Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse
Õppejõud: K. Kotka
Anneli Onno
Sotsiaaltöökorraldus
I kursus

Kas on õige, et heaoluriik on mittetootlik ja loob suure bürokraatia aparaadi?
Heaoluühiskonnas on esikohal inimene, tema vajadused ja soovid. Ühiskond lähtub ülesannete püstitamisel vajadusest parandada ja kindlustada oma kodanike sotsiaalset seisundit, tagada inimesele võimalus edukalt eluga toime tulla. Selleks, et tegeleda inimese ja tema probleemidega peab riigil olema ülevaade sellest, milline on elanike olukord. On vaja teada saada, millised on kodanike probleemid ja mis on põhjused, et miks inimene ei suuda nendega toime tulla. Kuidas seda välja selgitada? Selleks on vaja ametnikke, kes tegelevad andmete kogumise ning probleemide väljatoomisega ja saadud andmete grupeerimisega. Seejärel inimesi, kes saadud infot analüüsivad ning siis töötajad, kes saadud andmete alusel koostavad tegevuskavad ja -programmid, milliseid teenuseid ja toetusi inimestele pakkuda. Kui nüüd on otsustatud, millist programmi või kava ellu viima hakata on vaja ametnikke, kes klientidega tegelema hakkavad, et välja selgitada, kes on esitatud tingimustele vastav. Sageli kaasneb sellega suur "paberimajandus", millesse on haaratud ka mitmed teised ametkonnad, kes väljastavad tõendeid ja avaldusi, mis tõestavad inimese vastavust esitatud nõuetele.
Kui olemas otsus, et klient omab õigust antud abile või toetusele, siis olemas ametnik, kes selle inimeseni viib.
Peale abi andmist lasub selle pakkujal kohustus anda ülevaade kuludest ja esitada aruanne vahendite otstarbekast kulutamisest. Pole harvad juhul, kus sellele kõigele järgneb veel kontroll, kus püütakse veelkord jälgida, et abi on läinud õigesse kohta. Kõige lõpuks tuleb veel analüüs, kas abi oli piisav või tuleks rakendada täiendavaid meetmeid, et kodanike heaolu parandada.
Kogu eelnevast jutust selgub, et kõigi vajalike andmete saamiseks ja inimeste teenindamiseks on vaja töötajaid, kes sellega tegelevad. Heaoluriigile on omased laiaulatuslikud abiprogrammid, mille mahud on suured ja sellega seoses on ka inimeste hulk, kes sellega tegeleb suur. On olemas terve inimeste ahel, kelle tegevuse eesmärgiks on abi andmine inimesele.
Samuti olemas seotud ametkonnad, sest erinevate andmete ja dokumentide väljastamisega tegelevad erinevad asutused. Suure andmete mahuga püütakse vähendada võimalust, et inimesel oleks väiksem võimalus ebaõigelt abi saada. Tavaliselt on abiks suunatud vahendid pärit riigilt ja seetõttu püütakse hoida nende käsutamist kontrolli all. Tugeva aruandluse ja kontrolliga püütakse saavutada kindlus, et vahendid on õieti kasutatud. Sama põhimõte kehtib ka erasektorist tulnud vahendite puhul, kus erasektor sageli delegeerib vahendite jaotamise inimestele kes omavad selleks kogemust.
Sageli on heaoluriigis abi osutamine sellisel tasemel, et inimene ise ei taha enam osa võtta uute väärtuste tootmisest. Abistamise eesmärgiks oli küll inimese tagasitoomine tootmisse, kuid tulemus on sageli hoopis vastupidine. Milleks teha tööd, kui erinevad toetus- ja abisüsteemid võimaldavad inimesel ka ilma tööd tegemata ära elada. Pole ju kõik töökohad hästitasustatavad ning kõigil inimestel
Siit tulebki välja, et heaoluühiskonda iseloomustab suur ametnike hulk. Nende osakaal aga, kes võtavad osa tootmisest väheneb aegamööda.