Kesknärvisüsteemi stimuleerivad ained

Sissejuhatus

Kesknärvisüsteemi ergutavate ainete (kesknärvisüsteemi stimulaatorid) hulka kuuluvad:

  • koka ja kokaiin
  • amfetamiin jt sünteetilised ained
  • kathipõõsa. (Catha edulis) lehtedest valmistatud uimastid.

Mõnikord, näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ülevaadetes, käsitletakse neid kolme omaette rühmana ning mõistet kesknärvisüsteemi stimulaatorid kasutatakse sellisel juhul amfetamiini kohta.

Koka ja kokaiin

Ajalugu

Inkade legendi järgi kinkis kokalehed inimestele päikesejumal. (NIDA)
Inkad kummardasid kokataime, uskudes selle olevat jumalikku päritolu, päikesejumala kingituse. Legendi järgi lõid jumalad inti, kokaiini, et vähendada nälja- ja janupiinu. Kokat tarvitasid põhiliselt valitsevad klassid, ent seda jagati vahel ka sõduritele, töölistele ja sportlastele väsimuse ning nälja peletamiseks. Puhast kokaiini hakati valmistama 1860. aastate alguses. Mõnda aega kasutati kokaiini meditsiinis universaalainena, seda sisaldasid mitmed patentravimid. Ka populaarne jook Coca Cola sisaldas kokaiini kuni aastani 1903.
Praegu kasutatakse kokaiini meditsiinis vaid kohalikuks tuimastamiseks silmaoperatsioonidel.

 

Inkade legendi järgi kinkis kokalehed inimestele päikesejumal. (NIDA)

Kokaiini valmistamine ja kokaiinitooted

Kokataim, Erythroxylon coca, kasvab mitmel pool maailmas, muu hulgas Peruus, Boliivias, Ecuadoris, Kolumbias, Jaaval ja Sri Lankas. Tähtsaimad kokatootjad on Peruu, Boliivia, Ecuador ja Kolumbia.
Kokapõõsas kasvab poolteise meetri kõrguseks. Õied on valged, lehed tumerohelised ja umbes viis sentimeetrit pikad. Lehed sisaldavad kuni üks protsent kokaiini. Lehti korjatakse kas närimiseks või tee valmistamiseks. Kokalehed on kokapasta, koka lähteaine, kokaiinhüdrokloriidi ja cracki tooraine.

 

Kokaiin
 Kokaiini valmistamiseks purustatakse lehed, lisades lahustit. Nii saadud ja pisut puhastatud ning kuivanud ainet nimetatakse kokapastaks. Kokapasta sisaldab 40-85% kokaiini sulfaadina, ent ka valmistamisel sellesse sattunud saasteaineid, näiteks õlijääke. Suitsetamiseks tarvitatavat kokapastat nimetatakse mõnikord bazookaks, (tegelikult granaadiheitja nimetus), sest pasta mõjub tarvitajate sõnutsi nagu pomm.

 

Kokalehti võib valmistada nagu teed. (NC)

 Kemikaale lisades ja segu kuumutades saadakse lähteaine, mis vees ei lahustu. Kokaiinhüdrokloriid saadakse lähteainele soolhapet lisades ja ainet samal ajal kuumutades. Saadus lahustub vees. Puhtaim kokaiin on valge pulber, millel on mõru maitse ja mis tõhusalt tuimastab limaskesti. Kokaiini nimetatakse vahel lumeks (ingl snow), sest tema kristallid meenutavad lumehelbeid.

Suhteliselt kõrge hinna tõttu ei ole kokaiin Eesti tarvitajate seas levinud. Et kokaiini kasutatakse ka meditsiinis paikse tuimestina nina-, kõrva- ja kurgukirurgias, kuulub see aine kehtivasse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja, s.o ainete hulka, mida sisaldavaid narkootilisi ravimeid jaemüügi korras apteegist väljastatakse ainult narkootilise ravimi retsepti alusel.

 

Kokaiini kasutatakse meditsiinis kohalikuks tuimestuseks silmaoperatsioonidel. (NC)

Kokaiinitarvitajad kasutavad oma inventari hoidmiseks erilisi vutlareid. Peeglit ja habemenuga kasutatakse kokaiini peenendamiseks ja toru või lusikat aine ninasse viimiseks. (MS)

Crack on suitsetamiseks mõeldud kokaiin.
Seda suitsetatakse klaaspiipudega. (SKL)

Kokaiini lähteaine ja crack

Kokaiinhüdrokloriidi võib muuta n-ö vabaks lähteaineks, mida suitsetades kiiresti omastatakse ja mis tekitab peaaegu kohe joobeseisundi. Lähteainel on mitu teisendit, juba nimetatutest näiteks crack ja free base cocaine.
Crack koosneb hallikasvalgetest või kollakatest õlijatest klompidest, mille pind on poorne.
Cracki teisendid on:

  • o friikartuli-crack: koosneb piklikest ristkülikukujulistest tükkidest, mis meenutavad friikartuleid. Iga tükk kaalub umbes 0,5 grammi
    o potato crisp-crack, mis meenutab kartulikrõpse.
    o cake-crack: ümmargused lamedad tükid, mille kaal on umbes 120 grammi.

Alates turule ilmumisest 1980. aastate teisel poolel on crack olnud suhteliselt odav. Madal hind on kaasa aidanud aine kiirele levikule USA-s. Politseioperatsioonide käigus leitakse cracki harva, sest uimasti tarvitajad tavatsevad seda võtta järjest nii kaua, kuni kättesaadav kogus on otsas.

