Aasristik
Trifolium pratense
Aasristikul on kust- ja sappiajav, põletiku-, ateroskleroosi-
ja kasvajavastane, rahustav ning valuvaigistav toime. Aasristikut
tarvitatakse ateroskleroosi ja kehvveresuse raviks, aga ka põiepõletiku
ja ülemiste hingamisteede põletike ärahoidmiseks.
Ravimitoormeks on õisikud koos ülemiste lehtedega.
Neid kogutakse õitsemise ajal, pannakse koheva kihina
korvi sisse ja kuivatatakse kiiresti varjulises kohas, katusealuses
või kuivatis (ahjus) temperatuuril 60-70 °C, kusjuures
tuleb hoiduda ülekuivatamisest, sest sel juhul kaotab droog
oma raviväärtuse. Säilitatakse kinnises nõus
1 aasta.
Ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud
ürti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata 40 minutit.
Võtta sisse 2 supilusikatäit 2-3 korda päevas
enne sööki.
Tinktuuri valmistamiseks võetakse 20 g ürti. Valatakse
peale 200 ml (klaasitäis) 40-protsendilist piiritust (viina)
ja lastakse tõmmata 2 nädalat.
Võetakse sisse 1 teelusikatäis 3 korda päevas
enne sööki, hoidmaks ära ateroskleroosi (nii ravitakse
ka tuberkuloosi).
Ettevaatust! Suurte annuste tarvitamisel pika aja jooksul
võib esineda menstruatsioonipeetus, meestel aga potentsilangus.
Mandzuuria araalia
Aralia mandshurica
See kuni 4 m kõrgune puu või põõsas
kasvab Hiinas, Koreas ning Primorjes ja Amuurimaal.
Araaliaravimeil on toonust tõstev, antitoksiline, põletikuvastane,
kustajav, vererõhku madaldav ja veresuhkrusisaldust vähendav
toime. Need tõstavad organismi vastupanuvõimet
äärmuslikes olukordades, suurendavad vaimset ja füüsilist
töövõimet ning pärsivad kolesterooli teket.
Tarvitatakse masendusseisundi (depressiooni), vaimse ja füüsilise
liigväsimuse, hüpertooniatõve algstaadiumide,
ateroskleroosi, madala vererõhu (hüpotoonia) ja suhkrutõve
korral.
Araaliaravimid on vastunäidustatud liigerutuvuse, unetuse,
II ja III staadiumi hüpertooniatõve ning krambisoodumuse
korral. Neid ei ole soovitav tarvitada õhtul.
Ravimitoormeks on koor, juured ja lehed. Rahvameditsiinis
kasutatakse ka pungi, vilju ja juurte koort. Juured kaevatakse
välja sügisel (pärast seemnete valmimist) või
kevadel (enne lehteminekut) 5-15 aasta vanustel puudel. Kuivatatakse
katusealuses või kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril
60 °C. Säilitatakse 2 aastat.
Koort kogutakse samal ajal, kui juuri ja lehti, kuiva päikesepaistelise
ilmaga. Koort ja lehti kuivatatakse kuivatis (ahjus, praeahjus)
temperatuuril 50-55 °C.
Tinktuuri valmistamiseks võetakse 20 g peenestatud
juuri, valatakse peale ½ klaasi 70% piiritust ja lastakse
tõmmata soojas kohas 15 päeva, aeg-ajalt loksutades.
Valmis tinktuuril on merevaigu värvus, eriomane lõhn
ja meeldiv maitse. Võetakse sisse 30-40 tilka 2-3 korda
päevas söögi ajal. Hüpertooniatõve
algstaadiumis võetakse sisse 10 tilka 2 korda päevas.
Mägiarnika
Arnica montana
Arnikaravimid madaldavad arteriaalset vererõhku, pidurdavad
kolesterooli imendumist, vähendavad südame kokkutõmmete
sagedust ja tugevust, nad on ka sapiajatid ja peatavad verejooksu.
Arnikaravimeid tarvitatakse stenokardia, hüpertooniatõve,
ateroskleroosi ja südamenõrkuse korral, samuti sapiajatitena.
Vastunäidustused ja kõrvaltoime: pikaajalise tarvitamise
korral on vaja kontrollida verehüübivust; üleannustamise
korral võivad esineda külmavärinad, hingeldus,
seedehäired ja kõhuvalu, aga ka südame- ja vereringehäired.
Ravimitoormeks on õisikud, teatud juhtudel ka ürt
ja juured. Õisikuid kogutakse nende täisõitsemise
aegu kuiva, päikesepaistelise ilmaga pärast kaste kuivamist.
Õisikud lõigatakse ära nii, et õievars
ei oleks pikem kui 1 cm. Kuivatatakse väljas varjulises
kohas 7-10 päeva või siis hästi tuulutatavas
ruumis või kuivatis (ahjus) temperatuuril 55-60 °C.
Kuivatamise ajal ei tohi tooret segada, kuna õisikud võivad
pudeneda. Säilitatakse 2 aastat.
Õietõmmis: 1 supilusikatäis kuivi peenestatud
õisikuid 1 klaasi kuuma vee kohta, lasta tõmmata
termoses 2 tundi.
Võtta sisse 2 supilusikatäit 3 korda päevas.
Must aroonia
Aronia melanocarpa
Arooniamarjad laiendavad veresooni ja madaldavad arteriaalset
vererõhku, neid tarvitatakse ka alahappesusega gastriidi
korral. Värskeid või töödeldud arooniamarju
kasutatakse kapillaarveresoonte liigläbilaskvuse ja hapruse
korral, need alandavad ka arteriaalset vererõhku.
