Ljudmilla Atškasov SH II.
Juhendaja: Ene Ojassalu
Aine: Sotsiaaltervishoid

Paastuda ei tohiks:
1. kui kehas esineb nõrkuse ilminguid
2. külmal ajal või raske füüsilise ja vaimse koormuse korral
3. rasedad ja imetavad emad
Paastuga võib edukalt ravida paljusid raskeid haigusi nagu näiteks: bronhiaalastmat, reumatoidatriiti, mitmesuguseid naha-ja liigesehaigusi.
Enesetunne on paastu ajal väga individuaalne. Suhtelised toitumistavad võimaldavad paastuda vaid mõne päeva, sest organism leiab kiiresti tasakaalu.
Paljud praktikud nimetavad paastuks ka seda, kui inimene loobub lihast ja keedusoolast, ent sööb rohkesti proteiini ning kiudained sisaldavat toitu. Viini Ülikooli professor Johannes Huber väidab oma ettekandes, et ainus moodus vananemisele tõhusalt vastu seista on nälgida. Kalorsuse piiramine võib pikendada eluiga kuni kolmandiku võrra.

Nõuanded paastujale
1. Joo paastu ajal puhast vett ja värskelt pressitud või konservantideta pudelimahla. Vedelike hulka reguleeri tunde järgi.
2. Mälu toitu hästi
3. püüa end säästa nii vaimsest kui füüsilisest pingutusest ning hoia keha soojas. Jahedustunde korral joo raviteesid.
4. Kui seedetegevus on aeglane ja pea valutama kipub, võib puhata ja teha klistiiri kloorivaba vee või ravimiteega (kummel, raudrohi, naistenõges).
5. Pea meeles, et seeria väikeseid paaste on parem kui üks pikk.
6. Alusta ja lõpeta paast pikkamööda.

Erinevad paastud
Värske köögi-ja puuvilja või vedelikupaast
See paast sobib neile, kes eelneval perioodil on tarvitanud ohtrasti lihaprodukte. ei tohi esineda külmi ega nõrkuse sümptome. Lisaks võib paastu ajal tarbida köögiviljamahla, ravimtaime teed (takjajuur, võilill) või vett sidrunimahlaga (1 sl. klaasi kohta). Vedeliku-paastul ilmneb teisel-kolmandal päeval isu, mis siis kaob. Isu taasilmnemisel on aeg paast lõpetada.

Hautatud köögivilja paast
Sobib neile, kes söövad muidu rohkesti magusat, pähkleid, ube teraviljatooteid, ube, teraviljatooteid või mune. Üks söögikord peaks sisaldama 1-3 erinevat köögivilja.

Täistera paast
Sobib inimestele, kes soovivad parandada oma keskendumisvõimet ja taastada vaimujõudu. Täisteratooteid tuleb põhjalikult mäluda. Külmakartlikud võivad tarbida soojendavaid teesid (ingver, kaneelikoor, apteegitill). Jahutavama toimega on mungoa ja riisidieet, kusjuures neid süüakse teineteisest lahus. Päeva lõpetuseks süüakse mungoa suppi.

Absoluutne paast
Sobib neile, kes on ülekaalus; kel limaprobleemid, süsteemne Candia (seennakkus), liigne vedelike kogunemine, raskustunne kehas. see paast võib kesta ilma järelvalveta kuni 36 tundi. Alustatakse õhtul kell 18-19 ning lõpetatakse ülejärgmise päeva hommikul, kusjuures ei sööda ega jooda midagi 36 tunni jooksul. See paast ei sobi kõhnadele.

