Kesknärvisüsteemi
stimuleerivad ained
Sissejuhatus
Kesknärvisüsteemi ergutavate ainete (kesknärvisüsteemi
stimulaatorid) hulka kuuluvad:
- koka ja kokaiin
- amfetamiin jt sünteetilised ained
- kathipõõsa. (Catha edulis) lehtedest valmistatud
uimastid.
Mõnikord, näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsiooni
ülevaadetes, käsitletakse neid kolme omaette rühmana
ning mõistet kesknärvisüsteemi stimulaatorid
kasutatakse sellisel juhul amfetamiini kohta.
Koka ja kokaiin
Ajalugu
Inkade legendi järgi kinkis kokalehed inimestele päikesejumal.
(NIDA)
Inkad kummardasid kokataime, uskudes selle olevat jumalikku päritolu,
päikesejumala kingituse. Legendi järgi lõid
jumalad inti, kokaiini, et vähendada nälja-
ja janupiinu. Kokat tarvitasid põhiliselt valitsevad klassid,
ent seda jagati vahel ka sõduritele, töölistele
ja sportlastele väsimuse ning nälja peletamiseks. Puhast
kokaiini hakati valmistama 1860. aastate alguses. Mõnda
aega kasutati kokaiini meditsiinis universaalainena, seda sisaldasid
mitmed patentravimid. Ka populaarne jook Coca Cola sisaldas kokaiini
kuni aastani 1903.
Praegu kasutatakse kokaiini meditsiinis vaid kohalikuks tuimastamiseks
silmaoperatsioonidel. |
Inkade legendi järgi kinkis kokalehed inimestele päikesejumal.
(NIDA) |
Kokaiini valmistamine ja kokaiinitooted
Kokataim, Erythroxylon coca, kasvab mitmel pool maailmas,
muu hulgas Peruus, Boliivias, Ecuadoris, Kolumbias, Jaaval ja
Sri Lankas. Tähtsaimad kokatootjad on Peruu, Boliivia, Ecuador
ja Kolumbia.
Kokapõõsas kasvab poolteise meetri kõrguseks.
Õied on valged, lehed tumerohelised ja umbes viis sentimeetrit
pikad. Lehed sisaldavad kuni üks protsent kokaiini. Lehti
korjatakse kas närimiseks või tee valmistamiseks.
Kokalehed on kokapasta, koka lähteaine, kokaiinhüdrokloriidi
ja cracki tooraine.
Kokaiin
Kokaiini valmistamiseks purustatakse lehed, lisades lahustit.
Nii saadud ja pisut puhastatud ning kuivanud ainet nimetatakse
kokapastaks. Kokapasta sisaldab 40-85% kokaiini sulfaadina, ent
ka valmistamisel sellesse sattunud saasteaineid, näiteks
õlijääke. Suitsetamiseks tarvitatavat kokapastat
nimetatakse mõnikord bazookaks, (tegelikult granaadiheitja
nimetus), sest pasta mõjub tarvitajate sõnutsi
nagu pomm. |
Kokalehti võib valmistada nagu teed. (NC) |
Kemikaale lisades ja segu kuumutades saadakse lähteaine,
mis vees ei lahustu. Kokaiinhüdrokloriid saadakse lähteainele
soolhapet lisades ja ainet samal ajal kuumutades. Saadus lahustub
vees. Puhtaim kokaiin on valge pulber, millel on mõru
maitse ja mis tõhusalt tuimastab limaskesti. Kokaiini
nimetatakse vahel lumeks (ingl snow), sest tema kristallid
meenutavad lumehelbeid.
Suhteliselt kõrge hinna tõttu ei ole kokaiin
Eesti tarvitajate seas levinud. Et kokaiini kasutatakse ka meditsiinis
paikse tuimestina nina-, kõrva- ja kurgukirurgias, kuulub
see aine kehtivasse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
II nimekirja, s.o ainete hulka, mida sisaldavaid narkootilisi
ravimeid jaemüügi korras apteegist väljastatakse
ainult narkootilise ravimi retsepti alusel. |
Kokaiini kasutatakse meditsiinis kohalikuks tuimestuseks
silmaoperatsioonidel. (NC) |
Kokaiinitarvitajad kasutavad oma inventari hoidmiseks erilisi
vutlareid. Peeglit ja habemenuga kasutatakse kokaiini peenendamiseks
ja toru või lusikat aine ninasse viimiseks. (MS) |
Crack on suitsetamiseks mõeldud kokaiin.
Seda suitsetatakse klaaspiipudega. (SKL) |
Kokaiini lähteaine ja crack
Kokaiinhüdrokloriidi võib muuta n-ö vabaks
lähteaineks, mida suitsetades kiiresti omastatakse ja mis
tekitab peaaegu kohe joobeseisundi. Lähteainel on mitu teisendit,
juba nimetatutest näiteks crack ja free base cocaine.
Crack koosneb hallikasvalgetest või kollakatest
õlijatest klompidest, mille pind on poorne.
Cracki teisendid on:
- o friikartuli-crack: koosneb piklikest ristkülikukujulistest
tükkidest, mis meenutavad friikartuleid. Iga tükk kaalub
umbes 0,5 grammi
o potato crisp-crack, mis meenutab kartulikrõpse.
o cake-crack: ümmargused lamedad tükid, mille
kaal on umbes 120 grammi.
Alates turule ilmumisest 1980. aastate teisel poolel on crack
olnud suhteliselt odav. Madal hind on kaasa aidanud aine kiirele
levikule USA-s. Politseioperatsioonide käigus leitakse cracki
harva, sest uimasti tarvitajad tavatsevad seda võtta järjest
nii kaua, kuni kättesaadav kogus on otsas.
