|
1. |
Sellepärast ei olda veel kohe pisike, kui suurimast väiksem
ollakse. |
|
2. |
Kõige sihiks on kõlbeline edasiminek, hea meelsus;
käteplaginat ei taotleta (mitte teiste jaoks ei areneta,
vaid enda jaoks!). |
|
3. |
Tähtsus (isiku oma, ihaldatav aupaiste) on nobedam kasvama
kui algama. |
|
4. |
Ette ei tohi endale keegi midagi lubada. Seegi, mida hoiame,
libiseb käest ja selle tunni, mis parajasti vältab
võib juhus katkestada. kujundagem vaimu siis nõnda,
nagu oleksime lõppu jõudnud. Ärgem lükakem
midagi edasi, olgu iga päev eluga tasa. Tulevase lootuses
elavail libiseb käest ka käeolev aeg ning selle asemel
tuleb aplus ja armetu surmahirm. |
|
5. |
Tähtis on, kui hästi (vooruslikult) elad, mitte kui
kaua. Sageli aga on hästi just see, et mitte kaua. |
|
6. |
Mis on vahe tuntuse ja kuulsuse vahel? Kuulsus koosneb paljude
(igatsugu inimeste) tuntus tublide (vooruslike, kõlbeliste)
otsuseist. |
|
7. |
Välja viia (elust lahkudes, surres) ei saa rohkem, kui sul
sisenedes (sündides) oli. |
|
8. |
Ühelt poolt väldi, et keegi sind ei haavaks, teiselt
poolt hoidu ise kedagi haavamast. |
|
9. |
Kui hing on kord tasakaalust välja viidud, siis pole usku
(heasse, paremasse) isegi ohutuses. |
|
10. |
Selja tagant (nt. paaniliselt põgenedes) oleme ohtudele
rohkem avatud. |
|
11. |
Teised võetakse meilt ära, kuid ennast me kaotame
märkamatult. |
|
12. |
See, mille eest põgened (pahed) on sinuga. Kui tahad pääseda
pahedest, siis tuleb nende näidistest (ühiskonnas?)
kaugemale minna. |
|
13. |
Selles lainetavas ja mäslevas elus ona ju ainult 1 sadam:
põlata juhtumisi osakssaavat, seista enesekindlalt ja
avatult, võtta rinnaga vastu saatuse hoobid, pugemata
peitu või hiilimata kõrvale. |
|
14. |
Me ei julge mitte sellepärast, et nad (elu probleemid, enesekasvatus)
on rasked, vaid nad on rasked sellepärast, et me ei julge. |
|
15. |
Kui vabadust hindad kõrgelt, siis tuleb kõike ülejäänut
hinnata tühiseks. |
|
16. |
Kahjustamiseks on kõigil jõudu piisavalt (st. ka
kõige nõrgemad võivad sind kahjustada, ka
nendega peab "kombekalt" käituma). |
|
17. |
(omavahelises?) vestluses on mingi sulnidus, mis hiilib ligi
ja meelitab saladused välja, nagu joove või armastus.
