Tatjana Gorbunova - SÜDAME- JA VERESOONE HAIGUSTE RAVIMINE TAIMEDE ABIL


SÜDAME- JA VERESOONEHAIGUSTE RAVIKS KASUTATAVAD TAIMED

 Aasristik
Trifolium pratense

Aasristikul on kust- ja sappiajav, põletiku-, ateroskleroosi- ja kasvajavastane, rahustav ning valuvaigistav toime. Aasristikut tarvitatakse ateroskleroosi ja kehvveresuse raviks, aga ka põiepõletiku ja ülemiste hingamisteede põletike ärahoidmiseks. Ravimitoormeks on õisikud koos ülemiste lehtedega. Neid kogutakse õitsemise ajal, pannakse koheva kihina korvi sisse ja kuivatatakse kiiresti varjulises kohas, katusealuses või kuivatis (ahjus) temperatuuril 60-70 °C, kusjuures tuleb hoiduda ülekuivatamisest, sest sel juhul kaotab droog oma raviväärtuse. Säilitatakse kinnises nõus 1 aasta.

Ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud ürti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata 40 minutit. Võtta sisse 2 supilusikatäit 2-3 korda päevas enne sööki.

Tinktuuri valmistamiseks võetakse 20 g ürti. Valatakse peale 200 ml (klaasitäis) 40-protsendilist piiritust (viina) ja lastakse tõmmata 2 nädalat.

Võetakse sisse 1 teelusikatäis 3 korda päevas enne sööki, hoidmaks ära ateroskleroosi (nii ravitakse ka tuberkuloosi).

Ettevaatust! Suurte annuste tarvitamisel pika aja jooksul võib esineda menstruatsioonipeetus, meestel aga potentsilangus.

Mandzuuria araalia
Aralia mandshurica

See kuni 4 m kõrgune puu või põõsas kasvab Hiinas, Koreas ning Primorjes ja Amuurimaal.

Araaliaravimeil on toonust tõstev, antitoksiline, põletikuvastane, kustajav, vererõhku madaldav ja veresuhkrusisaldust vähendav toime. Need tõstavad organismi vastupanuvõimet äärmuslikes olukordades, suurendavad vaimset ja füüsilist töövõimet ning pärsivad kolesterooli teket.

Tarvitatakse masendusseisundi (depressiooni), vaimse ja füüsilise liigväsimuse, hüpertooniatõve algstaadiumide, ateroskleroosi, madala vererõhu (hüpotoonia) ja suhkrutõve korral.

Araaliaravimid on vastunäidustatud liigerutuvuse, unetuse, II ja III staadiumi hüpertooniatõve ning krambisoodumuse korral. Neid ei ole soovitav tarvitada õhtul.

Ravimitoormeks on koor, juured ja lehed. Rahvameditsiinis kasutatakse ka pungi, vilju ja juurte koort. Juured kaevatakse välja sügisel (pärast seemnete valmimist) või kevadel (enne lehteminekut) 5-15 aasta vanustel puudel. Kuivatatakse katusealuses või kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril 60 °C. Säilitatakse 2 aastat.

Koort kogutakse samal ajal, kui juuri ja lehti, kuiva päikesepaistelise ilmaga. Koort ja lehti kuivatatakse kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril 50-55 °C.

Tinktuuri valmistamiseks võetakse 20 g peenestatud juuri, valatakse peale ½ klaasi 70% piiritust ja lastakse tõmmata soojas kohas 15 päeva, aeg-ajalt loksutades. Valmis tinktuuril on merevaigu värvus, eriomane lõhn ja meeldiv maitse. Võetakse sisse 30-40 tilka 2-3 korda päevas söögi ajal. Hüpertooniatõve algstaadiumis võetakse sisse 10 tilka 2 korda päevas.

Mägiarnika
Arnica montana

Arnikaravimid madaldavad arteriaalset vererõhku, pidurdavad kolesterooli imendumist, vähendavad südame kokkutõmmete sagedust ja tugevust, nad on ka sapiajatid ja peatavad verejooksu.

Arnikaravimeid tarvitatakse stenokardia, hüpertooniatõve, ateroskleroosi ja südamenõrkuse korral, samuti sapiajatitena.

Vastunäidustused ja kõrvaltoime: pikaajalise tarvitamise korral on vaja kontrollida verehüübivust; üleannustamise korral võivad esineda külmavärinad, hingeldus, seedehäired ja kõhuvalu, aga ka südame- ja vereringehäired.

Ravimitoormeks on õisikud, teatud juhtudel ka ürt ja juured. Õisikuid kogutakse nende täisõitsemise aegu kuiva, päikesepaistelise ilmaga pärast kaste kuivamist. Õisikud lõigatakse ära nii, et õievars ei oleks pikem kui 1 cm. Kuivatatakse väljas varjulises kohas 7-10 päeva või siis hästi tuulutatavas ruumis või kuivatis (ahjus) temperatuuril 55-60 °C. Kuivatamise ajal ei tohi tooret segada, kuna õisikud võivad pudeneda. Säilitatakse 2 aastat.

Õietõmmis: 1 supilusikatäis kuivi peenestatud õisikuid 1 klaasi kuuma vee kohta, lasta tõmmata termoses 2 tundi.

Võtta sisse 2 supilusikatäit 3 korda päevas.

