|
Kasupere kui alternatiiv vanemliku
hoolitsuseta lastele - bakalaureusetöö, Marita Ilmoja
5. UURIMISTULEMUSTE ANALÜÜS
5.1. Võrumaa kasuperede üldiseloomustus
Võrumaa kasuperede seas läbiviidud uurimus hõlmab
16 kasuperet. Perekonnaseisu järgi on 16-st perest 9 abielus
ja 7 üksikvanemad. Vanuselise ja soolise jaotuvuse järgi
on suurim osa kasuvanematest 51-60. aastased naised, kellel endal
on täiskasvanud lapsed. Haridustasemelt domineerib valdavalt
naistel kesk-eriharidus 6-l juhul, millele järgneb põhiharidus
5-l juhul ning meestel on esikohal põhiharidus 4-l ja
järgneb kesk-eriharidus 3-l juhul. Võrumaa kasupere
elab antud uurimistulemuste põhjal 3-toalises korteris
ja maatalus võrdselt. Oma üldist materiaalset toimetulekut
hindab 12 peret üldiselt toimetulevaks, 3-l perel on raskusi
toimetulekuga ning 1 perekond tuleb hästi toime.
Lapse võtmine perekonda
Võrumaa peredes läbiviidud uurimuse tulemusena
selgus, et ainult 2-l perel ei olnud enne kasulapse võtmist
endal lapsi ning ülejäänud 14-l olid oma lapsed
eelnevalt olemas. Ajendiks kasulapse võtmisel oli nendel
14-l perel kas lapselapse kasvatada võtmine 3-l juhul;
õdede-vendade kasvatada võtmine ema surma järgselt
2-l juhul; lähedaste sugulaste või tuttavate lapsed
9-l juhul. Ülejäänud 2 pere puhul on tegemist
teadliku sooviga endale kasulaps muretseda, kuna neil endal ei
olnud võimalik lapsi saada. Seega võib väita,
et antud uurimuses küsitletud Võrumaa kasuperede
ajendiks endale kasulaps võtta on tingitud suurel määral
nö. sundsituatsioonist, kus lapse bioloogilised vanemad
on kasuperele väga lähedalseisvad inimesed ning nende
surma järgselt ei soovita lapse lastekodusse paigutamist,
mistõttu võetakse ta enda juurde. Ema surma järgselt
laste perekonda võtmine esines 11-l juhul, ülejäänud
3-l juhul olid lapsed oma bioloogilises perekonnas jäetud
vanemliku hoolituseta ning vajasid seetõttu asendushooldust.
Otsus laps perekonda võtta valmis kasuperedel koos abikaasaga
6-l juhul ning 5-l juhul koos abikaasa ja lastega. Hooldusele
võetud laste vanuseline jaotuvus:
0-3 a. - 6 last;
4-6.a. - 8 last;
7-10.a. - 2 last,
11-15.a. - 5 last.
Soolise jaotuvuse järgi valitseb võrdsuse printsiip
- poisse 10 ja tüdrukuid 11.Viiel juhul võeti perekonda
2 last korraga st. õed-vennad, mistõttu esinevad
ka erinevused laste arvu ja hooldusperede arvu vahel. Hooldusele
võetud lapse rahvus on kasuperega 100% sama, mida võib
seletada Võrumaal läbiviidud uuringus taas sellega,
et 14-l juhul 16-st on tegemist perekonnale lähedaste lastega.
Küsitluses osalenud perede lapsed on hetkel valdavalt kooliealised
st. 14 pere lapsed käivad koolis ja 2 pere lapsed on kodused.
Kuna 87,5% lastest on sattunud kasuperre kas suguluse või
tuttavluse teel, siis esmane kohtumine lapsega on toimunud juba
aastaid varem , mis on selge eelis teiste kasuvanemate ees, kuna
last tuntakse juba varasemast ajast ning ollakse ühtlasi
tema elu-oluga kursis. Siiski on esmamuljena lapse perretulekul
kirjeldusena välja toodud järgnevad suurt tähelepanu
väärivad negatiivsed ilmingud nagu alaarenenud; hooldamata;
närvilised; hügieenist mitteteadlikud; füüsiliselt,
psüühiliselt ja seksuaalselt kuritarvitatud. Seda,
et laps oma bioloogilises peres kannatas vägivalla all ilmnes
6-l juhul, mida on siiski väga palju. Veelgi enam mõtlemisainet
pakub see, et erinevate negatiivsete kogemuste all, millena on
välja toodud hooldamatus, üksindus, joomingud, peretülid,
suguelu elamine lapse juuresolekul, on kannatanud oma bioloogilises
peres 9 perekonna lapsed 16-st. Erinevad hirmud esinevad samuti
väga paljudel lastel, mida võib järeldada sellest,
et 10 perekonda teadsid lastel esinevat hirme millegi või
kellegi ees, millest olid välja toodud järgnevad: hirm
ema ees 2-l juhul; hirm joomingute ees; karistuse ees, üksinduse
ja luku taga oleku ees ning unenägude ees. Viimast võiks
muidugi seletada ka lapse sügavas kriisis viibimisega peale
vanemate surma, mis košmaarsete unenägudena väljenduvad.
