Kõrvenõges
Urtica dioica

Kuna kõrvenõgeses on rohkesti rauda, proteiini, vitamiine, klorofülli ja ränihapet, siis ergutavad nõgeseravimid süsivesiku- ja valguvahetust, tõstes sel moel südame, veresoonte, hingamis- ja muude elundite toonust. Peale selle on kõrvenõgesel immuunsüsteemi tugevdav, organismi taastumist ergutav, ainevahetust normaliseeriv, sappiajav, maksa säästev ja hüpoksiavastane toime.

Kõrvenõgeseravimeid tarvitatakse hüpoksiast tingitud südame- ja veresoonehaiguste, kehvveresuse ning pea kõigi aeglaselt kulgevate krooniliste haiguste puhul, millega kaasneb organismi vastupanuvõime langus ebasoodsaile sise- ja välisteguritele.

Vastunäidustatud on ülihappesusega gastriidi, histamiini liigerituse ja trombisoodumuse korral. Vanurid, aga ka tromboosveenipõletikku (tromboflebiiti) põdejad ja varikoossete veenilaienditega inimesed ei tohiks kõrvenõgeseravimeid liigtarvitada, kuna need suurendavad verehüübivust.

Ravimitoormena kasutatakse kõrvenõgese lehti. Neid kogutakse õitsemise ajal. Kuivatatakse katusealuses või hea tuulduvusega pööningul 3-4 cm paksuse kihina. Päikese käes droogi kuivatada ei tohi, kuna see kaotab siis oma loomuliku värvi ning ka vitamiinid lagunevad.

Säilitatakse kuivas, hästi tuulutatavas ruumis 2 aastat.

Kevadel on kasulik tarvitada värsket nõgesemahla. Selle saamiseks puhastatakse nõgeselehed kõrvalistest lisanditest, pestakse voolava vee all puhtaks, pigistatakse kuivaks, kupatatakse keeva veega ja lastakse läbi hakkmasina. Mahla lahjendatakse keeva veega vahekorras l: 3 ja keedetakse seejärel 3-5 minutit.

Võetakse sisse 1 teelusikatäis 3 korda päevas söögi ajal. Ravi kestab 2-4 nädalat.

Lehetõmmis: võtta 2 supilusikatäit kuivi peenestatud lehti 1 klaasi keeva vee kohta ja lasta tõmmata 15 minutit.

Võtta sisse 2 supilusikatäit tõmmist 3 korda päevas pärast sööki.

Harilik köömen
Carum carvi

Köömneravimeil on sappiajav, rahustav, mikroobi- ja krambivastane (spasmolüütiline) toime, neid kasutatakse paikseks tuimastuseks ja rinnapiimaerituse ergutajana.

Köömneid tarvitatakse ateroskleroosi ärahoidmiseks, mao- ja soolehaiguste ning hingamisteede põletike puhul, aga ka rinnapiimaerituse ergutamiseks.

Ravimitoormena kasutatakse vilju, nn köömneid. Köömneid korjatakse siis, kui valminud on vähemalt pooled seemned. Kogu maapealne osa lõigatakse ära ja seotakse kimpu. Parim korjeaeg on õhtul või hommikul, kuna seemned pudenevad siis vähem. Kuivatatakse pööningul või mõnes muus hea tuulduvusega ruumis paberile või riidele laotatuna. Valmides pudenevad köömned ise alusmaterjalile, kuid soovitav on siiski seemned varte küljest lahti kõikida ja kõrvaliste lisandite eemaldamiseks läbi sõeluda.

Säilitatakse suletud purkides 3 aastat.

Seemnetõmmis: 1 supilusikatäis kuivi köömneid 1 klaasi keeva vee kohta ja lasta tõmmata kuni jahtumiseni.

Võtta sisse 1-2 supilusikatäit sooja tõmmist 3-5 korda päevas 1 tund enne sööki.

Küüslauk
Allium sativus

Küüslauguravimeil on kust- ja higileajav, antiseptiline ning valuvaigistav toime, need suurendavad organismi vastupanuvõimet nakkus- ja külmetushaigustele, aitavad saada üle väsimusest raske füüsilise koormuse korral, madaldavad vererõhku, parandavad südametalitlust ning ergutavad seedetegevust.

Neid tarvitatakse ateroskleroosi ärahoidmiseks ja raviks, hüpertooniatõvest tingitud veresoonte vegetatiivse düstoonia (toonusehäirumuse) ning hüpertooniatõve raviks, samuti mao- ja soolehaiguste puhul.

Lihtsaim tarvitusviis on süüa õhtul ära 1-3 puhastatud nn küüslauguküünt ja juua peale hapu- või petipiima.

Küüslaugu tarvitamisega tuleb ettevaatlik olla sapikivitõve korral, küüslauguravimid on vastunäidustatud neeruhaiguste puhul.

Küüslaugutinktuuri valmistamiseks tuleb võtta 200 g puhastatud küüslauguküüsi ja valada peale 1 liiter 90-protsendilist piiritust. Lasta tõmmata tihedalt suletud pudelis (klaasnõus) 14 päeva temperatuuril 30 °C, siis kurnata.

Farmakoloogiliselt on küüslaugule väga lähedane karulauk (Allium ursinum). Karulauku tarvitatakse toiduks kevadel, see hoiab ära ateroskleroosi ning parandab seedetegevust. Rahvameditsiinis kasutatakse karulauku verepuhastusvahendina.

Karulauku saab säilitada marineerituna, sisse soolatuna ja isegi kuivatatuna.

Leesikas
Arctostaphylos uva-ursi

Leesikaravimeil on kustajav, põletiku- ja mikroobivastane, valuvaigistav ning krampelõpetav (spasmolüütiline) toime.