Must aroonia
Aronia melanocarpa

Arooniamarjad laiendavad veresooni ja madaldavad arteriaalset vererõhku, neid tarvitatakse ka alahappesusega gastriidi korral. Värskeid või töödeldud arooniamarju kasutatakse kapillaarveresoonte liigläbilaskvuse ja hapruse korral, need alandavad ka arteriaalset vererõhku.

Arooniamarju ei tohi tarvitada mao- ja kaksteistsõrmiku haavandtõve ning ülihappesusega gastriidi korral.

Arooniamahla tuleb sisse võtta 50 ml (3 supilusikatäit) 3 korda päevas 30 minutit enne sööki.

Värskeid marju tuleb süüa 100 g 3 korda päevas 30 minutit enne sööki.

Harilik aspar (spargel)
Asparagus officinalis

Aspariravimeil on rahustav, vererõhku madaldav (hüpotensiivne), kustajav ja ateroskleroosivastane toime, need mõjuvad soodsalt ainevahetusele, parandavad südame tööd, tugevdavad maksa ja neerude talitlust, soodustavad kloriidide, fosfaatide ja kusiaine eritumist organismist.

Neid tarvitatakse ateroskleroosi ärahoidmiseks, südamehaigustest põhjustatud tursete korral, aga ka kuse- ja sapipõiepõletiku ning neerukivitõve puhul (podagra raviks on soovitav tarvitada värsket asparimahla või -siirupit).

Ravimitoormena võib kasutada Eesti läänesaarte rannikul ja laidudel looduslikult kasvava aspari risoomi koos juurtega ja noori võrseid. Risoomi koos juurtega kogutakse hilissügisel või varakevadel, võrseid aga kevadel. Väljakaevatud risoom ja juured raputatakse mullast puhtaks, pestakse voolava vee all, lõigatakse tükkideks, närvutatakse õhu käes ning kuivatatakse seejärel praeahjus, ahjus või kuivatis temperatuuril 50-60 °C.

Säilitatakse suletud puu- või klaasnõus 1-2 aastat.

Risoomi- või võrsetõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud risoomi koos juurtega või võrseid 1 klaasi kuuma vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 30 minutit, jahutada 10 minutit, kurnata ja lisada äraauranud veekogus.

Võtta sisse 1/3-1/2 klaasitäit 3 korda päevas enne sööki.

Mahlasiirup: mahlale lisatakse suhkrut vahekorras 1:2 ja aurutatakse 1-2 tundi nõrgal tulel.

Võtta sisse 3-4 teelusikatäit 4-5 korda päevas 20 minutit enne sööki.

Harilik astelpaju
Hippophae rhamnoides

Astelpajuravimeil on põletikuvastane, maksa säästev, haavuparandav, valuvaigistav ja mõõdukas hüpoksiavastane toime, samuti kiirendavad need kolesterooli eritumist organismist.

Ravimitoormena kasutatakse vilju (marju), lehti ja seemneid. Marju korjatakse hilissügisel enne täielikku valmimist, kui need on omandanud neile iseloomuliku suuruse ja oranzi värvuse (siis on neis maksimaalne kogus õli ja muid bioaktiivseid aineid). Marju võib korjata ka pärast külmade tulekut, kuid siis tuleb arvestada seda, et need ei talu korduvat ülessulatamist ja taaskülmutamist.

Marjad nopitakse põõsalt või siis lõigatakse koos oksadega maha. Astelpajumarju tarvitatakse toiduks värskelt, konserveeritult ja külmutatult, neist tehakse jooki, kisselli ja tarretist.

Lehti kogutakse augustis ning kuivatatakse tavalisel viisil. Säilitamisaeg on 1 aasta.

Astelpajuõli võib valmistada ka kodus. Marjadest pressitakse mahl välja. Kestad kuivatatakse restil või sõelal marliga kaetuna kuivatis, praeahjus või ahjus temperatuuril mitte üle 100°C. Tervelt kuivatatud marjade õlisisaldus on suurem. Kuivatatud kestad või marjad peenestatakse kohviveskis, seemned võiks välja sõeluda. 1/3 kuivatatud ja peenestatud kesti või marju pannakse klaas- või emailnõusse. Peale valatakse neile võrdne kogus rafineeritud päevalilleõli (või muud taimeõli) ning nõu suletakse tihedalt. Segul lastakse tõmmata 2-3 päeva pimedas ja soojas kohas (50-60 °C), segades seda vähemalt 2 korda ööpäevas. Pärast seda pigistatakse õli välja Ja see valatakse uuele kesta- või marjakogusele. Kasutatud kestadele või marjadele valatakse uus õlikogus. Pärast kolmekordset ekstraheerimist (õlis leotamist) kolme kesta- või marjakogusega on õli kasutamiskõlblik.

Astelpajuõli võetakse sisse 1 teelusikatäis 2-3 korda päevas 30-40 minutit enne sööki ateroskleroosi raviks, aga ka mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõve ning söögitoru ja mao limaskesta kiirituskahjustuste korral.

Lehetõmmis: 1 supilusikatäis kuivi peenestatud lehti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata 1 tund. Võetakse sisse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas.

Kõrge ehhinopaanaks (ogapaanaks, siilpaanaks)
Echinopanax elatum

Kõrge ehhinopaanaks on Ussuurimaa mägimetsades kasvav põõsas. Ehhinopaanaksiravimeil on toniseeriv, stressivastane, mõõdukalt vererõhku tõstev (hüpertensiivne), kustajav ja liigsuhkruveresuse vastane (hüpoglükeemiline) toime, need pärsivad kolesterooli teket.