Aine kuritarvitamise viisid
Kokalehtede närimine on igivana traditsioon Lõuna-Ameerika
mägiindiaanlaste hulgas. Kokaleht koos lubjaga pannakse
närimiskotikesse, seda näritakse ja seejärel neelatakse
sülg alla. Närimisega vabaneb küllaldaselt kokaiini,
nii et veres on võimalik selle kontsentratsiooni mõõta.
Kokaiini närimiseks ei ole vaja mingeid erilisi vahendeid,
ent väikesed kokaiinilehtedest pallikesed vihjavad sellele,
et valmistutakse ainet tarbima.
Koka närimine ei ole seadusega keelatud neis riikides, kus
kokapõõsaid kasvatatakse ja kus see on kohalikus
kultuuris sügavasti juurdunud. Lõuna-Ameerika mägialadel
arvestatakse tavaliselt vahekaugusi vahemaa läbimisel kuluvates
kokadoosides. Üks teelõik on cocada, mille
pikkus mägisel maastikul on umbes kaks kilomeetrit ning
tasandikul umbes kolm kilomeetrit. Sõna cocada
võib aga tähendada ka umbes 40minutist ajavahemikku,
mil kestab joove. Kokalehti võib ka keeta nagu tavalist
teed.
Kokaiinhüdrokloriidi süstitakse, nuusutatakse, võetakse
sisse või suitsetatakse. Kõige vähem on levinud
süstimine.
Enne nuusutamist peenendatakse kokaiinikristallid peeglil või
klaasplaadil habemenoaga ja lükatakse pikkadeks õhukesteks
vallikesteks. Kokaiinipulbri ninasse tõmbamiseks võib
kasutada erilist lusikat, inhalaatorit või torukest, ent
kasutatakse ka lihtsalt rulli keeratud rahatähti. Nuusutamise
korral toimib aine alles paari minuti möödudes ja mõju
kestab umbes pool tundi. Joomiseks tuleb kokaiinhüdrokloriidi
lahustada vees või alkoholi sisaldavas joogis. Mõju
avaldub paari minuti pärast ja võib kesta terve tunni.
Suitsetamiseks kasutatakse tavaliselt kokaiinhüdrokloriidi
lähteainet.
Kokapastat, cracki ja lähteainet kasutatakse üksnes
suitsetamiseks või sissehingamiseks. Sel viisil manustades
mõjub aine 10 sekundi jooksul, ent tugevaim mõju
kestab vaid 5-20 minutit ja sellele järgneb kiiresti masendus.
Kokapastat suitsetatakse peamiselt Ladina-Ameerikas. Suitsetatakse
sigarette ja piipu ning sissehingamise abivahendina kasutatakse
ka alumiiniumfooliumi, küünalt ja tulemasinat. Lähteaine
sissehingamiseks kasutatakse erilisi klaasanumaid, millega ainet
kuumutatakse. Menetlus on tuleohtlik, sest lähteaine valmistamisel
tekkinud eetrijäägid võivad kuumutamisel aurustuda
ja plahvatada.
Kokaiini mõju
Kokaiinijoove kiirendab pulssi, tõstab vererõhku
ja kehatemperatuuri, suurendab hingamissagedust ning kutsub esile
higistamist. Kokaiinijoove mõjub psüühilisele
seisundile järgmiselt:
- tunnetatakse jõudu
- väsimus väheneb
- inimene muutub jutukaks ja on püsimatu
- suureneb eneseusaldus
- mõttetegevus muutub hüplevaks; inimene on haiglaselt
elevil, speedi mõju all); võib ette tulla
meeltesegadust
- väheneb või kaob oskus olukorda adekvaatselt
hinnata
- tugeva mõju või pikaajalise tarbimise korral
meeltesegadus ning sellest tulenev jälitusmaania ja agressiivsus
- alguses suureneb huvi seksi vastu, kuid pikapeale huvi raugeb
ja lõpuks tekib impotentsus.
Kokaiinijoobe lahtudes tekib masendus, vahel langeb inimene
ka depressiooni. Kainenemist kirjeldades on narkomaanid selle
kohta öelnud, et tunne on, nagu kukuks lennukiga alla.
Kokaiinisõltlane hakkab suuri koguseid tarvitama väga
kiiresti. Pohmelusdepressioonist vabanemiseks ja meeldiva joobe
taaskogemiseks võtavad nad uusi annuseid ja sel kombel
satuvad suletud ringi. Selline oht on eriti suur cracki tarvitajatel.
Intensiivse tarvitamise periood võib kesta 24 tundi või
kauem. Seisundit, millesse aine tarvitaja satub, iseloomustatakse
ingliskeelse slängisõnaga binge (hääld
binzh). Selle eestikeelne lähim vaste võiks olla
prassing. Narkomaan ei katkesta uimasti tarbimist enne, kui ta
on ära kasutanud kõik võimalused selle hankimiseks
või kui ta on langenud üledoosimisest põhjustatud
raskesse seisundisse. Sel ajal võib inimene olla ümbrusele
ohtlik nii meeltesegaduse kui ka sellest tingitud jälitusmaania
tõttu. Tuleb arvestada ka seda, et ta on pidevalt narkootikumijahil.
Kokaiin halvendab olukorra hindamise oskust ja reageerimisvõimet.
Seepärast on tarvitaja ümbrusele ohtlik, eriti seal,
kus nimetatud omadusi eeldatakse vaja minevat, näiteks liigeldes
ja töötades.