Aine kuritarvitamise viisid

Kokalehtede närimine on igivana traditsioon Lõuna-Ameerika mägiindiaanlaste hulgas. Kokaleht koos lubjaga pannakse närimiskotikesse, seda näritakse ja seejärel neelatakse sülg alla. Närimisega vabaneb küllaldaselt kokaiini, nii et veres on võimalik selle kontsentratsiooni mõõta. Kokaiini närimiseks ei ole vaja mingeid erilisi vahendeid, ent väikesed kokaiinilehtedest pallikesed vihjavad sellele, et valmistutakse ainet tarbima.
Koka närimine ei ole seadusega keelatud neis riikides, kus kokapõõsaid kasvatatakse ja kus see on kohalikus kultuuris sügavasti juurdunud. Lõuna-Ameerika mägialadel arvestatakse tavaliselt vahekaugusi vahemaa läbimisel kuluvates kokadoosides. Üks teelõik on cocada, mille pikkus mägisel maastikul on umbes kaks kilomeetrit ning tasandikul umbes kolm kilomeetrit. Sõna cocada võib aga tähendada ka umbes 40minutist ajavahemikku, mil kestab joove. Kokalehti võib ka keeta nagu tavalist teed.
Kokaiinhüdrokloriidi süstitakse, nuusutatakse, võetakse sisse või suitsetatakse. Kõige vähem on levinud süstimine.
Enne nuusutamist peenendatakse kokaiinikristallid peeglil või klaasplaadil habemenoaga ja lükatakse pikkadeks õhukesteks vallikesteks. Kokaiinipulbri ninasse tõmbamiseks võib kasutada erilist lusikat, inhalaatorit või torukest, ent kasutatakse ka lihtsalt rulli keeratud rahatähti. Nuusutamise korral toimib aine alles paari minuti möödudes ja mõju kestab umbes pool tundi. Joomiseks tuleb kokaiinhüdrokloriidi lahustada vees või alkoholi sisaldavas joogis. Mõju avaldub paari minuti pärast ja võib kesta terve tunni. Suitsetamiseks kasutatakse tavaliselt kokaiinhüdrokloriidi lähteainet.
Kokapastat, cracki ja lähteainet kasutatakse üksnes suitsetamiseks või sissehingamiseks. Sel viisil manustades mõjub aine 10 sekundi jooksul, ent tugevaim mõju kestab vaid 5-20 minutit ja sellele järgneb kiiresti masendus.
Kokapastat suitsetatakse peamiselt Ladina-Ameerikas. Suitsetatakse sigarette ja piipu ning sissehingamise abivahendina kasutatakse ka alumiiniumfooliumi, küünalt ja tulemasinat. Lähteaine sissehingamiseks kasutatakse erilisi klaasanumaid, millega ainet kuumutatakse. Menetlus on tuleohtlik, sest lähteaine valmistamisel tekkinud eetrijäägid võivad kuumutamisel aurustuda ja plahvatada.

Kokaiini mõju

Kokaiinijoove kiirendab pulssi, tõstab vererõhku ja kehatemperatuuri, suurendab hingamissagedust ning kutsub esile higistamist. Kokaiinijoove mõjub psüühilisele seisundile järgmiselt:

  • tunnetatakse jõudu
  • väsimus väheneb
  • inimene muutub jutukaks ja on püsimatu
  • suureneb eneseusaldus
  • mõttetegevus muutub hüplevaks; inimene on haiglaselt elevil, speedi mõju all); võib ette tulla meeltesegadust
  • väheneb või kaob oskus olukorda adekvaatselt hinnata
  • tugeva mõju või pikaajalise tarbimise korral meeltesegadus ning sellest tulenev jälitusmaania ja agressiivsus
  • alguses suureneb huvi seksi vastu, kuid pikapeale huvi raugeb ja lõpuks tekib impotentsus.

Kokaiinijoobe lahtudes tekib masendus, vahel langeb inimene ka depressiooni. Kainenemist kirjeldades on narkomaanid selle kohta öelnud, et tunne on, nagu kukuks lennukiga alla.
Kokaiinisõltlane hakkab suuri koguseid tarvitama väga kiiresti. Pohmelusdepressioonist vabanemiseks ja meeldiva joobe taaskogemiseks võtavad nad uusi annuseid ja sel kombel satuvad suletud ringi. Selline oht on eriti suur cracki tarvitajatel. Intensiivse tarvitamise periood võib kesta 24 tundi või kauem. Seisundit, millesse aine tarvitaja satub, iseloomustatakse ingliskeelse slängisõnaga binge (hääld binzh). Selle eestikeelne lähim vaste võiks olla prassing. Narkomaan ei katkesta uimasti tarbimist enne, kui ta on ära kasutanud kõik võimalused selle hankimiseks või kui ta on langenud üledoosimisest põhjustatud raskesse seisundisse. Sel ajal võib inimene olla ümbrusele ohtlik nii meeltesegaduse kui ka sellest tingitud jälitusmaania tõttu. Tuleb arvestada ka seda, et ta on pidevalt narkootikumijahil.
Kokaiin halvendab olukorra hindamise oskust ja reageerimisvõimet. Seepärast on tarvitaja ümbrusele ohtlik, eriti seal, kus nimetatud omadusi eeldatakse vaja minevat, näiteks liigeldes ja töötades.