Neid tarvitatakse depressiivsete (masendumus-) ilmingutega neurooside, vaimse ja füüsilise liigväsimuse ja alanenud vererõhuga veresoonte vegetatiivse düstoonia (toonusehäirumuse) raviks, aga ka suhkrutõve ja ateroskleroosi korral.

Vastunäidustatud on krampide esinemise ja närvisüsteemi liigerutuvuse puhul. Ettevaatlik tuleb olla ka II ja III staadiumi hüpertooniatõve põdejail. Liigerutuvuse korral võivad need põhjustada unetust, suurtes annustes aga vererõhu kõrgenemist.

Ravimitoorena kasutatakse risoomi koos juurtega. Seda kogutakse sügisel, kui viljad on valminud ja lehed langenud. Risoom puhastatakse mullast, eemaldatakse kõduosad, lõigatakse kuni 35 cm pikkusteks tükkideks ja seotakse kimpu. Kuivatatakse hästi tuulutatavas ruumis, laotades risoomitükid õhukese kihina laiali ja neid sageli ümber pöörates. Säilitatakse riidekotis kuivas ruumis 3 aastat.

Ehhinopaanaksitinktuur: 20 g kuivale peenestatud risoomile (koos juurtega) valatakse 1/2 klaasi 70-protsendilist piiritust ja lastakse tõmmata pimedas kohas 10-15 päeva, siis kurnatakse läbi ja valatakse tumedasse klaaspurki või -pudelisse. Tinktuur on helepruuni värvi, sellel on mõru maitse ja iseomane lõhn.

Võetakse sisse 15-30 tilka 2 korda päevas enne sööki. Ravi kestab 1,5-2 kuud.

Torkav eleuterokokk
Eleuterococcus senticosus

Torkav eleuterokokk on Hiinas, Koreas, Jaapanis ja Amuurimaa taigas kasvav põõsastaim.

Eleuterokokiravimeil on üldtugevdav, diabeedi- ja põletikuvastane ning vererõhku madaldav toime. Need tugevdavad potentsi ja vastupanuvõimet äärmuslikele teguritele, suurendavad vaimset ja füüsilist töövõimet, pidurdavad C vitamiini eritumist organismist, soodustavad rasvavahetust ning madaldavad kolesteroolikogust veres.

Neid ravimeid tarvitatakse neurooside, sh klimakteersete neurooside, kurnatuse (liigväsimuse), ateroskleroosi, reumatismi, südamekahjustuste, kroonilise sapipõie- ja jämesoolepõletiku puhul, aga ka pärast raskest kurnavast haigusest paranemist.

Vastunäidustatud on palaviku, ägedate nakkushaiguste, südamelihaseinfarkti ja hüpertoonilise kriisi puhul. Üleannustamise korral võib kõrgeneda vererõhk, tekkida unetus ja liigerutuvus. Ravimitoormena kasutatakse risoomi koos juurtega, teatud juhul ka lehti. Neid kogutakse septembri teisel poolel, valides välja hästiarenenud taimed. Risoom koos juurtega puhastatakse mullast, pestakse kiiresti ja hoolikalt puhtaks, närvutatakse õhu käes, eemaldatakse surnud või kahjustatud taimeosad ja maapealsed võsud. Kuivatatakse kas kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril 70-80 °C või hästi tuulutataval pööningul. Droog on valmis, kui see painutades murdub. Risoom peab jääma valgeks, aromaatselt lõhnama ning olema vürtsika ja kootava maitsega.

Tinktuuri valmistamiseks valatakse 50 g risoomile (koos juurtega) ½ liitrit 40-protsendilist piiritust (viina) ja lastakse 15 päeva tõmmata. Säilitatakse tumedas pudelis (klaasnõus) jahedas kohas.

Võetakse sisse 20-40 tilka 30 minutit enne hommikusööki või lõunasöögi ajal. Ravi kestab 25-30 päeva.

Harilik hiirekõrv
Capsella bursa pastoris

Hiirekõrvaravimeil on verejooksu peetav, kootav, kustajav ja vererõhku madaldav toime, need vähendavad südamekokkutõmmete sagedust ja tugevust ning normaliseerivad ainevahetust. Neil on ka mõõdukas hüpoksiavastane toime.

Neid tarvitatakse hüpertooniatõve, mõningate südamehaiguste, ainevahetushäirete raviks, aga ka ülemiste hingamisteede ja kuseteehaiguste korral ning kui verejooksupeatajat.

Ravimitoormena kasutatakse taime maapealset osa (ürti). Seda kogutakse õitsemise ajal kuiva ilmaga, lõigates ära kogu maapealse osa koos juurelehtedega.

Tuleb hoiduda valminud (avanenud) viljadega taimede kogumisest. Droog pannakse kohevalt kogumisnõusse ja kuivatatakse kiiresti katusealuses või hästi tuulutataval pööningul. Ilusa ilmaga võib kuivatada ka väljas (selleks kulub 5-7 päeva). Säilitatakse kuivas tuulutatavas ruumis pappnõus 3 aastat.

Vastunäidustatud on raseduse ja tromboosisoodumuse korral.

Ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud ürti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata 1 tund, siis kurnata.

