4. Uurimismetoodika

4.1. Uurimuse läbiviimine

Käesolev uurimus viidi läbi kvalitatiivse intervjuu meetodil. Meetodi valiku tingis eelkõige vajadus koguda esmast informatsiooni antud teema kohta.

Uurimisprotsess koosnes andmete kogumisest, mis sisaldas endas intervjuude läbiviimist, andmete sisestust, mis seisnes andmete viimises elektroonilisele kujule ja andmete töötlemisest, analüüsist ning tõlgendamisest.

Uurimisküsimused on grupeeritud 3 blokki: kodutute täiendavad vajadused nii spetsialistide kui ka klientide endi arvates - elamistingimuste kirjeldus, võimalused toimetulekuraskuste parandamiseks, info kättesaadavus, regulaarese toitumise võimalus, võimalused kodutuse ennetamiseks, põhilised muudatused sotsiaalteenuste osutamises, jne. Milliseid sotsiaalteenuseid ja kelle poolt pakutakse kodututele Pärnu linnas - loetelu erinevatest pakutavatest sotsiaalteenustest ja sotsiaalteenuseid osutavatest asutustest. Kuidas toimub koostöö sotsiaalteenuste pakkujate ning teiste institutsioonide vahel - koostöö kodutute hoolekandega kokkupuutuvate institutsioonidega, muutused koostöövõrgustikus.

Intervjuud viidi läbi ajavahemikus 25 aprill - 12 mai 2003 töö autori poolt 13 inimesega. Intervjuud kodututega viidi läbi MTÜ Aktiviseerimiskeskus "Tulevik" täiskasvanute varjupaigas ning spetsialitidega nende töökohas.

Intervjuud alustati intervjueerija enesetutvustusega ning selgitati lühidalt uurimuse teemat ja eesmärke. Samas teatati intervjueeritavatele, et saadud andmed jäävad anonüümseks ja neid kasutatakse ainult käesolevas uurimuses.
Kõik intervjuud lindistati, küsides eelnevalt selleks inimeste nõusolekut. Kasutati poolstruktureeritud küsimusi, mis andis nii intervjueerijale kui ka intervjueeritavatele võimaluse üldisemaks diskussiooniks.

Intervjuude transkripteerimisel tehti ka märkmeid selle kohta, kuidas inimesed küsimustele vastasid (pausid, kõne, liigutused jne).

Pärast uuringu läbiviimist ja andmesisestust analüüsiti saadud materjali cross-case meetodil, kus analüüsiti tehtud intervjuudest pärit konkreetse teemaga lõike. Analüüsi lihtsustamiseks kogutud materjal kodeeriti.

4.2. Uurimuse valim

Kuna uurimus leidis aset Pärnus, siis on toodud alljärgnevalt ära selle piirkonna lühikirjeldus.

Pärnu asub Edela-Eestis Pärnu lahe ääres. Linna elanike arv seisuga 2002 on 45 000. Pärnu kaugus suurematest linnadest on : Tallinn 129 km, Tartu 183 km, Riia 189 km. (http://www.parnu.ee/informatsioon/index.html?parem=infomaterjalid.html ).

Uuringu läbiviimisel olid valimiks kliendid, kellel puudub kindel, regulaarne elukoht ning kes elavad uues, Pärnu linna poolt ehitatud, kodututele mõeldud varjupaigas, mida haldab MTÜ Aktiviseerimiskeskus "Tulevik" ning spetsialistid, kes puutuvad kodutute hoolekandega tihedalt kokku. Ühtlasi oli klientide intervjueerimisel oluline, et nad on eelnevalt elanud ka vanas varjupaigas, mis asus aadressil Riia mnt. 1b. Seda sellepärast, et intervjuu üheks eesmärgiks oli teada saada rahulolu või täiendavaid vajadusi seoses elamistingimustega.

Intervjuudes osales kokku 13 inimest - 9 klienti ja 4 spetsialisti. Klientidest 2 olid naised ja 7 olid mehed. Spetsialistid olid kõik mehed.

5. Uurimistulemused kodututele pakutavatest sotsiaalteenustest Pärnu linnas

5.1. Kodutute elamistingimustega rahulolu varjupaigas

Uue ehitatud varjupaiga põhiliseks puuduseks peetakse, et pole võimalust valmistada sooja toitu.

Aga teine see uus variant on parem, saab pesta, ruumi on palju. Ainult söögitegemise võimalust ei ole. See on nagu miinus....kõva miinus.

Vanas oli sellest parem, et oli köök, sai süüa teha.

Aga samal ajal ei ole toidu tegemise, valmistamise võimalus. Et siin läheb kuskil asi miinuse peale.

Süüa võiks teha siin küll. Jah. Sellepärast, et kõik ei saa sooja süüa.

Söögitegemise võimalus oleks pidanud ka olema.

Aga söögitegemise võimalus, vot see on üks tugev miinus. No meie käime jõe ääres süüa tegemas, teeme lõkke ja...

Toodi välja veel mitmeid teisi puudusi.