Kokaiinijoobe tunnused

Füüsiline seisund

Kokaiini tekitatud füüsilise seisundi tunnused on järgmised:

  • laienenud silmaterad
  • kiire pulss
  • kõrge vererõhk
  • kiire pindmine hingamine, üledoosimise korral väga pindmine
  • nina on kinni või tilgub
  • püsimatus
  • kujuteldavate parasiitide eemaldamiseks naha kratsimine.

Psüühiline seisund

Kokaiini tekitatud psüühilise seisundi tunnused on järgmised:

  • kõrgendatud meeleolu
  • hüplev mõtlemine ja haiguslik elevus: inimene tunneb, et ta on speedi mõju all
  • seosetu kõne
  • halvenenud koordinatsioonivõime
  • hallutsinatsioonid (silma- ning kuulmis- ja kompimismeelepetted)
  • meeltesegadus, jälitusmaania ja agressiivsus.

Muud tunnused

Kui kokaiini on tarbitud pikemat aega, võib inimene tugevasti kõhnuda ja kehal võib näha olla tugevaid kratsimisjälgi, lausa haavu. Kokaiinimõju sarnaneb suuresti kesknärvisüsteemi sünteetiliste stimulaatorite mõjuga, ent uim haihtub kiiremini. Kokaiini puhul on üledoosimisest tingitud äkksurma oht suurem.

Kahjustused

Kokaiini tarvitamine võib põhjustada füüsilise seisundi, mille tunnused on järgmised:

  • hingamisraskused
  • südameinfarkt ja südame seiskumine, mille põhjus on veresoonte kokkutõmbumine, hoolimata südamelöökide sageduse kiirenemisest
  • äkksurm
  • krambid
  • nina limaskesta ja kudede kahjustused, mis võivad põhjustada pidevat nina tilkumist ja ninaverejookse, neelamisraskusi ja häälepaelte põletikku
  • kurgupõletik ja krooniline köha
  • kõhulahtisus ja muud seedehäired
  • söögiisu vähenemine ja kehakaalu langus, raskematel juhtudel kõhnumine
  • impotentsus või frigiidsus
  • emakakrambid ja -verejooksud, nurisünnitused ja lootekahjustused ning emapiima kokaiinisisaldus.

Et kokaiini kuritarvitamine levib, tuleb üha sagedamini ette ka surmavat üledoosimist. Veresoonte rebenemise või hingamise seiskumise tõttu võib surm saabuda kiiresti. Kokaiini tarvitamine võib muu hulgas põhjustada järgmisi psüühilisi kahjustusi ja häireid:

  • seksuaalhuvi kadumine
  • unehäired
  • tugevad peavalud
  • keskendumisraskused
  • närvilisus ja kerge ärrituvus
  • ängistus
  • umbusklikkus kuni jälitusmaaniani
  • hallutsinatsioonid: silmapete (visuaalne hallutsinatsioon) ja kompamismeelepete (taktiilne hallutsinatsioon), mille puhul inimene tunneb, et tal on näiteks sipelgad naha all
  • äge agressiivsus, tihti räige vägivald
  • enesetapumõtted ja enesetapukatsed.

Kokaiin võib põhjustada raskeid meeltesegadushoogusid, kokaiinipsühhoose. Need väljenduvad rahutuses, ängistustundes, jälitusmõtetes ja agressiivsuses. Meeltesegaduses isik muutub teistele väga ohtlikuks, sest ta üritab end kujuteldava ohu eest kaitsta. Kokaiinipsühhoosis narkomaan võib kahjustada ka ennast, kui ta ajab taga "sipelgaid naha all". Põhjuseks on kompimishallutsinatsioon, haiglaslik ettekujutus, et naha all on putukad, ussid jms. Kohutava sügelemise tõttu hakkab inimene ennast ägedalt kratsima, kriimustama või isegi lõikama, et söödikutest lahti saada.
Kokaiinitarvitaja on aine intensiivse tarvitamise ajal tavaliselt äärmiselt hoolimatu kõige ümbritseva vastu, sageli muutub ta ka vägivaldseks.
Kokaiinisõltuvus võib inimese kiiresti sotsiaalselt laostada, sest nõrga tervise tõttu ei suuda narkomaan ennast ülal pidada. Uimasti tarvitamine võib hävitada ka perekonnaelu. Jaht uimasti järele ning agressiivsus ja meeltesegadus on põhjused, miks inimene tõugatakse välja oma senisest suhtluskonnast.

Sõltuvus

Kokaiinist satutakse sõltuvusse äärmiselt kiiresti, see on teada olevatest kõige kiiremini sõltuvust tekitavaid aineid. Üksainus katse võib kaasa tuua pikaajalise ja laastava kuritarvitamise. Kokaiin mõjub tugevasti seepärast, et ta tekitab ajus lõbu- ja mõnutunnet kontrollivates keskustes ülekoormuse ja nn lühiühendused. Joobeseisund ületab kõik, mida inimene võib argielus kogeda, ja seepärast soovitakse joovet ühe uuesti esile kutsuda. Kokaiinitarvitajad on kirjeldanud joobeelamust kui "tuld ajus". Kokaiin on väheseid aineid, mida nii inimeste kui ka loomade puhul võidakse süstida nii kaua, kuni saabub surm, kui vaid ainet on küllaldaselt. See näitab sõltuvuse
tugevust.
Enamasti kaasnevad kokaiiniuimast kainenemisega ängistus ja depressioon, mida kirjeldatakse kui "lennukiga alla kukkumist". Uut doosi võttes võib tarvitaja lühiajaliselt depressiooni ebameeldivusi edasi lükata ja saada uue kaifi (ingl kick) või pikendada varasemat uima.
Pärast mõnda aega kestnud kokaiinitarvitamist tekivad kainenedes võõrutusreaktsioonid - füüsilised ja psüühilised häired ning vaevused. Füüsilisele seisundile on iseloomulikud väsimus ja kurnatus, mõnikord ka lihasevalud, värisemine ja higistamine, psüühilistest vaevustest võib nimetada depressiooni ning sellest tulenevat ängistust ja meeltesegadust, samuti unehäireid, mõnikord kaasnevad söömishäired.
Mida rohkem kokaiini tarvitatakse, seda rohkem organism ainega kohaneb. Seetõttu muutuvad päevadoosid väga suureks (nt mitu grammi kokapastat). Suureneb tundlikkus, mis tähendab seda, et joobe võib tekitada ka väike annus.

Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid

Ainete valmistamine ja kasutamine

Kesknärvisüsteemi sünteetiliste stimulaatorite hulka kuuluvad amfetamiin, fenmetrasiin, metüülfenidaat jms ained. Ained on valged või muud heledat värvi ja neid valmistatakse laborites.
Kesknärvisüsteemi ergutavad amfetamiini tüüpi ained erinevad üksteisest nii vähe, et neid on raske eristada, peamiselt seetõttu, et nende puhtuseaste (kontsentratsioon) võib varieeruda.
Osa amfetamiini meenutavaid uimasteid, näiteks ecstasy (MDMA), liigitatakse mõnikord hallutsinogeenide hulka, sest suurtes annustes võivad nad esile kutsuda hallutsinatsioone.

Amfetamiin

 Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti. Amfetamiin on valge pulber, vahel nõrga kollaka, pruunika või hallika tooniga.
Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks. Amfetamiini kasutamine sõjanduses on oluline taust nüüdisühiskonnas selle uimastiga seotud asjaolude mõistmiseks. Sõjajärgsel ajal oli amfetamiini tarvitamisega suuri probleeme mitmes riigis.
Rootsis muutus amfetamiin 1930. aastate lõpus kiiresti populaarseks tänu oma mõjule: vähenes unevajadus ja suurenes vastupidavus. Aastal 1939 hakati seda müüma vaid retseptiga. Kuritarvitamine siiski levis ja tõi kaasa suuri probleeme ning seetõttu kehtestati 1944. aastal amfetamiinipreparaatide kohta samasugused nõuded nagu narkootikumide kohta, st neid hakati väljastama üksnes retsepti alusel.

 

Sünteetilist kesknärvisüsteemi stimulaatorit amfetamiini valmistatakse uimastiturul müümiseks lihtsates salalaborites. (SKL)

 1958. aastal kanti preparaadid ametlikult narkootikumide nimekirja ning ÜRO psühhotroopsete ainete konventsiooni (1971) kohaselt kuuluvad nad rahvusvahelise narkootikumikontrolli alla.
Terves maailmas kasutatakse seaduslikult valmistatud amfetamiini, illegaalselt valmistatud amfetamiini kuritarvitamine on peamiselt euroopalik nähtus. Amfetamiini kuritarvitamine on laialt levinud kogu Skandinaavias.

 

Amfetamiini esineb mitmes värvitoonis. (SKL)

Metamfetamiin

Metamfetamiin on amfetamiini üks teisend, ent see on mõnes mõttes kangem ja seepärast tajutakse tema uimastavat mõju teravamalt.
1950. aastate algul oli Jaapanis väga ulatuslik metamfetamiini kuritarvituse epideemia, statistika järgi oli kokku umbes 600 000 süstijat ja 2 000 000 tablettide kuritarvitajat. Tänapäeval kuritarvitatakse metamfetamiini muu hulgas Jaapanis, Austraalias, USA-s, Euroopas ja Rootsis.
Metamfetamiini valmistatakse tavaliselt valge pulbrina, kuid on ka kristallilist läbipaistvat ainet, millele on inglise keeles antud mitu nimetust: ice, Los Angeles glass, glass ja crystal. Nimetused tulenevad uimasti väljanägemisest. Ice meenutab purustatud või pulbristatud klaasi, jämedat soola või jääd ja ainet valmistatakse just suitsetamise jaoks. Arvatakse, et icei joove on tugevam kui cracki või amfetamiini oma ja et joove kestab kauem. Uimasti kuritarvitaja tunneb endas pulbitsevat energiat ja on kõrgendatud meeleolus. Seisund kestab 8-24 tundi.
Icei suitsetamine kutsub esile tugeva joobe ja võib aju pika aja vältel liigselt ergutada. Selle aine uimas võib inimene sattuda suurde meeltesegadusse ja muutuda väga agressiivseks. Seepärast on icei tarvitajad ümbrusele ohtlikud.
Eesti turule on metamfetamiin jõudnud alles paaril viimasel aastal ning ta on kantud narkootiliste ja psühotroopsete ainete I nimekirja, s.o ainete hulka, mille käitlemine on Eestis keelatud, v.a erijuhud.