Lapse kohanemine kasuperes
Lapse kohanemist kasuperesse hindavad täielikuks kõik
küsitletud perekonnad. Oma pere on kasulapsega kohanenud
15-l juhul, ning lapse adopteerimist on peresiseselt arutatud
3-l juhul.
Usaldus kasulapse vastu on tekkinud 15-l perel. Lapse usalduse
tekkimist enda vastu on hinnanud täielikuks kõik
16 peret.
Suhteid kaaslastega (antud kontingent enamus kooliealised) hindavad
vanemad väga headeks 5-l juhul; headeks 5-l juhul; rahuldavateks
3-l juhul ja puudulikuks 1-l juhul.
Kasuperede abivajadused ja probleemid
Ankeedile vastanud Võrumaa 16-st hooldusperest on abi
vajanud 12. Enim on välja toodud materiaalse abi vajadus
ühekordsete toetuste näol. Sellele järgneb moraalse
abi vajadus kas psühholoogi või sotsiaaltöötaja
poolt osutatud teenusena. Kasupere pöördub oma abivajaduse
rahuldamiseks eelkõige kohaliku lastekaitse- või
sotsiaaltöötaja juurde, kuid ka psühholoogi, perearsti
ja sõprade/tuttavate poole. Kontakti oma valla sotsiaaltöötajaga
peetakse 8-l juhul väga heaks, 4-l juhul heaks, 3-l juhul
rahuldavaks ja 1-l juhul puudulikuks. Lapse päritoluvalla
sotsiaaltöötajaga kui lapse eestkosteasutuse esindajaga
on kontakt väga hea 5-l juhul, hea 3-l juhul, rahuldav 2-l
juhul ja puudulik 4-l juhul, mis iseenesest jääb arusaamatuks,
kuna eestkosteasutus on siiski kohustatud oma valla laste käekäigu
üle huvi tundma.
Pakutud abi omavalitsuse poolt hindab väga heaks 3 peret,
heaks 6 peret, rahuldavaks 4 peret ning puudulikuks 1 pere. Viimane
ei ole ise mingi abi vastu huvi tundnud ning seetõttu
ei ole seda ka saanud. Küsitlusest tuli ilmsiks, et kuigi
materiaalset abi on soovitud, jääb see paraku tihti
rahuldamata seoses rahapuudusega omavalitsuses. Kasuperesid peaks
nende arvates toetama eelkõige riik, siis omavalitsus
(nii materiaalselt kui ka moraalselt) ning ära oli toodud
ka tõik, et last peaks toetama tema bioloogiline vanem.
Riigi poolt makstavat toetust ei pea piisavaks 14 Võrumaa
peret ja 2 peret peab seda piisavaks. Riigi ülesanne asendushoolduses
esilekerkivate probleemide lahendamises oleks hooldusperede arvates
eelkõige tagada hooldusrahade õigeaegne laekumine
peredele ning hooldusrahade tõstmine. Samuti erinevate
soodustuste võimaldamine lastele sh laagrid, transport
ja tasuta koolilõunad. Oluliseks peetakse ka regulaarset
täiendkoolitust loengute näol, mis siiani kahjuks puudub.
Küsimusele, mis on senini osutunud kõige raskemaks
probleemiks seoses lapse tulekuga perre, vastasid vanemad , et
raskeim on majanduslikult toime tulla, kuna peres on juba eelnevalt
omad lapsed , kes kõik nõuavad teadaolevalt üsna
suuri väljaminekuid. Raskeimaks on peetud ka kontakti loomist
lapse ja pere vahel ning loomulikult lapsele selgitamist , miks
tema vanemaid enam ei ole,kuivõrd nende perede hulgas
oli suur enamus oma vanemad kaotanud lapsed.
Kasuperede koolitus
Kasuvanemlusele eelnenud koolitust on küsitletud peredest
saanud 2 (sotsiaaltöötaja poolt läbiviiduna),
ülejäänud 14 ei ole koolitust saanud. Seostan
seda eelkõige sellega, et just need 14 peret on võtnud
enesele hooldada oma lähisugulase või tuttava lapse,
kuigi see ei välista minu arvates vajadust koolituse järele
- on ju võetud laps ikkagi võõras ning ta
vajab teistsugust lähenemist kui oma pere liige, kuna enamus
neist lastest on läbi elanud kriisi.