Kokaiinijoobe tunnused
Füüsiline seisund
Kokaiini tekitatud füüsilise seisundi tunnused on
järgmised:
- laienenud silmaterad
- kiire pulss
- kõrge vererõhk
- kiire pindmine hingamine, üledoosimise korral väga
pindmine
- nina on kinni või tilgub
- püsimatus
- kujuteldavate parasiitide eemaldamiseks naha kratsimine.
Psüühiline seisund
Kokaiini tekitatud psüühilise seisundi tunnused
on järgmised:
- kõrgendatud meeleolu
- hüplev mõtlemine ja haiguslik elevus: inimene
tunneb, et ta on speedi mõju all
- seosetu kõne
- halvenenud koordinatsioonivõime
- hallutsinatsioonid (silma- ning kuulmis- ja kompimismeelepetted)
- meeltesegadus, jälitusmaania ja agressiivsus.
Muud tunnused
Kui kokaiini on tarbitud pikemat aega, võib inimene
tugevasti kõhnuda ja kehal võib näha olla
tugevaid kratsimisjälgi, lausa haavu. Kokaiinimõju
sarnaneb suuresti kesknärvisüsteemi sünteetiliste
stimulaatorite mõjuga, ent uim haihtub kiiremini. Kokaiini
puhul on üledoosimisest tingitud äkksurma oht suurem. |
Kahjustused
Kokaiini tarvitamine võib põhjustada füüsilise
seisundi, mille tunnused on järgmised:
- hingamisraskused
- südameinfarkt ja südame seiskumine, mille põhjus
on veresoonte kokkutõmbumine, hoolimata südamelöökide
sageduse kiirenemisest
- äkksurm
- krambid
- nina limaskesta ja kudede kahjustused, mis võivad
põhjustada pidevat nina tilkumist ja ninaverejookse, neelamisraskusi
ja häälepaelte põletikku
- kurgupõletik ja krooniline köha
- kõhulahtisus ja muud seedehäired
- söögiisu vähenemine ja kehakaalu langus, raskematel
juhtudel kõhnumine
- impotentsus või frigiidsus
- emakakrambid ja -verejooksud, nurisünnitused ja lootekahjustused
ning emapiima kokaiinisisaldus.
Et kokaiini kuritarvitamine levib, tuleb üha sagedamini
ette ka surmavat üledoosimist. Veresoonte rebenemise või
hingamise seiskumise tõttu võib surm saabuda kiiresti.
Kokaiini tarvitamine võib muu hulgas põhjustada
järgmisi psüühilisi kahjustusi ja häireid:
- seksuaalhuvi kadumine
- unehäired
- tugevad peavalud
- keskendumisraskused
- närvilisus ja kerge ärrituvus
- ängistus
- umbusklikkus kuni jälitusmaaniani
- hallutsinatsioonid: silmapete (visuaalne hallutsinatsioon)
ja kompamismeelepete (taktiilne hallutsinatsioon), mille puhul
inimene tunneb, et tal on näiteks sipelgad naha all
- äge agressiivsus, tihti räige vägivald
- enesetapumõtted ja enesetapukatsed.
Kokaiin võib põhjustada raskeid meeltesegadushoogusid,
kokaiinipsühhoose. Need väljenduvad rahutuses, ängistustundes,
jälitusmõtetes ja agressiivsuses. Meeltesegaduses
isik muutub teistele väga ohtlikuks, sest ta üritab
end kujuteldava ohu eest kaitsta. Kokaiinipsühhoosis narkomaan
võib kahjustada ka ennast, kui ta ajab taga "sipelgaid
naha all". Põhjuseks on kompimishallutsinatsioon,
haiglaslik ettekujutus, et naha all on putukad, ussid jms. Kohutava
sügelemise tõttu hakkab inimene ennast ägedalt
kratsima, kriimustama või isegi lõikama, et söödikutest
lahti saada.
Kokaiinitarvitaja on aine intensiivse tarvitamise ajal tavaliselt
äärmiselt hoolimatu kõige ümbritseva vastu,
sageli muutub ta ka vägivaldseks.
Kokaiinisõltuvus võib inimese kiiresti sotsiaalselt
laostada, sest nõrga tervise tõttu ei suuda narkomaan
ennast ülal pidada. Uimasti tarvitamine võib hävitada
ka perekonnaelu. Jaht uimasti järele ning agressiivsus ja
meeltesegadus on põhjused, miks inimene tõugatakse
välja oma senisest suhtluskonnast.
Sõltuvus
Kokaiinist satutakse sõltuvusse äärmiselt
kiiresti, see on teada olevatest kõige kiiremini sõltuvust
tekitavaid aineid. Üksainus katse võib kaasa tuua
pikaajalise ja laastava kuritarvitamise. Kokaiin mõjub
tugevasti seepärast, et ta tekitab ajus lõbu- ja
mõnutunnet kontrollivates keskustes ülekoormuse ja
nn lühiühendused. Joobeseisund ületab kõik,
mida inimene võib argielus kogeda, ja seepärast soovitakse
joovet ühe uuesti esile kutsuda. Kokaiinitarvitajad on kirjeldanud
joobeelamust kui "tuld ajus". Kokaiin on väheseid
aineid, mida nii inimeste kui ka loomade puhul võidakse
süstida nii kaua, kuni saabub surm, kui vaid ainet on küllaldaselt.
See näitab sõltuvuse
tugevust.
Enamasti kaasnevad kokaiiniuimast kainenemisega ängistus
ja depressioon, mida kirjeldatakse kui "lennukiga alla kukkumist".
Uut doosi võttes võib tarvitaja lühiajaliselt
depressiooni ebameeldivusi edasi lükata ja saada uue kaifi
(ingl kick) või pikendada varasemat uima.
