Juhendaja:
Sotsiaaltöö magister Marju Medar

Sissejuhatus

Inimeste üksteise abistamine on sama vana kui inimkond. Juba kõige vanemad ajaloolised ürikud jutustavad abistamisest, kui soovitud tegevusest igas ühiskonnas. Kuna abistamine tähendab teatud vajaduste rahuldamist kellegi teise poolt asjades, milledega inimesel enesel on raske toime tulla, siis on ajalooline areng koos olukordade alalise muutumisega kaasa toonud ka järjest uusi mõtlemisviise abistamise mõiste ja selle rakendamise üle. (Kreem 1995: 31)

Eesti riigi kiiresti muutuvas majandusruumis on muutunud ka sotsiaalne taust, lisandunud on mitmeid uusi suundi ja mõisteid sotsiaalvaldkonna töös, mida sotsialismis ei tuntud. Seoses riigi suundumusega turumajanduse tingimustesse, on väga põhjalikult muutunud arusaamised inimese sotsiaalse heaolu mõistetes. Riiklike institutsionaalsete hoolekandeasutuste juhtimise lähenemise kõrvale on tekkimas teenuste juhtimise süsteem, mis tingib selle süsteemi põhjaliku tundmaõppimise ja aitab paremini mõista ning ellu viia sotsiaalpoliitilisi otsuseid. (Medar 2002: 10)

Eestis on kodutuse temaatikaga suhteliselt vähe tegeldud. Seetõttu ei ole ka piisavalt selge milliseid teenuseid nad saavad, kui paljusid neist nad kasutavad, mil määral neil seda üldse vaja on ja kuidas need teenused teda toetavad, et iseseisvalt toime tulla.

Uurimuse eesmärgiks oli uurida kodututele pakutavaid sotsiaalteenuseid, nende elamistingimusi ja toimetulekut Pärnu linnas. Teiselt poolt ka sotsiaalteenuste pakkujate ja teiste institutsioonide vahelist koostööd ja kodutute hoolekandega kokkupuutuvate spetsialistide arvamust ning edasisi plaane selle valdkonna probleemide leevendamiseks.

Käesoleva töö uurimisküsimusteks oli:
1. Millised on kodutute täiendavad vajadused sotsiaalteenuste osas?
2. Milliseid sotsiaalteenuseid ja kelle poolt pakutakse Pärnu linnas?
3. Kuidas toimub koostöö sotsiaalteenuste pakkujate ja teiste institutsioonide vahel?

Töö koosneb kuuest peatükist, millest esimeses antakse ülevaate sotsiaalhoolekande kujunemisest, teoreetilistest käsitlustest ja sotsiaalhoolekande korraldusest Eestis. Teine peatükk kirjeldab sotsiaalhoolekande korraldust Pärnus sealhulgas ka asutusi, kes ja milliseid sotsiaalteenuseid pakuvad. Kolmandas peatükis keskendutakse kodutute temaatikale ja antakse üldine ülevaade kodutuse mõistest, kujunemisest ja olukorrast Pärnus. Neljandas ja viiendas peatükis tuuakse välja uurimuse metoodika, valim ja läbiviimine ning uurimitulemused kodututele pakutavatest sotsiaalteenustest Pärnu linnas. Viimane peatükk sisaldab endas arutelu ja järeldusi, milleni on jõutud käesoleva uurimuse raames.

Töö baseerub Ellen Uuspõllu üliõpilastööde vormistamise juhendile, mis on välja andnud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna poolt.

Sisukord

Sisukord
Sissejuhatus
1. Sotsiaalhoolekande kujunemise ajaloolisi ja teoreetilisi käsitlusi
1.1. Sotsiaalhoolekande kujunemine
1.1.1. Sotsiaalhoolekande kujunemise ajaloolisi käsitlusi
1.1.2. Sotsiaalhoolekande areng Eestis
1.2. Sotsiaalhoolekande korralduse teoreetilisi käsitlusi
1.2.1. Sotsiaalhoolekande tagamine
1.2.2. Sotsiaalhoolekande korraldus
1.2.3. Ülesandekeskne praktika
1.3. Sotsiaalhoolekande korraldus Eestis
1.3.1. Sotsiaaltoetused
1.3.2. Sotsiaalteenused
1.3.3. Sotsiaalteenuste korraldus
1.4. Uurimused sotsiaalteenuste korraldusest

2. Sotsiaalhoolekande korraldus Pärnu linnas
2.1. Sotsiaaltoetuste maksmine
2.2. Sotsiaalteenuste pakkumine

3. Kodutud sotsiaaltöö sihtgrupina
3.1 Kodutute hoolekanne Pärnus

4. Uurimismetoodika
4.1. Uurimuse läbiviimine
4.2. Uurimuse valim

5. Uurimistulemused kodututele pakutavatest sotsiaalteenustest Pärnu linnas
5.1. Kodutute elamistingimustega rahulolu varjupaigas
5.2. Kodutute toimetulematuse põhjused
5.3. Võimalused toimetulekuraskuste parandamiseks
5.4. Sotsiaalteenuste pakkumine kodututele
5.4.1. Sotsiaalteenuste vajadus
5.4.2. Informatsiooni liikumine pakutavatest teenustest
5.4.3. Võimalused regulaarseks toitumiseks

5.5. Sotsiaaltöö kodututega
5.5.1. Kodutuse ennetamise võimalused
5.5.2. Uued võimalused kodututele seoses varjupaiga avamisega Pärnus
5.5.3. Koostöö kodutute hoolekandega tegelevate spetsialistide ja institutsioonide vahel

6. Arutelu ja järeldused
6.1. Kodutute täiendavad vajadused sotsiaalteenuste järele
6.2. Koostöö sotsiaalteenuste pakkujate ja teiste institutsioonide vahel

Kokkuvõte
Kirjandus
Summary

Lisad
Lisa 1. Ööbimiste arv täiskasvanute varjupaigas 1999 - 2002 a.
Lisa 2. Täiskasvanute varjupaiga kasutamise trend 1999 - 2002 andmete põhjal
Lisa 3. Täiskasvanute varjupaiga kasutamine 1999 - 2002
Lisa 4. Varjupaiga sisekord I korrus
Lisa 5. Varjupaiga sisekord II korrus
Lisa 6. Intervjuu küsimustik