Neid tarvitatakse kuseajatina südame- ja veresoonehaiguste, neerukivitõve ja muude kuseteedehaiguste korral, samuti suhkrutõve kompleksravis.

Vastunäidustatud on oksalatuuria (oblikhappekusesus), glomerulonefriiri (neerupäsmakeste põletik) ja raseduse puhul. Pikaajalise suurtes annustes tarvitamise korral ärritavad leesikaravimid neerutorukeste epiteelkudet ja maolimaskesta, põhjustades oksendamist ja kõhulahtisust ning isegi nurisünnitust.

Ravimitoormena kasutatakse leesika lehti ja võrseid. Neid kogutakse enne õitsemist või siis sügisel, kui viljad on valminud. Leesika õitsemise ajal lehti ei koguta, sest siis on neis vähe arbutiini (peamist toimeainet), kuivatades tõmbuvad lehed pruuniks ning droog ei ole kasutuskõlblik. Lehti ja võrseid kuivatatakse väljas õhu käes, katusealuses või pööningul.

Säilitatakse riidekotis või suletud puunõus tuulutusega ruumis 5 aastat.

Lehetõmmis: 1 supilusikatäis kuivi lehti 1 klaasi vee kohta, keeta 15 minutit, jahutada, kurnata ja lisada äraauranud veekogus.

Võtta sisse 1 supilusikatäis 3 korda päevas pärast sööki. Ravi kestab 1-3 nädalat.

Leeskputk
Levisticum officinale

Leeskputkeravimeil on kust- ja sappiajav ning rögalahtistav toime. Need tõstavad söögiisu, parandavad seedetegevust ja vähendavad kõhugaase.

Neid tarvitatakse südame- või neeruhalgustest põhjustatud tursete ning neeru- ja põiehaiguste raviks. Pikemaajaline leesika tarvitamine vähendab närvisüsteemi erutuvust ja ravib kehvveresust.

Leesikaravimeid ei tohi tarvitada rasedad, kuna need kutsuvad esile vere juurdevoolu väiksesse vaagnasse.

Ravimitoormena kasutatakse juuri, ürti ja vilju. Juuri kogutakse sügisel, pestakse külmas vees puhtaks, lõigatakse tükkideks, närvutatakse varjulises kohas ning kuivatatakse kuivatis, ahjus või praeahjus temperatuuril 25-30 °C. Lehed koos rootsudega ja õisikandvate võrsetega kuivatatakse õhu käes varjulises kohas või siis hea tuulduvusega ruumis. Juuri ja vilju säilitatakse suletud puu- või klaasnõus 2 aastat, lehti aga 1 aasta.

Ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud ürti 1 klaasi keeva vee kohta ja lasta tõmmata termoses 3 tundi.

Võtta sisse võrdsete annustena päeva jooksul.

Juuretõmmis: 1 teelusikatäis kuivi peenestatud juuri 1 klaasi kuuma vee kohta, lasta tõmmata keeval veevaimu 30 minutit, jahutada 10 minutit, kurnata ja lisada äraauranud veekogus.

Võtta sisse 1-2 supilusikatäit 3 korda päevas enne sööki.

Sanglepp (must lepp)
Alnus glutinosa

Hall (valge) lepp
Alnus incana

Sangleparavimeil on kootav, verejooksu peatav, haavuparandav ja higileajav toime. Need pidurdavad kolesterooli imendumist inimorganismis.

Sangleparavimeid tarvitatakse ateroskleroosi ärahoidmiseks, aga ka mao- ja soolehaiguste raviks ning düsbakteeria (soole väärbakterisuse) ärahoidmiseks antibiootikumide tarvitamisel. Ravimitoormena kasutatakse liitvilja, nn käbisid, koort ja lehti, teatud juhul ka juuri.

Nii sanglepa kui ka halli (valge) lepa käbisid korjatakse sügisel või talvel (kuni märtsikuuni nende täieliku puitumiseni). Mahalangenud käbisid ei korjata. Käbisid kuivatatakse pööningul, katusealuses või kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril 50-60 °C 4-5 cm paksuse kihina ja korduvalt ümber pöörates.

Säilitatakse puunõus või riidekotis 3 aastat.

Lepakoort kogutakse mahlade liikumise ajal, soovitav maharaiumisele määratud puudelt. Kuivatatakse ahjus, praeahjus või kuivatis temperatuuril 40-50 °C. Droog on kuiv, kui see murdub ega paindu.

Lehti kogutakse varakevadel ning kuivatatakse katusealuses või kuivatis (ahjus) õhukese kihina.

HALLI LEPA käbitõmmis: 2 supilusikatäit kuivi peenestatud käbisid 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 15 minutit, jahutada 45 minutit, siis kurnata.

Võtta sisse 1/3 klaasitäit 2-3 korda päevas 30 minutit enne sööki.

Leusea (maralijuur)
Leuzea carthamoides (Rhaponticum carthamoides)

Leusea ehk maralijuur kasvab looduslikult Altai ja Sajaanide mägiaasadel ja -karjamaadel, kuid on võimalik kasvatada kultuurtaimena ka Eestis.

Leusearavimeil on stimuleeriv ja toniseeriv toime, need normaliseerivad arteriaalset vererõhku ja ainevahetust ning pidurdavad kolesterooli teket. Neil on ka mõõdukas hüpoksiavastane toime.

Tarvitatakse vaimse ja füüsilise kurnatuse (liigväsimuse) korral, nendega ravitakse depressiivsete ja asteeniliste tunnustega neuroosi, millega kaasneb südame- ja veresoonte talitlushäired, samuti hüpertooniatõve selle algstaadiumeis, impotentsust ning alkoholismi.

Leuseapreparaate kasutatakse ka suhkrutõve kompleksravis.