Aga vot, mis mulle ei meeldi...mitte mulle, aga kõigile, et kui keegi kaob, siis pannakse tema koha peale teine inimene, kellel on sügelised ja kõik asjad. Vot Riia mnt-l oli see täitsa normaalne, eraldi toad olid...

Siin läheb kuskil asi miinuse peale, selles suhtes, et näiteks vanas varjupaigas täi oht oli palju suurem, aga sellest sai palju kiiremini lahti. Aga siin sellest lahti ei saa. Miks? No sellepärast, et täid roomavad mööda riietehoidu. Täide tapmine käib kempsus. Vat sellised asjad.

Naiste pesuruumis on üks kauss...järjekord on ühe kausi järele, aga kõik tahavad pesu pesta.

Vanas oli niimoodi, et inimene sai riideid pesta ja kuivatada sel ajal kui ta tahtis. Ma sain kuivatada nii, et ma pesin öösel puhtaks ja vastu hommikut.....patarei peale panin kuivama, eks ole, mul olid kuivad. Ma sain selga panna. Siin seda võimalust ei ole. Ma panen siia kuivatisse , kus on.....no nii nimetatud kuivati, kus on vesi kogu aeg põrandal maas. Ja kolm päeva kuivavad ja lõpuks ma saan, noh selle sama pluusi ma saan selga kolmandal päeval.

Vanasti sai pesu kuivatada kuskil, panid õhtul radiaatori peale ja hommikuks kuivas seal ära. Siin ei ole mingisugust võimalust selles suhtes.

Tähendab minu jaoks tundub, et üks miinus on see, ma tean millest see tingitud oli , kui see kehtestati, see pühapäevane sees olemise keeld. Üks päev peaks olema vähemalt selline päev, et inimene saab sees olla, pesta oma pesu, toimetada oma asju ja ära kuivatada jne, jne, aga praegu pole mingisugust võimalust.

Mingit garantiid ei ole, kui ma pesen oma asjad ära ja panen kuivama, kas nad järgmisel päeval leian või ei leia.

Ma ütleksin niimoodi...mina olen 10 aastat Siberis olnud, siis ma olen 8 aastat allveelaevas olnud, siis ma olen 1,5 aastat Vietnami sõjas olnud, siis ma olen 1,5 aastat Vene vangis olnud.... aga ma ei ole mitte kunagi sellistes tingimustes olnud nagu praegu siin. Põhimõtteliselt mis on, tähendab Vene vangis kui ma olin, mul oli alati vaba päev, ma olin 1,5 aastat seal kõigest, mul oli alati vaba päev, kus ma sain teha, mis mina tahtsin. Aga nüüd, siin olles varjupaigas mina ei tohi enam pesu pesta, ma ei saa enam kuivatada pesu, ma ei saa mitte midagi enam teha. Vanas varjupaigas ma sain kõike teha.

Kambaga toas...Vanas kohas oli selles mõttes parem, et vähem inimesi oli toas? Jaa, jaa.....üks õiendab, teine õiendab....selles suhtes on praegu...psüühiliselt mõjub.

Riiklikud pühad. Pekstakse välja....see tähendab mingit lugupidamist ei ole.

Positiivseks oli kõigi poolt hinnatud häid pesemivõimalusi, üldist puhtust ning sauna kasutamise võimalust.
See uus variant on parem, saab pesta, ruumi on palju...

No siin on parem...siin on duširuum ja kõik ja mugav, sotsiaaltingimused on normaalsed, ruumid on normaalsed ja kõik...
Kui ma hakkasin võrdlema seda asja natukene, siis põhimõtteliselt on niimoodi, et nende uue varjupaiga elamisingimused on palju paremad, selles mõttes, et pesemistingimused paremad, kempsutingimused paremad.....

Ei noh...siin on parem, dušikas ja väljakäikude suhtes, ei ole sihukesi järjekordi nagu vanas oli.

Ei vahe on kindlasti, siin on puhtam ja... Jah....no saun on ka ja pesta saab ka...

Elamistingimused on siin paremad. Siin on saun, aga vanas ei olnud sihukest asja. Duširuum oli üks ainult ja pidi järjekorras olema.

No kõige põhilisem muutus oli see, et ma sain igal kellaajal pesema minna. Aga kõige parem asi, mis üldse siin majas on, on saun. Ja vägev saun...

5.2. Kodutute toimetulematuse põhjused

Toimetulekuraskuste suurimaks probleemiks on töökoha puudumine.

Pole elamispinda. Aa kes see mulle annab...ostma peab, aga kust sa selle raha võtad...kindlat tööd ei ole.

Korteri puudus ja tööd....ei saa kuskilt. Juhutööd on mõnikord.

No millest, tööle ei saa. Öeldakse liiga vana, eks ole. Oleks ma tööle saand, ma ei oleks siin olnd ju.

Teisel kohal on ebapiisavad sissetulekud, mis ei anna võimalust üürida omale elamispind, et iseseisvalt toime tulla.