Pärast mõnda aega kestnud kokaiinitarvitamist tekivad
kainenedes võõrutusreaktsioonid - füüsilised
ja psüühilised häired ning vaevused. Füüsilisele
seisundile on iseloomulikud väsimus ja kurnatus, mõnikord
ka lihasevalud, värisemine ja higistamine, psüühilistest
vaevustest võib nimetada depressiooni ning sellest tulenevat
ängistust ja meeltesegadust, samuti unehäireid, mõnikord
kaasnevad söömishäired.
Mida rohkem kokaiini tarvitatakse, seda rohkem organism ainega
kohaneb. Seetõttu muutuvad päevadoosid väga
suureks (nt mitu grammi kokapastat). Suureneb tundlikkus, mis
tähendab seda, et joobe võib tekitada ka väike
annus.
Sünteetilised kesknärvisüsteemi
stimulaatorid
Ainete valmistamine ja kasutamine
Kesknärvisüsteemi sünteetiliste stimulaatorite
hulka kuuluvad amfetamiin, fenmetrasiin, metüülfenidaat
jms ained. Ained on valged või muud heledat värvi
ja neid valmistatakse laborites.
Kesknärvisüsteemi ergutavad amfetamiini tüüpi
ained erinevad üksteisest nii vähe, et neid on raske
eristada, peamiselt seetõttu, et nende puhtuseaste (kontsentratsioon)
võib varieeruda.
Osa amfetamiini meenutavaid uimasteid, näiteks ecstasy
(MDMA), liigitatakse mõnikord hallutsinogeenide hulka,
sest suurtes annustes võivad nad esile kutsuda hallutsinatsioone.
Amfetamiin
Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige
tarvitatavam uimasti. Amfetamiin on valge pulber, vahel nõrga
kollaka, pruunika või hallika tooniga.
Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad
riigid amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks.
Amfetamiini kasutamine sõjanduses on oluline taust nüüdisühiskonnas
selle uimastiga seotud asjaolude mõistmiseks. Sõjajärgsel
ajal oli amfetamiini tarvitamisega suuri probleeme mitmes riigis.
Rootsis muutus amfetamiin 1930. aastate lõpus kiiresti
populaarseks tänu oma mõjule: vähenes unevajadus
ja suurenes vastupidavus. Aastal 1939 hakati seda müüma
vaid retseptiga. Kuritarvitamine siiski levis ja tõi kaasa
suuri probleeme ning seetõttu kehtestati 1944. aastal
amfetamiinipreparaatide kohta samasugused nõuded nagu
narkootikumide kohta, st neid hakati väljastama üksnes
retsepti alusel. |
Sünteetilist kesknärvisüsteemi stimulaatorit
amfetamiini valmistatakse uimastiturul müümiseks lihtsates
salalaborites. (SKL) |
1958. aastal kanti preparaadid ametlikult narkootikumide
nimekirja ning ÜRO psühhotroopsete ainete konventsiooni
(1971) kohaselt kuuluvad nad rahvusvahelise narkootikumikontrolli
alla.
Terves maailmas kasutatakse seaduslikult valmistatud amfetamiini,
illegaalselt valmistatud amfetamiini kuritarvitamine on peamiselt
euroopalik nähtus. Amfetamiini kuritarvitamine on laialt
levinud kogu Skandinaavias. |
Amfetamiini esineb mitmes värvitoonis. (SKL) |
Metamfetamiin
Metamfetamiin on amfetamiini üks teisend, ent see on
mõnes mõttes kangem ja seepärast tajutakse
tema uimastavat mõju teravamalt.
1950. aastate algul oli Jaapanis väga ulatuslik metamfetamiini
kuritarvituse epideemia, statistika järgi oli kokku umbes
600 000 süstijat ja 2 000 000 tablettide kuritarvitajat.
Tänapäeval kuritarvitatakse metamfetamiini muu hulgas
Jaapanis, Austraalias, USA-s, Euroopas ja Rootsis.
Metamfetamiini valmistatakse tavaliselt valge pulbrina, kuid
on ka kristallilist läbipaistvat ainet, millele on inglise
keeles antud mitu nimetust: ice, Los Angeles glass, glass
ja crystal. Nimetused tulenevad uimasti väljanägemisest.
Ice meenutab purustatud või pulbristatud klaasi,
jämedat soola või jääd ja ainet valmistatakse
just suitsetamise jaoks. Arvatakse, et icei joove on tugevam
kui cracki või amfetamiini oma ja et joove kestab
kauem. Uimasti kuritarvitaja tunneb endas pulbitsevat energiat
ja on kõrgendatud meeleolus. Seisund kestab 8-24 tundi.
Icei suitsetamine kutsub esile tugeva joobe ja võib
aju pika aja vältel liigselt ergutada. Selle aine uimas
võib inimene sattuda suurde meeltesegadusse ja muutuda
väga agressiivseks. Seepärast on icei tarvitajad
ümbrusele ohtlikud.
Eesti turule on metamfetamiin jõudnud alles paaril viimasel
aastal ning ta on kantud narkootiliste ja psühotroopsete
ainete I nimekirja, s.o ainete hulka, mille käitlemine on
Eestis keelatud, v.a erijuhud.
Kesknärvisüsteemi stimulaatorid on valged või
õrna tooniga pulbrid, mida pakitakse kirjamargikotikestesse,
paberkottidesse või zhelatiinkapslitesse. (NC) |
Ice on kristalliline metamfetamiin.