Ravimitoormena kasutatakse 1 kasvuaasta taimede risoomi koos juurtega. Neid kogutakse suve lõpul ja sügisel pärast viljade valmimist. Kuivatatakse kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril 50-60 °C või siis päikese käes.

Säilimisaeg on 2 aastat.

Vastunäidustatud on liigerutuvuse korral.

Vedelekstrakti (apteegipreparaati) võetakse sisse 5-30 tilka 2-3 korda päevas enne sööki, kuid mitte hiljem, kui 3 tundi enne magamaminekut. Ravi kestab 2-4 nädalat.

Harilik linnurohi
Polygonum aviculare

Linnurohuravimitel on põletikuvastane, kustajav ja mõõdukas hüpoksiavastane toime, need madaldavad vererõhku, tugevdavad immuunsüsteemi, suurendavad naatriumi ja kloori eritumist organismist ning vähendavad mineraalsoolade kristalliseerumist kuseteedes.

Neid tarvitatakse hüpertooniatõve algstaadiumeis, südame- ja veresoonehaiguste puhul kui kuseajatit, samuti mineraalsoolavahetuse häirete ning kusetee-, mao- ja soolehaiguste korral.

Vastunäidustatud on ägedate neeru- ja põiehaiguste korral, kuna taimes on palju ränihapet. Kestva tarvitamise korral tuleb kontrollida verehüübivust.

Ravimitoormena kasutatakse ürti. Seda kogutakse õitsemise ajal, lõigates ära 40 cm pikkuse maapealse osa. Ei ole soovitav koguda linnurohtu tugevasti reostunud paikadest, maanteede äärest ja karjatamiskohtadest. Taimed puhastatakse lisanditest ja pannakse kotti. Kuivatatakse tuulutatavas ruumis, hea õhutatavusega pööningul või siis kuivatis (ahjus) temperatuuril 50-60 °C. Droog on kuiv, kui varred on hapraks muutunud.

Säilitatakse riide- või paberkotis 3 aastat.

Ürditõmmis: 3 supilusikatäit kuiva peenestatud ürti 1 klaasi keeva vee kohta ja lasta sel tõmmata termoses 3 tundi.

Võtta sisse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas 20 minutit enne sööki.

Harilik lodjapuu
Viburnum opulus

Lodjapuuravimeil on põletikuvastane, kustajav, rahustav, verejooksu peatav ja mõõdukas hüpoksiavastane toime, need pidurdavad kolesterooli teket ning ergutavad rasvavahetust.

Neid tarvitatakse liigerutuvuse, unetuse, hüpertoonilist laadi veresoonte vegetatiivse düstoonia (toonusehäirumuse), südameneuroosi, mao- ja soolehaiguste, südame- ja neeruhaigustest tingitud tursete, hüpertooniatõve ning külmetuse raviks.

Vastunäidustatud on tromboosisoodumuse korral. Kestva tarvitamise puhul on vaja kontrollida verehüübivust.

Ravimitoormena kasutatakse lodjapuu koort, õisi ja vilju (marju).

Koort kogutakse varakevadel mahlade liikumise aegu maharaiutud põõsastelt, lõigatakse tükkideks ning kuivatatakse õhu käes või pööningul. Kuiv koor murdub kõrgesti, vähekuivanud aga paindub.

Lodjapuumarju korjatakse täiesti valminuina septembris-oktoobris, närvutatakse korralikult õhu käes ning kuivatatakse kõvastumiseni kas kuivatis, ahjus või praeahjus.

Koort säilitatakse 4 aastat, õisi ja marju 2 aastat.

Kooretõmmis: võtta 1 supilusikatäis kuiva peenestatud koort 1 klaasi kuuma vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 30 minutit, jahutada 10 minutit ja kurnata.

Võetakse sisse 1-2 supilusikatäit 3-4 korda päevas pärast sööki.

Marjatõmmis: võtta 2 supilusikatäit kuivi peenestatud marju 1 klaasi keeva vee kohta ja lasta tõmmata termoses 3 tundi.

Võtta sisse 1/3 klaasitäit sooja tõmmist 2-4 korda päevas.

Lääne-südamerohi
Leonurus cardiaca

Lääne-südamerohuravimeil on rahustav, krambi- ja põletikuvastane toime, need aeglustavad südame kokkutõmbeid ja suurendavad nende tugevust, madaldavad arteriaalset vererõhku ning reguleerivad mao- ja sooletalitlust.

Neid tarvitatakse hüpertooniatõve algstaadiumeis, liigerutuvuse, südamelihaseskleroosi ja -põletiku ning mao- ja kaksteistsõrmiku haavandtõve raviks.

Ettevaatlik tuleb olla lääne-südamerohust valmistatud ravimite andmisega lastele.

Ravimitoormena kasutatakse ürti. Seda kogutakse siis, kui õitsevad 2/3 taimedest. Lõigatakse ära 40 cm pikkune ladvaosa. Kuivatatakse katusealuses, pööningul või kuivatis (ahjus) temperatuuril 50-60 °C. Säilitatakse puunõus 3 aastat.

Ürditõmmis: võtta 1 supilusikatäis kuiva peenestatud ürti 1 klaasi keeva vee kohta ja lasta tõmmata keeval veevannil 15 minutit, jahutada 45 minutit ja kurnata.

Võtta sisse 1/2 klaasitäit 2 korda päevas 30 minutit enne sööki. Lääne-südamerohutinktuuri (apteegipreparaati) võetakse sisse 30-50 tilka 2-4 korda päevas 30 minutit enne sööki.