Liigsöömise vältimine
1. Ärge hakake sööma, kui olete erutatud; rahunege ja kuulatage ennast ning tehke kindlaks, kas te tõesti tunnete nälga.
2. Ärge vaadake lõunalauas telerit: kes söömisele ei keskendu sööb rohkem.
3. Ärge oma elamusi üle paisutage; ärge nautige oma kurbust: emotsioonidest haaratud inimene kaotab pea ja annab kiusatusele kergesti järele.
4. Ärge püüdke täita elu tühjust toiduga, toit on elu alalhoidmise, mitte selle lühendamise vahend.
5. Ärge klammerduge oma kompleksidesse.
6. Ärge muutke toitu oma ainsaks lohutuseks.
7. Ärge pange oma mao vastupidavust proovile.
8. Püüdke palju liikuda, sest aktiivse eluviisiga inimene omastab toidu täielikult.
9. Ärge olge oma söögiisu ori.
10. Klaas mineraalvett enne sööki täidab kõhtu ja vähendab isu.
11. Õpetage ennast sööma pikkamööda, sest küllastatust hakatakse tundma umbes 20 minutit pärast söömaaja algust.
12. Ärge sundige lapsi sööma.
13. Pärast kella 20 õhtul ärgu olgu teil enam kööki asja.
14. Kõik, mis jätab pabersalvrätile rasvaplekki, on söömiseks liiga rasvane.

Kõhnuge mõnusalt!
Kaalus allavõtmine on kaunis igav ja vaevaline tegevus: dieet, enesepiiramine jne. Kas keegi pole leiutanud mõnd lõbusamat nippi, mis tõstaks tuju?
Tantsimine - aitab vabaneda suuremast kalorihulgast kui jalgrattasõit. Kaks kiiret tantsu võimaldavad ära põletada 500 kcal., aeglane tants aga kulutab 200 kcal.
Seks - nõuab füüsilist pingutust, mis on võrreldav jooksu või kiirkõnniga. Selle abil kulutatakse tunnis 300-600 kcal. Juba ainuüksi flirt soodustab kõhnumist: hingamine sageneb, ainevahetus intensiivistub ja söögiisu väheneb.
Naer - selle mõju on samasugune kui flirdil. Ühtlasi noorendab see meid.
Kõhnumisvann - on ergutava toimega, sellepärast tuleb seda võtta kas hommikul või pärast keskpäeva. 150 g. kroonohaka juuri; 50 g. sinepiseemneid; 150 g. liivateed - neile valatakse 2 liitrit külma vett ja lastakse väikesel tulel kaane all keema. Seejärel võetakse nõu tulelt, jõutakse 5 min. lahtiselt seisma ja kurnatakse. Keeduvesi valatakse vanni, mis on täidetud 38?C veega. Vanni võtta umbes 20 min.