Arooniamarju ei tohi tarvitada mao- ja kaksteistsõrmiku
haavandtõve ning ülihappesusega gastriidi korral.
Arooniamahla tuleb sisse võtta 50 ml (3 supilusikatäit)
3 korda päevas 30 minutit enne sööki.
Värskeid marju tuleb süüa 100 g 3 korda päevas
30 minutit enne sööki.
Harilik aspar (spargel)
Asparagus officinalis
Aspariravimeil on rahustav, vererõhku madaldav (hüpotensiivne),
kustajav ja ateroskleroosivastane toime, need mõjuvad
soodsalt ainevahetusele, parandavad südame tööd,
tugevdavad maksa ja neerude talitlust, soodustavad kloriidide,
fosfaatide ja kusiaine eritumist organismist.
Neid tarvitatakse ateroskleroosi ärahoidmiseks, südamehaigustest
põhjustatud tursete korral, aga ka kuse- ja sapipõiepõletiku
ning neerukivitõve puhul (podagra raviks on soovitav tarvitada
värsket asparimahla või -siirupit).
Ravimitoormena võib kasutada Eesti läänesaarte
rannikul ja laidudel looduslikult kasvava aspari risoomi koos
juurtega ja noori võrseid. Risoomi koos juurtega kogutakse
hilissügisel või varakevadel, võrseid aga
kevadel. Väljakaevatud risoom ja juured raputatakse mullast
puhtaks, pestakse voolava vee all, lõigatakse tükkideks,
närvutatakse õhu käes ning kuivatatakse seejärel
praeahjus, ahjus või kuivatis temperatuuril 50-60 °C.
Säilitatakse suletud puu- või klaasnõus
1-2 aastat.
Risoomi- või võrsetõmmis: 1 supilusikatäis
kuiva peenestatud risoomi koos juurtega või võrseid
1 klaasi kuuma vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil
30 minutit, jahutada 10 minutit, kurnata ja lisada äraauranud
veekogus.
Võtta sisse 1/3-1/2 klaasitäit 3 korda päevas
enne sööki.
Mahlasiirup: mahlale lisatakse suhkrut vahekorras 1:2 ja aurutatakse
1-2 tundi nõrgal tulel.
Võtta sisse 3-4 teelusikatäit 4-5 korda päevas
20 minutit enne sööki.
Harilik astelpaju
Hippophae rhamnoides
Astelpajuravimeil on põletikuvastane, maksa säästev,
haavuparandav, valuvaigistav ja mõõdukas hüpoksiavastane
toime, samuti kiirendavad need kolesterooli eritumist organismist.
Ravimitoormena kasutatakse vilju (marju), lehti ja seemneid.
Marju korjatakse hilissügisel enne täielikku valmimist,
kui need on omandanud neile iseloomuliku suuruse ja oranzi värvuse
(siis on neis maksimaalne kogus õli ja muid bioaktiivseid
aineid). Marju võib korjata ka pärast külmade
tulekut, kuid siis tuleb arvestada seda, et need ei talu korduvat
ülessulatamist ja taaskülmutamist.
Marjad nopitakse põõsalt või siis lõigatakse
koos oksadega maha. Astelpajumarju tarvitatakse toiduks värskelt,
konserveeritult ja külmutatult, neist tehakse jooki, kisselli
ja tarretist.
Lehti kogutakse augustis ning kuivatatakse tavalisel viisil.
Säilitamisaeg on 1 aasta.
Astelpajuõli võib valmistada ka kodus. Marjadest
pressitakse mahl välja. Kestad kuivatatakse restil või
sõelal marliga kaetuna kuivatis, praeahjus või
ahjus temperatuuril mitte üle 100°C. Tervelt kuivatatud
marjade õlisisaldus on suurem. Kuivatatud kestad või
marjad peenestatakse kohviveskis, seemned võiks välja
sõeluda. 1/3 kuivatatud ja peenestatud kesti või
marju pannakse klaas- või emailnõusse. Peale valatakse
neile võrdne kogus rafineeritud päevalilleõli
(või muud taimeõli) ning nõu suletakse tihedalt.
Segul lastakse tõmmata 2-3 päeva pimedas ja soojas
kohas (50-60 °C), segades seda vähemalt 2 korda ööpäevas.
Pärast seda pigistatakse õli välja Ja see valatakse
uuele kesta- või marjakogusele. Kasutatud kestadele või
marjadele valatakse uus õlikogus. Pärast kolmekordset
ekstraheerimist (õlis leotamist) kolme kesta- või
marjakogusega on õli kasutamiskõlblik.
Astelpajuõli võetakse sisse 1 teelusikatäis
2-3 korda päevas 30-40 minutit enne sööki ateroskleroosi
raviks, aga ka mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõve
ning söögitoru ja mao limaskesta kiirituskahjustuste
korral.
Lehetõmmis: 1 supilusikatäis kuivi peenestatud
lehti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata 1 tund.
Võetakse sisse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas.
Kõrge ehhinopaanaks (ogapaanaks,
siilpaanaks)
Echinopanax elatum
Kõrge ehhinopaanaks on Ussuurimaa mägimetsades
kasvav põõsas. Ehhinopaanaksiravimeil on toniseeriv,
stressivastane, mõõdukalt vererõhku tõstev
(hüpertensiivne), kustajav ja liigsuhkruveresuse vastane
(hüpoglükeemiline) toime, need pärsivad kolesterooli
teket.