Metsmaasikas
Fragaria vesca

Metsmaasikaravimid normaliseerivad ainevahetust, neil on veresooni kaitsev, ateroskleroosi-, hüpoksia- ja põletikuvastane, mõõdukas sappi- ja kustajav ning kusihappesooli lagundav toime. Neid tarvitatakse ateroskleroosi ärahoidmiseks ja raviks, krooniliste, halvasti ravile alluvate ja ainevahetushäireid põhjustavate haiguste raviks, vitamiinivaeguse (hüpovitaminoosi) ning kuseteehaiguste korral, aga ka raskest haigusest tervenemise ja operatsioonijärgsel perioodil. Kuna neil ravimeil on hüpoksiavastane toime, siis tarvitatakse neid ka neurooside, eriti südame- ja veresooneneurooside raviks.

Vastunäidustatud on allergia puhul, sest võib tekkida lööve, sügelemine, oksendamine ja lämbus.

Ravimitoormena kasutatakse valminud marju ja lehti. Maasikaid korjatakse varahommikul, kui kaste on läinud, või siis õhtupoolikul. Kastega korjatud marjad riknevad kiiresti, palava ilmaga korjatud aga närtsivad ruttu.

Enne kuivatamist tuleb marjad sorteerida ja seejärel päev otsa närvutada õhu käes või siis kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril 25-30 °C. Maasikaid kuivatatakse temperatuuril 45-65 °C,  jälgides, et need ei läheks hallitama. Korralikult kuivatatud marjad on pudedad.

Säilitamisaeg on 2 aastat.

Maasikalehti kogutakse õitsemise ajal, kui juurmised lehed ei ole veel kolletunud. Kuivatatakse varjus või kuivatis (ahjus) temperatuuril mitte üle 45 °C.

Säilivusaeg on 1 aasta.

Lehe- või kuivatatud marjade tõmmis: 1 supilusikatäis kuivi peenestatud lehti või marju 1 klaasi keeva vee kohta ja lasta tõmmata termoses 3 tundi.

Võtta sisse 1/2 klaasitäit 2-4 korda päevas enne sööki.

Mais
Zea mays

Maisi emakasuudmeist valmistatud ravimeil on kustajav, verejooksu peatav, mõõdukalt rahustav ja söögiisu vähendav toime. Neid tarvitatakse südame-, veresoone-, neeru- ja maksahaiguste korral kui kuseeritit, aga ka kui kõhnumisvahendit (ravimtaimesegudes).

Ravimitoormena kasutatakse maisi emakakaelu, kusjuures raviomadused on emakasuudmeil. Neid kogutakse, kui terised (tõlvikud) on piim-vahaküpsed. Kuivatatakse varjus või kuivatis (ahjus) temperatuuril 25-30 °C õhukese kihina paberile või marlile laotatult.

Säilitatakse riidekotis 1 aasta. Kauemal säilitamisel kaotab droog oma raviomadused.

Maisi emakakaela- (emakasuudme-) tõmmis: 2 supilusikatäit kuiva peenestatud droogi 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata 40 minutit, siis kurnata.

Võtta sisse 1-3 supilusikatäit 3-4 korda päevas.

Ekstrakti (apteegipreparaati) võtta 30-40 tilka 2-3 korda päevas.

Meliss
Melissa officinalis

Melissiravimeil on rahustav, valuvaigistav, krambivastane, sappiajav, oksendus-, põletiku-ja viirusevastane ning hüpoksiavastane toime. Need vähendavad südamepekslemist, hingeldust, südamevoolmeid, madaldavad arteriaalset vererõhku ning lõdvestavad südameveresooni.

Neid määratakse neuroosi, hüpertoonilist laadi veresoonte vegetatiivse düstoonia (toonusehäirumuse), hüpertooniatõve I staadiumi, tahhükardia (kiirenenud südametegevuse), alahappesusega kroonilise gastriidi, düsbakterioosi (soolte väärbakterisuse), kõhugaaside, neeruvoolmete ning ägedate hingamisteede haiguste puhul. Meliss on seda väärt, et kasutada südame isheemiatõve kompleksravis.

Melissi tarvitamisega tuleb ettevaatlik olla neil, kel on allergia eeterliku õli suhtes.

Ravimitoormena kasutatakse melissilehti. Neid kogutakse enne õitsemist. Pärast iga korjet tuleb taime väetada. Droog kuivatatakse õhu käes või kuivatis (ahjus) temperatuuril 35 °C.

Säilitatakse klaas- või puunõus 2 aastat.

Ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud ürti 1 klaasi keeva vee kohta ja lasta tõmmata termoses 2 tundi.

Võtta sisse 1/2 klaasitäit 3 korda päevas. Ravi kestab 2-3 nädalat.

Kollane mesikas
Meliolotus officinalis

Mesikaravimeil on rahustav, valuvaigistav, sappiajav, hüpoksia- ja põletikuvastane, sh veresoonepõletiku vastane toime.

Tarvitatakse isheemiatõve (stenokardiahoo ennetamiseks), südameneuroosi, hüpertoonilist laadi veresoonte vegetatiivse düstoonia (toonusehäirumuse), ateroskleroosi, neurasteenia, unetuse, trombisoodumuse, aga ka kuseteede ning ülemiste hingamisteede haiguste korral.

Mesika tarvitamisega tuleb olla ettevaatlik neil. kes teevad tähelepanu nõudvat tööd. Kestva tarvitamise korral on võimalik iivelduse, oksendamise, peavalu ja unisuse tekkimine.

Ravimitoormena kasutatakse taime maapealset osa (ürti). Taime ladvaosa kogutakse õitsemise algul. Kuivatatakse ilusa ilmaga õhu käes varjulises kohas, katusealuses või pööningul ürdikimpe õhukese kihina laiali laotades. Kuiva droogi kolgitakse, eraldamaks õisi ja peenestunud lehti. Jämedad varred visatakse minema.

Säilitatakse tihedalt suletud nõus 2 aastat.