Kesknärvisüsteemi stimulaatorid on valged või õrna tooniga pulbrid, mida pakitakse kirjamargikotikestesse, paberkottidesse või zhelatiinkapslitesse. (NC)

 Ice on kristalliline metamfetamiin. (NC)

Fenmetrasiin (fenmetraliin)

Fenmetrasiin (endine nimetus fenmetraliin, tootenimi Preludin®) on samuti kesknärvisüsteemi stimulaator, mis suures osas sarnaneb amfetamiiniga. Joobe ja kahjulike mõjude poolest on mõlemad ained enam-vähem samaväärsed. Fenmetrasiini kuritarvitus oli Rootsis suur probleem 1950. aastate lõpus ja 1960. aastatel, ent seejärel kadus aine uimastiturult peaaegu täiesti ja seda asendas amfetamiin. Alates 1990. aastate keskpaigast on fenmetrasiin Rootsi uimastiturul jälle müügil. Fenmetrasiini eripära on see, et aine kuritarvitaja võib pärast kohanemuse väljakujunemist tarbida ainet väga suurtes annustes.

Metüülfenidaat

Metüülfenidaat (kõige rohkem tuntud tootenime Ritalina® või Ritalin® järgi) töötati välja amfetamünist nõrgema kesknärvisüsteemi erguti saamiseks. Ainet kasutati meditsiinis üldstimuleeriva ainena, kuni selgus, et ta tekitab sõltuvust arvatust hõlpsamini. Aja jooksul kujunes metüülfenidaadi kuritarvitamine suureks probleemiks ka Rootsis. Põhiliselt tarvitati tablette samamoodi nagu amfetamiini, ka joove ja kahjustused on peaaegu samad mis amfetamiini tekitatud.

Aine kuritarvitamise viisid

Amfetamiini, metamfetamiini, fenmetrasiini jt aineid kasutati varem ravimina ülekaalu puhul, ent nüüdseks on see kui kõhnumisvahend kõrvale heidetud. Tänapäeval on amfetamiini lubatud kasutada vaid narkolepsia (lühikesed vastupandamatu une hood) ja laste väiksemate ajukahjustuste korral (ADHD/DAMP/MBD-sündroom). Fenmetrasiin on täielikult keelatud.
Sünteetilisi kesknärvisüsteemi stimulaatoreid võib sisse võtta, nuusutada, süstida ja suitsetada.
Sissevõtmise korral pannakse paberisse keeratud annus keele alla, kus see aeglaselt imendub. Aine võib ka alla neelata nagu kompveki, teda võib segada nagu grokki ja seejärel juua. Tablette võib neelata tervena, kuid need võib ka purustada ja vees lahustada.
Aine nuusutamise korral kasutatakse uimasti ninasse tõmbamiseks väikest lusikat või toru. Ettevalmistus on sama nagu kokaiini puhul: uimasti peenestatakse peeglil või muul klaaspinnal habemenoaga. Süstimiseks (peamiselt veeni) kasutatakse süstlaid ja kanüüle.
Metamfetamiini saab ka suitsetada, tavaliselt kasutatakse selleks erilist piipu.

Amfetamiini jt kesknärvisüsteemi stimulaatorite mõju

Amfetamiin ja teised kesknärvisüsteemi stimulaatorid hoiavad inimest ärkvel ja mõjuvad üldergutavalt. Nende tekitatava seisundi peamised tunnused on järgmised:

  • meeleerksus
  • vähene unevajadus (kesknärvisüsteemi stimuleerija kasutamise tõttu)
  • väike söögiisu
  • kõrgendatud meeleolu, jutukus ja püsimatus
  • autonoomsete närvisüsteemide erutatus: sagenenud pulss, võimalik ka südamekloppimine ja kehatemperatuuri tõus
  • kiirenenud ainevahetus
  • orientatsioonikadu ja pidurdusmehhanismide nõrgenemine, mis mõnikord lõpeb olukorra täieliku kontrollimatusega
  • suurenenud seksuaaltung, mis kuritarvituse jätkumise korral siiski väheneb.

 Kesknärvisüsteemi stimulaatorite mõju

Aine tekitatava füüsilise seisundi tunnused

  • suured laienenud pupillid
  • kiire, tihti ebaregulaarne pulss
  • kõrgenenud kehatemperatuur ja higistamishood
  • suu kuivab, tihti matsutab tarvitaja kuuldavalt, et süljeeritust suurendada
  • suurte annuste korral krambid ja epilepsiahood
  • värisemine ja lihaste tõmblemine, miimikahäired ja täpsust nõudvate liigutuste kohmakus
  • stereotüüpne käitumine, näiteks pidev plaanitu koristamine, nn koristamismaania
  • püsimatus ja võimetus rahulikult paigal olla.

Aine tekitatava psüühilise seisundi tunnused

  • närvilisus
  • ärrituvus
  • hüplev mõtlemine, seosetu kõne ja haiglane elevus, inimene tunneb, et ta on speedi mõju all
  • rahutus ja ängistus
  • meeltesegadus, raskematel juhtudel paranoiline psühhoos.

Muud tunnused

  • Sünteetiliste kesknärvisüsteemi stimulaatorite pikaajaline tarvitamine võib põhjustada järgmisi nähtavaid kahjustusi ja häireid:
  • tugev kõhnumine
  • tõmblevad liigutused, ka siis, kui inimene ei ole narkouimas
  • kaaries ning hammaste pragunemine ja väljakukkumine.

Kahjustused

Kesknärvisüsteemi stimulaatorite kasutamisest põhjustatud füüsilise ja psüühilise seisundi tunnused on järgmised:

  • südameinfarkt: veresooned tõmbuvad kokku sel ajal, kui südametegevus kiireneb; ajuverejooksud ja krambid
  • kõhnumine
  • hammaste lagunemine, sest joobes tõmbuvad narkomaani lõualihased tugevasti kokku; süüakse väga palju magusat, sülg on veniv, suu kuivab ja tavaliselt ei hoolita hammaste hügieenist
  • eriti agressiivne käitumine
  • emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine
  • meeltesegadus, mõnikord ilmsed jälitusmõtted.