Vajadust koolituse järele aga tunnistatakse, eeskätt
psühholoogia-alaseid teadmisi sh probleemilahendusoskusi,
suhtlemisalaseid teadmisi, samuti seadusandlust ning kasuperega
seonduvat üldist infot. Oluliseks peetakse ka kogemuste
vahetamist teiste kasuperedega.
5.2. Saaremaa kasuperede üldiseloomustus.
Saaremaa kasuperedest osales uurimuses 9 peret, kellest 6
peret on abielus. Vanuselise jaotuvuse järgi esineb enim
46-50.a. naisi ja samas vanusevahemikus mehi, neile järgnevad
41-45. aastased naised ja mehed võrdselt. Hariduselt domineerib
nii meestel kui naistel kesk-eriharidus, järgenb keskharidus,
põhiharidus ja kõrgharidus.
2/3 Saaremaa kasuperedest elab oma talus ning seejärel 2,
3, ja 4-toalisetes korterites. Oma materiaalset toimetulekut
hindab saare kasupere üldiselt toimetulevaks.
Lapse võtmine perekonda
9-st perest 7-l on eelnevalt olemas omad lapsed vanuses 4-25
aastat, üldjuhul siiski juba täiskasvanud, kuid kahel
perel ka alaealised lapsed.Ajendiks lapse võtmisel perekonda
esineb lapse ema surm 3-l juhul, soov perekonda laps saada 2-l
juhul ning soov last aidata ning talle normaalsed elamistingimused
luua 4-l juhul. Otsus lapse võtmiseks sündis koos
abikaasa ja lastega 5-l juhul, ainult lastega 2-l juhul ning
edasi abikaasaga ja üksinda , mõlemad ühel juhul.
Hooldusele võetud laste vanused jaotuvad järgnevalt
(perekonda võtmise hetkel):
4-6.a. - 2 last;
7-10.a. - 3 last,
11-15.a. - 4 last.
Nendest 6 poissi ja 3 tüdrukut. Rahvus on kasuperega sama
8-l juhul 9-st. Lapsed on käesolevaks hetkeks viibinud kasuperes
1-l juhul alla 1 aasta; 3-l juhul 1 aasta; 3-l juhul 2,5-4 aastat
ning 2-l juhul 5-6 aastat.
Kõik Saaremaa küsitluses osalenud lapsed on kooliealised.
Lapse perretulekut kirjeldadakse 3-l juhul negatiivsete emotsioonidega,
millest võiks välja tuua lapse hirmu söömata
jäämise ees, segaduses oleku, lapse ebasanitaarne ja
hoolitsemata seisund, jonnakas ja võõristav , kartus
alkohoolikutest vanemate ees. Esmane kohtumine on toimunud 7-l
juhul juba varem, kuna laps on kasuperele tuttavast või
suguluses olevast perest.
Vägivalda oma bioloogilises peres on küsitletud perede
lastel esinenud 1-l juhul, kuid erinevaid negatiivseid tundeid
on kogenud 7 -e pere lapsed, millistena kirjeldatakse 5-l juhul
alkoholi kuritarvitamisest tingitud seisundid bioloogilstel vanematel,
mis toob kaasa vägivalla kasutamise ja hooldamatuse antud
pere lastel. Välja on toodud 1-l juhul ka lapse alaväärsuskompleksi
tekkimine. Erinevaid hirme esineb 4-l küsitletud perede
lastest: pimedus, kartus pärisisa ees, hirm ema ja äraviimise
ees ning purjutamise ees.
Lapse kohanemine kasuperes
Lapse kohanemist kasuperesse hindavad täielikuks 8 küsitletud
perekonda. Oma pere on kasulapsega kohanenud 8-l juhul, ning
lapse adopteerimist on peresiseselt arutatud 2-l juhul.
Usaldus kasulapse vastu on tekkinud 8-l küsitletud perel.
Lapse usalduse tekkimist enda vastu on hinnanud täielikuks
kõik 8 peret.
Suhteid kaaslastega (antud kontingent on kõik kooliealised)
hindavad vanemad väga headeks 3-l juhul; headeks 5-l juhul
ja rahuldavateks 1-l juhul.
Kasuperede abivajadused ja probleemid
Saaremaa hoolduspered pöörduvad abi saamiseks 6-l
juhul 9-st kohaliku sotsiaaltöötaja poole ning 1-l
juhul diakooniatöötaja poole, ülejäänud
2 ei ole abi saamiseks kuhugi pöördunud. Kontakti oma
valla sotsiaaltöötajatega peetakse väga heaks
4-l juhul, heaks 3-l juhul ja rahulavaks 2-l juhul. Kontakti
lapse päritoluvalla sotsiaaltöötajaga hinnatakse
väga heaks 2-l juhul, heaks 2-l juhul, rahuldavaks 1-l juhul
ning puudulikuks 4-l juhul. Osutatud abi oma valla sotsiaalosakonna
poolt peetkase väga heaks 2-l juhul, heaks 4-l juhul ning
rahuldavaks 3-l juhul.