Külm ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud ürti 1 klaasi külma, keedetud vee kohta, lasta tõmmata 4 tundi, siis kurnata.

Võtta sisse 1/4 klaasitäit 2-3 korda päevas pärast sööki.

Suur mungalill
Tropaeolum majus

Mungalilleravimeil on veresoonilaiendav, kuseteede haiguste vastane ja rögalahtistav toime.

Mungalillemahla ja -tõmmist tarvitatakse veresoonelaiendina ja südamelihase verevarustust parandava vahendina, aga ka südame isheemiatõve, neeru-, kusejuha- ja ülemiste hingamisteede põletiku raviks.

Ravimitoormena kasutatakse õitsevaid oksi. Kuivatatakse pööningul või kuivatis (ahjus) aeg-ajalt segades. Säilitatakse riidekotis 1-2 aastat.

Õitsevate okste tõmmis: 1 supilusikatäis kuivi peenestatud oksi 1 klaasi kuuma vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 20 minutit, jahutada, kurnata ja lisada äraauranud veekogus.

Võtta sisse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas.

Mungalillemahla võtta sisse 1 dessertlusikatäis 3 korda päevas.

Harilik mustikas
Vaccinium myrtillus

Mustikaravimeil on kust- ja sappiajav, põletikuvastane, hüpoglükeemiline (verest liigset suhkrut eemaldav), allergiavastane ja mõõdukalt hüpoksiavastane toime, need normaliseerivad ka ainevahetust.

Mustikaravimeid tarvitatakse ka ägedate ja krooniliste mao- ja soolehaiguste, suhkrutõve. neeru- ja kusejuhahaiguste, ateroskleroosi, hüpertooniatõve, allergia ja reumatismi raviks.

Värsket mustikamahla võetakse 1-2 lusikatäit 3 korda päevas enne sööki 1-2 nädalat rauavaegusliku kehvveresuse, sapi- ja neerukivitõve, ateroskleroosi. hüpertooniatõve, allergia ja reumatismi korral.

Vastunäidustatud on: marjad oksalatuuria (oblikhappekusesus) korral, kuivatatud marjad kõhukinnisuse ja lehetõmmis hüpoglükeemia- (vaegsuhkruveresus-) soodumuse puhul.

Ravimitoormena kasutatakse marju ja lehti.

Korjatakse ainult valminud marju. Need sorteeritakse, eemaldatakse sammal ja muud võõrkehad, samuti vigastatud ja kõdunenud marjad. Mustikaid ei pesta, neid närvutatakse 2-3 tundi temperatuuril 35-40 °C. Kuivatatakse kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril 50-60o C või siis päikese käes paberile või riidele laotatult.

Lehti kogutakse õitsemise ajal. Need kuivatatakse kuivatis (ahjus) või katusealuses 2-3 cm paksuse kihina ja aegajalt segades.

Marju ja lehti säilitatakse puunõus 2 aastat.

Lehetõmmis: 1-2 teelusikatäit kuivi lehti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 15 minutit, jahutada 45 minutit, siis kurnata.

Võtta sisse ¼-1/2 klaasitäit 3 korda päevas enne sööki. Ravi kestab 3-6 kuud.

Piparmünt
Mentha piperita

Piparmündiravimeil on rahustav, veresoonilaiendav, valuvaigistav, krampilõpetav (spasmolüütiline), sappiajav ja rögalahtistav, aga ka mõõdukas hüpoksiavastane toime.

Neid tarvitatakse liigerutuvuse, stenokardia, unetuse, neuroosi ning maksa- ja ülemiste hingamisteede haiguste raviks.

Kuna piparmündis on mentooli, siis tuleb olla ettevaatlik piparmündiravimite tarvitamisega mentooliallergia korral.

Inhalatsiooni tegemisel võib tugev piparmündilõhn põhjustada bronhikrambi, eriti lastel. Piparmündiravimite üleannustamise korral võivad tekkida valud südame piirkonnas.

Ravimitoormena kasutatakse taime maapealset osa (ürti). Apteegis kasutatakse droogina lehti.

Piparmünti kogutakse siis, kui vähemalt pooled taimed on õitsema hakanud. Kuivatatakse varjulises kohas või hea tuultõmbega ruumis.

Säilitatakse suletud klaas- või puunõus 2 aastat.

Lehetõmmis: 2 supilusikatäit kuivi peenestatud lehti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata (võib ka termoses) 2 tundi.

Võtta sisse 1 supilusikatäis 2-3 korda päevas söögi ajal.

Liht-naistepuna
Hypericum perforatum

Naistepunaravimitel on põletikuvastane, kust- ja sappiajav, krambivastane, veresooni kaitsev, organismi taastumist ja ainevahetust ergutav, söögiisu suurendav ja seedenäärmete talitlust tugevdav toime.

Neid tarvitatakse mao-, soole-, neeru-ja ülemiste hingamisteede haiguste ning ateroskleroosi raviks, aga ka kui kuseajatit ning südame- ja maksahaiguste korral veresoonelaiendajat ja kapillaarveresoonte tugevdajat.

Ravimtoormena kasutatakse ürti. Seda kogutakse õitsemise ajal. Lõigatakse ära ainult 15-20 sentimeetri pikkune taime ülaosa. Ürt on balsamilõhnaline ja kibeda maitsega. Kuivatatakse pööningul, katusealuses või kuivatis (ahjus) temperatuuril 50-60 °C. Taaskorjet samas kohas võib teha 30-40 päeva pärast.

Säilitatakse kotis, klaas- või puunõus 3 aastat.

Vastunäidustatud on ülihappesusega gastriidi puhul. Kauaaegne tarvitamine võib põhjustada impotentsust.

Ürditõmmis: võtta 2 supilusikatäit kuiva peenestatud ürti 1/2 liitri keeva vee kohta ja lasta tõmmata termoses 3 tundi.