(NC) |
Fenmetrasiin (fenmetraliin)
Fenmetrasiin (endine nimetus fenmetraliin, tootenimi Preludin®)
on samuti kesknärvisüsteemi stimulaator, mis suures
osas sarnaneb amfetamiiniga. Joobe ja kahjulike mõjude
poolest on mõlemad ained enam-vähem samaväärsed.
Fenmetrasiini kuritarvitus oli Rootsis suur probleem 1950. aastate
lõpus ja 1960. aastatel, ent seejärel kadus aine
uimastiturult peaaegu täiesti ja seda asendas amfetamiin.
Alates 1990. aastate keskpaigast on fenmetrasiin Rootsi uimastiturul
jälle müügil. Fenmetrasiini eripära on see,
et aine kuritarvitaja võib pärast kohanemuse väljakujunemist
tarbida ainet väga suurtes annustes.
Metüülfenidaat
Metüülfenidaat (kõige rohkem tuntud tootenime
Ritalina® või Ritalin® järgi) töötati
välja amfetamünist nõrgema kesknärvisüsteemi
erguti saamiseks. Ainet kasutati meditsiinis üldstimuleeriva
ainena, kuni selgus, et ta tekitab sõltuvust arvatust
hõlpsamini. Aja jooksul kujunes metüülfenidaadi
kuritarvitamine suureks probleemiks ka Rootsis. Põhiliselt
tarvitati tablette samamoodi nagu amfetamiini, ka joove ja kahjustused
on peaaegu samad mis amfetamiini tekitatud.
Aine kuritarvitamise viisid
Amfetamiini, metamfetamiini, fenmetrasiini jt aineid kasutati
varem ravimina ülekaalu puhul, ent nüüdseks on
see kui kõhnumisvahend kõrvale heidetud. Tänapäeval
on amfetamiini lubatud kasutada vaid narkolepsia (lühikesed
vastupandamatu une hood) ja laste väiksemate ajukahjustuste
korral (ADHD/DAMP/MBD-sündroom). Fenmetrasiin on täielikult
keelatud.
Sünteetilisi kesknärvisüsteemi stimulaatoreid
võib sisse võtta, nuusutada, süstida ja suitsetada.
Sissevõtmise korral pannakse paberisse keeratud annus
keele alla, kus see aeglaselt imendub. Aine võib ka alla
neelata nagu kompveki, teda võib segada nagu grokki ja
seejärel juua. Tablette võib neelata tervena, kuid
need võib ka purustada ja vees lahustada.
Aine nuusutamise korral kasutatakse uimasti ninasse tõmbamiseks
väikest lusikat või toru. Ettevalmistus on sama nagu
kokaiini puhul: uimasti peenestatakse peeglil või muul
klaaspinnal habemenoaga. Süstimiseks (peamiselt veeni) kasutatakse
süstlaid ja kanüüle.
Metamfetamiini saab ka suitsetada, tavaliselt kasutatakse selleks
erilist piipu.
Amfetamiini jt kesknärvisüsteemi stimulaatorite
mõju
Amfetamiin ja teised kesknärvisüsteemi stimulaatorid
hoiavad inimest ärkvel ja mõjuvad üldergutavalt.
Nende tekitatava seisundi peamised tunnused on järgmised:
- meeleerksus
- vähene unevajadus (kesknärvisüsteemi stimuleerija
kasutamise tõttu)
- väike söögiisu
- kõrgendatud meeleolu, jutukus ja püsimatus
- autonoomsete närvisüsteemide erutatus: sagenenud
pulss, võimalik ka südamekloppimine ja kehatemperatuuri
tõus
- kiirenenud ainevahetus
- orientatsioonikadu ja pidurdusmehhanismide nõrgenemine,
mis mõnikord lõpeb olukorra täieliku kontrollimatusega
- suurenenud seksuaaltung, mis kuritarvituse jätkumise
korral siiski väheneb.
Kesknärvisüsteemi stimulaatorite mõju
Aine tekitatava füüsilise seisundi tunnused
- suured laienenud pupillid
- kiire, tihti ebaregulaarne pulss
- kõrgenenud kehatemperatuur ja higistamishood
- suu kuivab, tihti matsutab tarvitaja kuuldavalt, et süljeeritust
suurendada
- suurte annuste korral krambid ja epilepsiahood
- värisemine ja lihaste tõmblemine, miimikahäired
ja täpsust nõudvate liigutuste kohmakus
- stereotüüpne käitumine, näiteks pidev
plaanitu koristamine, nn koristamismaania
- püsimatus ja võimetus rahulikult paigal olla.
Aine tekitatava psüühilise seisundi tunnused
- närvilisus
- ärrituvus
- hüplev mõtlemine, seosetu kõne ja haiglane
elevus, inimene tunneb, et ta on speedi mõju all
- rahutus ja ängistus
- meeltesegadus, raskematel juhtudel paranoiline psühhoos.
Muud tunnused
- Sünteetiliste kesknärvisüsteemi stimulaatorite
pikaajaline tarvitamine võib põhjustada järgmisi
nähtavaid kahjustusi ja häireid:
- tugev kõhnumine
- tõmblevad liigutused, ka siis, kui inimene ei ole
narkouimas
- kaaries ning hammaste pragunemine ja väljakukkumine.
|
Kahjustused
Kesknärvisüsteemi stimulaatorite kasutamisest põhjustatud
füüsilise ja psüühilise seisundi tunnused
on järgmised:
- südameinfarkt: veresooned tõmbuvad kokku sel
ajal, kui südametegevus kiireneb; ajuverejooksud ja krambid
- kõhnumine
- hammaste lagunemine, sest joobes tõmbuvad narkomaani
lõualihased tugevasti kokku; süüakse väga
palju magusat, sülg on veniv, suu kuivab ja tavaliselt ei
hoolita hammaste hügieenist
- eriti agressiivne käitumine
- emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine
- meeltesegadus, mõnikord ilmsed jälitusmõtted.