Üledoosimine kutsub esile südamekloppimise, vererõhu kõrgenemise, tugeva pupillide laienemise, peavalu ja oksendamise. Rasketel juhtudel tekivad krambid ja tõuseb kehatemperatuur, on olnud ka surmajuhtumeid, ent siiski harva. Seisund muutub sellistel juhtudel üsna aeglaselt ja surma põhjuseks on ajuverejooks, südametegevuse lakkamine või krambid.
Kesknärvisüsteemi stimulaatorid võivad esile kutsuda põhjendamatut ängistustunnet, murelikkust ja umbusklikkust. Amfetamiinipsühhoos on selline meeltesega-dusseisund, millel on üsna sarnaseid jooni paranoilise skisofreeniaga. Kuritarvitajal võivad ka esineda hallutsinatsioonid. Enamik selliseid hoogusid möödub pärast viimase annuse manustamist mõne nädala jooksul. Mõnikord jääb selline seisund püsima.
Icei põhjustatud kahjustused on põhiliselt sarnased amfetamiini omadega. Nende hulka kuuluvad rasked psühhoosid ja tugev kalduvus vägivaldsusele. Aine intensiivse tarvitamise tagajärjel võivad siiski tekkida väga rasked kahjustused ja häired.
Kesknärvisüsteemi stimulaatorite tarvitamine muudab sotsiaalset käitumist. See avaldub kõige kiiremini ja silmatorkavamalt ööpäevarütminihetena intensiivse tarvitamise ajal.

Sõltuvus

Esimesi kesknärvisüsteemi stimuleerivaid aineid kasutama hakates arvasid teadlased ja arstid, et lõpuks on avastatud ained, mis ei tekita sõltuvust. Ent juba varsti pärast amfetamiini kasutuselevõttu ilmnes, et aineid tarvitades võib tekkida sõltuvus (ingl addiction proneness). Inimesed, kellele oli ainet proovida antud, väitsid, et nad meelsasti manustaksid seda jälle. Pikapeale sai selgeks, et amfetamiini järele võib tekkida sama tugev kirg kui heroiini järele, kuigi amfetamiini puhul ei olnud võõrutusvaevused sama ägedad. Tänu sellele kogemusele hakati paremini mõistma sõltuvuse olemust ja selle peamist taganttõukavat jõudu, nimelt keskendumist uimasti tekitatavale elamusele, mitte füüsilistele vaevustele kainenemise ajal. Ent ei 1950. ega ka veel 60. aastatel - kui kesknärvisüsteemi stimulaatorite kuritarvitamine oli laialt levinud põhiliselt vaid Rootsis - ei mõistnud teiste maade teadlased ja arstid kesknärvisüsteemi stimulaatoritega seotud sõltuvusohtu. Tänapäeval on üldteada, et kesknärvisüsteemi stimuleerivad uimastid võivad esile kutsuda tugeva sõltuvuse. Kesknärvisüsteemi stimulaatorit suurtes annustes manustades kujuneb kohanemus, mis sunnib kuritarvitajat võtma sama mõju saavutamiseks üha suuremaid doose.
Sünteetiliste kesknärvisüsteemi stimulaatorite järelmõjud on põhiliselt samad mis kokaiini puhul: depressioon, kurnatus, keskendumisraskused, apaatia, ärrituvus ja söögiisu suurenemine.
Kesknärvisüsteemi stimulaatorite kuritarvitajatel vahelduvad intensiivse tarvitamise perioodid väsimus- ja uneperioodidega. Nad võtavad korduvalt suuri annuseid paari päeva jooksul, et seejärel kurnatuna magada mitu ööpäeva järjest. Seejärel algab uus kuritarvitusperiood.

Kokaiini ja sünteetiliste kesknärvisüsteemi stimulaatorite sarnasused ja erinevused

Kokaiinist ja sünteetilistest kesknärvisüsteemi stimulaatoritest põhjustatud joobed on nii sarnased, et ka pikaajalise kogemusega kuritarvitajal on raske joovet tekitavaid aineid eristada. Põhierinevused on järgmised:

  • kokaiini kasutatakse meditsiinis kohalikuks tuimastamiseks ning amfetamiini narkolepsia ja laste kergemate ajukahjustuste raviks
  • kokaiinijoove kestab lühemat aega
  • kokaiini puhul on surmava üledoosimise oht suurem
  • kokaiini puhul on suurem oht, et seda manustatakse kontrollimatult, kuni saabub surm
  • amfetamiini tarvitades on võimalik juua rohkem alkoholi kui tavaliselt. Amfetamiin neutraliseerib alkoholi mõningase uinutava mõju. Alkohol nõrgendab pidurdusmehhanisme ja koos amfetamiiniga on see mõju veelgi suurem. Amfetamiini ja alkoholi koos tarvitades võib tekkida täiesti eriline joobeseisund.

Khatuimastid

Aine valmistamine ja kasutamine

Khatitaime, Catha edulis, teatakse kui uimastava toimega taime juba aastasadu Aafrika idaosas ja Araabia poolsaarel. Taim kasvab looduslikult ning laiadel aladel ja selle suurus varieerub väikesest põõsast kuni väikese puuni.
Khatitaim sisaldab joovet tekitavaid aineid katiini ja katinooni, kokku umbes pool protsenti. Ka täissünteetiline uimasti metkatinoon, mille keemiline koostis sarnaneb katinooni omaga, arvatakse sageli katauimastite hulka, ent seda ainet khatis ei leidu.
Khatiuimastit ei ole võetud rahvusvahelise kontrolli alla narkootikumina. Mitmes riigis, sealhulgas Rootsis, on khat siiski võetud siseriikliku narkootiliste ainete kontrolli alla. Katiini, katinooni ja metkatinooni kohta kehtivad kõik narkootikumide kohta käivad rahvusvahelised nõuded.