Võtta sisse 150 ml (3/4 klaasitäit) 3 korda päevas enne sööki.

Neerutee (ortosifoon)
Ortosiphon stamineus

Seda igihaljast poolpõõsast kasvatatakse Kaukaasias.

Neeruteeravimeil on kust- ja sappiajav, uratolüütiline (kusekive lahustav), mürkaineid neutraliseeriv ja krambivastane toime. Neid tarvitatakse neeruhaiguste, erineva tekkepõhjusega (sh südamehaigustest tingitud) tursete, ägeda ja kroonilise sapipõiepõletiku (koletsüstiidi) ning alahappesusega gastriidi korral.

Vastunäidustatud on ülihappesusega ägeda gastriidi puhul.

Ravimitoormena kasutatakse lehti ja ürdi ülaosa (koos lehtedega). Neid kogutakse mitu korda kogumishooaja vältel, rebides ära taime ülaosa koos kähe ülemise lehega. jättes alles taime arenguks vajalikud vähemalt 2-3 paaris-lehte. Droog närvutatakse hea tuuletõmbega kohas 4-6 cm paksuse kihina 1-1,5 ööpäeva, seda 2-3 korda segades. Järelkuivatatakse kuivatis või ahjus temperatuuril 60-70 °C. Droog on niiskustimav, mistõttu seda tuleb hoida kuivas kohas tihedalt suletud klaas- või puunõus. Säilimisaeg on 4 aastat.

Ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud ürti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 15 minutit. Jahutada 45 minutit, siis kurnata.

Võtta sisse 1/3 klaasitäit sooja tõmmist 2-3 korda päevas 20 minutit enne sööki. Ravi kestab 3-4 nädalat, seejärel tuleb teha 1-nädalane vahe ja siis ravi korrata.

Soo-nõianõges
Stachys palustris

Soo-nõianõgeseravimeil on rahustav, vererõhku madaldav (hüpotensiivne), angiidivastane (veresoonepõletikuvastane), verejooksu peatav, emaka toonust tõstev, haavuparandav ja hüpoksiavastane toime.

Neid tarvitatakse liigerutuvuse. neuroosi (eriti südame- ja veresoonehäiretega neuroosi), hüpertooniatõve algstaadiumi, stenokardia, emaka- ja kopsuverejooksu korral ning klimakteeriumi ajal.

Taim on mürgine, mistõttu ei ole soovitav seda tarvitada pikka aegaja suurtes annustes.

Ravimitoormena kasutatakse ürti. Seda kogutakse õitsemise ajal kuiva ilmaga. Kuivatatakse varjus, hea tuulduvusega ruumis või kuivatis (ahjus) temperatuuril 40-50 °C.

Säilitatakse kinnises nõus.

Ürditõmmis: 1 teelusikatäis kuiva peenestatud ürti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 15 minutit. Jahutada 45 minutit, seejärel kurnata.

Võetakse sisse 1 supilusikatäis 3 korda päevas enne sööki. Ravi kestab 1 kuu.

Põldosi
Equisetum arvense

Põldosjaravimeil on hüpoksiavastane, kustajav, põletiku- ja mikroobivastane ning verejooksu peatav toime, need tugevdavad organismi immuunsüsteemi ning hoiavad ära kusekivide tekke.

Neid tarvitatakse neeru-, neerukivitõve, verejooksu ning neerupealise vaegtalitluse korral. Põldosjas on palju räni, mistõttu soovitatakse seda tarvitada südame- ja ajuveresoonte ateroskleroosi raviks. Südamehaiguste, hüpertooniatõve ja südameneuroosi korral tarvitatakse põldosjaravimeid kui kuseajatit. Põldosjaga saab ravida ka südame isheemiatõve ja mitmesuguseid immuunsüsteemi häirumusi.

Vastunäidustatud on glomerulonefriidi (neerupäsmakeste allergiline põletik) Ja nefrosoneuriidi puhul, kuna osi sisaldab rohkesti räniühendeid.

Ravimitoormena kasutatakse põldosja suvise taime rohelist maapealset osa (ürti), mida kogutakse suve läbi kuiva ilmaga, lõigates taime ära 5-10 cm kõrguselt maapinnast. Kuivatatakse kohe pärast korjamist kas pööningul, katusealuses või kuivatis (ahjus) kuni 10 cm paksuse kihina.

Säilitatakse kotis või puunõus 4 aastat.

Ürditõmmis: 2 supilusikatäit kuiva peenestatud ürti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 15 minutit, jahutada 45 minutit, seejärel kurnata.

Võtta sisse klaasitäit sooja tõmmist 3-4 korda päevas 1 tund pärast sööki. Ravi kestab 2 nädalast kuni 2 kuuni.

Paiseleht
Tussilago farfara

Paiseleheravimeil on krambi-, põletiku- ja sügelusvastane, rögalahtistav, mükolüütiline (seenevastane), haavu parandav, limaskesta kattev ja mõõdukas hüpoksiavastane toime. Need pidurdavad ka kolesterooli imendumist verre.

Neid tarvitatakse ateroskleroosi, tursete ja südamehaiguste puhul, aga ka ägedate ja krooniliste hingamisteede-, põie-, mao- ja soolehaiguste ning peavalu raviks.

Ravimitoormena kasutatakse õisikuid ja lehti.

Lehti kogutakse juunis-juulis, kui need on veel suhteliselt väiksed ja pealtpoolt peaaegu paljad. Kuid ei tasu koguda ka päris noori pruunide täppidega lehti.