Üledoosimine kutsub esile südamekloppimise, vererõhu
kõrgenemise, tugeva pupillide laienemise, peavalu ja oksendamise.
Rasketel juhtudel tekivad krambid ja tõuseb kehatemperatuur,
on olnud ka surmajuhtumeid, ent siiski harva. Seisund muutub
sellistel juhtudel üsna aeglaselt ja surma põhjuseks
on ajuverejooks, südametegevuse lakkamine või krambid.
Kesknärvisüsteemi stimulaatorid võivad esile
kutsuda põhjendamatut ängistustunnet, murelikkust
ja umbusklikkust. Amfetamiinipsühhoos on selline meeltesega-dusseisund,
millel on üsna sarnaseid jooni paranoilise skisofreeniaga.
Kuritarvitajal võivad ka esineda hallutsinatsioonid. Enamik
selliseid hoogusid möödub pärast viimase annuse
manustamist mõne nädala jooksul. Mõnikord
jääb selline seisund püsima.
Icei põhjustatud kahjustused on põhiliselt
sarnased amfetamiini omadega. Nende hulka kuuluvad rasked psühhoosid
ja tugev kalduvus vägivaldsusele. Aine intensiivse tarvitamise
tagajärjel võivad siiski tekkida väga rasked
kahjustused ja häired.
Kesknärvisüsteemi stimulaatorite tarvitamine muudab
sotsiaalset käitumist. See avaldub kõige kiiremini
ja silmatorkavamalt ööpäevarütminihetena
intensiivse tarvitamise ajal.
Sõltuvus
Esimesi kesknärvisüsteemi stimuleerivaid aineid
kasutama hakates arvasid teadlased ja arstid, et lõpuks
on avastatud ained, mis ei tekita sõltuvust. Ent juba
varsti pärast amfetamiini kasutuselevõttu ilmnes,
et aineid tarvitades võib tekkida sõltuvus (ingl
addiction proneness). Inimesed, kellele oli ainet proovida
antud, väitsid, et nad meelsasti manustaksid seda jälle.
Pikapeale sai selgeks, et amfetamiini järele võib
tekkida sama tugev kirg kui heroiini järele, kuigi amfetamiini
puhul ei olnud võõrutusvaevused sama ägedad.
Tänu sellele kogemusele hakati paremini mõistma sõltuvuse
olemust ja selle peamist taganttõukavat jõudu,
nimelt keskendumist uimasti tekitatavale elamusele, mitte füüsilistele
vaevustele kainenemise ajal. Ent ei 1950. ega ka veel 60. aastatel
- kui kesknärvisüsteemi stimulaatorite kuritarvitamine
oli laialt levinud põhiliselt vaid Rootsis - ei mõistnud
teiste maade teadlased ja arstid kesknärvisüsteemi
stimulaatoritega seotud sõltuvusohtu. Tänapäeval
on üldteada, et kesknärvisüsteemi stimuleerivad
uimastid võivad esile kutsuda tugeva sõltuvuse.
Kesknärvisüsteemi stimulaatorit suurtes annustes manustades
kujuneb kohanemus, mis sunnib kuritarvitajat võtma sama
mõju saavutamiseks üha suuremaid doose.
Sünteetiliste kesknärvisüsteemi stimulaatorite
järelmõjud on põhiliselt samad mis kokaiini
puhul: depressioon, kurnatus, keskendumisraskused, apaatia, ärrituvus
ja söögiisu suurenemine.
Kesknärvisüsteemi stimulaatorite kuritarvitajatel vahelduvad
intensiivse tarvitamise perioodid väsimus- ja uneperioodidega.
Nad võtavad korduvalt suuri annuseid paari päeva
jooksul, et seejärel kurnatuna magada mitu ööpäeva
järjest. Seejärel algab uus kuritarvitusperiood.
Kokaiini ja sünteetiliste kesknärvisüsteemi
stimulaatorite sarnasused ja erinevused
Kokaiinist ja sünteetilistest kesknärvisüsteemi
stimulaatoritest põhjustatud joobed on nii sarnased, et
ka pikaajalise kogemusega kuritarvitajal on raske joovet tekitavaid
aineid eristada. Põhierinevused on järgmised:
- kokaiini kasutatakse meditsiinis kohalikuks tuimastamiseks
ning amfetamiini narkolepsia ja laste kergemate ajukahjustuste
raviks
- kokaiinijoove kestab lühemat aega
- kokaiini puhul on surmava üledoosimise oht suurem
- kokaiini puhul on suurem oht, et seda manustatakse kontrollimatult,
kuni saabub surm
- amfetamiini tarvitades on võimalik juua rohkem alkoholi
kui tavaliselt. Amfetamiin neutraliseerib alkoholi mõningase
uinutava mõju. Alkohol nõrgendab pidurdusmehhanisme
ja koos amfetamiiniga on see mõju veelgi suurem. Amfetamiini
ja alkoholi koos tarvitades võib tekkida täiesti
eriline joobeseisund.
Khatuimastid
Aine valmistamine ja kasutamine
Khatitaime, Catha edulis, teatakse kui uimastava
toimega taime juba aastasadu Aafrika idaosas ja Araabia poolsaarel.
Taim kasvab looduslikult ning laiadel aladel ja selle suurus
varieerub väikesest põõsast kuni väikese
puuni.