Khatitaim, Catha edulis, kasvab looduslikult Araabia poolsaarel ja Aafrika idaosas. (NC)

 Khat

Khatiks peetakse taime Catha edulis maapealseid osi, millest tarvitatakse vaid peenemaid oksi ja lehti.
Khati loetakse kiiresti riknevaks kaubaks ja seepärast toimetatakse taimed kasvupiirkonnast Euroopasse lennukiga. Mõne aja möödudes khat rikneb ja nõudlus sellise khati järele väheneb, eriti siis, kui lehed on kuivanud. Seepärast pakitakse lehed erilisel viisil banaanilehtedesse ja vahel ka nahka, et nad transportimise ajal säiliksid niisked. Khati on konfiskeeritud väga suurtes kogustes (kaalu järgi), ent kuna tavalised päevadoosid on suured, ei ole kuritarvitusannuste tegelik arv nii suur.

 

Khatilehed sisaldavad narkootikumideks liigitatud aineid katiini ja katinooni. Narkootikumiks peetakse taime maapealseid osi. (VGL)

Khatilehed seotakse kimpu, mille nimetus on marduuf. Kuivamise vältimiseks keeratakse lehed mõnikord banaanilehtedesse. (SKL)

Katiin, katinoon ja metkatinoon

Katiin (norpseudoefedriin) on kesknärvisüsteemi stimuleeriv ja söögiisu vähendav aine, mille mõju on amfetamiini omast natuke nõrgem. Seda on Saksamaal müüdud söögiisu vähendava vahendina retsepti alusel. Aine üks tootenimi on X-112. Atleetvõimlejad on katiini kasutanud selleks, et olla võimeline pikemat aega treenima, ning rasvade põlemisprotsessi kiirendamiseks, et lihased paremini esile tuleksid. Katiinil on ka valuvaigistav mõju ja heroiini kuritarvitajad on seda aeg-ajalt kasutanud opiaadi-võõrutusnähtude nõrgendamiseks.

Katinooni mõju on põhiliselt samasugune nagu amfetamiinil.
Metkatinoon, mida nimetatakse ka efedrooniks, on sünteetiline kesknärvisüsteemi stimulaator, mida võib nii vedelikuna kui ka pulbrina hõlpsasti valmistada tavalistest kauplustes saada olevatest kemikaalidest. Aine meenutab cracki ja tema slänginimed on cat, jeff, goop, star ja crank. USA-s on uuritud, kas aine sobib arstimiks. Seda on kasutatud kehakaalu vähendamiseks ja depressioonide raviks, kuid raskete kõrvalmõjude tõttu teda meditsiinis kasutusele ei võetud. Nõukogude Liidus kasutati metkatinooni mõningat aega depressioonivastase vahendina. Eestis tuntakse metkatinooni nimetuse efedroon järgi. Metkatinoon ehk efedroon kuulub Eestis narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, see tähendab, ainete hulka, mida käidelda on lubatud vaid erijuhtudel.

 

Metkatinoon on valge sünteetiline uimasti, mida valmistatakse pulbrina. Tugeva suurendamise korral on näha selle kristallidest moodustuvaid värvirikkaid mustreid. (NHMFL)



Aine kuritarvitamise viisid

Khati närimine on Etioopias, Jeemenis ja Somaalias sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Seda tehakse tihti suures seltskonnas pikaajaliste seanssidena. Lehti ja peeneid oksi näritakse, närimiskotike jäetakse põske ja sülg neelatakse alla. Tavaline päevane annus marduuf on 200-400 grammi.
Euroopas on khati närimine uus nähtus, mis levis mõne etnilise mustanahalise rühma kaudu 1980. aastatel. Katiini võetakse tavaliselt tablettidena sisse või tabletid lahustatakse ja vedelikku süstitakse. Katinooni võib nuusutada, sisse võtta või süstida. Metkatinooni võib süstida, nuusutada, sisse võtta või suitsetada. Seda võib omastada ka naha kaudu.

Khatuimastite mõju

Khatil on üldergutav toime. Üks khatiseanss kestab tavaliselt mitu tundi, selle kestel suheldakse omavahel ja näritakse Khati mitu korda. Katiini ja katinooni stimuleeriv mõju sarnaneb amfetamiini omaga. Metkatinoon annab sügava heaolutunde (ingl rush 'palavik'), inimene tunneb endas jõudu ja tajub ümbrust teravamalt. Talle tundub, et aistingud muutuvad teravamaks. Joove tekib umbes kümme minutit pärast uimasti neelamist ja kestab 0,5-6 tundi, algajatel kuni 24 tundi. Kuritarvitajatel tekivad kergesti intensiivse kuritarvituse perioodid, mil nad manustavad uimastit korduvalt mõnetunniste vahedega kokku kuni ühe nädala jooksul.

