Puuetega inimesed - isikuid, kellel on keha-, meele- või vaimupuue või raske terviserike ning kes puudest põhjustatud hälbe tõttu vajavad õppimiseks ja kutse omandamiseks eritingimusi. Puuetega inimestele on vormistatud invaliidsusgrupp või arsti- või arstliku komisjoni tõend või rehabilitatsiooni soovitus
Hoolekanne à (protsess, tegevuste valdkond, et aidata toime tulla) à toimetulek à vajaduste rahuldamine.
Hoolekande asukoht riigi sotsiaalpoliitikas.
Sotsiaalpoliitika olemasolu? Miks ei ole?
Kontseptsiooni väljatöötamiseks peab vastama paljudele küsimustele.
Inimese käsitlus sotsiaaltöös.
Puudega inimene on see, kellel üks nendest mõõtmetest on häirunud.
Psühholoog Eiseng
Teadmiste ja oskuste käsitlemise kiirus e. intellekt à inimeste võimete kogum, mis aitab olemasolevas keskkonnas toime tulla.
Puudenoored à soovivad end rohkem tunda end ühiskonnale lihtsalt vajalikena à abiks tugiisik
Roheline raamat: "Rahvusvaheline puuete, vaegusrluse ja invaliidsuse klassifikatsioon" ,väljaandja Sotsiaalministeerium (tõlketeos, meditsiini seisukohalt).
Vaimupuuded (e. intellekti puuded.) Liikumispuuded Meelepuuded (nägemis, kuulmis)
Näit. kogelemine – disability ajukahjustus - impariment
Vaimupuude tekkepõhjused à keksknärvisüsteemi kahjustus või häire.
50% - enne sündi saadud kahjustused 10% - sünnitusel saadud kahjustused 10% - haigused, õnnetused lapseeas 30% - teadmata põhjustel.
Vaimupuue – IQ test mõõdab tajumisvõimet, seoste mõistmist, mälu tegevust, teadmiste hulka
Kerge IQ=50-70
(8-12 aastase lapse tasemel) mahajäämus sensomotoorikas, saab õppida kuni 6 klassini viimases teismelise eas, vajab sotsiaalset juhendamist, omandab sotsiaalseid ja keelelisis oskusi, mis on vajalikud eneseteostuseks.
Mõõdukas IQ=35-50
(5-8 a. lapse tasemel) võib õppida rääkima ja suhtlema, nõrk sotsiaalne orientatsioon, korralik motoorika areng, saab aru enesehooldustegevusest, võib õppima reisima tuntud kohtades, võib õppida eneseteostust mitte tavapärases või harjumuslikes töödes, vajab tuge ja juhendust, kui on sotsiaalsetes või majanduslikes raskustes.
Raske IQ=20-35
(2-4a. lapse tasemel) väike motoorika areng, minimaalkõne areng, kommunikatsiooniharjumused minimaalsed või puuduvad. Võib õppida suhtlemist, võib osaliselt enese eest hoolitseda, kuid pideva järelvalve all.
Sügav IQ=0-20
(0-2 a. lapse tasemel) igakülgne peetus, minimaalsed võimed sensomotoorikas, vajab nii med. kui ka sotsiaalset hooldust, abi ja järelvalvet pidevalt, treenimise tulemusena on võimalik mõningane motoorne areng, võib saavutada osalise eneseteeninduse.
MBD – minimal brain disfunctions
Intellekt
s.o. võime praktilises elus taju abil vastu võtta, analüüsida ja talletada informatsiooni. 1) aeg 2) ruum 3) kvaliteet 4) kvantiteet 5) kausaalsus
Intellekti peetus, tagasilangus (dementsus).
Intellekti ülesanded
1. Info töötlemise võime (assimillatsioon) 2. Info säilitamine akkommodatsioon 3. Kognitiivsed oskused.
Andragoogikud hindavad info töötlust 5 palli süsteemis (nt testidega) .
Alginfo – märgatav info – töödeldatav info – säilitatav info – tagasiside.
