Käesolev infovoldik on valminud ÜRO Arenguprogrammi Eesti esinduse poolt rahastatava Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu poolt teostatava projekti "Eesti valitsusväliste organisatsioonide jätkusuutlikuse tugevdamine" ühe osana.

Dokumentide näidised

Vabatahtlik ja ühiskondlik tegevus on demokraatliku ühiskonna alus.
Mittetulundusühingud täidavad meie ühiskonnas olulist rolli ning võimaldavad üksikisikul anda oma panus ühiskonna arengu ja heaolu kasvu heaks.
Eesti seadustest lähtuvalt on võimalik asutada 2 liiki mittetulunduslikke juriidilisi isikuid - mittetulundusühinguid ja sihtasutusi.
Käesoleva voldiku eesmärgiks on tutvustada lähemalt nõudeid, mida seadused esitavad mittetulundusühingute ja sihtasutuste asutamiseks ja registreerimiseks.
Voldiku koostamisel on tuginetud 1 oktoobri 1999 a. kehtinud mittetulundusühingute seadusele ja sihtasutuste seadusele ning muudele õigusaktidele.

• Mittetulundusühing on liikmelisusel põhinev juriidilise isiku staatust omav mittetulunduslik ühendus. Mittetulundusühingu liikmeks võiad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud.
• Sihtasutus on testamendi alusel või isikute poolt põhikirjas toodud eesmärkidel vara valitsemiseks ja kasutamiseks loodud eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid.
• Seltsingud on isikute ühendused, mis on asutatud lepingulise ühinemise teel ühise eesmärgi saavutamiseks. Lepingu vormi seadus ette ei näe. Seltsingud ei ole juriidilised isikud. Põhiliseks seltsingut iseloomusavaks jooneks on ühine osavõtt seltsingu juhtimisest ja selle vara valitsemisest, samuti seltsingu liikmete isiklik ja solidaarne vastutus seltsingu kohustuste täitmise eest. Seltsingu vormis võiksid meil tegutseda peaaegu kõik väikesed huvialaklubid ja -ringid, koorid, orkestrid jne.

Milline ülaltoodud liikidest oma ühistegevuseks valida, sõltub mitmetest asjaoludest. Kui kavandatav tegevust on seotud teenuste osutamisega, nõuab täpset arvepidamist ning suhtlemist riigi- ja erasektoriga, tuleks otsustada mittetulundusühingu või sihtasutuse kasuks.
Kui aga ühistegevus toimub eelkõige oma liikmete huvides, sobib seltsing suurepäraselt.
Et valiku tegemist veidi lihtsustada, oleme alljärgnevas tabelis välja toonud mittetulundusühingu ja sihtasutuse erinevused

MITTETULUNDUSÜHING		SIHTASUTUS
Vähemalt 2 juriidilist või füüsilist isikut	ASUTAJAD	Teovõimeline juriidiline või füüsiline isik
Asutamislepinguga, millega kinnitatakse põhikiri	ASUTAMINE	Asutamisotsusega, millega kinnitatakse põhikiri
Üldkoosolek, juhatus	ORGANID	Juhatus ja nõukogu
Vähemalt 2 liiget	LIIKMED	Liikmeid ei ole
Üldkoosoleku otsusel, mille poolt on vähemalt 2/3 osalenutest	PÕHIKIRJA MUUTMINE	Muuta võib ainult teatud juhtudel. Muuta võivad ainult asutajad ühiselt, teatud juhtudel nõukogu
Ei ole kohustuslik	AUDIITOR	Kohustuslik

Mittetulundusühingu asutamine ja registreerimine

Mittetulundusühingu asutamiseks tuleb

• läbi viia asutamiskoosolek
• sõlmida asutamisleping ja sellega koos kinnitada ühingu põhikiri
• määrata ühingu organite (juhatuse ja revisjonikomisjoni) liikmed
• tõestada notari juures juhatuse liikmete allkirjad
• esitada dokumendid registreerimiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile

Nõuded asutamiskoosolekule ja asutamislepingule
- mittetulundusühingu asutamiseks on vaja vähemalt kaht asutajat
- asutaine toimub asutamislepingu sõlmimisega ja koos sellega põhikirja kinnitamisega
- asutamislepingu ja põhikirja igale lehele kirjutavad alla kõik asutajad