Neid tarvitatakse depressiivsete (masendumus-) ilmingutega
neurooside, vaimse ja füüsilise liigväsimuse ja
alanenud vererõhuga veresoonte vegetatiivse düstoonia
(toonusehäirumuse) raviks, aga ka suhkrutõve ja ateroskleroosi
korral.
Vastunäidustatud on krampide esinemise ja närvisüsteemi
liigerutuvuse puhul. Ettevaatlik tuleb olla ka II ja III staadiumi
hüpertooniatõve põdejail. Liigerutuvuse korral
võivad need põhjustada unetust, suurtes annustes
aga vererõhu kõrgenemist.
Ravimitoorena kasutatakse risoomi koos juurtega. Seda kogutakse
sügisel, kui viljad on valminud ja lehed langenud. Risoom
puhastatakse mullast, eemaldatakse kõduosad, lõigatakse
kuni 35 cm pikkusteks tükkideks ja seotakse kimpu. Kuivatatakse
hästi tuulutatavas ruumis, laotades risoomitükid õhukese
kihina laiali ja neid sageli ümber pöörates. Säilitatakse
riidekotis kuivas ruumis 3 aastat.
Ehhinopaanaksitinktuur: 20 g kuivale peenestatud risoomile
(koos juurtega) valatakse 1/2 klaasi 70-protsendilist piiritust
ja lastakse tõmmata pimedas kohas 10-15 päeva, siis
kurnatakse läbi ja valatakse tumedasse klaaspurki või
-pudelisse. Tinktuur on helepruuni värvi, sellel on mõru
maitse ja iseomane lõhn.
Võetakse sisse 15-30 tilka 2 korda päevas enne
sööki. Ravi kestab 1,5-2 kuud.
Torkav eleuterokokk
Eleuterococcus senticosus
Torkav eleuterokokk on Hiinas, Koreas, Jaapanis ja Amuurimaa
taigas kasvav põõsastaim.
Eleuterokokiravimeil on üldtugevdav, diabeedi- ja põletikuvastane
ning vererõhku madaldav toime. Need tugevdavad potentsi
ja vastupanuvõimet äärmuslikele teguritele,
suurendavad vaimset ja füüsilist töövõimet,
pidurdavad C vitamiini eritumist organismist, soodustavad rasvavahetust
ning madaldavad kolesteroolikogust veres.
Neid ravimeid tarvitatakse neurooside, sh klimakteersete neurooside,
kurnatuse (liigväsimuse), ateroskleroosi, reumatismi, südamekahjustuste,
kroonilise sapipõie- ja jämesoolepõletiku
puhul, aga ka pärast raskest kurnavast haigusest paranemist.
Vastunäidustatud on palaviku, ägedate nakkushaiguste,
südamelihaseinfarkti ja hüpertoonilise kriisi puhul.
Üleannustamise korral võib kõrgeneda vererõhk,
tekkida unetus ja liigerutuvus. Ravimitoormena kasutatakse risoomi
koos juurtega, teatud juhul ka lehti. Neid kogutakse septembri
teisel poolel, valides välja hästiarenenud taimed.
Risoom koos juurtega puhastatakse mullast, pestakse kiiresti
ja hoolikalt puhtaks, närvutatakse õhu käes,
eemaldatakse surnud või kahjustatud taimeosad ja maapealsed
võsud. Kuivatatakse kas kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril
70-80 °C või hästi tuulutataval pööningul.
Droog on valmis, kui see painutades murdub. Risoom peab jääma
valgeks, aromaatselt lõhnama ning olema vürtsika
ja kootava maitsega.
Tinktuuri valmistamiseks valatakse 50 g risoomile (koos juurtega)
½ liitrit 40-protsendilist piiritust (viina) ja lastakse
15 päeva tõmmata. Säilitatakse tumedas pudelis
(klaasnõus) jahedas kohas.
Võetakse sisse 20-40 tilka 30 minutit enne hommikusööki
või lõunasöögi ajal. Ravi kestab 25-30
päeva.
Harilik hiirekõrv
Capsella bursa pastoris
Hiirekõrvaravimeil on verejooksu peetav, kootav, kustajav
ja vererõhku madaldav toime, need vähendavad südamekokkutõmmete
sagedust ja tugevust ning normaliseerivad ainevahetust. Neil
on ka mõõdukas hüpoksiavastane toime.
Neid tarvitatakse hüpertooniatõve, mõningate
südamehaiguste, ainevahetushäirete raviks, aga ka ülemiste
hingamisteede ja kuseteehaiguste korral ning kui verejooksupeatajat.
Ravimitoormena kasutatakse taime maapealset osa (ürti).
Seda kogutakse õitsemise ajal kuiva ilmaga, lõigates
ära kogu maapealse osa koos juurelehtedega.
Tuleb hoiduda valminud (avanenud) viljadega taimede kogumisest.
Droog pannakse kohevalt kogumisnõusse ja kuivatatakse
kiiresti katusealuses või hästi tuulutataval pööningul.
Ilusa ilmaga võib kuivatada ka väljas (selleks kulub
5-7 päeva). Säilitatakse kuivas tuulutatavas ruumis
pappnõus 3 aastat.
Vastunäidustatud on raseduse ja tromboosisoodumuse korral.
Ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud
ürti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata 1 tund,
siis kurnata.
Võtta sisse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas.
Verejooksu korral on parem kasutada värsket ürti.