Abivajadustest on esikohal ikkagi materiaalse abi vajadus ühekordsete
toetuste näol 3-l juhul, edasi järgnevad erinevad vajadused,
nagu kohtuprobleemid, kooliprobleemid ning sekkumine bioloogiliste
vanemate ja lapse vahelistesse situatsioonidesse. Üks kasupere
teeb koostööd kohaliku diakoonia töötajaga,
kes vajadusel pakub moraalset abi ning on korraldanud perele
osalemise kasuperedele mõeldud projektis ning võimaldanud
perel osa võtta ekskursioonidest. Üldiselt on abivajaduse
korral seda ka saadud, vastavalt vajadustele.
Riigipoolne toetus kasuperedele võiks asjaosaliste arvamuste
kohaselt olla enim suurem just materiaalse külje pealt -
5-l juhul. Riiklikult makstavat toetust ei pea piisvaks 7 perekonda.
Välja on toodud, et materiaalne toetus võiks olla
korrelatsioonis lapse vanusega ning seoses vanusega tõusta.
Oluliseks peetakse ka kasuperede tulumaksust vabastamist. Tähelepanu
oli pööratud ka koolituse vajadusele ning üldise
tähelepanu suurendamist kasuperede suhtes.
Üldiselt peaks kasuperesid toetama eelkõige riik
- 7 arvamust , edasi vald või maakond ning kool.
Moraalset toetust kasuperedele ühiskonna poolt peab heaks
vaid 1 pere. Üldine hinnang on, et kasuperesid ei märgata
5-l juhul ning toetatakse 3-l juhul.
Oma lähedaste ja tuttavate hinnangut kasulapse võtmisele
perre peetkase väga heaks 3-l juhul ja heaks 6-l juhul.
Välja oli toodud lähedaste imestus julguse üle
võtta endale kasulaps.
Küsimusele, mis on senini osutunud kõige raskemaks
probleemiks seoses lapse tulekuga perre, vastasid pered, et raskeim
on materiaalsete probleemide lahendamine sh riiete ostmine lapsele.
Järgnevalt on lapse iseloomuga harjumine ja selle ümberkujundamine,
samuti enesehügieeni saavutamine ja hoidmine.
Probleemidena, mida kardeti enne lapse perretulekut on välja
toodud nii kartust materiaalse toimetuleku ees kui ka hirmu töökoha
säilimise ees. Veel kardeti nii lapse poolset pere omaksvõttu
kui vastupidist situatsiooni.Pelglikkust tekitas ka lapse käitumise
prognoosimine - ega ei ole tegemist asotsiaalsete käitumismaneeridega.
Perega kohanenuks peab kasulast täielikult 8 peret ja üldiselt
kohanenuks 1 perekond. Oma pere kohanemist kasulapsega hinnatakse
samamoodi. Lapse adopteermine on kõne all olnud 2-s perkonnas,
ülejäänud 7-s mitte.
Kasuperede koolitus
Kasupereks olemisele eelnenud koolitust on Saaremaa kasuperedest
saanud 1 perekond ning seda valla sotsiaaltöötaja poolt
läbiviiduna. Samas peetakse koolituse saamist oluliseks.
Eelkõige tuntakse puudust psühholoogia alaste teadmiste
järele, eeskätt omavaheline suhtlemine ja kriisisituatsioonis
lapsega käitumine ning suhtlemine teismelistega.. Vajadus
on ka pedagoogiliste näpunäidete järele. Tänases
ühiskonnas tuntakse vajadust teabe järele narkootikumidest
ja alkoholist hoidumise profülaktilist poolt.
5.3. Põlvamaa kasuperede üldiseloomustus
Põlvamaal võttis antud küsitlusest osa
7 hooldusperet. Perekonnaseisu järgi on abielus 3 peret
ning üksikuid 4. Põlvamaa kasuvanem on 3-l juhul
üle 60.a. naine, talle järgneb 36-40 a. naine, seejärel
üle 60.a. mees ning 41-45 a. mees ja naine. Haridustaseme
järgi domineerib naistel kesk-eriharidus 3-l juhul, sellel
järgneb kõrgharidus 2-l juhul ning põhi- ja
keskharidus mõlemad 2-l juhul. Meestel põhiharidus
2-l ja kõrgharidus 1-l juhul. Põlvamaa kasupere
elab 4-l juhul oma talus ja 3-l juhul oma majas linnas. Oma toimetulekut
hinnatakse 4-l juhul üldiselt toimetulevaks , hästi
toimetulevaks peab ennast 1 pere ning 2-l perel on raskusi toimetulekuga.