Mul on vähe raha... selles suhtes ma olen mitme vanema daamiga rääkinud. Taheti 500 üüri saada, aga tingimusel, et ma pean teda aitama hommikust õhtuni. Ma tahaks ikka natuke liikuda. Ülejäänud, mis on, on üle tuhande kõik ja pluss maksud ja elekter.

Mõnel juhul seisneb toimetulekuraskus lihtsalt dokumentide puudumises.

Elukaaslane peksis mind omal ajal. Dokumendid põlesid ära...

Täna ma sain kõik passi ja ID kaardi ja... arvan, et kui dokumendid on käes,siis saan hakkama.

Uurimusest selgus, et hoolimatus ja vastutustunde puudumine teise inimese poolt, võivad viia inimese allakäigu radadele ja takistada edasist toimetulekut.

Tütar müüs ema maja maha, kui saan 62, siis hakkan vanaduspensioni saama, aga ma saan 61.

Ühel juhul seostati toimetulekuraskusi ka enda elus tehtud vigadega.

Minu toimetulekuraskused on minu enda vead. Mina arvan niimoodi. Aga kuidas ma siin toime tulen......mina tulen siin väga hästi toime. Ma olen liiga leebelt suhtunud seadusandlusesse, ma olen lihtsalt arvanud, kõik peab tulema mulle, mis on mulle ette nähtud, aga ma ei ole seda nõudnud kunagi taga. Ja ma ei ole siit ka eriti nõudnud midagi. Ma püüan ise alati toime tulla.

Olulist rolli mängivad inimese iseseisva toimetuleku juures ka terviseprobleemid.

Mind ei võeta enam tööle, sant olen. Paremat kätt ei ole - haamrit käes ei hoia, ma olen ehitaja. Paremat jalga ka ei ole - kukkusin katuselt alla. Ühesõnaga terviseprobleemid. Ja päris kõvad.

Spetsialistide arvates on üheks toimetulekut takistavaks teguriks alkohol.

Kõige enam takistab toimetulekut alkoholisõltuvus....töötus...selline ring. Sõltuvus alkoholist, selle tulemusena...tähendab alkoholi tõttu on jäädud töötuks, töö kaotamise kaudu on jäädud kodutuks ja kõik see on süvendanud alkoholi tarbimist. Alkoholisõltuvus on kõige suurem probleem, millest kõik teised algavad.

Alkohol on muidugi ise küsimus, need, kes on alkoholi tarbimiseha hätta jäänud...nii ühes kui teises töökohas tavaliselt, ega praegu ettevõtja ei salli seda ja see on kahtlemata üks põhjus miks osa inimesi on...nad lihtsalt ei leia tööd. Ükskõik kelle juurde nad lähevad. Neile öeldakse ära ja just viinavea pärast.

Spetsialistid arvasid, et kodutuks jäänud inimestel ei ole piisavalt tahet, et oma elujärge parandada ja iseseisvalt toime tulla.

Probleemid...peamised on tegelikult need, mis tulenevad nendest kodututest endist ja alguse on see saanud ilmselt juba varem. Ja probleem on see, et nad on enamus käega löönud ja ei püüagi kuhugi edasi jõuda. Lepivad sellega, mida nad iga päev saavad, kust nad saavad ja midagi enamat ei ootagi. Elavad nii päevast päeva.

Kui seda kontingenti vaadata, kes seal käib, siis nende hulgas on ka päris korralikke inimesi, päris kõrgema haridusega inimesi ja kes on lihtsalt elu hammasrataste vahele jäänud. Aga suurem osa siiski nendest....neid, kes ei ole suutelised nagu ise mingit asja algatama või teha, nad on harjunud olema kellegi teenistuses või siis üldse mitte tööd tegema. Ja põhiprobleem ongi see, kas siis hariduse puudus või erialase väljaõppe puudus või lihtsalt inimene rohkemat ei tahagi...oleks leivapaluke ja koht, kus öö ära veeta.

Põhilised on nende enda soov ja tahe oma elus muutusi läbi viia. Eelkõige sõltub kõik nendest enestest. Minu meelest on linna poolt piisavalt võimalusi loodud...neid nendest teavitatud, ja kui nad annaksid omapoolse osa, siis....
Kui see, need hoiakud muutuksid või oleksid teised, nad otsiksid tööd või lahendusi oma probleemidele või eluaset või tuttavaid, kelle abiga hakkama saada, siis nad - enamus neist - ju saaks tegelikult hakkama. Aga kuna nad ei soovi - ei taha ja on sellega rahul, mis neil on , siis ka sellises olukorras nad on.

5.3. Võimalused toimetulekuraskuste parandamiseks

Üks võimalus oma toimetulekut parandada on leida kindel töö.

Pidev töö. Ühesõnaga regulaarne töö. Et sul ei oleks nagu öeldakse...lolluste jaoks aega. Aga muidu kui sul täna on haltuura, aga homme ei ole - sa juba teed lollusi. Aa kui sul on pidev töö, sul ei ole lihtsalt lollusteks aega...

