|
7. KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD
Lapse hooldamine perekonnas on sotsiaalteenus, mida osutatakse
lapsele, kes on vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud.
Niisiis vajavad perehooldust lapsed, kelle vanemad on surnud,
teadmata kadunuks või teovõimetuks tunnistatud,
kelle ema või isa on kinnipidasmisasutuses ning poisid-tüdrukud,
kes on oma vanematelt kohtu kaudu ära võetud. Hooldusperelepingu
võib sõlmida ilma kohtuotsuseta juhul, kui lapse
bioloogiline vanem annab oma nõusoleku. Lapsi ja nende
vanemaid ei tohi vastu nende tahtmist eraldada. Loomulikult ei
kehti eelnev nõue juhul, kui vanemate juurde jäämine
ohustab lapse elu või tervist.
Inimene, kes soovib hakata hooldusvanemaks, peab esitama avalduse
kohalikule omavalitsusele. Viimase ülesandeks on perehoolduse
ettevalmistamine, mille hulka kuulub ka hooldusvanemate koolituse
korraldamine. Samuti peab kohalik omavalitsus võimaldama
hooldusvanematele nõustamist. Kahjuks näitavad kogemused,
et nii perehoolduse ettevalmistamine kui hilisem toetamine on
üsna puudulik. Sageli piirdub sotisaaltöötajate
ja hooldusvanemate kontakt lepingu sõlmimisega. Ometi
on hooldusperede ettevalmistamine väga oluline, sest kasulapse
kasvatamiseks on vaja eriteadmisi. Seega peaks koolitus olema
kättesaadav kõigile inimestele, kes soovivad hakata
hooldusvanemaks. Siiski ei saa koolitus ette valmistada kõigiks
võimalikeks raskusteks. Kuna hooldusvanemad ei oska probleeme
ette näha, ei pea mõned inimesed ettevalmistust vajalikukski.
Kui kasulaps perre tuleb, kerkivad esile erinevad raskused, millega
hooldusvanemad ei oska toime tulla. Nii võivad hooldusvanemad
jõuda punkti, kus neil tekib mõte kasulapsest loobuda.
Sellises olukorras vajavad hooldusvanemad võimalust nõu
ja tuge saada.
Uurimistulemustest (vt. Lisa 3) selgus, et lapse perekonnas hooldamise
edendamisel peavad hooldusvanemad oluliseks psühholoogilise
nõustamise võimalust, hooldusvanemate kokkusaamiste
korraldamist, perekonnas hooldamise põhjalikumat ettevalmistust,
ametnike ja hooldusvanemate koostöö parandamist.
Uurimistöö tulemused kinnitasid teoreetilist seisukohta,
et hooldusvanemaid on vaja toetada. Inervjuudest selgus, et hooldusvanemad
peavad oluliseks nii psühholoogi nõustamist kui toe
saamist teistelt hooldusvanematelt. Viimasest lähtudes tõstsid
vastajad esile vajaduse korraldada hooldusvanemate kokkusaamisi.
Ka teistes Euroopa maades peavad hoolduspered üksteiselt
saadud toetust väga oluliseks. Kooskäimistel oleks
hooldusvanematel võimalus oma kogemusi jagada, muredest
rääkida, üksteist toetada. Tekib ju kasulapse
kasvatamisel mitmeid raskusi. Uurimusest selgus, et hooldusperedes
tekivad probleemid sageli pisisasjadest. Kasulapsed tulevad hoopis
teisest keskkonnast ning neil tuleb harjuda hooldusperes väljakujunenud
tavadega. Mitmes hooldusperes tekitas raskusi ka kasulapse oskamatus
teistega arvestada.
Hooldusvanemad kinnitasid teoreetilises osas selgunud tõsiasja,
et kasulapse kasvatamisel esile tõusnud raskusi ei suudeta
ette näha. Seepärast peeti oluliseks, et hooldusperesid
ettevalmistades räägitaks ka võimalikest probleemidest.
Hooldusperekoolitusel tuleks käsitleda ka meditsiini, psühholoogiat,
juriidilist asjajamist, majanduslikku toimetulekut. Samuti tuleks
juba hooldusvanemaid ettevalmistades neid informeerida abi saamise
võimalustest.
Praeguste abi saamise võimaluste kohta öeldi, et
esmalt pöördutakse sotsiaaltöötaja poole,
kes vajadusel edasi suunab. Seoses sotsiaaltöötajaga
kerkis aga esile probleem, et inimesed ei tea, millega too tegeleb
ning mis küsimustega tema poole pöörduda võib.