Võtta sisse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas. Verejooksu korral on parem kasutada värsket ürti.

Harilik hobukastan
Aesculus hippocastanum

Kastaniravimid vähendavad kapillaarveresoonte läbilaskvust ja vere voolavust, pärsivad kolesterooli teket ning suurendavad veenide veretäitumust ja toonust, eriti kui on takistatud veenide vereringlus.

Neid tarvitatakse varikoossete veenilaiendite korral, trombide ärahoidmiseks ja ateroskleroosi raviks, aga ka seedehäirete ning ülemiste hingamisteede haiguste puhul.

Ravimitoormena kasutatakse koort, lehti, otsija vilju. Koort kogutakse mahlade liikumise aegu 3-5 aasta vanustelt puudelt, õisi õitsemise ajal, lehti juuni lõpus - juuli algul. Vilju kogutakse valminuina. Koort, lehti ja õisi kuivatatakse varjus, laotades need laiali õhukese kihina ja sageli ümber pöörates. Vilju kuivatatakse päikese käes või kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril 50-60 °C. Säilitatakse kinnises nõus 1 aasta.

Värsket õiemahla võetakse sisse 30 tilka supilusikatäie veega 2-3 korda päevas.

Koore- või viljatõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud droogi 1 klaasi kuuma vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 30 minutit, jahutada 10 minutit, kurnata ja lisada äraauranud veekogus.

Võtta sisse esimesel kahel päeval 1 supilusikatäis 1 kord päevas, järgmistel päevadel 1 supilusikatäis 2-3 korda pärast sööki. Ravi kestab kuni 12 nädalat (tõmmist võib külmutis hoida 3 päeva).

Lehe- või õie tõmmis: 1 supilusikatäis kuivi peenestatud lehti või õisi 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 15 minutit, jahutada 45 minutit, siis kurnata.

Võtta sisse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas.

Haisev jooksjarohi
Ononis arvensis

Jooksjarohuravimitel on kustajav, lahtistav ja põletikuvastane toime ning need vähendavad kapillaarveresoonte läbilaskvust ja verehüüvet.

Neid tarvitatakse kui kuseajatit südame- ja veresoonehaiguste korral, podagra, põiekivide, neeru-, põie- ja eesnäärmepõletiku puhul.

Ravimitoormena kasutatakse risoomi koos juurtega. Need kaevatakse välja septembris-oktoobris, lõigatakse ära maapealne osa, pestakse puhtaks ja närvutatakse 1-2 päeva õhu käes. Kuivatada kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril mitte üle 50 °C.

Säilitatakse kinnises nõus 2 aastat.

Risoomi-juurikatõmmis: 15 g kuiva peenestatud droogi ½ liitri kuuma vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 30 minutit, jahutada 10 minutit, kurnata ja lisada äraauranud veekogus.

Võtta sisse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas enne sööki. Järelejäänud tõmmist võib hoida külmikus.

Humal
Humulus lupulus

Humalaravimeil on mõõdukas hüpoksiavastane, rahustav, kustajav, uinutav ning stressi- ja põletikuvastane toime.

Neid tarvitatakse kui rahustit südame- ja veresoonehaiguste, neurooside (eriti klimakteeriumi ajal) ja unetuse raviks, aga ka maksa- ja neeruhaiguste, günekoloogiliste haiguste, allergilise nahapõletiku (dermatiidi), kandidaseentõve (kandidaomükoosi) ja trombveenipõletiku (tromboflebiidi) korral. Humalaga ravitakse ka kroonilisi tõvesid nagu hüpertooniatõbi, aga ka krooniline gastriit ning mao- ja kaksteistsõrmiku haavandtõbi.

Vastunäidustatud on tähelepanu nõudvate elukutsete korral, ettevaatlik tuleb olla ka laste ravimisel.

Ravimitoormena kasutatakse emasõisikuid, nn käbisid. Neid korjatakse augusti keskpaiku valmimise algstaadiumis, kui käbid on veel rohekaskollased (heleroheline värv viitab sellele, et käbid pole veel valminud, ülevalminud käbid on aga kollakaspruunid). Käbid nopitakse ära koos viljaraoga, et need kuivatades ei hakkaks pudenema. Ülemäära suurte ja avanenud soomustega käbisid pole mõtet korjata. Käbisid kuivatatakse varjus õhukese kihina ja neid sageli ümber pöörates. Droogis ei tohi olla lisandeid ja hallitanud käbisid. Säilitamisaeg on 3 aastat.

Emasõisiku-(käbi-)tõmmis: 2 supilusikatäit kuivi käbisid ½ liitri vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 15 minutit, siis jahutada 45 minutit ja kurnata.

Võetakse sisse 1/3-1/2 klaasitäit sooja tõmmist 4 korda päevas enne sööki. Ravi kestab kuni 2 kuud.

Väike igihali
Vinca minor

Igihaliravimeil on rahustav, vererõhku madaldav, veresoon! laiendav, verejooksu peatav, mikroobivastane ja kootav toime. Neid tarvitatakse hüpertooniatõve algstaadiumis, migreeni ja sisemiste verejooksude korral.

Väikest igihali kutsutakse ka hauamürdiks, sest see kasvab metsistunult kalmistuil, parkides ja aedades.