Lapse võtmine perekonda
Põlvamaa küsitlusele vastanud 7-st perest 4-l
olid endal bioloogilised lapsed ( vanuses 7-38 aastat) enne kasulapse
võtmist olemas. Alaealisi lapsi oli 2-l perekonnal, ülejäänud
2-l oli lapsed kasulapse perre võtmise ajaks täiskasvanuks
saanud.
Ajendina lapse võtmisel perre on 2-l juhul tegemist lapselastega;
2-l juhul on kasulaps sugulaste või tuttavate laps; ülejäänud
3-l juhul on tegemist erinevate põhjustega nagu üksindus,
hooletusse jäetud laps ning vanemate lahutuse järgselt
lapse hooldusele võtmine. Üks perekond on hooldusele
võtnud 2 last korraga lapse ema surma järgselt. Otsus
laps perekonda võtta toimus 3-l juhul koos abikaasa ja
lastega; 2-l juhul üksinda ning ainult abikaasa ja ainult
lastega mõlemad 1-l juhul. Hooldusele võetud laste
vanus perre võtmise hetkel:
0-3 a. - 3 last;
4-6.a. - 3 last;
7-10.a. - 2 last.
Soolise jaotuvuse järgi on kasulapsed 3-l juhul tüdrukud
ja 5-l juhul poisid. Rahvus on kõigil lastel kasuperedega
sama. 7 last on kooliealised ja 1 käib lasteaias.
Esmamuljena lapsega kohtumisel on taas kirjeldatud negatiivseid
momente nagu ebasanitaarne, hooldamata, arengus maha jäänud,
allumatu, rahutu, kindlustunne puudub, võõrastelt
seltsi otsiv. 2-l juhul on välja toodud positiivsed momendid
nagu rahulik ja terve, normaalne laps. Oluline on siinkohal välja
tuua äärmiselt taunimisväärne fakt, et laps,
keda kirjeldati kui arengus mahajäänut, hooldamatut
ning kellel puudusid täielikult hügieeniharjumused
on pärit lastekodust, kus võiks eelduste kohaselt
toimida korralik kodusüsteem, mis aga antud lastekodus ei
toimi ja laps on lastekodus hooletusse jäetud.
Oma bioloogilises kodus tarvitatud vägivalla kohta lapse
suhtes on eitavalt vastanud 6 perekonda, 1 pere ei ole sellest
teadlik, mis iseenesest on väga positiivne. Muid negatiivseid
tundeid on pidanud taluma 4 perekonna lapsed, millest välja
olid toodud toidupuudus, alkoholi liigtarvitamine kodus ja isa
vägivaldsus ema vastu. Erinevad hirmud esinevad 5 pere lastel:
hirm kasuvanemate surma ees; üksinduse ja alkohoolikute
ees; politsei ja lastekaitsetöötajate ees ning ema
purjutamise ees.
Lapse kohanemine kasuperes
Lapse kohanemist kasuperesse hindavad täielikuks kõik
7 küsitletud perekonda. Oma pere on kasulapsega täielikult
kohanenud 6-l juhul, ning üldiselt kohanenud 1-l juhul.
Lapse adopteerimist on peresiseselt arutatud 1-l juhul.
Usaldus kasulapse vastu on tekkinud 7-l küsitletud perel.
Lapse usalduse tekkimist enda vastu on hinnanud täielikuks
kõik 7 peret.
Suhteid kaaslastega hindavad vanemad headeks 6-l juhul ja rahuldavateks
1-l juhul. Probleemidena koolis või lasteaias on välja
toodud salaja mänguasjade kojutoomist ning konfliktsust
kaasõpilaste suhtes ja reeglitele allumatust.
Kasuperede abivajadused ja probleemid
Põlvamaa hoolduspere pöördumine abivajadusel
toimub 7-l juhul 5-st sotsiaaltöötaja poole; 1 ei ole
abi saamiseks kuhugi pöördunud ja 1 pöördub
vajadusel hoopis teise maakonna ja valla ametniku poole, jäi
mulje, et tegemist on konfliktiga oma valla sotsiaaltöötaja
ja kasupere vahel. Abivajadustest on taas esikohal vajadus materiaalsete
ressursside järele 5- juhul sh ühel juhul on tekkinud
korduvalt probleeme riiklikult ettenähtud hooldusrahade
laekumisega kasuperele. 2-l juhul ei ole perekond abi vajanud.