Et kui oleks töö, siis ma ei jooks ka nii palju. Sul pole aega juua. Sest siis on sul mõtlemine peas, et sa lähed homme uuesti tööle. Ma siin käisin ju...tööl käisin, ma ei tahtnud alkoholi näha kah. Sest ma tean homme hommikul pean vara minema tööle.
Ma arvan, et kui ma need dokumendid kätte saan ja saan korralikule tööle siis tulen välja siit?

No minu raskuste parandamine on lihtne...ma hakkan mai kuus pensioni saama. Mul sissetulek siis, korralik küllaltki ja teine võimalus on see, et ma müün oma maja maha ja sealt ma saan ka korraliku sissetuleku. Ja ma lihtsalt olen selle ära oodanud. Ja siis arvan, et saan iseseisvalt hakkama juba.

Kui saaks tööle, oleks kõik korras.

Ka riigi poolt odavama korteri andmine parandaks iseseisvat toimetulekut.

Tööd ma otsin niigi, aga et riik annaks odavalt mõne korteri kätte...

Meditsiinilise abi kättesaadavus oleks suureks toeks.

Käisin linnaarsti juures, aga linnal ei ole nii palju raha, et mind remontida. See pidi jube kallis lõbu olema. Aga võimalus on muidu olemas.

Üheks toimetuleku parandamise võimaluses nähti ka sotsiaaltöötaja rolli.

Mina küll ei saa midagi teha. Sotsiaaltöötaja saab teha. Tema saaks mind suunata kuskile... hooldekodusse. Mina ise ei saa enam hakkama. Oleks mul kooperatiivkorter, ma niikuinii vaataks inimese, kes aitaks mind. Ma ise ei ole suuteline...

Kõikide probleemide aluseks võib olla ka alkoholisõltuvus, millest vabanemine looks võimaluse iseseisvalt toime tulla.

Toimetuleku parandamisel võib midagi ette tulla....... Alkohol segab. Kui alkoholiprobleemi ei oleks, siis oleks ikka võimalus ka.

Põhiliseks teguriks isseisva toimetuleku puhul loetakse töökoha olemasolu

Kõige rohkem töökohta vaja, siis saab oma käe peal hakkama.

Töökohta on vaja. See on nagu põhiline probleem.

Keegi ei võta tööle, ma nii vana juba. Aga kui ma pensioni hakkan saama, see oleks lahendus, aga ennem ma suren ära, kui ma selle pensioni saan.

Sissetulek. Ma olen üriranud, püüdnud leida endale kogu aeg mingisugust rakendust.

Normaalse hinnaga korter ja töökoht.

Kõik algab alkoholisõltuvusest vabanemisega.

Kõige põhilisem asi... No võibolla alkoholist vabanemine.

Spetsialistide arvates on kodutute toimetulekut parandavateks teguriteks töö tegemine või ümberõpe.

Tööalane rehabilitatsioon on üks võimalus.... see, et praegult on niimoodi, et need, kes käivad rehabilitatsiooni grupis ja ka varjupaiga elanikud, nad ei pea kattuma, aga samas võiks edasi arendada mingit süsteemi, et inimene, kes on varjupaigas, et tal oleks koht kus tegeleda millegagi. Kas nüüd käia kuskil tööl või osaleda brigaadis, aga paraku on ka selliseid, kes ei osale kuskil, ja teda ei saa ka kuidagi sundida.

No tegelikult pakub ju noh...enamik on ka või osa neist on tegelikult ka töötustaatuses. Ütleme neile pakub ju tööhõiveamet täiendkoolitust või ümberõpet, siis vastavalt vajadusele....

Ma pean ütlema, et Pärnu on üks väheseid omavalitsusi, kes on kodutute hoolekande pealt nii palju teinud...ma pean silmas seda kompleksset lähenemist...seda töötute rehabilitatsioonibrigaadi olemasolu. Neil on võimalused loodud seal osalemiseks, iseseisvaks toimetulekuks.

Spetsialistid pidasid oluliseks selle riskigrupiga töötamisel tugiisiku süsteemi olemasolu, mis seisneks individuaalses lähenemises igale ühele ja tihedamas töös nende inimestega.

Kui oleks võrgustik või tugi nende ümber, aktiivsemalt tegutseb, siis võibolla suudaks mõne neist ka sellest praegusest seisundist välja tuua ja aidata teda kodutusest lahti saada nii öelda. Tähendab kui mõnel oleks tugiisik, kes veenaks teda, et ta on võimeline ja suuteline sellest probleemist jagu saama ja toetaks teda kas või iga päev nõuannetega või lihtsalt kuulates ja juttu ajades. Oleks ka sellest suur abi, aga praegu ei ole lihtsalt sellist inimest, kes suudaks nii palju suhelda kui vaja oleks.