Kogutakse taime ürti, õitsemise ajal lõigatakse kääridega ära taime maapealne osa (ürt). Kuivatatakse varjus, säilitatakse 2 aastat.

Ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud ürti 1 klaasi kuuma vee kohta, keeta 15 minutit, jahutada 45 minutit, kurnata ja lisada äraauranud veehulk. Võtta sisse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas.

Ettevaatust! Väike igihali on väga mürgine taim, mistõttu tuleb annustest täpselt kinni pidada.

Harilik jõhvikas
Oxycoccus palustris

Värsked jõhvikad, jõhvikamahl ja -siirup, -kissell, -morss ja -keedis suurendavad mao-ja kõhunäärmenõre eritumist, hoiavad ära neerukivide tekke, mõjuvad tervistavalt maksa- ja kuseteedehaiguste korral, alandavad palavikku, ajavad higistama ning toimivad kuseajatina.

Neid tarvitatakse mao- ja soolehaiguste, kehvveresuse, kopsutuberkuloosi, ateroskleroosi, peavalu ja palaviku puhul. Jõhvikamahl meega ravib angiini ja bronhiiti.

Jõhvikaid korjatakse septembris-oktoobris või isegi parast öökülmi (need marjad säilivad ainult külmunult). Kõvadel korjatud marjad on küll maitsvamad, kuid neis pole peaaegu vitamiine ning need ei säili. Jõhvikaid hoitakse vee sees või tehakse nn hõõrutud jõhvikaid suhkruga.

Harilik jänesekapsas
Oxalis acetosella

Jänesekapsaravimid madaldavad arteriaalset vererõhku, neil on põletiku-, skorbuudi- ja ateroskleroosivastane toime ning need normaliseerivad maonõre happesust.

Neid tarvitatakse funktsionaalsete südame- ja veresoonehaiguste ning alahappesusega gastriidi raviks, aga ka ateroskleroosi ärahoidmiseks.

Jänesekapsa söömine suures koguses ei ole soovitav, kuna see võib ärritada neere. Oblikhappesoolade ladestumissoodumuse, verehüübivushäirete ja krambisoodumuse korral tuleb jänesekapsast tarvitada ettevaatlikult.

Ravimitoormena kasutatakse taime maapealset osa (ürti), mida kogutakse õitsemise ajal. Kuivatatakse katusealuses või kuivatis (ahjus) temperatuuril 40-50 °C. Säilitatakse kuivas ruumis 1 aasta. Jänesekapsast võib teha ka toorsalatit või kasutada seda toidu maitsestamiseks, eriti soovitav on see C vitamiini vaeguse ja maksahaiguste korral.

Ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud ürti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata termoses 2 tundi. Võtta sisse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas.

Harilik kaer
Avena sativa

Kaeraravimeil on kust- ja higileajav, palavikku alandav, reumatismi- ja põletikuvastane toime, need reguleerivad südamelihase ainevahetust ning pärsivad kolesterooli imendumist. Neid tarvitatakse vaimse ning füüsilise kurnatuse, neurasteenia (närvinõrkuse), unetuse ning südamehaiguste korral, aga ka ateroskleroosi ärahoidmiseks ja raviks.

Ravimitoormena kasutatakse kogu taime selle eri valmimisastmeis. Kuni 20 cm pikkust varre ülaosa kogutakse pealoomise ajal. Kuivatatakse katusealuses või kuivatis (ahjus) temperatuuril 60 °C.

Kaeratõmmis: 100 g kaeradele valatakse 1 liiter külma vett, lastakse tõmmata 1 ööpäev, siis kurnatakse.

Võetakse sisse 1/2 klaasi kuni 1 klaas tõmmist 2-3 korda päevas enne sööki.

Roheliste varte tinktuur: 2 supilusikatäit rohelisi kaeravarsi aetakse läbi hakkmasina ja valatakse peale 1 klaasitäis viina. Lastakse tõmmata soojas kohas 15 päeva.

Võetakse sisse 20-30 tilka ja 2 korda päevas enne sööki vaimse ja füüsilise kurnatuse (liigväsimuse), kusekivitõve, neurasteenia ja unetuse korral.

Kanarbik
Calluna vulgaris

Kanarbikuravimeil on rahustav, uinutav, põletikuvastane, kustajav ning kolesterooli teket pärssiv toime.

Neid tarvitatakse ateroskleroosi, liigerutuvuse, südame- ja veresoonehaiguste, aga ka kuseteede-, mao- ja soolehaiguste ning unetuse korral ning kui kuseajatit.

Ravimitoormena kasutatakse lehti ja õisi. Neid kogutakse õitsemise ajal, murdes ära taime ladvaosa koos õitega. Kuivatatakse väljas varjulises kohas või katusealuses paberile või riidele laotatult õhukese kihina ning sageli ümber pöörates.

Säilitatakse suletud nõus 1 aasta.

Ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud ürti 1/2 liitri keeva vee kohta ja lastakse tõmmata termoses 3 tundi. Juua kui teed päev läbi.

Arukask
Betula pendlita

Kaseravimeil on kust-, sappi- ja higileajav, krampilõpetav (spasmolüütiline), immuniteeti tugevdav ja hüpoksiavastane toime. Kaseravimeist on mõjusaim hüpoksiavastane toime mahlal.