Khat'i tekitatava seisundi tunnused

Aine tekitatava füüsilise seisundi tunnused

  • sagenenud pulss ja kõrgenenud vererõhk
  • hingamise sagenemine
  • kõrgenenud kehatemperatuur
  • janu pärast khati närimist
  • suurenenud pupillid
  • üliaktiivsus

Aine tekitatava psüühilise seisundi tunnused

  • jutukus
  • kõrgenenud eneseteadvus
  • püsimatus, ka rahutus
  • ärrituvus ja agressiivsus
  • meeltesegadus ja sellest tulenevad jälitusmõtted.

Muud tunnused

  • Pikaajalise kuritarvitamise korral inimene kõhnub ja tal tekivad hambakahjustused.


Kahjustused

Khati kuritarvitus võib põhjustada muu hulgas maokatarre, kõhukinnisust, hambakahjustusi, maksakahjustusi ja kõhnumist. Uimastit suurtes kogustes tarvitavatel inimestel esineb sageli seksuaaleluhäireid, raskematel juhtudel kaasneb häiretega impotentsus.
Khati kuritarvitajal tekkivatest psüühikakahjustustest ja -häiretest võib nimetada unehäireid, ärrituvust ja depressiooni ning psühhoose. Eripäraseks häireks peetakse hüpnoloogilisi ehk unenäolisi hallutsinatsioone. Need on aistingud, mis tekivad kas ärkvel või poolärkvel olles, ent millel pole midagi ühist tegelikkusega. Näiteks võidakse kuulda surnud omaste hüüdeid või näha inimesesarnaseid olendeid. Seda laadi häirete puhul pannakse vahel diagnoosiks skisofreenia.
Khati kuritarvitamisega kaasnevad mitmesugused sotsiaalsed häired, näiteks tekivad perekonna ülalpidamise probleemid, sest kuritarvitamisega seotud kulutused on suured. Khatisõltlane on ohtlik ka liikluses. Khati viljelevates maades on selle kuritarvitamine raske tervishoiu- ja majandusprobleem. Katiini kuritarvitamine võib esile kutsuda südamekloppimist, ängistushooge, psühhoose ja närvivapustust, katinooni liigtarvitamine võib põhjustada ka meeltesegadust.
Metkatinooni nuusutamine põhjustab nina limaskesta kahjustusi, sissevõtmine söövituskahjustusi suus ja maos, tugevat kõhnumist, organismi suurt veekadu, kurnatust kuni täieliku energiakaotuseni ning nahakahjustusi, nagu akne, punased plekid ja kollane nahk. Psüühikakahjustuste ja -häirete hulka kuuluvad ärritatud olek, meeltesegadus, nägemismeelepetted, jälitusmõtted ning enesetapumõtetega depressioon. Võib esineda ka kompimismeelepetteid. On tähele pandud, et kroonilistel kuritarvitajatel võivad tekkida parkinsoni tõbe meenutavad ajukahjustused.

Sõltuvus

Nii khat, katiin, katinoon kui ka metkatinoon tekitavad sõltuvuse. Et khatilehed sisaldavad katiini ja katinooni väikeses kontsentratsioonis ning et neid näritakse, ei ole mõju nii tugev ja sõltuvuse ei teki sama kergesti kui näiteks puhaste ainet süstides. Khati närimine on pika traditsiooniga kultuurirituaal ja seepärast on sotsiaalne surve selle kasutamiseks tugev. Et khati kasutatakse väga palju, siis on selle aine tekitatud joobe kordade arv väga suur. Varem või hiljem toob see endaga kaasa sõltuvuse ja rasked sotsiaalsed häired.
Puhtal katiinil ja puhtal katinoonil on umbes samasugune sõltuvuse tekitamise võime nagu amfetamiinil. Metkatinoon tekitab sõltuvuse äärmiselt kiiresti, selle poolest võib teda võrrelda crackiga.. Kuritarvitaja annab enda täielikult uimasti meelevalda, ta võib vahepeal magamata manustada seda terve nädala järjest. Kujuneb kohanemus, sellega lüheneb joobe kestus ja manustatava uimasti üldkogus suureneb. Pikaajalise kuritarvitamise korral võib kujuneda selline taluvus, et uimasti kaotab oma põhilise mõju. Võõrutusreaktsioonina tekivad migreenitaolised peavalud, kõhukrambid ja tugev kõhulahtisus ning depressioon, ängistus ja ränk väsimus. Selline seisund võib kesta mitu nädalat ja inimene tunneb ennast täiesti jõuetuna.

 Metkatinooni tekitatava seisundi tunnused

Aine tekitatava füüsilise seisundi tunnused

  • higised peopesad
  • sagenenud pulss
  • kõrgenenud kehatemperatuur
  • motoorse aktiivsuse suurenemine ja püsimatus
  • värisemine, lihaste tõmblemine ja krambid
  • uimasti intensiivse nuusutamise korral ninaverejooksud

Aine tekitatava psüühilise seisundi tunnused

  • püsimatus
  • kõrgendatud meeleolu
  • ängistus ja rahutus
  • meeltesegadus ja sellest tulenevad jälitusmõtted

Muud tunnused

Metkatinooni kuritarvitajatel tuleb tihti ette intensiivse tarbimise perioode, mil nad manustavad uimastit pidevalt mitu päeva ilma puhkamata, nagu kokaiini kuritarvitamise korral. Metkatinooni pikaajalise tarvitamisega võib kaasneda kiire kaalu vähenemine, organismi suur veekadu, lahtised nahahaavad ja kollane nahk, ninaverejooksud, krambid, värisemine ning ainitine liikumatu pilk.



Järgmine osa - Hallutsinogeenid  

Tagasi sisukorda


Muid (koolitus)materjale