Võiksid olla täiendavad tugiteenused, seal hulgas ka siis nagu individuaalne lähenemine igale ühele ja nii edasi ja tihedam töö nendega. Selleks on lihtsalt inimesi vaja ja eraldi teenust. Aga on ka see, et...võibolla selle sama teenuse raames, võibolla eraldi teenusena, tegeleks keegi nendega, kes otsiks neile tööd ja sissetulekuid ja selle kaudu aitaks neid järje peale.

Põhiteenused on küll olemas, aga just need tugiteenused, mis aitaksid veel siis, mitte neid raskusi leevendada, vaid hakata sealt välja ronima.

Siin on jälle ikka see sama variant, et töö nende endiga , et püüda neid viia sinnamaani, et nad saaksid ise neid muudatusi ellu viia...

Osad spetsialistid arvasid, et omavalitsus saaks kodutute toimetulekut tõsta teatud teenuste laiendamise ja arendamisega.

Üks asi mis võiks olla selline hoone, kus on neli seina...ütleme lihtsalt soe tuba ja korra nädalas käiakse ja kasitakse see ära või midagi sellist, aga et inimene... kui nad tahavad siis nad joovad seal...teevad mis tahavad, et sihukene koht, et vältida tänaval külmumist. See oleks see mis võiks olla, iseasi on see, kas ta peaks olema.

No linna poolt on see sama asi, et on võimalus tegelikult....on vajadus tegelikult seda päevakeskuse poolt laiendada ja mitte ainult ruumiliselt, et sinna rohkem inimesi mahuks, vaid ka selles, et sinna tekitada võibolla eraldi personal, kes siis suunaks seda tegevust sel ajal, midagi sellist, et nagu sihuke keskne päevase tegemise koht, kus nad päeval olla saavad. Öömaja ja muud teenused on meil olemas, aga et sealt nüüd edasi
See oleks küll üks võimalus, mida linn saaks teha ja minu arvates peakski tegema.

Üks variant on tööalane rehabilitatsioon ja ilmselt tuleks seda teenust võibolla laiendada. Võibolla linn peaks ka mõtlema natuke siin...no ütleme sellel aastal ilmselt vahendeid ei ole, aga järgmisel aastal töökojad tõesti korda teha ja see oleks üks võimalus, kus nad elementaarseltki töö juurde tagasi pääseksid. See oleks üks võimalus, aga teine võimalus kindlasti on see samune päevakeskustes töö tegemine.

Ikkagi sellist psühholoogilist abi veel rohkem. Ma ei ole 100% kindel, kas see meie psühholoogiateenistus, et kas nad soovi korral saaksid sealt piisavalt abi, pigem oleks võib-olla psühholoog seal majas või konkreetselt teenuse osutaja juures vajalikum, et nendega seda pidevat tööd teha ja rakendada tugiisikutesüsteemi...seda võiks veel proovida. Kuna nende sõprusringkond on samasugune nagu nad ise, siis sellest ringist väljatulekuks oleks vaja teistsugust keskkonda ehk siis mina näeks siin psühholoogi, kes nad ette valmistaks.

Samas oli ka spetsialistidepoolseid arvamusi, et linn on praegu piisavalt teinud kulutusi kodutute hoolekande arendamiseks ning rohkema tegemine tekitaks juba abitust.

Kui väga palju teha, siis võtame ära inimeselt tema oma vastutuse. Tegelikult on meil tegu ju täiskasvanud inimestega, kes vastutavad ise oma enda elu eest, ja,ja... kui väga palju seda präänikut neile anda, siis nad ei tahagi...järjest abitumaks inimene muutub.

No ütleme, et mina olen seda meelt, nii nagu vanasti öeldi, et ära anna inimesele kala, vaid anna õng. Ma olen ka kindlalt sellel seisukohal. Kui me harjutame sellega, et ta saab suhteliselt tasuta midagi kuskilt, siis inimene harjub sellega ära, et see on ohtlik tee.

5.4. Sotsiaalteenuste pakkumine kodututele

5.4.1. Sotsiaalteenuste vajadus

Kui tööd ei ole, on abistav käsi vajalik.

Siis kui tööl käin, siis pole mul neid abisid vaja. Aga kui tööd ei ole, siis kuluvad need ära.

Vajadus toidu-, meditsiinilise abi ning varjupaiga teenuse järele.

Toiduabi ja meditsiiniline abi on kõige vajalikumad...

Kui neid sotsiaalteenuseid ei oleks olnud, siis oleks veel raskem olnud.

Kui neid ei oleks, siis oleks....Oi jumal, siis ei tea...mina ei käi süüa otsimas prügikastides...taarat jah.

Varjupaigateenus, see oli väga vajalik. See oli hädavajalik. See on kõvasti toetanud ja sellest ma mitte kunagi lahti ei ütle.

Muidugi on vajalik.... ööbida ju kuskil on vaja.

No, igal juhu .on need mind toetanud. See on suur asi.

No varjupaigateenus on, ega ma muud ei kasutagi.

Ühel juhul leiti, et pakutavad sotsiaalteenused olukorda leevendada ei aita.