Igaühel on keegi, kellele ta usaldab samapalju, kuipalju
on usaldatud talle endale. |
|
18. |
Kahjustajale (halva või kuritöö teinule) võib
mõnikord osaks saada varjujäämise õnn,
kuid enesekindlust pole tal kunagi (süümekad ja hirm
avastamise ees jäävad). |
|
19. |
Asjad ei sunni end kellelgi peale (ei nõua aega, tegelemist)
inimesed ise haaravad neist rõõmuga kinni, nähes
hõivatuses õnne tõendit. |
|
20. |
Tuleb taotleda seda, et miski meile poleks ootamatu. Uudsus (asja
ootamatus) muudab kõik rängemaks, kuid pideva mõtiskluse
kaudu saab võimalikuks see, et sa ühegi häda
suhtes pole kogenematu. |
|
21. |
Miski sellest, milleks oleme sündinud, ärgu pangu meid
imestama; selle üle ei tohi keegi kurta, kuna see on kõigile
võrdne.Kõige parem on seda lihtsalt (virisemata)
taluda, mida parandada sa ei saa. |
|
22. |
Suur hing on see, kes end saatuse hoolde annab (mõistab
paratamatust?). Väiklane ja mandunud (hing) on too, kes
saatusele vastu tõrkudes hindab maailmakorraldust halvaks
ning tahab parandada pigem jumalaid kui ennast. |
|
23. |
Koorem tuleb kahandada jõule ja enda valdusse ei tohi
võtta rohkem, kui oleme suutelised. Ammutada tuleb mitte
(sel) määral, kuipalju tahad, vaid määral,
kuipalju suudad mahutada. Olgu sul hing vaid hea, siis mahutad
(teadmisi, tarkusi?) kuipalju tahad. |
|
24. |
Mõnest asjast täiesti ilma olla on kergem, kui teda
mõõdukalt kasutada. |
|
25. |
Kõik mida räägitakse, millega rahvahulga kuuldes
praalitakse, pärineb teistelt. |
|
26. |
Targa jaokski jääb ju alati, mida leida ja mille poole
vaim välja saata. |
|
27. |
On loodusega kooskõlas, kui sõpradega suheldes
saavutatakse lähedus ning rõõmustatakse nende
tegude nagu oma tegude üle. |
|
28. |
Määrasime (seni süütu?) hinge naudinguile,
mille soodustamine tähendab kõikide hädade algust
loovutasime ta auahnusele, kuulsusele ja muule võrdselt
tühisele ja õõnsale.Mis tähtsust on sellel,
mis ta (kõht st.) vastu võtab, kui ta kõik
vastuvõetu niikuinii kaotab. Tahad toitudest tulenevat
naudingut põlgama hakata.? Vaata mis välja (heide)
tuleb. |
|
29. |
Mis vahet sel on, kas see on suur (rikkused, au) või väike
(vaesus, viletsus) mis sind (asju, inimesi) orjama sunnib. |
|
30. |
Vaba pole see, kelle suhtes saatus suudab vähe, vaid too,
kelle suhtes ta ei suuda midagi. |
|
31. |
Eelnevalt elu põlgamata (surma kartmata?) pole keegi teda
(elu st.) hästi juhtinud (alles pärast surmahirmu minetamist
saab oma elu korralkult juhtima hakata?). |
|
32. |
Käsutada ennast tähendab ülima võimu avaldust. |
|
33. |
Pole põhjust pidada silmas, milline on tasu õiglase
asja (heateo) eest, suurem tasu on õigluses (heateos). |
|
34. |
Kes oma voorust (heategusid jms.) tahab avalikustada, see ei
näe vaeva mitte vooruse, vaid kuulsuse pärast. |
|
35. |
Kreeklaste kõnekäänd: "Milline on inimeste
elu, selline on nende kõne" (st. inimest väljendusoskus
ja viis muutuvad vastavalt eri põlvkondade ja isikute
saatusele?). |
|
36. |
Miski aga ei aita kõigis asjus mõõtu pidada
sel määral nagu sagedased mõtisklused eluea
lühidusest ja ebakindlusest; mida ka teeksid, pea silmas
surma. |
|
37. |
Nõua taga seda, millest kirjutada, mitte aga mismoodi
(hea mõte väljendub lihtsalt?). |
|
38. |
Raha haldamine (omamine?) tähendab suuremat piina kui tema
nõutamine (hirm kaotuse ees). |
|
39. |
Oma eesmärkide ja edusammudega ei olda kunagi rahul ning
eelistatakse ikka seda, millest ollakse loobunud. |
|
40. |
