|
J. Krishnamurti - NÜÜDISAJA KULTUURIPROBLEEMID
PEATÜKK
X
Kas olete kunagi istunud suletud silmadega ja jälginud
oma mõtete liikumist? Kas olete jälginud oma mõtteid
- või palju enam, on teie vaim valvanud iseennast oma
teguviisis? Kuidas reageerite uuele ideele? Kui te pole seda
teinud, olete väga palju kaotanud. Kui te ei tea kuidas
teie mõistus reageerib, kui te mõistus ei ole teadlik
enda aktiivsusest, ei avasta te kunagi, mis on ühiskond.
Võite lugeda raamatut sotsioloogiast, lugeda raamatuid
ühiskonnateadusest, kui te ei tunne kuidas teie oma mõistus
töötab, ei saa te tegelikult aru, mis ühiskond
on, sest teie mõistus on osa ühiskonnast. Teie reageeringud,
teie usundid, teie riided, asjad, mida mõtlete - kõigest
sellest on ühiskond moodustunud, see on peegeldus sellest,
mis teie mõistuses toimub. Niisiis, teie mõistus
ei seisa eraldi ühiskonnast, teie kultuurist, mitmesugustest
klassiseisuste jaotustest, paljude inimeste auahnusest ja konfliktidest.
Kõik see on ühiskond ning teie olete osa sellest.
Pole olemas "teie", mis oleks ühiskonnast eraldatud.
Niisiis, ühiskond püüab alati noori kontrollida,
kujundada, painutada mõtlemist skeemi järele. Alates
sünni hetkest ning hiljem, kui hakkate välismuljeid
vastu võtma. Teie ema ja õpetajad seletavad pidevalt,
mida teha ja mida mitte, mida uskuda ja mida mitte. Teile seletatakse,
et Jumal on olemas, või Jumalat ei ole olemas. Kõik
reformid, pole tähtis, millised nad on, on ainult huvitatud
tingimuste parandamisest vangla sees. Nad ei tiivusta teid kunagi
alistumatuks jääma. Nad ei ütle kunagi: "Murdke
autoriteedi ja traditsioonide müürist läbi, raputage
maha mineviku tingimused, mis vangistavad teie mõistust."
Peate teadma, mida mõtlete. Peate olema teadlik sellest,
mida usute ja mida ei usu. Kuni te pole teadlik ühiskonna
poolt moodustatud skeemist ega murra end sellest välja,
olete selle skeemi vang ehkki arvate, et olete vaba.
Oleme huvitatud, kas ühiskonnast väljaheidetu tohib
minna templisse või mitte. Soovime väljaheidetute
kasti likvideerida ning ühe kasti likvideerimisel loome
teise "kõrgema" kasti. Niisiis jääme
"kõrgema" kasti vangideks, aga vanglas ei ole
vabadust. Vabadus asub väljaspool vangla müüre,
väljaspool ühiskonna standardit. Kuid et sellest standardist
vaba olla, peate selle olemusest aru saama, mis tähendab
arusaamist oma mõistusest. Piiratud mõistus on
see, mis on loonud praeguse tsivilisatsiooni, kultuuri, ühiskonna,
omaenda mõistusest aru saamata. Ka ilma mõistmiseta
vastuhakul on vähe mõtet. Sellepärast on väga
tähtis olla teadlik kõiges oma aktiivsuses, mõtetes,
tunnetes. Kui olete endast täielikult teadlik, muutub teie
mõistus väga tundlikuks, väga ärksaks.
Proovige seda, ja mitte kauges tulevikus, vaid juba homme või
täna pärast lõunat. Kui teie korter on inimestest
üle kuhjatud, siis minge välja, istuge puu alla või
jõe äärde ja jälgige vaikselt, kuidas teie
mõistus töötab. Ärge kritiseerige vaid
vaadelge seda nagu vaataksite filmi. Teie vaim on humaanne ning
kui seda mõistate, siis on teil tohutult kaastunnet. Sellest
kaastundest võrsub üllatavalt suur armastus ning
siis tunnete, mis on ilu.
Küsija: Kuidas olete õppinud seda kõike,
millest räägite ja kuidas saaksime ka meie seda omandada?