Osutatud abi on olnud nii materiaalne, kui ka laagrituusikute
võimaldamine, riideabi ja koolituste korraldamine. Pakutud
abi hinnatakse väga heaks 1-l juhul; heaks 5-l juhul ning
rahuldavaks 1-l juhul.
Kontakti oma valla sotsiaaltöötajatega hindab väga
heaks 1 kasupere; heaks 5 ja rahuldavaks 1 perekond. Lapse päritoluvalla
sotsiaaltöötajatega peetakse kontakte väga heaks
1-l juhul ; heaks 4-l juhul; rahuldavaks 1-l juhul ning puudulikuks
1-l juhul. Riigipoolset toetust näeks Põlvamaa hoolduspered
eelkõige materiaalsete toetuste suurendamises sh toetuse
säilimist juhul kui laps õpib edasi peale täisealiseks
saamist. Oluliseks peetakse ka riiklikult tagatud professionaalide
kättesaadavust abivajaduse korral ning üldsuse teavitamist
ja motiveerimist asendushoolduse suhtes. Riiklikult makstavat
toetust ei pea piisavaks 4 Põlvamaa küsitletuist
ning 3 peab seda piisavaks. Küsimusele, kes peaks kasuperet
toetama, vastasid pered 5-l juhul, et riik, omavalitsus ja sotsiaaltöötajad,
1-l juhul peaks toetama sugulased ja 1-l juhul arvati, et keegi
ikka peaks toetama.
Raskeimaks seoses kasulapse tulekuga perre peetakse Põlvamaa
hooldusperede hulgas erinevaid aspekte: väljakujunenud arvamuste
ja harjumuste muutmine; materiaalsed probleemid; lapse suhtlemine
emaga; vajas väiksena palju hooldust; lapse tulevik. Enne
lapse võtmist kardeti eelkõige majanduslikku toimetulekut
ja kas suudetakse seoses sellega lapsele vajalik kindlustada.
Üldiselt on vaatamata esinevatele probleemidele leitud,
et hoolduspere on siiski lapsele parim lahendus, mis annab lapsele
turvatunde ja kodumudeli ning kaitseb last parimal viisil võrreldes
teiste asendushoolduse variantidega.
Kasuperede koolitus
Kasuvanemaks olemisele eelnevat koolitust ei ole saanud ükski
küsitletud Põlvamaa peredest. Hilisemat koolitust
on saanud 3 perekonda ja 4 ei ole osalenud ühelgi koolitusel.
Vajadust koolituse järele aga tuntakse ning puudust tuntakse
eelkõige erinevatest psühholoogiaalastest teadmistest
ja seadusandlusest. Samuti narkootikumide ja alkoholi liigmanustamise
profülaktikast ja erinevate haiguste ennetamisest. Vajalikuks
peetakse ka teavet lapsendamisega seonduvast ning selle korralduslikust
poolest. Taaskord on välja toodud omavahelise suhtlusringi
ja kogemuste vahetamise olulisus. Oluliseks peetakse pidevat
täiendkoolitust, mis lahkaks erinevaid probleeme ja teavitaks
muutustest asendushoolduses.
Koolitustelt saadud teadmistest hinnatakse enim noorte probleeme
ja murdeeaga toimetulekut kajastavat loengut, psühholoogiaalaseid
teadmisi sh madala enesehinnanguga lapsega toimetulek ja tunnete
kanaliseerimine.
5.4. Viljandimaa kasuperede üldiseloomustus
Viljandimaalt osales küsitluses 23 hooldusperet, mille
põhjal tulenes, et antud maakonna kasuperedest on abielus
13 ja üksikvanemaid 10. Enim on 36-40 a. naisi - 6-l juhul,
nendele järgnevad võrdselt nii 41-45 .a. ja 46-50
a. naised 5- juhul ning 56-60.a. ja vanemiad samuti 2-l juhul.
Meestel võib vanusena välja tuua 41-45.a. ja 46-50.a.
võrdselt 3-l juhul ning 56-60.a.ja vanemaid samuti mõlemaid
2-l juhul. Edasi jaotuvad meeste vanused üksikult erinevate
vanusegruppide vahel. Haridustaseme poolest on naiste seas juhtival
kohal kesk-eriharidus 12-l juhul; järgnevad kesk- ja kõrgharidus
5-l juhul ning põhiharidus 1-l juhul. Meestel on esikohal
keskharidus 5-l juhul, millele järgnevad kesk-eriharidus
4-l; põhiharidus 3-l ja kõrgharidus 1- korral.
Viljandimaa hoolduspered elavad 8-l juhul 23-st maatalus, järgnevad
3-ja 4-toalised korterid 5-l juhul; 2-toalised korterid 2-l juhul
ning 1-toalisne korter ja maja linnas 1-l juhul.oma toimetulekut
hindavad Viljandimaa kasupered järgnevalt: hästi toimetulevad
- 1 perekond; üldiselt toimetulevad - 21 peret ning toimetulekuga
on probleeme 1-l perekonnal.