Khatitaim sisaldab joovet tekitavaid aineid katiini ja
katinooni, kokku umbes pool protsenti. Ka täissünteetiline
uimasti metkatinoon, mille keemiline koostis sarnaneb katinooni
omaga, arvatakse sageli katauimastite hulka, ent seda ainet khatis
ei leidu.
Khatiuimastit ei ole võetud rahvusvahelise kontrolli
alla narkootikumina. Mitmes riigis, sealhulgas Rootsis, on khat
siiski võetud siseriikliku narkootiliste ainete kontrolli
alla. Katiini, katinooni ja metkatinooni kohta kehtivad kõik
narkootikumide kohta käivad rahvusvahelised nõuded.
Khatitaim, Catha edulis, kasvab looduslikult Araabia
poolsaarel ja Aafrika idaosas. (NC)
Khat
Khatiks peetakse taime Catha edulis maapealseid
osi, millest tarvitatakse vaid peenemaid oksi ja lehti.
Khati loetakse kiiresti riknevaks kaubaks ja seepärast
toimetatakse taimed kasvupiirkonnast Euroopasse lennukiga. Mõne
aja möödudes khat rikneb ja nõudlus sellise
khati järele väheneb, eriti siis, kui lehed
on kuivanud. Seepärast pakitakse lehed erilisel viisil banaanilehtedesse
ja vahel ka nahka, et nad transportimise ajal säiliksid
niisked. Khati on konfiskeeritud väga suurtes kogustes
(kaalu järgi), ent kuna tavalised päevadoosid on suured,
ei ole kuritarvitusannuste tegelik arv nii suur. |
Khatilehed sisaldavad narkootikumideks liigitatud aineid
katiini ja katinooni. Narkootikumiks peetakse taime maapealseid
osi. (VGL) |
Khatilehed seotakse kimpu, mille nimetus on marduuf. Kuivamise
vältimiseks keeratakse lehed mõnikord banaanilehtedesse.
(SKL)
Katiin, katinoon ja metkatinoon
Katiin (norpseudoefedriin) on kesknärvisüsteemi
stimuleeriv ja söögiisu vähendav aine, mille mõju
on amfetamiini omast natuke nõrgem. Seda on Saksamaal
müüdud söögiisu vähendava vahendina
retsepti alusel. Aine üks tootenimi on X-112. Atleetvõimlejad
on katiini kasutanud selleks, et olla võimeline pikemat
aega treenima, ning rasvade põlemisprotsessi kiirendamiseks,
et lihased paremini esile tuleksid. Katiinil on ka valuvaigistav
mõju ja heroiini kuritarvitajad on seda aeg-ajalt kasutanud
opiaadi-võõrutusnähtude nõrgendamiseks.
Katinooni mõju on põhiliselt samasugune nagu
amfetamiinil.
Metkatinoon, mida nimetatakse ka efedrooniks, on sünteetiline
kesknärvisüsteemi stimulaator, mida võib nii
vedelikuna kui ka pulbrina hõlpsasti valmistada tavalistest
kauplustes saada olevatest kemikaalidest. Aine meenutab cracki
ja tema slänginimed on cat, jeff, goop, star ja crank.
USA-s on uuritud, kas aine sobib arstimiks. Seda on kasutatud
kehakaalu vähendamiseks ja depressioonide raviks, kuid raskete
kõrvalmõjude tõttu teda meditsiinis kasutusele
ei võetud. Nõukogude Liidus kasutati metkatinooni
mõningat aega depressioonivastase vahendina. Eestis tuntakse
metkatinooni nimetuse efedroon järgi. Metkatinoon ehk efedroon
kuulub Eestis narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I
nimekirja, see tähendab, ainete hulka, mida käidelda
on lubatud vaid erijuhtudel. |
Metkatinoon on valge sünteetiline uimasti, mida valmistatakse
pulbrina. Tugeva suurendamise korral on näha selle kristallidest
moodustuvaid värvirikkaid mustreid. (NHMFL) |
Aine kuritarvitamise viisid
Khati närimine on Etioopias, Jeemenis ja Somaalias
sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Seda tehakse tihti
suures seltskonnas pikaajaliste seanssidena. Lehti ja peeneid
oksi näritakse, närimiskotike jäetakse põske
ja sülg neelatakse alla. Tavaline päevane annus marduuf
on 200-400 grammi.
Euroopas on khati närimine uus nähtus, mis levis mõne
etnilise mustanahalise rühma kaudu 1980. aastatel. Katiini
võetakse tavaliselt tablettidena sisse või tabletid
lahustatakse ja vedelikku süstitakse. Katinooni võib
nuusutada, sisse võtta või süstida. Metkatinooni
võib süstida, nuusutada, sisse võtta või
suitsetada. Seda võib omastada ka naha kaudu.
Khatuimastite mõju
Khatil on üldergutav toime. Üks khatiseanss
kestab tavaliselt mitu tundi, selle kestel suheldakse omavahel
ja näritakse Khati mitu korda. Katiini ja katinooni
stimuleeriv mõju sarnaneb amfetamiini omaga. Metkatinoon
annab sügava heaolutunde (ingl rush 'palavik'), inimene
tunneb endas jõudu ja tajub ümbrust teravamalt. Talle
tundub, et aistingud muutuvad teravamaks. Joove tekib umbes kümme
minutit pärast uimasti neelamist ja kestab 0,5-6 tundi,
algajatel kuni 24 tundi. Kuritarvitajatel tekivad kergesti intensiivse
kuritarvituse perioodid, mil nad manustavad uimastit korduvalt
mõnetunniste vahedega kokku kuni ühe nädala
jooksul.