Droog pannakse koheva kihina korvi ning kuivatatakse kohe pööningul või õhu käes õhukese kihina. Kihti tuleb sageli ümber pöörata, et lehed kuivaksid mõlemalt poolt ühtlaselt. Paiselehelehti võib kuivatada ka nöörile (tehisõngenöörile või jämedale niidile) aetuna. Pärast kuivamist tuleb lehed sorteerida, kõrvaldamaks pruuniks tõmbunud ja hallitanud lehed. Õied kuivatatakse koos õlevarrega kuivatis (ahjus) temperatuuril 60 °C.

Säilitatakse kuivas ruumis suletud nõus 3 aastat.

Varakevadel võib tarvitada ka paiselehemahla, võttes 1 supilusikatäis 3 korda päevas pärast sööki 7-10 päeva järjest. Nohu korral võib ninna tilgutada 2-3 tilka paiselehemahla 3-5 korda päevas.

Lehe- või õietõmmis: võtta 1 supilusikatäis kuiva peenestatud droogi 1 klaasi keeva vee kohta ja lasta sel tõmmata 30 minutit.

Võtta sisse 1/3-1/2 klaasitäit 3 korda päevas enne sööki. (Kopsuhaiguse korral tuleb sisse võtta pärast sööki). Ravi kestab 1-3 nädalat.

Harilik palderjan
Valeriana officinalis

Palderjaniravimid tugevdavad pidurdusprotsesse, vähendavad kesknärvisüsteemi erutuvust, laiendavad südameveresooni, madaldavad arteriaalset vererõhku ning aitavad siseelundite silelihaste krampide korral.

Neid tarvitatakse neuroosi, unetuse, hüpertooniatõve. mao- ja soolekrampide ning veresoonte vegetatiivse düstoonia (toonusehäirumuse), aga ka kui abivahendit südame isheemiatõve ravil.

Vastunäidustatud on tähelepanu nõudva töö, sapikivitõve ja enterokoliidi (peensoole-jämesoolepõletik) korral.

Kestva tarvitamisega võib kaasneda unisus, rõhutud meeleolu ja töövõime langus. On täheldatud ka eufooria (heaolutunde) teket.

Ravimitoormena kasutatakse kaheaastase taime risoomi koos juurtega. Need kaevatakse välja augustis-septembris, kui varred ja õisik (kännas) on veel alles, sest ilma õisikuta on taime raske üles leida. Risoom ja juured puhastatakse mullast, pestakse puhtaks ja närvutatakse pööningul või muus katusealuses kuni 10 cm paksuse kihina 2-3 päeva. Seejärel droog kuivatatakse temperatuuril 30-35 oC.

Ülekuivatamise korral muutuvad risoom ja juured liighapraks. Aeglase kuivatamisega saadakse lõhnavam ja bioaktiivsem droog. Kuivatamiskohta ei tohiks pääseda kassid, kuna need närivad palderjani ja tassivad selle laiali.

Säilitatakse 3 aastat ja tingimata muudest ravimtaimedest eraldi.

Palderjani alkoholtinktuuri (apteegipreparaati) võetakse 15-30 tilka (kuivekstrakti 1-2 tabletti) 3-4 korda päevas pärast sööki.

Risoomi-juuretõmmis: 2 teelusikatäit kuiva peenestatud droogi 1 klaasi kuuma vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 15 minutit, jahutada 45 minutit, kurnata.

Võtta sisse 1 supilusikatäis 3-4 korda päevas enne sööki. Unetuse korral võiks enne uinumist mõni minut sisse hingata kuivanud risoomi lõhna.

Harilik peet
Beta vulgaris

Peeti süüakse dieettoiduna, sest peeditoidud mõjuvad soodsalt ainevahetusele ja vereloomele. Peedis on vitamiine ning rauda, koobaltit, foolhapet ja aminohappeid, mistõttu peeti on kasulik süüa ka kehvveresuse korral. Peedis sisalduvad pektiinained ja orgaanilised happed tugevdavad sooletalitlust. mistõttu võib peeti tarvitada jämesoolepõletiku ja maksahaiguste raviks. Kuivõrd peedis on rohkesti vitamiine ning kaaliumi-, joodi- ja magneesiumisoolasid, siis on soovitav seda tarvitada kui ateroskleroosi- ja arütmiavastast ning vererõhku madaldavat vahendit. Joodisisalduselt on peet aedviljade seas esikohal.

Hüpertooniatõve, ateroskleroosi ja arütmia korral on soovitav juua:

1) peedimahla. pooleks meega, 1/2 klaasitäit 3-4 korda päevas või

2) värsket peedimahla 1/2 klaasitäit 3-4 korda päevas pärast sööki.

Aedpetersell
Petroselinum crispum

Peterselliravimeil on kust- ja sappiajav, krambi- ja mürgitusvastane ja antiseptiline toime.

Neid tarvitatakse seedehäirete, südamerikete, asteeniliste seisundite, neeru-, südame-ja veresoonehaigustest tingitud tursete korral ning pärast lõikust.

Vastunäidustatud on raseduse puhul.

Ravimitoormena kasutatakse juuri, lehti ja varsi.

Juuri kogutakse sügisel, ürti õitsemise ajal taime teisel kasvuaastal. Ürti ja lehti kuivatatakse õhu käes. vältides vahetut päikesepaistet, või siis soojas tuulutatavas ruumis. Ürti säilitatakse riidekotis 2-3 aastat, juuri aga mitte üle 1 aasta.

Juure-ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuivatatud droogi 1 klaasi kuuma vee kohta, keeta 30 minutit. Jahutada, kurnata ja lisada äraauranud veehulk.

Võtta sisse 2 supilusikatäit 3-4 korda päevas enne sööki.

Harilik pihlakas
Sorbus aucuparia

Pihlakaravimeil on hüpoksiavastane toime, need vähendavad vere kolesteroolisisaldust, tugevdavad veresoont, vähendavad maksarakkude rasvasisaldust, normaliseerivad ainevahetust, aitavad vitamiinivaeguse, kehvveresuse ja kurnatuse korral.