Kui ma päris ausalt vastan see mingil määral mind toetanud ei ole. Esimesed 2 nädalat kui ma saabusin sinna varjupaika. Siis võib-olla tõesti, aga peale selle ma leidsin, et mul on lihtsam ise toime tulla...

5.4.2. Informatsiooni liikumine pakutavatest teenustest

Põhiliselt on vajalik informatsioon varjupaiga teenusest liikunud inimeselt inimesele.

Läbi tuttavate, kes on ise siin juba enne mind. .

Teiste inimeste käes

See oli täitsa juhuslikult. Ühesõnaga ma sain seda teada kelleltki tuttavalt... Teiselt inimeselt, täitsa juhuslikult.

Varjupaigast, kas lugesin kuskilt või kellegi käest sain teada......seda ma ei mäleta.

Magasin trepikojas ja politsei tõi siia varjupaika. Ja muudest asjadest olen saanud teiste inimeste käest teada.

Võiks olla ka teadetetahvlid, sest osa inimesi ei soovi kohtuda ametnikega, et vajalik info kätte saada.

Mina tahaks küll teatetahvlit, et on olemas sihuke varjupaik, muidu osa inimesi magab ju kes tänavapingil, kes bussijaamas.

Jaa, ja ei ole ma kusagil...ma ei armasta ametnike juures käia. Ma olen vakka... Miks ma pean kusagile linna peale minema. Teadetetahvlid! Ja, vanasti oli...lähed sinna lasteparki ja loed, loed aga siis mul ei olnud vaja. Aga neid võiks olla rohkem.... selliseid asju! Aga neid ei panta üles....nüüd on igal pool need valimised. Aga need ka võiks kohe kuskil tänava peal olla nagu vanasti oli.

Samas on ka arvamusi, et info vajalikest teenustest ja toetustest liigub kiiresti ja seda on piisavalt ning täiendava informatsiooni järele vajadust ei tunta .

Ei vaja seda. Võibolla noored vajavad rohkem seda.

Mina ütleksin, et selle kohta info levib nii kiiresti, et see on kõigile teada, kus vähegi midagi saada on. Aga, ma ei leia, et oleks vaja midagi , et infot tuleb piisavalt igalt poolt.

No, kui ma siin varjupaigas olen siis ma loen siit alt, ja teiste inimeste käest saan ka teada. Infot on siin piisavalt.

Selles suhtes, mis ma siin olen, selles suhtes on mul infot piisavalt. Nii palju ma tulen toime, et mul kuskilt kõrvalt abi vaja ei ole.

5.4.3. Võimalused regulaarseks toitumiseks

Mõnikord on supiköök ainuke koht, kus süüa saab.

Kui tööd ei ole, siis on see ainuke toitumise võimalus.

No praegu on jalad haiged ja peale supi ma midagi ei saa.

Tihti võimalused regulaarseks toitumiseks puuduvad, kuid piisav sissetulek võimaldaks ka korralikult süüa.

Ja kui tööl käin. Siis ma saan endale lubada seda.

Noh, homme lähen haltuurat tegema. Siis saan paremini süüa...

No ei oska öelda praegu....tulevad sihukesed otsad...tööotsad nagu. Siis nagu saab rohkem, aga muidu sihukest päris regulaarset võimalust ei ole.

No ma tavaliselt ikka söön 2 korda päevas, aga vahest ma olen 2-3 päeva söömata...see ei ole minu jaoks probleem. Ma ei kujuta ette, et see minu jaoks midagi hukatuslikku teeks. Aga regulaarne võimalus puudub, see oleneb suuresti minu tööotsadest? Tööotsadest ja ettevõtlikkusest.

Praegu ei ole võimalusi..., seda mida ma saan...kirikust ja varjupaigast vahest. Eriti võimalusi regulaarseks toitumiseks ei ole. Ei suurt ma ei söö...ma joon teed...magusat. Või saia ja kuivikuid närin. Oleks mingi sissetulek....

Mõningatel juhtudel jääb inimestel supp ka saamata, sest päeval käiakse endale elatist teenimas ning supikööki lihtsalt ei jõuta ja seepärast pakutakse ühe võimalusena supiköök kauem lahti hoida.

Võiks kauem seal lahti olla.

No mulle ei sobinud see kellaaeg, sellepärast ma ei saa seal käia. See oleks võinud kauem lahti olla.... peale kahte ka...

See supiköök on jama. Teinekord läksid natukene hiljem, kas sa nüüd saad või ei saa. Oleks võinud kauem lahti olla.

Ühe arvamusena toodi välja ka see, et sügisel ja talvel võiks lisaks supile veel midagi olla, sest ilmad hakkavad külmaks minema.

Ainult talvel või sügisel, kui niiskus on, jalad on märjad , siis tuline peab olema supp, vot. See on ainuke, mis võiks olla... Ja, aa kõik on normaalne.

Võiks kuum tee ka juures olla...eriti talvel.

Samas on ka inimesi, kes toitumise pärast ei muretse ja omavad piisavalt võimalusi, et normaalselt toituda.