Khat'i tekitatava seisundi tunnused
Aine tekitatava füüsilise seisundi tunnused
- sagenenud pulss ja kõrgenenud vererõhk
- hingamise sagenemine
- kõrgenenud kehatemperatuur
- janu pärast khati närimist
- suurenenud pupillid
- üliaktiivsus
Aine tekitatava psüühilise seisundi tunnused
- jutukus
- kõrgenenud eneseteadvus
- püsimatus, ka rahutus
- ärrituvus ja agressiivsus
- meeltesegadus ja sellest tulenevad jälitusmõtted.
Muud tunnused
- Pikaajalise kuritarvitamise korral inimene kõhnub
ja tal tekivad hambakahjustused.
|
Kahjustused
Khati kuritarvitus võib põhjustada muu
hulgas maokatarre, kõhukinnisust, hambakahjustusi, maksakahjustusi
ja kõhnumist. Uimastit suurtes kogustes tarvitavatel inimestel
esineb sageli seksuaaleluhäireid, raskematel juhtudel kaasneb
häiretega impotentsus.
Khati kuritarvitajal tekkivatest psüühikakahjustustest
ja -häiretest võib nimetada unehäireid, ärrituvust
ja depressiooni ning psühhoose. Eripäraseks häireks
peetakse hüpnoloogilisi ehk unenäolisi hallutsinatsioone.
Need on aistingud, mis tekivad kas ärkvel või poolärkvel
olles, ent millel pole midagi ühist tegelikkusega. Näiteks
võidakse kuulda surnud omaste hüüdeid või
näha inimesesarnaseid olendeid. Seda laadi häirete
puhul pannakse vahel diagnoosiks skisofreenia.
Khati kuritarvitamisega kaasnevad mitmesugused sotsiaalsed
häired, näiteks tekivad perekonna ülalpidamise
probleemid, sest kuritarvitamisega seotud kulutused on suured.
Khatisõltlane on ohtlik ka liikluses. Khati
viljelevates maades on selle kuritarvitamine raske tervishoiu-
ja majandusprobleem. Katiini kuritarvitamine võib esile
kutsuda südamekloppimist, ängistushooge, psühhoose
ja närvivapustust, katinooni liigtarvitamine võib
põhjustada ka meeltesegadust.
Metkatinooni nuusutamine põhjustab nina limaskesta kahjustusi,
sissevõtmine söövituskahjustusi suus ja maos,
tugevat kõhnumist, organismi suurt veekadu, kurnatust
kuni täieliku energiakaotuseni ning nahakahjustusi, nagu
akne, punased plekid ja kollane nahk. Psüühikakahjustuste
ja -häirete hulka kuuluvad ärritatud olek, meeltesegadus,
nägemismeelepetted, jälitusmõtted ning enesetapumõtetega
depressioon. Võib esineda ka kompimismeelepetteid. On
tähele pandud, et kroonilistel kuritarvitajatel võivad
tekkida parkinsoni tõbe meenutavad ajukahjustused.
Sõltuvus
Nii khat, katiin, katinoon kui ka metkatinoon tekitavad
sõltuvuse. Et khatilehed sisaldavad katiini ja
katinooni väikeses kontsentratsioonis ning et neid näritakse,
ei ole mõju nii tugev ja sõltuvuse ei teki sama
kergesti kui näiteks puhaste ainet süstides. Khati
närimine on pika traditsiooniga kultuurirituaal ja seepärast
on sotsiaalne surve selle kasutamiseks tugev. Et khati
kasutatakse väga palju, siis on selle aine tekitatud joobe
kordade arv väga suur. Varem või hiljem toob see
endaga kaasa sõltuvuse ja rasked sotsiaalsed häired.
Puhtal katiinil ja puhtal katinoonil on umbes samasugune sõltuvuse
tekitamise võime nagu amfetamiinil. Metkatinoon tekitab
sõltuvuse äärmiselt kiiresti, selle poolest
võib teda võrrelda crackiga.. Kuritarvitaja
annab enda täielikult uimasti meelevalda, ta võib
vahepeal magamata manustada seda terve nädala järjest.
Kujuneb kohanemus, sellega lüheneb joobe kestus ja manustatava
uimasti üldkogus suureneb. Pikaajalise kuritarvitamise korral
võib kujuneda selline taluvus, et uimasti kaotab oma põhilise
mõju. Võõrutusreaktsioonina tekivad migreenitaolised
peavalud, kõhukrambid ja tugev kõhulahtisus ning
depressioon, ängistus ja ränk väsimus. Selline
seisund võib kesta mitu nädalat ja inimene tunneb
ennast täiesti jõuetuna.
Metkatinooni tekitatava
seisundi tunnused
Aine tekitatava füüsilise seisundi tunnused
- higised peopesad
- sagenenud pulss
- kõrgenenud kehatemperatuur
- motoorse aktiivsuse suurenemine ja püsimatus
- värisemine, lihaste tõmblemine ja krambid
- uimasti intensiivse nuusutamise korral ninaverejooksud
Aine tekitatava psüühilise seisundi tunnused
- püsimatus
- kõrgendatud meeleolu
- ängistus ja rahutus
- meeltesegadus ja sellest tulenevad jälitusmõtted
Muud tunnused
Metkatinooni kuritarvitajatel tuleb tihti ette intensiivse
tarbimise perioode, mil nad manustavad uimastit pidevalt mitu
päeva ilma puhkamata, nagu kokaiini kuritarvitamise korral.
Metkatinooni pikaajalise tarvitamisega võib kaasneda kiire
kaalu vähenemine, organismi suur veekadu, lahtised nahahaavad
ja kollane nahk, ninaverejooksud, krambid, värisemine ning
ainitine liikumatu pilk. |
|