Harilik hobukastan
Aesculus hippocastanum
Kastaniravimid vähendavad kapillaarveresoonte läbilaskvust
ja vere voolavust, pärsivad kolesterooli teket ning suurendavad
veenide veretäitumust ja toonust, eriti kui on takistatud
veenide vereringlus.
Neid tarvitatakse varikoossete veenilaiendite korral, trombide
ärahoidmiseks ja ateroskleroosi raviks, aga ka seedehäirete
ning ülemiste hingamisteede haiguste puhul.
Ravimitoormena kasutatakse koort, lehti, otsija vilju. Koort
kogutakse mahlade liikumise aegu 3-5 aasta vanustelt puudelt,
õisi õitsemise ajal, lehti juuni lõpus -
juuli algul. Vilju kogutakse valminuina. Koort, lehti ja õisi
kuivatatakse varjus, laotades need laiali õhukese kihina
ja sageli ümber pöörates. Vilju kuivatatakse päikese
käes või kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril
50-60 °C. Säilitatakse kinnises nõus 1 aasta.
Värsket õiemahla võetakse sisse 30 tilka
supilusikatäie veega 2-3 korda päevas.
Koore- või viljatõmmis: 1 supilusikatäis
kuiva peenestatud droogi 1 klaasi kuuma vee kohta, lasta tõmmata
keeval veevannil 30 minutit, jahutada 10 minutit, kurnata ja
lisada äraauranud veekogus.
Võtta sisse esimesel kahel päeval 1 supilusikatäis
1 kord päevas, järgmistel päevadel 1 supilusikatäis
2-3 korda pärast sööki. Ravi kestab kuni 12 nädalat
(tõmmist võib külmutis hoida 3 päeva).
Lehe- või õie tõmmis: 1 supilusikatäis
kuivi peenestatud lehti või õisi 1 klaasi keeva
vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 15 minutit,
jahutada 45 minutit, siis kurnata.
Võtta sisse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas.
Haisev jooksjarohi
Ononis arvensis
Jooksjarohuravimitel on kustajav, lahtistav ja põletikuvastane
toime ning need vähendavad kapillaarveresoonte läbilaskvust
ja verehüüvet.
Neid tarvitatakse kui kuseajatit südame- ja veresoonehaiguste
korral, podagra, põiekivide, neeru-, põie- ja eesnäärmepõletiku
puhul.
Ravimitoormena kasutatakse risoomi koos juurtega. Need kaevatakse
välja septembris-oktoobris, lõigatakse ära maapealne
osa, pestakse puhtaks ja närvutatakse 1-2 päeva õhu
käes. Kuivatada kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril
mitte üle 50 °C.
Säilitatakse kinnises nõus 2 aastat.
Risoomi-juurikatõmmis: 15 g kuiva peenestatud droogi
½ liitri kuuma vee kohta, lasta tõmmata keeval
veevannil 30 minutit, jahutada 10 minutit, kurnata ja lisada
äraauranud veekogus.
Võtta sisse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas
enne sööki. Järelejäänud tõmmist
võib hoida külmikus.
Humal
Humulus lupulus
Humalaravimeil on mõõdukas hüpoksiavastane,
rahustav, kustajav, uinutav ning stressi- ja põletikuvastane
toime.
Neid tarvitatakse kui rahustit südame- ja veresoonehaiguste,
neurooside (eriti klimakteeriumi ajal) ja unetuse raviks, aga
ka maksa- ja neeruhaiguste, günekoloogiliste haiguste, allergilise
nahapõletiku (dermatiidi), kandidaseentõve (kandidaomükoosi)
ja trombveenipõletiku (tromboflebiidi) korral. Humalaga
ravitakse ka kroonilisi tõvesid nagu hüpertooniatõbi,
aga ka krooniline gastriit ning mao- ja kaksteistsõrmiku
haavandtõbi.
Vastunäidustatud on tähelepanu nõudvate elukutsete
korral, ettevaatlik tuleb olla ka laste ravimisel.
Ravimitoormena kasutatakse emasõisikuid, nn käbisid.
Neid korjatakse augusti keskpaiku valmimise algstaadiumis, kui
käbid on veel rohekaskollased (heleroheline värv viitab
sellele, et käbid pole veel valminud, ülevalminud käbid
on aga kollakaspruunid). Käbid nopitakse ära koos viljaraoga,
et need kuivatades ei hakkaks pudenema. Ülemäära
suurte ja avanenud soomustega käbisid pole mõtet
korjata. Käbisid kuivatatakse varjus õhukese kihina
ja neid sageli ümber pöörates. Droogis ei tohi
olla lisandeid ja hallitanud käbisid. Säilitamisaeg
on 3 aastat.
Emasõisiku-(käbi-)tõmmis: 2 supilusikatäit
kuivi käbisid ½ liitri vee kohta, lasta tõmmata
keeval veevannil 15 minutit, siis jahutada 45 minutit ja kurnata.
Võetakse sisse 1/3-1/2 klaasitäit sooja tõmmist
4 korda päevas enne sööki. Ravi kestab kuni 2
kuud.
Väike igihali
Vinca minor
Igihaliravimeil on rahustav, vererõhku madaldav, veresoon!
laiendav, verejooksu peatav, mikroobivastane ja kootav toime.
Neid tarvitatakse hüpertooniatõve algstaadiumis,
migreeni ja sisemiste verejooksude korral.
Väikest igihali kutsutakse ka hauamürdiks, sest
see kasvab metsistunult kalmistuil, parkides ja aedades.
Kogutakse taime ürti, õitsemise ajal lõigatakse
kääridega ära taime maapealne osa (ürt).