Intervjuudest selgus, et sotsiaaltöötajad peaksid hooldusvanematega
tihedamat koostööd tegema. Samuti tuleks tõhustada
ametnike omavahelist koostööd.
Eestis ei ole perekonnas hooldamise teenus veel lõplikult
välja kujunenud, vajalikud on paljud muutused. Hooldusvanemad,
keda uurimistöö raames intervjueerisin, tegid perekonnas
hooldamise edendamiseks mitmeid ettepanekuid:
- hooldusvanematele tuleks võimaldada tasuta psühholoogilist
nõustamist;
- hooldusvanemate jaoks tuleks koostada abisaamise võimalusi
käsitlev voldik;
- tuleks korraldada hooldusvanemate kokkusaamisi;
- hooldusperelepingut tuleks lubada sõlmida ka hooldust
vajava lapse suhtes ülalpidamiskohustust omavate inimestega;
- ametnikud ja spetisialistid peaksid rakendama kliendikeskset
lähenemist;
- ametnikud ja spetsialistid peaksid tõhustama omavahelist
koostööd;
- sotsiaaltöötajad peaksid hooldusvanematega tihedamat
koostööd tegema;
- hooldusvanematele tuleks kasulapse kohta rohkem vajalikku
informatsiooni jagada;
- hooldusperede valimine ja ettevalmistus peaks olema põhjalikum;
- hooldusvanematele tuleks korraldada vastavat koolitust;
- inimesi tuleks teavitada sotsiaaltöötaja kohustustest,
tööülesannetest;
- oleks vaja sotsiaaltöötajaid, kes tegeleksid ainult
perehoolduse korraldamisega;
- tuleks tõhustada tööd bioloogilise perega,
et vältida lapse eraldamist vanematest või võimaldada
lapse tagasiminekut koju;
- bioloogiliste vanemate, hoolduspere ja kasulapse suhted tuleks
täpselt määratleda;
- avalikkust tuleks perekonnas hooldamisest rohkem teavitada.
Ettepanekud lapse perekonnas hooldamise edendamiseks esitan
sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna peaspetsialistile Signe
Riisalole.
KASUTATUD KIRJANDUS
Avaldatud allikad:
Archer, C. (1996). Attachment disordered children. Teoses:
Phillips, R., McWilliam, E. After Adoption: working with adoptive
families (lk. 56-65). Nottingham: Russell Press Ltd.
Clark, H. H. (1977). Domestic Relations. Cases and Problems.
Somerville.
Colton, M., Hellinckx, W. (1993). Child care in the EC. Aldershot:
Arena.
Colton, M., Hellinckx, W. (1994). Residental and Foster Care
in the European Community: Current Trends in Policy and Practice.
The British Journal of Social Work, Volume 24, Number 5, October
1994, 559 - 576. Oxford: Oxford University Press.
Colton, M., Williams, M. (1997). The Nature of Foster Care: International
Trends. Adoption & Fostering, Volume 21, Number 1, Spring
1997, 44 - 49. London: Collage Hill Press.
Douglas, C. (1996). A model of assessment and matching. Teoses:
Phillips, R., McWilliam, E. After Adoption: working with adoptive
families (lk. 5-18). Nottingham: Russell Press Ltd.
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (1992). Riigi Teataja 28,
370, 787 - 796.
Foster Families (1987). Council of Europe. Strasbourg.
Itzkowitz, A. (1989). Children in Placement: A Place for Family
Therapy. Teoses: Combrinck - Graham, L. (ed.): Children in Family
Context (391-412). London.
Jakobson, U. (1997). Tugi-ja kasupered. Teoses: Laps ja vägivald.
Konverentsi materjale (lk. 4-7). Tallinn: Spin Press.
Jakobson, U. (1999). Aeg on vormistada kasuvanema töö
töösuhteks. Sotsiaaltöö, 5, 6-8.
Jarkko, M., Mikkola, M. (1994). Lastensuojelu. Helsinki.
Kaplan, S. (1999). Kasulaps, kasuvanem, kasupere. Sotsiaaltöö,
5, 4-5.
Kurorski, L. (1984). General Principles of Law of the Polish
People's Republic. Warsaw.
Laste riiklikuks hoolekandeks määratud rahaliste vahendite
kasutamine (2000). Riigi Teataja Lisa 13, 147, 552-560.
Laste riiklikuks hoolekandeks määratud rahaliste vahendite
kasutamine (2001). Riigi Teataja Lisa, 10, 134, 331-339.
Morrissette, P. (1994). Foster Parenting: Developmental Model.