Krishnamurti: Eks ole see väärtuslik küsimus?
Niisiis, kui räägin iseendast, võin öelda,
et ma ei ole neist asjust ühtegi raamatut lugenud. Kuid
nagu ma ütlesin teile, et kui vaatlete oma mõistust,
näete et see kõik on seal olemas. Kui asute teele,
mis viib teadlikkusele iseendast, siis kaob raamatute tähtsus.
See sarnaneb saabumisega võõrasse maailma, kus
leiate uusi asju ja teete üllatavaid avastusi. Kuid te näete,
et kõik hävib kui tähtsustate iseennast. Hetkel
kui ütlete: "Ma avastasin, ma olen suur inimene, sest
olen leiutanud seda või teist", olete kadunud inimene.
Kui tahate ette võtta pikka teekonda, peab teie koorem
olema väike ja kui tahate kõrgele ronida, peab teie
koorem olema kerge.
Avastamine ja arusaamine tulevad eneseteadlikkuse kasvades, enda
mõistuse keerdkäike uurides. Mida räägite
oma naabrist, kuidas kõnnite, vaatate taevast, kuulate
linde, kuidas käitute inimestega - kõik see on väga
tähtis, sest need tegevused on kui peegel. Nad näitavad
teile seda, mida tegelikult olete ning kui olete virge, siis
avastate kõike hetkest hetkeni.
Küsija: Kas võime luua mõttekujutlust
inimesest?
Krishnamurti: Kas peaks teil inimesest mõttekujutlus
olema? Kas peaksite looma seisukohti, tegema otsuseid kellegi
üle? Kui teil on õpetaja kohta mõttekujutlus,
kas ei ole siis mõttekujutlus tähtsam kui õpetaja
ise. Kas nii ei toimu maailmas alati? Meil kõigil on inimeste
kohta seisukohti; ta on hea, ta on tühine, ta on ebausklik
jne. Meil on enda ja teiste inimeste vahel mõttekujutlustest
moodustatud eesriie ning me ei kohugi tõeliselt teisega.
Me ütleme: "Ta on seda teinud." Niisiis on meile
tähtis sündmuste dateerimine. Kui näete, et keegi
teeb midagi, mida heaks või halvaks peate, on teil tema
kohta seisukoht. Ja kui kohtate seda isikut kümne päeva
või aasta pärast, siis mõtlete temast oma
seisukoha raames. Kuid selle vaheaja vältel võis
ta muutuda. Kui ütlete kellestki "tunnen seda inimest",
siis võite täielikult eksida, sest tunnete teda ainult
ühelt seisukohalt või mõne sündmuse kaudu,
mis kunagi toimus ning väljaspool seda ei tunne te teda
üldse. Seetõttu on tähtis inimest kohata alati
värske vaimuga ning mitte oma eelarvamuste, kinnisideede
ega seisukohtadega.
Küsija: Mis on tunne ja kuidas me tunneme?
Krishnamurti: Kui meil on tunne, anname alati sellele
nimetuse. Ütleme, et see on rõõmustav või
piinarikas. Kui oleme vihased, anname sellele tundele nimetuse,
öeldes, et see on viha. Kuid kas olete kunagi mõelnud
sellele, mis juhtuks, kui me ei annaks tundele nimetust. Proovige.
Järgmine kord kui vihastute, siis uurige seda tunnet, ärge
andke nime, vaid jälgige ja oodake, mis juhtub.
Küsija: Mis vahe on India ja Ameerika kultuuri
vahel?
Krishnamurti: Kui räägime Ameerika kultuurist,
siis mõtleme selle all ka Euroopa kultuuri.
Ning mis on India kultuur? Miljonid inimesed on Indias kultuuri
kujundanud oma heitlustega; teenides oma tahet, soovides üht
ja hüljates teist, pidevalt mõeldes, kannatades,
vältides, lõbutsedes. Ka kliimal, toidul ja riietusel
on oma mõju olnud. Niisiis, meil on erakordne pinnas,
meie hing. Vaid vähesed loomisvõimega inimesed on
tulised, mitte leiged. Teie mõtteviis, toit, riided, kombed,
traditsioonid, kõne, maalid, raidkujud; teie jumalad,
preestrid ja pühad raamatud - kõik see on India kultuur.