Kasemahla kogutakse mahlade liikumise ajal (soovitav oleks, kui) maharaiumiseks määratud puudelt, kuna koorevigastused kahjustavad puud. Kodustes tingimustes tuleb mahla tarvitada värskena. Kuna kasemahlas on kergestiomastatavaid suhkruid, mikroelemente ja muid aineid, on sellel ka üldtugevdav toime, mahl soodustab raskestiparanevate haavade kinnikasvamist, vähendab podagravalusid ja toimib kuseajatina. Kasemahlaga pestakse pead ja nägu, see suurendab naha elastsust ja soodustab juuksekasvu. Mahlast võib valmistada ka maitsvat kalja.

Selleks tuleb mahl soojendada 35 °C, lisada 10-15 g pärmi 1 liitri mahla kohta, kaanestada nõu ja panna see külmkappi. 4-5 päeva pärast on kali valmis. Seda mõnusat hapukat jooki võib säilitada kuni 4 kuud.

Kasemahlast saab teha kalja ka seda leivatükkidega (ka kuivanud leivaga) kääritades.

Käija soovitatakse juua hüpovitaminoosi, bronhiidi, tuberkuloosi, podagra, reumatismi, neeru- ja põiekivide, angiini, kehvveresuse, furunkuloosi ja tursete korral. Kali soodustab ka oblikhappesoolade eritumist organismist.

Ravimitoormeks on arukase pungad ja lehed. Pungi kogutakse varakevadel nende paisumise ajal, kuid tingimata enne puu lehistumist. Selleks võib kasutada ka talvel maharaiutud puu oksi. Need torgatakse lumme ja kevadel pungade paisumise ajal korjatakse need ära. Pungi kuivatatakse varjus või kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril kuni 30 °C, vältides nende puhkemist.

Lehti kogutakse mais-juunis kuiva ilmaga pärast kastet. Kuivatatakse 3-5 cm paksuse kihina. Kuivi pungi ja lehti hoitakse riide- või paberkotis 2 aastat.

Neid tarvitatakse kuse- ja sapiajatina, aga ka südamehaiguste, ateroskleroosi, podagra ja haavandtõve korral.

Vastunäidustatud on diffusioosse glomerulonefriidi puhul, pungi ei tohi tarvitada ka raseduse ajal.

Arukase lehtedest valmistatud ravimtee kustajav toime on nõrgem kui pungadel, kuid erinevalt pungadest ei ole lehtedes vaikaineid, mistõttu need ei ärrita neerusid.

Lehetõmmis: 8 g kuivi peenestatud lehti 1/2 liitri keeva vee kohta, lasta tõmmata 20 minutit veevannil, jahutada ja kurnata. Võtta sisse 1/4 klaasitäit 4 korda päevas enne sööki.

Pungatõmmis: 4 g kuivi pungi 1/2 liitri kuuma vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 30 minutit, jahutada 10 minutit, kurnata. Võtta sisse 2 supilusikatäit 4 korda päevas enne sööki kui kuseajatit. Tõmmist võib hoida külmkapis mitte üle 3 päeva.

Kassitapp
Concolvulus arvensis

Kassitapuravimeil on vererõhku madaldav (hüpotensiivne), krampelõpetav (spasmolüütiline), põletikuvastane, verejooksu peatav, lahtistav, kustajav ja haavuparandav toime.

Neid tarvitatakse hüpertooniatõve, unetuse, erineva tekkepõhjusega tursete, aga ka ülemiste hingamisteede, maksa- ja põrnahaiguste puhul. Ravimtoormena kasutatakse taime varsi ja juuri, harvemini ka õisi ja seemneid. Neid kogutakse õitsemise ajal. Kuivatatakse katusealuses või kuivatis (ahjus) temperatuuril 45 °C. Säilimisaeg on 1 aasta.

Ettevaatust! Kassitapp on mürgine taim, mistõttu tuleb täpselt kinni pidada annusest.

Ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud ürti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 15 minutit, jahutada 45 minutit, kurnata ja lisada äraauranud veekogus.

Võtta sisse 1/4 klaasitäit hommikul ja õhtul.

Ürditinktuur: 40 g kuivale peenestatud ürdile valada 200 ml (klaasitäis) 70-protsendilist piiritust ja lasta segul tõmmata 2 nädalat.

Võtta sisse ½-1 teelusikatäis 3 korda päevas enne sööki kui kuseajatit või lahtistit.

Soo-kassiurb (raba-kassiurb)
Gnaphalium uliginosum

Soo-kassiurvaravimid madaldavad arteriaalset vererõhku, neil on rahustav ja hüpoksiavastane toime, need vähendavad südamelöökide sagedust ja tugevust, suurendavad verehüübivust, ergutavad sooletalitlust ning vähendavad vere suhkrusisaldust, neil on ka põletusvastane ja haavuparandav toime.

Neid tarvitatakse südameneuroosi, hüpertooniatõvest tingitud veresoonte vegetatiivse düstoonia (toonusehäirumuse), hüpertooniatõve, südame isheemiatõve ja ateroskleroosi raviks, aga ka mao- ja kaksteistsõrmiku haavandtõve ja nahahaiguste puhul.

Madala vererõhu korral tuleb nende tarvitamisega ettevaatlik olla.

Ravimitoormena kasutatakse kogu taime. Soo-kassiurva kogumisel tuleb jätta alles (seemneks) 2-4 taime 1 ruutmeetrile. Taime kogutakse õitsemise ajal.