Loodus on meile ülesandeks teinud enda eest hoolt kanda,
kui see hoolitsus aga ülemääraseks muutub, saab
temast pahe (nt. ahnus?). |
|
41. |
Kergem on teda (pahet, kirge, iha) mitte vastu võtta kui
välja ajada. |
|
42. |
Kuna me oma pahesid armastame, siis me kaitseme neid ning kaotamisele
eelistame nende õigustamist.(tavaliselt) Mittetahtmises
on põhjus, suutmatus tuuakse ettekäändeks. |
|
43. |
On parem kui teiste pahedega tegelemise asemel tegeleb igaüks
oma pahedega. |
|
44. |
See, mida sina pead tipuks (täiuslikuks õnneks),
tähendab (sulle tegelikult) vaid astet (kui sa selle saavutanud
oled, ihkad enamat). |
|
45. |
Hüve on see, mis on täielikult kooskõlas loodusega. |
|
46. |
Pole mingit vahet, kas sa ei soovi (rikastuda, kuulsaks saada)
või sul on (rikkused, kuulsus). Kokkuvõte on mõlema
puhul sama: piinu tundma sa ei hakka. |
|
47. |
Igas asjas pea silmas eesmärki ( = piisab esmaste vajaduste
rahuldamisest?), siis loobud üleliigsest. (kas vahendid
ei peaks olulisemad olema kui eesmärk?) |
|
48. |
Kumba eelistad - omada palju või piisavalt? Kel palju
on, ihkab rohkem. Selles on tõend, et tal pole veel piisavalt. |
|
49. |
Kunagi pole vähene see, mis on piisav ja kunagi ei tähenda
paljut see, millest ei piisa. |
|
50. |
Raha pole kedagi rikkaks teinud, vastupidi, ta on igaühesse
sisendanud iha veelgi suurema raha järele. |
|
51. |
Tervise säilitamiseks on kõik käepärast
ja otsekohe saadaval, naudingute tarbeks hangitakse kõik
mure ja vaevaga. |
|
52. |
Hädavajaliku saamine on vaba vastikusest (vaid üleliigse
järele haarates me valime sobivat, hinnates asju vastikuteks,
meeldivateks jne.) |
|
53. |
Ka raiskuläinul ja inetul (pahelisel?) on mõningane
sarnasus õigega (hüvega?) (pillaja võiv tunduda
lihtsalt heldena, hull isik julgena jms.) |
|
54. |
(Vooruslik sõnab saatuse kohtaà) milline see ka oleks, mulle on ta määratud.
See on raske, see on ränk, kuid olgem püüdlikud
sellest hoolimata. |
|
55. |
Keha pole ju mitte kodu, vaid võõrastemaja, mis
tuleb maha jätta, kui näed, et oled võõrustajale
koormaks.(?!) |
|
56. |
Pea seda suureks asjaks, kui inimene on ühesugune (ei muuda
oma vaateid ja käitumist tunnete ja kirgede mõjul
jms.?). Milliseks näitasid end alguses, selliseks jää
kuni lõpuni. |
|
57. |
Tegijale pole ükski päev liiga pikk. |
|
58. |
(Kommetest) Loomuse järgijail on nad sundimatud, vabad. |
|
59. |
Miski pole ränk, kui võtad seda kergelt, miski ei
vääri vihastmist, kui sa ise vihastumisega seda raskemaks
ei muuda. |
|
60. |
On hädavajalik harjuda läbi saama vähesega. |
|
61. |
Keegi ei suuda saada kõike, mida tahab, kuid ta suudab
puuduvat mitte soovida, suudab käepäraseid asju rõõmsal
meelel kasutada. |
|
62. |
Paljude asjade üleliigsust mõistame alles siis, kui
oleme neist ilma jäänud. Me ju kasutasime neid mitte
vajaduse tõttu, vaid seepärast, et nad meil olid. |
|
63. |
Üks meie hädade põhjusist on see, et elame võõra
eeskuju järgi (teiste käitumist jäljendades),
et meis ei loo korda mitte mõistus, vaid harjumus viib
meid kõrvale. |
|
64. |
Mida me jäljendada ei tahaks, kui seda teevad vähesed,
seda teeme me järele, kui nõnda tegema hakanud on
paljud, justkui sagedasem tähendaks ühtlasi ka aulisemat. |
|
65. |
Tuleb võidelda kahes vastandlikkus suunas; ahvatlevast
(rikkused, kuulsus jms.) tuleb eemalduda, ähvardava (vaev,
surm, häbi) tõrjumiseks peab end õhutama. |
|
66. |
Õnnelikuks pea end siis, kui kogu su rõõm
tuleb sinust endast. |