Neid tarvitatakse ateroskleroosi ärahoidmiseks ja raviks, hüpertooniatõve I staadiumis, kehvveresuse, maksahaiguste ning suhkrutõve puhul.

Vastunäidustatud on tromboosisoodumuse ja ülihappesusega gastriidi korral.

Ravimitoormena kasutatakse vilju (marju), teatud juhtudel ka lehti, pungi ja koort.

Pihlakamarju korjatakse septembris-oktoobris enne või pärast öökülmasid. Külmasaanud marjad on maitsvamad. Korjatakse kobaratena, hiljem marjad eraldatakse ja puhastatakse, eemaldades vigastatud ja mustaks või kortsu tõmbunud marjad. Kuivatatakse kuivatis, ahjus või praeahjus temperatuuril 40-60 °C. päikese käes või siis hea tuulutusega ruumis või katusealuses. Pärast kuivatamist tuleb marjad uuesti sorteerida ja mustaks tõmbunud minema visata.

Marjatõmmis: 20 g kuivi marju 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata 3 tundi termoses.

Võtta sisse 1/3-1/2 klaasitäit sooja tõmmist 2-3 korda päevas enne sööki.

Marjamahla võetakse 1 supilusikatäis 3-4 korda päevas enne sööki 2-3 nädalat järjest.

Pohl (palukas)
Vaccinium vitis-idaea

Pohlaravimeil on mõõdukas hüpoksiavastane toime. neid tarvitatakse kui kuse- ja sapiajatit ning need pärsivad kolesterooli teket.

Neid tarvitatakse südame-, veresoone-, neeru- ja põiehaiguste raviks ning ateroskleroosi ärahoidmiseks.

Pohlaravimite tarvitamisega tuleb ettevaatlik olla kusekivitõve ja uratuuria (uraatkusesuse) korral.

Ravimitoormena kasutatakse lehti. Neid kogutakse kohe pärast lume sulamist kuni õitsemiseni. Taaskogumist võib teha sügisel pärast marjade korjamist. Lehti kogutakse käsitsi (mitte nn marjakombaini abil), rebides lehed ära alt-üles käeliigutusega. Mustaks või pruuniks läinud lehti ei koguta. Droogi kuivatatakse hea tuulutatavusega pööningul või varjualuses, kuhu päike ei paista. Lehed laotatakse laiali paberile või riidele õhukese, 2-3 cm paksuse kihina, neid sageli segades.

Lehetõmmis: 1 supilusikatäis kuivi peenestatud lehti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 20 minutit, jahutada ja kurnata.

Võtta sisse 1-2 supilusikatäit tõmmist koos leeliselise mineraalveega 3 korda päevas.

Anomaalne pojeng (maarjajuur)
Paeonia anomala

See mitmeaastane kuni 1 m kõrgune rohttaim kasvab Venemaa kirdeosa, Uuralite ja Lõuna-Siberi taigas, aga ka Kesk-Aasia mägimetsades.

Pojengiravimeil on rahustav, valuvaigistav, krambi- ja põletikuvastane, bakteritsiidne (bakteritappev) ning ergutav toime.

Neid tarvitatakse hüpertooniast põhjustatud veresoonte vegetatiivse düstoonia (toonusehäirumuse). aga ka mao- ja soolehaiguste ning külmetuse korral.

Ravimitoormena kasutatakse kogu taime.

Taime maapealne osa lõigatakse ära õitsemise ajal.

Juuri on soovitav koguda augusti kolmandal dekaadil. Juured kaevatakse välja, eemaldatakse maapealne osa ja pestakse puhtaks. Kuivatatakse kas pööningul või katuse-aluses. Kui droog muutub hapraks, tehakse järelkuivatus kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril 45-60 ^oC. Säilitamisaeg on 3 aastat.

Juuretõmmis: 1 teelusikatäis kuivi peenestatud juuri 2 klaasi kuuma vee kohta, keeta 5 minutit ja kurnata. Võtta sisse 1/2 klaasitäit 3 korda päevas 20 minutit enne sööki.

Ürt-punanupp
Sanguisorba officinalis

Punanupuravimeil on kootav, põletiku- ja mikroobi-vastane, verejooksu peatav, valuvaigistav ning mõõdukas hüpoksiavastane toime, need pärsivad kolesterooli imendunust organismis.

Neid tarvitatakse mao- ja soolehaiguste raviks ning ateroskleroosi ärahoidmiseks.

Vastunäidustatud on kõhukinnisuse korral.

Ravimitoormena kasutatakse risoomi koos juurtega, teatud juhtudel ka ürti. Droogi kogutakse viljakandmise ajal. Risoom ja juured kaevatakse välja, raputatakse muld küljest, lõigatakse ära vars, pestakse külma veega, nõrutatakse kuivaks ja lõigatakse 20 cm pikkusteks tükkideks. Närvutatakse õhu käes ning kuivatatakse kas päikese käes pööningul, varjualuses või siis kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril 40-50 °C. Kuivatada tuleb seni. kuni risoom muutub hapraks. Väljast peab risoom olema tumepruun, peaaegu must, murdekohalt aga kollakas või kollakaspruun.

Säilitatakse puunõus kuivas kohas 5 aastat. El ole soovitav panna droogi pannile, küpsetusplaadile või mingile muule metallalusele.

Risoom-juuretõmmis: 2 supilusikatäit kuiva peenestatud droogi 1 klaasi kuuma vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 30 minutit, jahutada 10 minutit, kurnata ja lisada äraauranud veekogus.

Võtta sisse 1 supilusikatäis 5-6 korda päevas pärast sööki.

 Tagasi sisukorda