Child and Adolescent Social Work Journal, Volume 11, Number 3,
June 1994, 235 - 346. New York: Human Sciences Press, Inc.
Nixon, S. (1997). The Limits of Support in Foster Care. The British
Journal of Social Work, Volume 27, Number 6, December 1997, 913
- 929. Oxford: Oxford University Press.
Paddock, D. (2000a). Proactive parenting in adoptive families:why
is my child so angry, depressed, anxious? http://www.adopting.org/DeePaddock/html/traumatized_children.html
(17.11.2000)
Paddock, D. (2000b). Grief and loss issues for adopted children:
caring adults can make a world of difference. http://www.adopting.org/DeePaddock/html/grief_and_loss.html#top
(17.11.2000)
Paddock, D. (2000c). Going and growing through grief and loss.
http://www.adopting.org/DeePaddock/html/grief_and_loss.html#top
(17.11.2000)
Paddock, D. (2000d). Proactive parenting : how to recognize
issues and when to seek help. http://www.adopting.org/DeePaddock/html/when
to seek help.html (20.11.2000)
Pelzer, D. (1997). The Lost Boy. Deerfield Beach: Health Communications,
Inc.
Perekonnaseadus (1994). Riigi Teataja 1, 71, 1326, 2111 - 2139.
Perekonnas hooldamise juhend (1995). Riigi Teataja Lisa 55, 1878-1882.
Riisalo, S. (2000). Lapse hooldamisest perekonnas. http://www.sm.ee/ajakiri4_00riisalo.html.
(06.12.2000)
Rääk, R., Allev, R. (1999). Lastekaitsetöö
käsiraamat. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.
Sotsiaalhoolekande seadus (1995). Riigi Teataja 21, 323, 723
- 736.
Thoburn, J. (1994). Child placement: principles and practice.
Aldershot: Arena.
Tolfree, D. (1995). Roofs and Roots: The care of separated children
in the developing world. Aldershot: Arena.
Tonts, K. (1999). Kasupere taasiseseisvunud Eesti hoolekandes.
http://raulpage.org/koolitus/kasupere/tonts.html
(15.02.2001)
Whytte, N. (1996). Councelling adopted adolescents. Teoses: Phillips,
R., McWilliam, E. After Adoption: working with adoptive families
(lk. 73-80). Nottingham: Russell Press Ltd.
Wiman, R. (1995). Alternatives to Institutional Child Care. Helsinki.
Avaldamata allikad:
Kaldre, K. (1996). Võimalikud alternatiivid lastekodule
tänases Eestis. Lõputöö. TPÜ. Käsikiri.
Tallinn.
Lehtla, A. (2000). Hooldusperede hetkeolukorrast Läänemaa
näitel. Seminaritöö II. TPÜ. Käsikiri.
Tallinn.
Siplane, A. (1999). Kasuperede arengust Eestis. Uurimus kasuperede
hetkeseisust ja arenguvõimalustest. Bakalaureusetöö.
TPÜ. Käsikiri. Tallinn.
LISA 1
TEEMAINTERVJUU HOOLDUSVANEMAGA
TAUSTINFORMATSIOON
Kas Teil on ka varem kasulapsi olnud?
Kas Teil on omal lapsi?
Kust kasulaps teie perre tuli (lastekodust, bioloogilisest perest,
hooldusperest)?
Kas Teile on teada, millistel põhjustel kasulaps bioloogilisest
perest lahutati?
KOHANEMINE
Kuidas kasulaps kohanes?
Kuidas Te ise uue olukorraga kohanesite?
Millist abi oleksite kohanemisperioodil vajanud?
PROBLEEMID
Milliseid probleeme on kasulapse hooldusel olemise ajal ilmnenud?
Kuivõrd suutsite esinenud probleeme ette näha?
PEREKONNAS HOOLDAMISE ETTEVALMISTUS
Milline peaks Teie arvates olema perehoolduse ettevalmistus?
ABI SAAMISE VÕIMALUSED, SUHTED AMETNIKEGA
Kust hooldusvanemad praegu vajadusel abi saavad?
Kuidas olete rahul sotsiaaltöötajate ja teiste ametnike
tööga?
Kuidas olete rahul ametnike poolse kasulapse taustinformatsiooni
jagamisega?
OOTUSED JA ETTEPANEKUD
Kuidas tuleks Teie arvates muuta perehoolduse korraldamist?
Kuidas tuleks Teie arvates hooldusperesid toetada?
Jätkub - Lisa 2 - HOOLDUSVANEMATE
INTERVJUUD
|