Lapse võtmine perekonda
Küsitluses osalenud peredest olid endal lapsed olemas
17-l perekonnal 23-st:
1 laps - 7. perekonnal;
2 last - 5. perekonnal;
3 last - 3. perekonnal;
5 last - 2. perekonnal.
Laste vanused varieerusid küsitluse hetkel vahemikus 7-35.a.
Ajendina, miks laps hooldusperesse võeti on välja
toodud järgnevad põhjused: sugulased/tuttavad 8-l
juhul, soov aidata/kaastunne 8-l juhul; soov saada perekonda
veel lapsi 4-l juhul, muud põhjused 3-l juhul. Otsus oma
perekonda laps hoolduslele võtta sündis 12-l juhul
koos abikaasa ja lastega; 6-l juhul üksinda; 3-l juhul koos
abikaasaga; 1-l juhul koos lastega ning 1-l juhul koos lapse
ja hooldusvanema emaga. Viljandimaa 23 küsitluses osalenud
peret kasvatavad kokku 28 last, kelle vanuseline jaotuvus perekonda
võtmise hetkel on järgmine:
0-3 a. - 6 last;
4-6.a. - 8 last;
7-10.a. - 10 last,
11-15.a. - 4 last.
Soo järgi on kasuperedes 16 poissi ja 12 tüdrukut ning
rahvus ühtib 18-l juhul kasupere omaga, 5-l juhul mitte.
5-e perekonna lapsel on praegune kasupere teine hoolduspere,
milles nad on viibinud, ülejäänud lastele on antud
pere esimene.
Kooliskäivad lapsed on 20-l perekonnal; 2-e pere lapsed
käivad lasteaias ning 3-e pere lapsed on kodused.
Esmamuljena lapsega kohtumisel domineerib taas negatiivne emotsioon:
kartlik/hirmul ja hooldamata 8-l juhul 23-st; 4-l juhul oli laps
eemalehoidev ja häbelik ning 7-l juhul kirjeldati last kui
rõõmsameelset, seltsivat ja julget.
Oma bioloogilises kodus kannatasid vägivalla all 10 perekonna
lapsed ning 5 peret ei oma infot antud küsimuse kohta. Muid
negatiivseid tundeid kogesid 15 pere lapsed, millest olid välja
toodud järgnevad: nälg ja üksindus 7-l juhul;
hooldamatus 4-l juhul; joobnud vanemad 2-l juhul; vägivald
1-l juhul; mõnitamine, ähvardamine ja tõrjutus
2- juhul. Ühel lapsel esinesid negatiivsed tunded ka lastekodu
ees.
Hirmude küüsis on vaevelnud 14 pere lapsed. Hirmudena
on välja toodud joodikud, pimedus, üksindus, politsei
(viib vangi), külalised (joovad viina), koju tagasiminek,
mahajätmine, kasvatajad, uued olukorrad, valjud hääled
ja kiired liigutused.
Erinevaid terviseprobleeme esineb 10-l Viljandimaa hoolduspere
lapsel, millest olid välja toodud järgnevad: vaimne
puue; vaimne ebastabiilsus; enurees; õpiraskused ja käitumisprobleemid;
epilepsia ning ortopeedilised ja logopeedilised probleemid.
Lapse kohanemine kasuperes
Lapse kohanemist kasuperesse hindavad täielikuks 20 Viljandimaa
kasuperet, 3 peret arvab, et laps on üldiselt kohanenud.
Oma perekonda peab täiesti kohenenuks kasulapsega 18 perekonda
ja 5 pere arvates on perekond lapsega üldiselt kohanenud.
Lapse adopteerimist on peresiseselt arutatud 10-l juhul. Usaldus
lapse vastu on tekkinud 21-l perekonnal, 1 perel ei ole tekkinud
ja 1 pere on usalduse lapse vastu kaotanud. Lapse usaldus kasupere
suhtes on tekkinud 22 pere lapse, 1 pere ei tea seda. Suhteid
kaaslastega hinnatakse väga headeks 7-l juhul, headeks 9-l
juhul ning rahuldavateks 6-l juhul.
Kasuperede abivajadused ja probleemid
Viljandimaa hooldusperedest on oma abivajadust kirjeldanud
18 perekonda. Enim pöördutakse abi saamiseks sotsiaaltöötaja
poole 17-l juhul, paralleelselt on välja toodud ka pöördumine
psühholoogi, haridusnõuniku ning sõprade/tuttavate
poole. Ühes ankeedis on välja toodud ka negatiivne
hinnang - "ei ole kellegi poole pöörduda"(40)
.Kontakti oma valla sotsiaaltöötajaga peetakse väga
heaks 8-l juhul; heaks 6-l juhul; rahuldavaks 4-l juhul ja puudulikuks
tervelt 5-l juhul. Kontakti lapse päritoluvalla sotsiaaltöötajaga
peetakse väga heaks 4-l juhul; heaks 3-l juhul; rahuldavaks
5-l juhul ning puudulikuks 10-l juhul.