Juurtega väljatõmmatud taim raputatakse mullast ja tolmust puhtaks. Kuivatatakse õhukese kihina õhu käes, pööningul või kuivatis (ahjus) temperatuuril 30-40 °C. Pärast kuivamist sõelutakse droog läbi, eraldamaks liiva, mulda ja muud liigset. Säilitatakse puunõus või riidekotis 3 aastat.

Ürditõmmis: 2 supilusikatäit kuiva peenestatud ürti 1 klaasi kuuma vee kohta, lasta tõmmata termoses 2 tundi.

Võtta sisse 1/3-1/2 klaasitäit 3 korda päevas enne sööki.

Metskibuvits (koidukann)
Rosa cinnamomea (Rosa majalis)

Kibuvitsaravimeil on üldtugevdav, sappi- ja kustajav, verejooksu peatav, ateroskleroosi- ja põletikuvastane toime, need soodustavad hapendumis- ja taastusprotsesse, rohkendavad hormoonide teket, suurendavad fermentide aktiivsust ja kudede uuenemist, väljutavad organismist kolesterooli ning tugevdavad organismi vastupanuvõimet ebasoodsaile välistegureile.

Kibuvitsaravimeid tarvitatakse hüpertooniatõve ärahoidmiseks ja raviks, ateroskleroosi, vitamiinivaegsuse (hüpovitaminoosi), vaimse ja füüsilise kurnatuse (liigväsimuse), maksa-, neeru-, mao- ja soolehaiguste, verejooksusoodumuse (hemorraagilise diateesi) ning neerupealise vaegtalituse korral, aga ka verejooksu peatamiseks ning raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Tuleb aga meeles pidada, et kibuvits vähendab verevoolavust ja seetõttu on vastunäidustatud tromboosveenipõletiku (tromboflebiidi), endokardiidi (südamesisekestapõletiku) ning III staadiumi südamepuudulikkuse puhul. Pikaajalise ja suurtes annustes tarvitamise korral võib lakata või väheneda kõhunäärmehormooni - insuliini teke.

Ravimitoormena kasutatakse vilju, nn kibuvitsamarju ja juuri. Marju korjatakse enne külmade tulekut, kui marjad on täisvalminud. Külmunud marjadel ei ole ravitoimet. Marjad pannakse õhukese kihina korvi.

Marju võib kuivatada kuivatis, ahjus või praeahjus temperatuuril 90-100 °C, vältides nende kõrbemist. Õigesti kuivatatud kibuvitsamarjad on punakaspruuni või kollast värvi.

Säilitatakse suletud purkides 2 aastat.

Juured kaevatakse välja sügisel, pestakse külma veega puhtaks, lõigatakse tükkideks ja kuivatatakse katusealuses. Juurtes on rohkesti parkaineid, mistõttu neid tarvitatakse kootava vahendina põiepõletiku, neerukivide ja reumatismi raviks.

Meditsiinis kasutatakse ka mitmete teiste kibuvitsaliikide marju. Eestis peamiselt hariliku kibuvitsa (Rosa vosagiaca) marju.

Kogutakse ka kibuvitsaõisi, neid kuivatatakse harilikul viisil. Õielehetõmmis on hea naha toonusetõstja ja värskendaja.

Marjatõmmis: 2 supilusikatäit kuivi peenestatud marju 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata termoses 3-5 tundi.

Võtta sisse 1/3-1/2 klaasitäit 2-3 korda päevas enne sööki. Ravi kestab 1-8 nädalat. Kauakestva ravi ajal tuleb tingimata sissevõetavat annust järk-järgult vähendada.

Kortsleht
Alchemilla

Enamik kortslehti (kokku on neid üle 300 liigi. Eestis 23 liiki) erinevad üksteisest pisitunnuste poolest, mistõttu varem käsitleti kõiki neid eri liike ühe koguliigina - hariliku kortslehena (Alchemilla vulgaris). Seega on (harilik) kortsleht eri kortsleheliikide üldmõiste.

Kortsleheravimeil on rahustav, kustajav, põletikuvastane, verejooksu peatav, antiseptiline (nakkusveresusevastane) ja rögalahtistav toime. Need pidurdavad ka kolesterooli teket organismis.

Tarvitatakse ateroskleroosi, tursete, südamehäirete, kehvveresuse, samuti reumatismi, neeru-, mao- ja soolehaiguste raviks.

Kortslehe lehti ja noori võrseid tarvitatakse ka toiduks. Kevadel saab neist keeta suppi ja teha salatit, neid võib varuda ka maitseaineks suppidele ja praadidele. Kortslehe lehti võib soolata (hapendada) koos teiste aedviljadega.

Õige kuivatamise korral säilivad taimes vitamiinid ja muud bioaktiivsed ained.

Ravimitoormena kasutatakse taime maapealset osa (ürti), mida kogutakse õitsemise ajal kuiva ilmaga. Kogutust tehakse kohevad kimbud ja kuivatatakse katusealuses, pööningul või kuivatis (ahjus) temperatuuril 45-60 °C.

Säilitatakse puu- või klaasnõus 2 aastat.

Ürditõmmis: 2 supilusikatäit kuiva peenestatud ürti 2 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata termoses 4 tundi, siis kurnata.

Võtta sisse 1/2 klaasitäit 3-4 korda päevas enne sööki.