Orgaanilised kahjustused on järgnevatel
Geenirikkest või häirest põhjustatud haigused. (Geen asub rakutuumas, kromosoomis. Igas rakus on 46 kromosoomi sh. 23 x ja 23 y, sugurakus 23 kromosoomi, mehel y, naisel x). Kromosoomid on paaris à 22x, summ 44 + xx
Aspartüülglükosa....hape – vajalik ainevahetuseks. AGO haiguse puhul seda ei toodeta, aine eraldub põide, tekib raske vaimupuue.
Fragile – X – seda haigust kannab edasi ema, üks X kromosoom on kahjustatud, see põhjustab vaimupuude.
Naisel 44+xx XX – XY Ema Isa x+x=tüdruk x+y=poiss
Downi – sündroom – 21-ses paaris on üks liigne kromosoom. Mongoliidsed silmad, kitsas ja vaha täis kuulmekäik, vilets vereringe, nõrgad lihased, töntsid näpud, võib-olla kaasasündinud südamerike, oht leukeemiaks, kilpnäärme ületalituse puhul võib esineda rahutus rahutus.
Puuete esinemissagedus à 1000-st lapsest 0-15..
CP- 2,8 Epilepsia – 9,2 Ortopeediline puue 3,1 Vaimne puue – 24 Kuulmispuue – 1 Nägemispuue – 1
Lapsevanemale on puue kui väljakutse, puudelapse puhul reageerib vanem järgnevalt.
Kübler – Rossi reaktsioonietapid.
Scucharti reaktsioonid
Cullberi reaktsioonid.
Puudega lapse sünd
Silvia –koolid Soomes.
Normatiivne – vanema ja lapse suhe on kõige tähtsam Situatiivne – määratleb olukorra sotsiaalselt – majanduslik, kultuuriline kontekst. Kuidas suhtub ja vastab ühiskond sellele.
Ferguson – 4 lähenemisviisi.
Lähenemisviisid puudelapse perele.
Ökokultuuriline – puudelapse pere pole midagi eripärast.
Preventsioon – eesmärgipärane ja ajaliselt piiratud protsess, aitamaks puudeinimesel saavutada parim võimalik intellektuaalne, füüsiline ja sotsiaalne funktsioneerimistase, andes talle ühiskonna poolt variandid ja võimalused oma elu muutmiseks ja parendamiseks, mis viib kohanemiseni.
Rehabilitatsioon
Normalisatsioon – võimaluste võrdsustamine (puuetega inimestele).à elutingimused, liiklus, koolitus, meditsiin, sport, vaba aeg, kultuur, ühiskondlik elu jms. Integratsioon. Deinstitutsionaliseerimine – püüe viia hooldus suurtest hooldekodudest teistesse vormidesse – avahooldus, rühmakodu jms.
Psüühiliste v. füüsiliste v. meelte puuete ennetamine või juba ilmnenud ouuete puhul nende ühiskondliku eitamise ennetamine.
WHO – (world health org?) – rehabilitatsioon on protsess, millega üritatakse vähendada indiviidi puudest põhjustatud kahjustust ning võimaldada puuetega inimeste sotsiaalne integreerumine ühiskonda. Integratsiooni edendamiseks üritatakse mõjutada puuetega inimeste lähikeskkonda ja ühiskonda.
Projektis (?) – haridus, töö, mobiilsus ja kättesaadavus, eluase, sotsiaalkaitse, info ja side.
Osa neist on vaid seadusega tagatavad!
TT rahadest – koduõpetaja puudeinimesele.
Hariduse kohta – 7 seadust. Töö kohta – 4 seadust. Vastuvõtmata – planeerimis ja ehitusseadus.
Integratsioon. Läbipõimumine. Erinevate osade ühendamine tervikusse kus kõi osad on muutunud à 0+/=Ø
Puuetega inimeste hoolekanne, neljapäev 05.02.97
1 isiku ülalpidamine hooldekodus maksab kuus 27 000 DEM (saksamaal?)