Kuivatatakse varjus, säilitatakse 2 aastat.
Ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud
ürti 1 klaasi kuuma vee kohta, keeta 15 minutit, jahutada
45 minutit, kurnata ja lisada äraauranud veehulk. Võtta
sisse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas.
Ettevaatust! Väike igihali on väga mürgine
taim, mistõttu tuleb annustest täpselt kinni pidada.
Harilik jõhvikas
Oxycoccus palustris
Värsked jõhvikad, jõhvikamahl ja -siirup,
-kissell, -morss ja -keedis suurendavad mao-ja kõhunäärmenõre
eritumist, hoiavad ära neerukivide tekke, mõjuvad
tervistavalt maksa- ja kuseteedehaiguste korral, alandavad palavikku,
ajavad higistama ning toimivad kuseajatina.
Neid tarvitatakse mao- ja soolehaiguste, kehvveresuse, kopsutuberkuloosi,
ateroskleroosi, peavalu ja palaviku puhul. Jõhvikamahl
meega ravib angiini ja bronhiiti.
Jõhvikaid korjatakse septembris-oktoobris või
isegi parast öökülmi (need marjad säilivad
ainult külmunult). Kõvadel korjatud marjad on küll
maitsvamad, kuid neis pole peaaegu vitamiine ning need ei säili.
Jõhvikaid hoitakse vee sees või tehakse nn hõõrutud
jõhvikaid suhkruga.
Harilik jänesekapsas
Oxalis acetosella
Jänesekapsaravimid madaldavad arteriaalset vererõhku,
neil on põletiku-, skorbuudi- ja ateroskleroosivastane
toime ning need normaliseerivad maonõre happesust.
Neid tarvitatakse funktsionaalsete südame- ja veresoonehaiguste
ning alahappesusega gastriidi raviks, aga ka ateroskleroosi ärahoidmiseks.
Jänesekapsa söömine suures koguses ei ole soovitav,
kuna see võib ärritada neere. Oblikhappesoolade ladestumissoodumuse,
verehüübivushäirete ja krambisoodumuse korral
tuleb jänesekapsast tarvitada ettevaatlikult.
Ravimitoormena kasutatakse taime maapealset osa (ürti),
mida kogutakse õitsemise ajal. Kuivatatakse katusealuses
või kuivatis (ahjus) temperatuuril 40-50 °C. Säilitatakse
kuivas ruumis 1 aasta. Jänesekapsast võib teha ka
toorsalatit või kasutada seda toidu maitsestamiseks, eriti
soovitav on see C vitamiini vaeguse ja maksahaiguste korral.
Ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud
ürti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata termoses
2 tundi. Võtta sisse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas.
Harilik kaer
Avena sativa
Kaeraravimeil on kust- ja higileajav, palavikku alandav, reumatismi-
ja põletikuvastane toime, need reguleerivad südamelihase
ainevahetust ning pärsivad kolesterooli imendumist. Neid
tarvitatakse vaimse ning füüsilise kurnatuse, neurasteenia
(närvinõrkuse), unetuse ning südamehaiguste
korral, aga ka ateroskleroosi ärahoidmiseks ja raviks.
Ravimitoormena kasutatakse kogu taime selle eri valmimisastmeis.
Kuni 20 cm pikkust varre ülaosa kogutakse pealoomise ajal.
Kuivatatakse katusealuses või kuivatis (ahjus) temperatuuril
60 °C.
Kaeratõmmis: 100 g kaeradele valatakse 1 liiter külma
vett, lastakse tõmmata 1 ööpäev, siis kurnatakse.
Võetakse sisse 1/2 klaasi kuni 1 klaas tõmmist
2-3 korda päevas enne sööki.
Roheliste varte tinktuur: 2 supilusikatäit rohelisi kaeravarsi
aetakse läbi hakkmasina ja valatakse peale 1 klaasitäis
viina. Lastakse tõmmata soojas kohas 15 päeva.
Võetakse sisse 20-30 tilka ja 2 korda päevas enne
sööki vaimse ja füüsilise kurnatuse (liigväsimuse),
kusekivitõve, neurasteenia ja unetuse korral.
Kanarbik
Calluna vulgaris
Kanarbikuravimeil on rahustav, uinutav, põletikuvastane,
kustajav ning kolesterooli teket pärssiv toime.
Neid tarvitatakse ateroskleroosi, liigerutuvuse, südame-
ja veresoonehaiguste, aga ka kuseteede-, mao- ja soolehaiguste
ning unetuse korral ning kui kuseajatit.
Ravimitoormena kasutatakse lehti ja õisi. Neid kogutakse
õitsemise ajal, murdes ära taime ladvaosa koos õitega.
Kuivatatakse väljas varjulises kohas või katusealuses
paberile või riidele laotatult õhukese kihina ning
sageli ümber pöörates.
Säilitatakse suletud nõus 1 aasta.
Ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud
ürti 1/2 liitri keeva vee kohta ja lastakse tõmmata
termoses 3 tundi. Juua kui teed päev läbi.
Arukask
Betula pendlita
Kaseravimeil on kust-, sappi- ja higileajav, krampilõpetav
(spasmolüütiline), immuniteeti tugevdav ja hüpoksiavastane
toime. Kaseravimeist on mõjusaim hüpoksiavastane
toime mahlal.