Kui mitu kalorit peaks päevas kulutama?
Naine kulutab ainuüksi selleks, et hinges püsida 0,97 kalorit tunnis oma kehakaalu iga kilogrammi kohta. Siia lisanduvad need kalorid, mis kulutatakse liikumisel ja töötamisel.
Kui inimese kehakaal on ületanud 20% vastavast normaalsest kaalust, siis võib kõnelda rasvumisest. Tavaliselt koguneb liigne rasv: kõhule, tuharatele, rindadele, lõua alla, kaelale.
Kõige tulemusrikkam rasvumisvastane ravi on DIEET.
Dieet - on toitumisviis, millega taotletakse mingi haiguse paranemist (raviotstarbeline dieet) või vältimist (profülaktiline dieet). Viimase eesmärgiks on vältida haigust, mille suhtes esineb eelsoodumus. Ulatuslikult kasutatakse raviotstarbelist dieeti, mille määrab arst.
Alustades kõhnumiskuuri, tuleb endale kõigepealt selgeks teha, et rasvumisvastane dieet ei tohi muutuda mingiks näljakuuriks. Tarvitatav toit peab sisaldama vähe kaloreid, kuid muude näitajate osas rahuldama organismi vajadusi ja kaotama ka näljatunde. Teiseks tuleb rohkesti liikuda ja leida endale ka füüsilist tegevust.
Menüü peab olema koostatud nii, et toit oleks maitsev, sisaldades vajalikul hulgal valke, vitamiine ja mineraalaineid. Rangelt tuleb piirata või, margariini, searasva ja toiduõli tarvitamist. Ka süsivesikuid sisaldavaid toiduaineid peaks rasvumise all kannatav inimene tunduvalt vähem tarvitama.
Alkohoolsed joogid nagu õlu, vein, konjak ja viin annavad palju kaloreid (1 g alkoholi annab 7 kcal.). Rasvumisvastase dieedi puhul peaks inimese vajadusi rahuldama umbes 1000-1800 kcal. päevas.
Üleminek dieedile peab toimuma pikkamööda. Järsk toidu kalorsuse vähendamine võib tekitada nõrkustunnet ja iiveldust. Süüa tuleb 4-5 korda päevas kindlatel kellaaegadel.
Olenevalt inimese tervislikust seisundist ja sellest, kui kaugele on rasvumine arenenud, jaotatakse rasvumisvastane dieet kergeks, keskmiseks, rangeks.
Kerge dieet - inimene peaks päevas tarvitama juurvilju 300 g, puuvilju 200 g, liha või kala 200 g, 20 g võid, 200 g rukkileiba, 2 muna, 30 g lahjat juustu, 20 g suhkrut, 20 g hapukoort, kohvi või teed.
Keskmine dieet - 200 g juurvilja, 200-300 g puuvilja, 200 g lahjat kala või liha, 10 g suhkrut, 1 munavalge, 150 g lahjat kohupiima, 1 klaas suhkruta teed või kohvi.
Range dieet - 300 g köögivilja (kurk, kapsas, kõrvits), 300 g puuvilja (peamiselt õunu), 200 g lahjat liha või kala, 200 g lahjat kohupiima, 50 g leiba, 5 g võid, 200 g piima või keefiri, 5 g suhkrut, 1 klaas suhkruta teed või kohvi, 5 g soola.

320-380	200-250	180-200	150-180	60-80	30-50
hapukoor rasvajuust kondenspiim munarebu	18% kohupiim sulatatud juust hapukoor	lahja juust koorejäätis	muna kohupiim	täispiim keefir lahja kohupiim	kooritud piim munavalge

Hommikueine tähtsus
Dietoloogia kuldreegel kõlab nii: hommikusöök peab sisaldama 25% ööpäevasest kalorinormist. See on nii, sest ärgates vajab meie organism energiat. Kasvavad lapsed kulutavad palju energiat ja hommikusöök on neile väga tähtis - eriti algklassiõpilastele. Täiskasvanud ei tohiks süüa kiirustades.

Peolaud peab sisaldama
Küllastustunne tekib vaid selle toidu maitsest, mida oleme juba söönud. Kui käeulatuses on mitmesugust head-paremat, ei hakka küllastusmehhanism toimima. Valmistu pidusöögiks! Söö eelnevatel päevadel vähekalorilisi toiduaineid mõõdukas koguses. Ära hoia ennast näljas. Söö korralik hommikusöök ja kerge lõunaeine. Püüa kõik söödav korraga taldrikule võtta. Mine võimalikult ruttu toidu juurest ära - pööra tähelepanu huvitavatele asjadele.

Kasutatud kirjandus

1. Jänes H., Kahn H., Roots H. - Tervise ABC. Tln. 1970
2. Kiilmaa E. - Paastumine toob tervise. Kodu ja aed, aprill 2002.
3. Kuidas olla terve: 50 nõuannet arstidelt ja sensitiividelt. Kirjastus Sünnimaa
4. Mitu kalorit ma peaksin kulutama? Kodukiri, veebr. 1996.
5. Peolaud paneb proovile. Maalehe lisa, Targu talita, nr. 52
6. Tarmak J. - Peeglike, peeglike seina peal... Tln. 1976
7. Salupere V. - Kuidas süüa... Tln. 1979

Muid (koolitus)materjale