab järgnev joonis.
Kõige enam kasutatav abivahend, kõndimiskepp,
oli kõigil küsitletutel, kes seda vajasid, juba olemas
ja selle järgi täiendavat vajadust ei olnud. Samuti
ei vajatud täiendavalt kahte keppi toeks. Kõige enam
vajati ratastooli – 10% vastanute koguarvust vajas seda
lisaks olemasolevatele abivahenditele. Täiendavalt vajatavate
ratastoolide arv oli suurem kasutusel olevatest. Oluliselt suurem
oli ka spetsiaalsete (reguleeritavate) voodite vajadus.
Suhteliselt palju vajatakse täiendavalt tugiraami ja tugikäru
-8% vastanutest vajab neid lisaks olemasolevatele abivahenditele.
Hooldava te erinevate abivahendite kasutamisest ja täiendavast
vajadusest annab ülevaate järgnev joonis ja ka tabel.
Joonis 32. Abivahendeid täiendavalt vajavate hooldatavate
osatähtsus vastanute üldarvus
Tabel 28. Abivahendite kasutamine ja täiendav
vajadus hooldatavate vanuserühmade lõikes
|
Abivahend |
Kokku |
sealhulgas vanuserühmade järgi |
|
Alla 45 |
45-55 |
55-65 |
üle 65 |
|
kasutab |
vajab |
kasutab |
vajab |
kasutab |
vajab |
kasutab |
vajab |
kasutab |
vajab |
|
1. Ratastool |
19 |
20 |
2 |
|
|
|
3 |
0 |
14 |
20 |
|
2. Kaks keppi toeks |
8 |
0 |
|
0 |
0 |
8 |
0 |
|
3. Tugedega kepid |
2 |
2 |
0 |
0 |
2 |
2 |
|
4. Kõndimiseks kepp |
68 |
0 |
3 |
0 |
65 |
|
|
5. Kargud |
14 |
3 |
2 |
0 |
12 |
3 |
|
6. Potitool |
18 |
2 |
2 |
0 |
16 |
2 |
|
7. Tugiraam ja tugikäru |
24 |
16 |
1 |
0 |
23 |
16 |
|
8. Prillid ja luup |
18 |
2 |
0 |
0 |
18 |
2 |
|
9 .Mähkmed |
30 |
5 |
2 |
1 |
28 |
4 |
|
10. Seina käepidemed |
2 |
2 |
1 |
0 |
1 |
2 |
|
11. Spetsiaalne (reguleeritav) voodi |
3 |
9 |
0 |
0 |
3 |
9 |
|
12.Kuuldeaparaat |
8 |
3 |
0 |
0 |
8 |
3 |
|
13. Muu |
13 |
9 |
1 |
3 |
12 |
6 |
|
Kokku |
227 |
73 |
2 |
0 |
0 |
0 |
15 |
4 |
210 |
69 |
Alla 45-aastastest hooldatavatest kasutas abivahendina ratastooli
vaid 2, täiendavaid abivahendeid sellesse vanuserühma
kuulunud isikud ei vajanud. Põhilise osa abivahendite
kasutajatest ja vajajatest moodustasid üle 65-aastased.
Enamik kasutatavatest ja täiendavalt vajatavatest abivahenditest
on vajalikud liikumise võimaldamiseks või kergendamiseks,
aga samuti voodihaige hooldamise
kergendamiseks ning nägemis- ja kuulmispuude leevendamiseks.
|