Roosilõhnaline kuldjuur
Rodiola rosea

Roosilõhnaline kuldjuur kasvab looduslikult Uurali, Lõuna-Siberi ja Kaug-Ida mägedes.

Kuldjuureravimid pidurdavad kolesterooli teket, suurendavad vaimset ja füüsilist töövõimet, aitavad säilitada organismi jõuvarusid, suurendavad organismi vastupanuvõimet mitmesugustele äärmuslikele teguritele, tagavad neerupealise normaaltalitluse stressi korral ning hoiavad ära tüümuse involutsiooni (harkelundi taandarengu).

Neid tarvitatakse ateroskleroosi ärahoidmiseks ja raviks, ägedatest ja kroonilistest haigustest tervenemise ajal, neurooside, madala vererõhu ja impotentsuse raviks.

Vastunäidustatud on liigerutuvuse, hüpertoonilise kriisi ja palaviku puhul. Üleannustuse korral võib esineda peavalu ja unetus.

Ravimitoormena kasutatakse risoomi koos roosilõhnalise, mugulja peajuurega, millel on enam kui 2 vart.

Risoomi koos peajuurega kogutakse juuli lõpust septembri keskpaigani. Taaskorje on lubatud samal kohal alles 10-15 aasta pärast. Risoom ja juur puhastatakse mullast, eemaldatakse kõduosad ja närvutatakse varjulises kohas. Seejärel lõigatakse see 10 cm pikkusteks tükkideks ja kuivatatakse kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril 50-60 °C.

Säilitatakse kotis või puunõus 3 aastat.

Vedelekstrakti (apteegipreparaati) võetakse sisse 5-10 tilka 2-3 korda päevas 20 minutit enne sööki. Ravikuur kestab 10-20 päeva. Kodus võib ise valmistada ka tinktuuri. Selleks võetakse 50 g peenestatud juuri, valatakse peale 1/2 liitrit 40-protsendilist piiritust (viina) ja lastakse sel tõmmata 2 nädalat pimedas kohas.

Võtta sisse 20-30 tilka 2 korda päevas 30 minutit enne sööki. Kui on aga hüpertooniasoodumus, siis tuleb esimesel nädalal võtta vaid 5 tilka ja hiljem suurendada annust 10 tilgani päevas.

Teekummel
Matricaria recutit (Matricaria chamomilla, Chamomilla recutita)

Kummeliravimid pidurdavad kolesterooli imendumist organismis, neil on põletiku-, mikroobi-ja viirusevastane, krampilõpetav (spasmolüütiline), sappi- ja higileajav, südantjõustav (kardiotooniline) ning rahustav toime, samuti hüpoksiavastased omadused.

Neid tarvitatakse ateroskleroosi ärahoidmiseks ja raviks, samuti hingamisteede ja seedeelundite ägedate ja krooniliste haiguste raviks ning kui rahustit.

Vastunäidustus: haruharva on täheldatud kummelis sisalduvate ainete talumatust. Üleannustamise korral võib esineda peavalu ja nõrkusetunne.

Ravimitoormena kasutatakse õisikuid, mida kogutakse õitsemise algul, kui õiepõhi ei ole veel kuhikjaks muutunud ja valged keelõied paiknevad horisontaalselt. Õied avanevad kiiresti, seepärast tuleb neid koguda iga 1-2 päeva tagant. Seemneid korjatakse pärast keelõite närbumist ja kui õiepõhi on muutunud kuhikjaks.

Kuivatatakse katusealuses, hea tuulutatavusega pööningul või siis kuivatis (ahjus) temperatuuril mitte üle 45 °C. Kuivatamata droog kaotab oma loomuliku värvi, tumeneb ja rikneb, ülekuivatatud droog aga pudeneb kõrgesti ja sellel pole enam raviomadusi.

Säilitatakse riide- või paberkotis kuivas ruumis 1 aasta.

Õisikutõmmis: 1 supilusikatäis kuivi peenestatud õisikuid 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 15 minutit, jahutada 45 minutit, siis kurnata.

Võtta sisse 1/3 klaasitäit enne sööki.

Lõhnava kummeli (Matricaria matricarioides) õisikuid üldiselt ei kasutata, kuigi neil on teekummeliga sarnane ravitoime. Rahvameditsiinis on lõhnavat kummelit tarvitatud ka köha ja teiste külmetushaiguste korral higileajava vahendina. Kummeliga on äravahetamiseni sarnane kesalill, mida meditsiinis üldse ei kasutata.

Harilik kurgirohi
Borago officinalis

Kurgirohuravimeil on rahustav, sappiajav, lahtistav, limaskesta kattev ning ainevahetust reguleeriv toime.

Neid tarvitatakse tursete, liigerutuvuse, südameneuroosi, hirmutunde, unetuse, reumatismi ning kusekivitõve korral.

Ravimitoormena kasutatakse taime maapealset osa - ürti. See lõigatakse ära päris maapinna juurest. Kui alumised lehed on kahjustatud, tuleb need eemaldada. Kuivatatakse õhukese kihina päikese käes või hea tuulutusega ruumis.

Säilitamisaeg on 2 aastat.

Ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud ürti 1 klaasi kuuma vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 15 minutit, jahutada ja kurnata.

Võtta sisse 2 supilusikatäit 3-4 korda päevas.

Värsketest lehtedest võib teha ka salatit.


 Järgmine lehekülg...

 Tagasi sisukorda


Veel raamatutest