India kultuur on kuidagimoodi Euroopa kultuurist erinev, kuid
tema sügavuses on liikumine sama. Ameerikas võib
see liikumine teisiti avalduda, sest nõudmised on seal
teised, sest neil on nooremad traditsioonid. Kuid sügavuses
on liikumine sama - liikumine, et leida õnne, leida mis
on Jumal, mis on tõde. Ning kui see liikumine lakkab,
kultuur mandub, nagu seda on juhtunud paljudel maadel. Kui see
liikumine on vangistatud autoriteedi poolt, traditsioonide poolt,
hirmu poolt, siis tuleb kõdunemine, mandumine.
Tung avastada, mis on tõde, kes on Jumal, on ainuke õige
tung ning kõik teised juhivad, vaibumisse. Kui viskate
kivi vaiksesse vette, teostab see laienevaid ringe. Laienevad
ringid on vaibuvad liikumised, sotsiaalsed reageeringud. Kuid
keskmes on liikumine - õnne, tõe, Jumala otsimine
- ning te ei saa leida seda kuni olete hirmu kütkes, ähvardava
hädaohu poolt kammitsetud. Seetõttu on teile, noortele,
tähtis et te poleks mineviku kütkeis, oma vanemate
ja ühiskonna poolt pidurdatud. Ainult selline inimene, kes
otsib tõde, loob uut. Teised inimesed kas alluvad või
ainult mässavad tingimuste vastu vangla sisemuses. Võite
askeedi rüü endale selga tõmmata, ühineda
selle või teise ühiskonnaga, jätta maha üht
religiooni teise kasuks, üritada mitmel moel vaba olla -
kuid kui teil ei ole seda seesmist tungi avastada, mis on reaalsus,
mis on tõde, mis on armastus, siis teie püüdlustel
pole tähtsust. Võite olla väga haritud ja oma
ühiskonna poolt hinnatud, kuid kuni teie tegevus piirdub
vanglamüüridega, seni puudub tal väärtus.
Küsija: Mida arvate hindudest?
Krishnamurti: Näha fakte ilma seisukohata on üks
asi, kuid omada faktide kohta seisukohti on hoopis teine. Üks
asi on näha ainult fakti, et terve inimkond on kinni ebausus,
täis hirmu, kuid hoopis teine asi on seda fakti näha
ja see hukka mõista. Seisukohad ei ole tähtsad, sest
mul on üks seisukoht , teil on teine ja kolmandal hoopis
muu. Olla huvitatud seisukohtadest on rumal mõtlemisviis.
Tähtis on näha fakti nii nagu see tõeliselt
on, ilma arvustamata, võrdlemata.
Tunda ilu ilma arvustamata on ainuõige ilu tajumine. Samuti
kui suudate hindusid näha nii nagu nad on, näha neid
ilma kinnistatud seisukohtade ja arvamusteta.
Hindudel on oma eriline käitumisviis, neile omased tavad,
kuid põhiliselt on nad nagu kõik teised inimesed;
nad tüdinevad, on toored või kartlikud, nemadki mässavad
ühiskonna vangla sisemuses. Nad armastavad mugavusi nagu
ameeriklased ja eurooplased, ainul praegusel ajal ei ole neil
seda samas ulatuses.
Neil on laialt levinud rõhuv traditsioon maailmast lahti
öelda ning pühakuks saada. Kuid neil on ka sügavalt
sisse kasvanud auahnus, silmakirjalikkus, ahnus, kadedus ning
nad on lõhutud kastiseisuste poolt, nagu inimesed mujalgi,
ainult siin on see palju toorem. Siin, Indias, võite näha
kõike seda sama, mis toimub terves maailmas. Soovime,
et meid armastatakse, kuid me ei tunne, mis on armastus. Oleme
õnnetud, januneme mingi reaalsuse järele ning pöördume
raamatute poole ja upume sõnadesse, teooriatesse. Kas
siin, Venemaal või Ameerikas, inimmõistus on ikka
sama, see vaid väljendab end mitut moodi, erinevate taevaste
all ja erinevates riikides...
|