Kasemahla kogutakse mahlade liikumise ajal (soovitav oleks,
kui) maharaiumiseks määratud puudelt, kuna koorevigastused
kahjustavad puud. Kodustes tingimustes tuleb mahla tarvitada
värskena. Kuna kasemahlas on kergestiomastatavaid suhkruid,
mikroelemente ja muid aineid, on sellel ka üldtugevdav toime,
mahl soodustab raskestiparanevate haavade kinnikasvamist, vähendab
podagravalusid ja toimib kuseajatina. Kasemahlaga pestakse pead
ja nägu, see suurendab naha elastsust ja soodustab juuksekasvu.
Mahlast võib valmistada ka maitsvat kalja.
Selleks tuleb mahl soojendada 35 °C, lisada 10-15 g pärmi
1 liitri mahla kohta, kaanestada nõu ja panna see külmkappi.
4-5 päeva pärast on kali valmis. Seda mõnusat
hapukat jooki võib säilitada kuni 4 kuud.
Kasemahlast saab teha kalja ka seda leivatükkidega (ka
kuivanud leivaga) kääritades.
Käija soovitatakse juua hüpovitaminoosi, bronhiidi,
tuberkuloosi, podagra, reumatismi, neeru- ja põiekivide,
angiini, kehvveresuse, furunkuloosi ja tursete korral. Kali soodustab
ka oblikhappesoolade eritumist organismist.
Ravimitoormeks on arukase pungad ja lehed. Pungi kogutakse
varakevadel nende paisumise ajal, kuid tingimata enne puu lehistumist.
Selleks võib kasutada ka talvel maharaiutud puu oksi.
Need torgatakse lumme ja kevadel pungade paisumise ajal korjatakse
need ära. Pungi kuivatatakse varjus või kuivatis
(ahjus, praeahjus) temperatuuril kuni 30 °C, vältides
nende puhkemist.
Lehti kogutakse mais-juunis kuiva ilmaga pärast kastet.
Kuivatatakse 3-5 cm paksuse kihina. Kuivi pungi ja lehti hoitakse
riide- või paberkotis 2 aastat.
Neid tarvitatakse kuse- ja sapiajatina, aga ka südamehaiguste,
ateroskleroosi, podagra ja haavandtõve korral.
Vastunäidustatud on diffusioosse glomerulonefriidi puhul,
pungi ei tohi tarvitada ka raseduse ajal.
Arukase lehtedest valmistatud ravimtee kustajav toime on nõrgem
kui pungadel, kuid erinevalt pungadest ei ole lehtedes vaikaineid,
mistõttu need ei ärrita neerusid.
Lehetõmmis: 8 g kuivi peenestatud lehti 1/2 liitri
keeva vee kohta, lasta tõmmata 20 minutit veevannil, jahutada
ja kurnata. Võtta sisse 1/4 klaasitäit 4 korda päevas
enne sööki.
Pungatõmmis: 4 g kuivi pungi 1/2 liitri kuuma vee kohta,
lasta tõmmata keeval veevannil 30 minutit, jahutada 10
minutit, kurnata. Võtta sisse 2 supilusikatäit 4
korda päevas enne sööki kui kuseajatit. Tõmmist
võib hoida külmkapis mitte üle 3 päeva.
Kassitapp
Concolvulus arvensis
Kassitapuravimeil on vererõhku madaldav (hüpotensiivne),
krampelõpetav (spasmolüütiline), põletikuvastane,
verejooksu peatav, lahtistav, kustajav ja haavuparandav toime.
Neid tarvitatakse hüpertooniatõve, unetuse, erineva
tekkepõhjusega tursete, aga ka ülemiste hingamisteede,
maksa- ja põrnahaiguste puhul. Ravimtoormena kasutatakse
taime varsi ja juuri, harvemini ka õisi ja seemneid. Neid
kogutakse õitsemise ajal. Kuivatatakse katusealuses või
kuivatis (ahjus) temperatuuril 45 °C. Säilimisaeg on
1 aasta.
Ettevaatust! Kassitapp on mürgine taim, mistõttu
tuleb täpselt kinni pidada annusest.
Ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud
ürti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata keeval
veevannil 15 minutit, jahutada 45 minutit, kurnata ja lisada
äraauranud veekogus.
Võtta sisse 1/4 klaasitäit hommikul ja õhtul.
Ürditinktuur: 40 g kuivale peenestatud ürdile valada
200 ml (klaasitäis) 70-protsendilist piiritust ja lasta
segul tõmmata 2 nädalat.
Võtta sisse ½-1 teelusikatäis 3 korda päevas
enne sööki kui kuseajatit või lahtistit.
Soo-kassiurb (raba-kassiurb)
Gnaphalium uliginosum
Soo-kassiurvaravimid madaldavad arteriaalset vererõhku,
neil on rahustav ja hüpoksiavastane toime, need vähendavad
südamelöökide sagedust ja tugevust, suurendavad
verehüübivust, ergutavad sooletalitlust ning vähendavad
vere suhkrusisaldust, neil on ka põletusvastane ja haavuparandav
toime.
Neid tarvitatakse südameneuroosi, hüpertooniatõvest
tingitud veresoonte vegetatiivse düstoonia (toonusehäirumuse),
hüpertooniatõve, südame isheemiatõve
ja ateroskleroosi raviks, aga ka mao- ja kaksteistsõrmiku
haavandtõve ja nahahaiguste puhul.
Madala vererõhu korral tuleb nende tarvitamisega ettevaatlik
olla.
Ravimitoormena kasutatakse kogu taime. Soo-kassiurva kogumisel
tuleb jätta alles (seemneks) 2-4 taime 1 ruutmeetrile. Taime
kogutakse õitsemise ajal.