Täitsa normaalsed võimalused on. Saan omaga hakkama. Söön 3 korda päevas. Ei saa kurta, et näljas olen. Mina ei ole üldse näljas.

5.5. Sotsiaaltöö kodututega

5.5.1. Kodutuse ennetamise võimalused

Spetsialistide arvates on üheks kodutuse ennetavaks võimaluseks luua odavaid munitsipaalkortereid, mida inimesed oleksid suutelised üürima.

Võimalikult madala hinnaga ja väheste mugavustega munitsipaalkorterid. Inimesel oleks oma tuba koos vajalike pesemisvõimaluste ja väikese kööginurgaga. See oleks üks võimalus.

Teiseks võimaluseks spetsialistide arvates on varem sekkuda, et aidata säilitada inimese sotsiaalset seisundit.

Võimalused on nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil ja mõlemad võimalused peaksid nagu aitama inimest eelkõige säilitada tema senine sotsiaalne seisund. Me eeldame seda, et sotsiaalne seisund on normaalne, see tähendab, et tal on pere, tal on elukaaslane, tal on töö. Et neid kõiki säilitada. Need võimalused peaksid just seda toetama.

Laiemalt rääkida, siis muidugi piisavate töökohtade olemasolu, sotsiaaltöötajate varasem sekkumine, aga see saab toimuda siis, kui me teame, et selline inimene kuskil piirkonnas on, kellel üürivõlad, elektrivõlad või muud võlad hakkavad üle pea kasvama ja oma elamispinnast hakkab nagu ilma jääma.

Seesama tugiisiku pool võiks olla varasemas perioodis juba kättesaadavam, siis kui ta sellele allamineku trepile on sattumas või sattunud, et tal oleks nagu tugi kõrval, kes aitaks tema igapäeva elu muredest ja probleemidest üle saada...see on hea nõustamis pool.

Kindlasti oleks suureks abiks ka sotsiaaltöötajate arvu suurendamine.

Linn peaks piirkonna sotsiaaltöötajate arvu suurendama, kes suudaksid oma igapäeva töö, siis oma toimetuleku ja nende kõrvalt abistada ka inimesi noh selliste igapäevaelu probleemide lahendamisega, et nad oleksid nagu nõustajad.

5.5.2. Uued võimalused kodututele seoses varjupaiga avamisega Pärnus

Kui siiani on Pärnu linn varjupaiga teenust ise pakkunud, siis kõige suuremaks muudatuseks, seoses uue varjupaiga avamisega peeti spetsialistide poolt üleminekut teenuse pakkumiselt teenuse ostmisele.

Aa, see on muidugi kõige suurem muudatus, et enam ei osuta teenust mitte linnaasutus, vaid, ütleme nii, et teenuse operaator on leitud konkursi teel.

No ütleme niimoodi, et see võibolla ongi kõige suurem muudatus üldse, et linn teenuse ostmise peale üle läks.

Teenuse ostmisele üleminekus toodi välja mitmeid positiivseid külgi.

Ma arvan, et iseenesest on see positiivne, selles suhtes, et linnavalitsuse poole pealt on see, et tal on nüüd valida mitme teenuse osutaja vahel ja see sunnib teenuse osutajaid rohkem pingutama ja endast rohkemat andma - niisugune motivaator. Munitsipaalasutustel ei ole seda konkurentsi momenti......on selline ütlus, et mõisa köis, las lohiseb.

See läks linnale natuke odavamaks....mitte oluliselt küll, aga siiski kuigi palju odavamaks.

See, et teenust ostetakse kolmandalt sektorilt on minu meelest super ja hea. See annab teenuse osutajal kasutada võibolla selliseid mõjutamisvahendeid, mida linn ise ei oleks saanud või suutnud teha, Ei see on kindlasti positiivne.

Enda huvides on pakkuda teenust parema kvaliteediga.

On mitmeid asju - asukoht, teenuse kvaliteedi tõus, varjupaiga kodanike elamis- ja olmetingimused....

Oli ka kahtlevaid seisukohti, kus ei osatud öelda kas teenuse ostmine kolmandalt sektorilt on positiivne või negatiivne.

See on selline õrn teema, mille puhul ei julge väita kas see on positiivne või negatiivne. Ma ei tahaks öelda, et ta miinus on, aga ütleme, et kuna me ikkagi ise ei koordineeri ei kureeri, siis kas me saame sealt piisavalt seda informatsiooni.....see selgub nüüd ajapikku. See on liiga uus nähtus.

Erinevalt vanast varjupaigast on uues varjupaigas võimalik klientidel kasutada päevakeskuse teenust, mis on eriti vajalik talvel.

On olemas päevakeskus...päevaseks...päevast olengut võimaldav ruum, et inimesed ei pea enam suure külmaga trügima polikliinikusse ja bussijaama.

Pingutusi on ka tehtud klientide motivatsiooni tõstmiseks, et iseseisvalt toime tulla.