Abivajadustest, millega pöördutakse sotsiaaltöötaja
poole on esikohal taas materiaalse abi vajadus 11-l juhul, edasi
psühholoogilist abi on vajanud 7 perekonda. Vajatud on ka
abi töökoha otsingutel ning probleemide lahendamisel
koolis. Abi saamise kohalt on materiaalset abi võimaldatud,
samuti erinevaid laagrituusikuid. Võimaldatud on ka koolitustel
ja pereprojektides osalemist, samuti nõustamist , riideabi
jms. Kahes ankeedis ( 51,54) ilmnes ka negatiivne noot kohaliku
omvalitsuse suhtes, millest ühes ei tuntud hoolduspere suhtes
mingit huvi, vaid perekond sai toetust sõpradelt/tuttavatelt
ning teise perekonna sotsiaaltöötaja tegematajätmine
viis perekonna selleni, et nad otsisid abi teisest omavalitsusest.
Üldiselt peetakse pakutud abi omavalitsuste poolt väga
heaks 5-l juhul; heaks 4-l juhul; rahuldavaks 6-l juhul ning
puudulikuks 7-l juhul. Hooldusperedele makstavat toetust ei pea
piisavaks 18 perekonda ning 5 peab seda piisavaks. Üldiselt
levib arvamus, et hooldusperesid peaks siiski toetama riik 15-l
juhul; omavalitsus 5-l juhul; sotsiaaltöötajad 3- juhul;
heategevusorganisatsioonid 1-l juhul; nõustajad 1-l juhul.
Riigi poolne motiveerimne peaks Viljandimaa hooldusperede arvates
sisaldama eelkõige korralikku ülalpidamisraha garanteerimist;
koolituse olemasolu ja saamist; ekskursioonidel, ringides ja
laagrites osalemise soodustamine või tasuta võimaldamine;
üldine tunnustamine. Oluline on ka riikliku tööhõivepoliitika
korraldamine, et hooldusperedel oleks võimalik olla tööga
hõivatud ning seeläbi võimaldada kasulastele
normaalseid kasvutingimusi ja arenguks vajalikke toiminguid.
Raskeimaks seoses kasulapse tulekuga perre peetakse Viljandimaa
hooldusperede hulgas erinevaid aspekte, eelkõige raskused
materiaalselt toime tulla, kuid välja olid toodud ka laste
omavahelised kokkupõrked (nüüd head sõbrad);
hirm pärilike haiguste ees; lapse ettearvamatu käitumine;
käitumisprobleemidest tulenevad kooliprobleemid; arenguhälbed;
kohanemine lapsega; võõrutamine ensehävituslikust
käitumisest.
Kasuperede koolitus
Viljandimaal on kasuperedele mõeldud koolituses osalenud
8 perekonda 23-st, nendest 6 peret on osalenud projektis "Aidake
meil kasvada peres". Saadud koolitusega jäi rahule
7 perekonda, 1 pere tõi vastusena rahulejäämise
kohta välja "nii ja naa". Enim hinnati teadmisi
psühholoogia valdkondadest; näpunäiteid toimetulekuks;
probleemilahendused. Koolitus andis enesekindlust ja uusi teadmisi,
mis aitavad igapäevaelus toime tulla. Tänu sellele
on tekkinud parem arusaam lastest ning on hakatud paremini mõistma
ja lahti mõtestama laste käitumist. On tekkinud arusaam,
et last tuleb võtta sellisena, nagu ta on , mitte võtta
lapse käitumist isiklikult.
Viljandimaal peetakse oluliseks saada koolitustelt teadmisi psühholoogia
valdkondadest: lastepsühholoogia; probleemilahendusprotsessid
(sh hälvetega lastega); suhtlemistreening. Lisaks peaks
tsükkel sisaldama loenguid pedagoogika valdkondadest sh
kasvatuslikke nõuandeid ja tegelusi ning koolielu käsitlevaid
probleeme. Oluline on ka juriidiline valdkond - seadusandluse
käsitlemine ja selgitamine. Vajalikuks peetakse ka tervist
ja sellega seonduval peatumist - sotsiaaltervishoid. Ka Viljandimaa
hoolduspered nagu kõik teisedki maakonnad peavad väga
oluliseks omavahelist kogemuste- ja infovahetamist.
|