Juurtega väljatõmmatud taim raputatakse mullast
ja tolmust puhtaks. Kuivatatakse õhukese kihina õhu
käes, pööningul või kuivatis (ahjus) temperatuuril
30-40 °C. Pärast kuivamist sõelutakse droog läbi,
eraldamaks liiva, mulda ja muud liigset. Säilitatakse puunõus
või riidekotis 3 aastat.
Ürditõmmis: 2 supilusikatäit kuiva peenestatud
ürti 1 klaasi kuuma vee kohta, lasta tõmmata termoses
2 tundi.
Võtta sisse 1/3-1/2 klaasitäit
3 korda päevas enne sööki.
Metskibuvits (koidukann)
Rosa cinnamomea (Rosa majalis)
Kibuvitsaravimeil on üldtugevdav, sappi- ja kustajav,
verejooksu peatav, ateroskleroosi- ja põletikuvastane
toime, need soodustavad hapendumis- ja taastusprotsesse, rohkendavad
hormoonide teket, suurendavad fermentide aktiivsust ja kudede
uuenemist, väljutavad organismist kolesterooli ning tugevdavad
organismi vastupanuvõimet ebasoodsaile välistegureile.
Kibuvitsaravimeid tarvitatakse hüpertooniatõve
ärahoidmiseks ja raviks, ateroskleroosi, vitamiinivaegsuse
(hüpovitaminoosi), vaimse ja füüsilise kurnatuse
(liigväsimuse), maksa-, neeru-, mao- ja soolehaiguste, verejooksusoodumuse
(hemorraagilise diateesi) ning neerupealise vaegtalituse korral,
aga ka verejooksu peatamiseks ning raseduse ja rinnaga toitmise
ajal. Tuleb aga meeles pidada, et kibuvits vähendab verevoolavust
ja seetõttu on vastunäidustatud tromboosveenipõletiku
(tromboflebiidi), endokardiidi (südamesisekestapõletiku)
ning III staadiumi südamepuudulikkuse puhul. Pikaajalise
ja suurtes annustes tarvitamise korral võib lakata või
väheneda kõhunäärmehormooni - insuliini
teke.
Ravimitoormena kasutatakse vilju, nn kibuvitsamarju ja juuri.
Marju korjatakse enne külmade tulekut, kui marjad on täisvalminud.
Külmunud marjadel ei ole ravitoimet. Marjad pannakse õhukese
kihina korvi.
Marju võib kuivatada kuivatis, ahjus või praeahjus
temperatuuril 90-100 °C, vältides nende kõrbemist.
Õigesti kuivatatud kibuvitsamarjad on punakaspruuni või
kollast värvi.
Säilitatakse suletud purkides 2 aastat.
Juured kaevatakse välja sügisel, pestakse külma
veega puhtaks, lõigatakse tükkideks ja kuivatatakse
katusealuses. Juurtes on rohkesti parkaineid, mistõttu
neid tarvitatakse kootava vahendina põiepõletiku,
neerukivide ja reumatismi raviks.
Meditsiinis kasutatakse ka mitmete teiste kibuvitsaliikide
marju. Eestis peamiselt hariliku kibuvitsa (Rosa vosagiaca)
marju.
Kogutakse ka kibuvitsaõisi, neid kuivatatakse harilikul
viisil. Õielehetõmmis on hea naha toonusetõstja
ja värskendaja.
Marjatõmmis: 2 supilusikatäit kuivi peenestatud
marju 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata termoses
3-5 tundi.
Võtta sisse 1/3-1/2 klaasitäit 2-3 korda päevas
enne sööki. Ravi kestab 1-8 nädalat. Kauakestva
ravi ajal tuleb tingimata sissevõetavat annust järk-järgult
vähendada.
Kortsleht
Alchemilla
Enamik kortslehti (kokku on neid üle 300 liigi. Eestis
23 liiki) erinevad üksteisest pisitunnuste poolest, mistõttu
varem käsitleti kõiki neid eri liike ühe koguliigina
- hariliku kortslehena (Alchemilla vulgaris). Seega on
(harilik) kortsleht eri kortsleheliikide üldmõiste.
Kortsleheravimeil on rahustav, kustajav, põletikuvastane,
verejooksu peatav, antiseptiline (nakkusveresusevastane) ja rögalahtistav
toime. Need pidurdavad ka kolesterooli teket organismis.
Tarvitatakse ateroskleroosi, tursete, südamehäirete,
kehvveresuse, samuti reumatismi, neeru-, mao- ja soolehaiguste
raviks.
Kortslehe lehti ja noori võrseid tarvitatakse ka toiduks.
Kevadel saab neist keeta suppi ja teha salatit, neid võib
varuda ka maitseaineks suppidele ja praadidele. Kortslehe lehti
võib soolata (hapendada) koos teiste aedviljadega.
Õige kuivatamise korral säilivad taimes vitamiinid
ja muud bioaktiivsed ained.
Ravimitoormena kasutatakse taime maapealset osa (ürti),
mida kogutakse õitsemise ajal kuiva ilmaga. Kogutust tehakse
kohevad kimbud ja kuivatatakse katusealuses, pööningul
või kuivatis (ahjus) temperatuuril 45-60 °C.
Säilitatakse puu- või klaasnõus 2 aastat.
Ürditõmmis: 2 supilusikatäit kuiva peenestatud
ürti 2 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata termoses
4 tundi, siis kurnata.
Võtta sisse 1/2 klaasitäit 3-4 korda päevas
enne sööki.