Kuulmispuue – tunnevad end tõrjutuna
Nägemispuue à kaasasündinud haiguse v. trauma tagajärjel
I kerge aste – 0,3-0,1, vaatevälja diameeter 60 kraadi või väiksem II keskmine (mõõduka astme) nõrgalt nägijad 0,1-0,05 (vv 20 kraadi v.. vähem) III raske astme nõrgalt nägijad: nägemisteravus 0,05-0,02 v. diameeter 10 kraadi v. vähem IV aste, peaaegu pimedad (pimesus), valgustaju kuni 0,02 V aste (pimesusaste), pimedad, pole valgustaju
Nägijad – vaegnägijad, pimedad. Funktsionaalne häire – peegeldustundlikkus, pilgu fokusseerimisraskus.
Kõnepuuded
Häälepuuded
afoonia – häält pole düsfoonia – fonasteemia Tempo ja rütmihäired
dahhülaalia – kiirenenud kõne bradülaalia – aeglustunud kõne Kogelus
klooniline – kordab silpi tooniline – kordab esimest häälikut
Häälikulise külje kahjustus
funktsionaalne orgaaniline düsartria – (nt. CP tõttu) – hääldusliku külje häired
Polümorfsed
afaasia - - ajukahjustuse tagajärjel alaalia – laste kõnetus rinolaalia – ninahääldus düsgraafia – kirjutamispuue ehholaalia – kordab kõnet tüflopedagoogika – surdopedagoogika – logopeedia -
Füüsilised puuded
Võivad olla kaasasündinud või teekinud haiguste või traumade tagajärjel.
CP – tserbraalparalüüs Hemipleegia – ühe kehapoole halvatus (parem v. vasak) Parapleegia – ülemise v. alumise kehapoole halvatus Monopleegia – 1 jäseme halvatus Tetrapleegia – kõikide jäsemete halvatus
Puudega inimesi – 150 000, pensionäre 288 000 (1998) Invaliidsuspensionäre – 50 000 (I gr – 7024, II gr.-34933, III gr. – 9196) – neist töötas 6214 Puudega lapsi - 3000
Sotsiaalministeeriumi andmetel elas Eestis (1996-1997 a.) üle 55 000 puudega inimese.
Tööhõive
Kohandatud töökoht, sobiv tööaeg + muud soodustused Puuetega inimeste ettevõte
Suojatyö – tegevuskeskus – keskus tegevuse võimaldamiseks Töö kodus
Põhiteenused – et ellu jääks ja toime tuleks; isiku hooldamine igapäevase toimetuleku tagamiseks Tugiteenused – ülejäänud, pole igapäevased.
Hoolekandeasutuste liigid
Päevakeskus, tugikodu, varjupaik, lastekodu, noortekodu, üldhooldekodu, koolkodu, sots. rehabilit. keskus, erihooldekodu.
Toimetulekutasandil elamisviisil
Nõuete kehtestamine eelnormina Nõuded puuetega inimeste liikumisvõimaluste arvestamiseks Keskonnaministri määrus nr. 37, 1996 Ukseava 700-900 mm
Puuetega inimese upitamine ja töö kvalif. nõuete alandamine. Vajalik tasakaal majandusliku efektiivsuse ja pudeinimeste vajaduste vahelt (tööd teha).
Kuna puuetega inimestele võrdsete võimaluste tagamise praktikasse rakendamine pole edenenud vastavalt esialgsetele plaanidele siis kasutatakse nüüd välisrahadest finantseeritavaid projekte selle eesmärgi täitmiseks.
Kirjutada ülevaade – puuetega inimeste hoolekanne minu elukohas – paar lehte. Kirjalik eksam – ülevaade mõistetest.
Loe raamatuid!
Õppekursus puuetega .... hooldajatele Sinine raamat – Võrdsete võimaluste tagamine puuetega inimestele Millalgi tuleb brozhüür – Puuetega inimeste sotsiaalsed tagatised Eesti rahva tervis Inimene ei kuule kõnet Juta ja Kaarel Kotsar, lk. 7 - 37