Siin on see, et on olemas kahetasandiline süsteem, mis on peagi käivitumas. Selleks on varjupaiga teine korrus, kui inimene oskab end korralikult üleval pidada, siis on tal võimalus pääseda üks aste kõrgemale. Kui ta püüab, siis on tal suuremad võimalused sellest välja tulla.

Kui inimene sattus varjupaika, siis paljudel juhtudel hakati seda pidama oma regulaarseks elukohaks. Uues varjupaigas peaks see olema teistmoodi.

Varjupaiga tegemine või ehitamine andis võimaluse välja juurida see vana tava, mis oli Riia mnt-l. Et sisuliselt oli see paljudele kujunenud juba elupaigaks, et seda on praegu suudetud siiski ära hoida.

Üldiselt arvati, et teenused on muutunud inimestele kättesaadavamaks kuna võimalused ja tingimused on läinud paremaks.

Kui ennem sai tuua ettekäändeks selle, et miks ei pesta ennast, et ei ole võimalusi, siis nüüd on kõik võimalused olemas ja enam sellega ennast välja ei vabanda.

Põhilised teenused mis meil olid seni oli supiköök, pesemisvõimalus ja mingil määral sai ka riideabi ja nõustamist ja vähesel määral meditsiinilist abi, siis kõik need teenused on võiks öelda tehtud neile kättesaadavamaks.
Meditsiiniline abi on paranenud kuna esitaks on juba täiskohaga velsker varjupaigas tööl, nii, et võimalus velskri jutule saada on suurem.

Supiköök on lähemal, pesemisvõimalus on muutunud kõigil paremaks, duširuumid on suuremad, kohtade arv on suurenenud, samuti on tekkinud võimalus sauna kasutada. Riiete osas, täpselt ma ei oska öelda, kuid tundub, et see on muutunud paremaks - ühest küljest selle tõttu, et rohkem on ruumi riiete ladustamiseks ja on mingi kord seal - organiseeritus.

Kodututele pakutavate sotsiaalteenuste paranemise põhjuseid oli teisigi.

Sellel aastal on rakendunud see vältimatu abi teenus linnas, mille käigus saab siis ka riideabi, rohkem kui varem. Linn ostab teenust väljast poolt.

Kohustuste poole pealt on niimoodi, et kui varem ei olnud kuskil kirjas, kes ja kui suures ulatuses peab meditsiinilise abi tagama, rohtusid ostma, abivahendeid andma jne, siis nüüd on teenuse pakkujaga sõlmitud lepingus kirjas, et esmatasandi meditsiinilise abi peaks olema teenuse pakkuja poolt ka tagatud.

Sotsiaalnõustamise koha pealt....võibolla selles osas on asi veelgi paremaks muutunud, et on korrastatud seda andmebaasi, mis on kodututest olemas ja selle najal siis saab täpsemalt tegutseda, kas siis kellegi dokumente vormistada, keda mujale saata jne.

5.5.3. Koostöö kodutute hoolekandega tegelevate spetsialistide ja institutsioonide vahel

Spetsialistide arvates on koostöö kodutute hoolekandega kokkupuutuvate institutsioonidega rahuldav. Kuid mingid muutused oleks vaja teha, et koostööd parandada.

Aeg ajalt peaks kõik koos maha istuma ja tõesti selle...kontingendiga, mis tööd keegi teeb? Üks istumine oli, aga see oli hulk aega tagasi, aga tundub, et teistel osapooltel on see meelest läinud või on inimesed vahetunud või mis iganes. See võiks olla regulaarselt.

Üks asi on see......suhtumine peaks paranema, et kui keegi satub haiglasse, siis haigla teeks jõupingutusi, et kindlaks teha kes see isik on ja kust ta pärit on ja kas tal on muid võimalusi abi saamiseks, peale haiglast lahkumist.

Võibolla peaks minema lihtsalt konkreetsemaks, et ikkagi välja selgitama, siis milline lüli või osa jääb puudu, kas on võimalik seda vahemikku täita olemasolevate ressursside baasil või on siis vaja leida keegi kõrvalt kolmas pool.

Üheks koostööd takistavaks teguriks märgiti suhtumist sellesse seltskonda.

Kindlasti koostöö võiks parem olla haiglaga, kiirabiga ja praegust ta jääb võibolla mingil määral nende osapoolte suhtumise taha.

Praegust ma pean küll silmas kiirabi ja haigla töötajaid, aga ka politsei, kes teatud juhtudel kodututesse suhtub kui teisejärgulistesse inimestesse ja vastavalt siis käituvad. Kas ei teeninda neid niimoodi nagu tava kodanikke....ei suhtle nendega nii viisakalt kui võiks.

Teiseks ei ole ootused piisavalt selgeks räägitud.

Oleme jõudnud selle arusaamiseni, et ootused, mis on neilt meile ja meilt neile, on liialt kõrged, et väljuvad nii öelda mõlema valdkonna pädevusest, et mingi osa oleks nagu puudu kuskil.

 Sisukorra algusse