Roosilõhnaline kuldjuur
Rodiola rosea
Roosilõhnaline kuldjuur kasvab looduslikult Uurali,
Lõuna-Siberi ja Kaug-Ida mägedes.
Kuldjuureravimid pidurdavad kolesterooli teket, suurendavad
vaimset ja füüsilist töövõimet, aitavad
säilitada organismi jõuvarusid, suurendavad organismi
vastupanuvõimet mitmesugustele äärmuslikele
teguritele, tagavad neerupealise normaaltalitluse stressi korral
ning hoiavad ära tüümuse involutsiooni (harkelundi
taandarengu).
Neid tarvitatakse ateroskleroosi ärahoidmiseks ja raviks,
ägedatest ja kroonilistest haigustest tervenemise ajal,
neurooside, madala vererõhu ja impotentsuse raviks.
Vastunäidustatud on liigerutuvuse, hüpertoonilise
kriisi ja palaviku puhul. Üleannustuse korral võib
esineda peavalu ja unetus.
Ravimitoormena kasutatakse risoomi koos roosilõhnalise,
mugulja peajuurega, millel on enam kui 2 vart.
Risoomi koos peajuurega kogutakse juuli lõpust septembri
keskpaigani. Taaskorje on lubatud samal kohal alles 10-15 aasta
pärast. Risoom ja juur puhastatakse mullast, eemaldatakse
kõduosad ja närvutatakse varjulises kohas. Seejärel
lõigatakse see 10 cm pikkusteks tükkideks ja kuivatatakse
kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril 50-60 °C.
Säilitatakse kotis või puunõus 3 aastat.
Vedelekstrakti (apteegipreparaati) võetakse sisse 5-10
tilka 2-3 korda päevas 20 minutit enne sööki.
Ravikuur kestab 10-20 päeva. Kodus võib ise valmistada
ka tinktuuri. Selleks võetakse 50 g peenestatud juuri,
valatakse peale 1/2 liitrit 40-protsendilist piiritust (viina)
ja lastakse sel tõmmata 2 nädalat pimedas kohas.
Võtta sisse 20-30 tilka 2 korda päevas 30 minutit
enne sööki. Kui on aga hüpertooniasoodumus, siis
tuleb esimesel nädalal võtta vaid 5 tilka ja hiljem
suurendada annust 10 tilgani päevas.
Teekummel
Matricaria recutit (Matricaria chamomilla, Chamomilla recutita)
Kummeliravimid pidurdavad kolesterooli imendumist organismis,
neil on põletiku-, mikroobi-ja viirusevastane, krampilõpetav
(spasmolüütiline), sappi- ja higileajav, südantjõustav
(kardiotooniline) ning rahustav toime, samuti hüpoksiavastased
omadused.
Neid tarvitatakse ateroskleroosi ärahoidmiseks ja raviks,
samuti hingamisteede ja seedeelundite ägedate ja krooniliste
haiguste raviks ning kui rahustit.
Vastunäidustus: haruharva on täheldatud kummelis
sisalduvate ainete talumatust. Üleannustamise korral võib
esineda peavalu ja nõrkusetunne.
Ravimitoormena kasutatakse õisikuid, mida kogutakse
õitsemise algul, kui õiepõhi ei ole veel
kuhikjaks muutunud ja valged keelõied paiknevad horisontaalselt.
Õied avanevad kiiresti, seepärast tuleb neid koguda
iga 1-2 päeva tagant. Seemneid korjatakse pärast keelõite
närbumist ja kui õiepõhi on muutunud kuhikjaks.
Kuivatatakse katusealuses, hea tuulutatavusega pööningul
või siis kuivatis (ahjus) temperatuuril mitte üle
45 °C. Kuivatamata droog kaotab oma loomuliku värvi,
tumeneb ja rikneb, ülekuivatatud droog aga pudeneb kõrgesti
ja sellel pole enam raviomadusi.
Säilitatakse riide- või paberkotis kuivas ruumis
1 aasta.
Õisikutõmmis: 1 supilusikatäis kuivi peenestatud
õisikuid 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata
keeval veevannil 15 minutit, jahutada 45 minutit, siis kurnata.
Võtta sisse 1/3 klaasitäit enne sööki.
Lõhnava kummeli (Matricaria matricarioides)
õisikuid üldiselt ei kasutata, kuigi neil on teekummeliga
sarnane ravitoime. Rahvameditsiinis on lõhnavat kummelit
tarvitatud ka köha ja teiste külmetushaiguste korral
higileajava vahendina. Kummeliga on äravahetamiseni sarnane
kesalill, mida meditsiinis üldse ei kasutata.
Harilik kurgirohi
Borago officinalis
Kurgirohuravimeil on rahustav, sappiajav, lahtistav, limaskesta
kattev ning ainevahetust reguleeriv toime.
Neid tarvitatakse tursete, liigerutuvuse, südameneuroosi,
hirmutunde, unetuse, reumatismi ning kusekivitõve korral.
Ravimitoormena kasutatakse taime maapealset osa - ürti.
See lõigatakse ära päris maapinna juurest. Kui
alumised lehed on kahjustatud, tuleb need eemaldada. Kuivatatakse
õhukese kihina päikese käes või hea tuulutusega
ruumis.
Säilitamisaeg on 2 aastat.
Ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud
ürti 1 klaasi kuuma vee kohta, lasta tõmmata keeval
veevannil 15 minutit, jahutada ja kurnata.
Võtta sisse 2 supilusikatäit 3-4 korda päevas.
Värsketest lehtedest võib teha ka salatit.
|