Asutamislepingus tuleb märkida:
- ühingu nimi, asukoht, aadress ja eesmärk
- asutajate nimed ja elu- või asukohad (juriidilistel isikutel) ning isiku või registrikoodid.
- asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes
- juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad

Nõuded põhikirjale
Mittetulundusühingu põhikiri peab olema kirjalik ja selles tuleb märkida:
- mittetulundusühingu nimi, asukohta ja eesmärk
- liikmeks vastuvõtmise, väljaastumise ja - arvamise tingimused ja kord
- liikmete õigused
- liikmete kohustused või kord nende kehtestamiseks
- osakondade olemasolu korral nende õigused ja kohustused
- üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord ning otsuse vastuvõtmise kord
- juhatuse liikmete arv või nende ülem ja alammäär
- vara jaotus ühingu lõpetamisel
- muud seaduses sätestatud tingimused (enamasti lubatud erinevused seaduses toodud nõuetest)

Mittetulundusühingu asutamine lõpeb registreerimisavalduse esitamisega tema asukoha mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile

Nõuded registreerimisavaldusele.
Mittetulundusühingu registreerimisavaldus peab olema kirjalik ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Avalduses näidatakse mittetulundusühingu nimi, asukoht ja aadress, põhikirja kinnitamise aeg, juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad, juhatuse liikmete esindusõiguse erisused, ühingu tähtaeg (kui on moodustatud tähtajaliselt) ja muud seaduses ettenähtud andmed (eelkõige kehtib see eriseadustega täiendavalt reguleeritud mittetulundusühingute - korteriühistud, erakonnad, ametiühingud - kohta).

Registreerimisavaldusele lisatakse:
Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri, juhatuse liikmete notariaalselt tõestatud allkirjanäidised, sidevahendite (telefon, faks) numbrid ja muud seaduses nimetatud dokumendid (tõend riigilõivu tasumise kohta, erakonna puhul liikmete nimekiri jne.)

Sihtasutuse asutamine

Sihtasutuse asutamiseks tuleb
- läbi viia asutamiskoosolek või näha ette sihtasutuse asutamine testamendis
- vastu võtta asutamisotsus ja sellega koos kinnitada sihtasutuse põhikiri ning need notariaalselt tõestada
- määrata sihtasutuse organite liikmed
- tõestada notari juures juhatuse liikmete allkirjad
- esitada dokumendid registreerimiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile

Nõuded asutajatele ja asutamisotsusele
Sihtasutuse asutajaks saab olla ainult teovõimeline füüsiline või juriidiline isik
Sihtasutuse asutamine saab toimuda kas tavakorras või testamendi alusel

Sihtasutuse asutamine
Asutaja võtab sihtasutuse asutamiseks vastu asutamisotsuse, mille lisana kinnitatakse ka põhikiri. Asutamisotsusele ja põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad ja need (st. asutamisotsus ja põhikiri) tuleb notariaalselt tõestada.

Asutamisotsuses tuleb märkida
- sihtasutuse nimi, asukoht ja aadress;
- asutajate nimed, elu- või asukohad ja aadressid;
- asutaja(te) poolt sihtasutusele üleantav rahasumma või muu vara (näites hooned, autod, arvutid, mööbel jne.) ja selle väärtus;
- juhatuse ja nõukogu liikmete nimed, elukohad ja isikukoodid

Nõuded põhikirjale
Sihtasutuse põhikiri peab olema kirjalik ja selles tuleb märkida
- sihtasutusele vara üleandmise kord
- soodustatud isikute ring (välja arvatud juhul kui kõigil isikutel on õigus saada väljamakseid lähtudes sihtasutuse eesmärgist;
- sihtasutuse tähtaeg kui see asutatakse tähtajaliselt
- sihtasutuse vara jaotus lõpetamise korral;
- juhatuse ja nõukogu liikmete ning audiitorite nimetamise ja tagasikutsumise kord ja nende volituste kestvus;
- põhikirja muutmise kord;
- kas ja millistel tingimustel on asutajal õigus sihtasutust lõpetada;
- juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamise kord;
- vara kasutamise ja käsutamise kord ja
- muud seaduses sätestatud tingimused

Sihtasutuse registreerimine
Sihtasutuse registreerimiseks esitatakse sihtasutuse asukoha registrile avaldus, millel on kõigi juhatuse liikmete notariaalselt tõestatud allkirjad ja milles peavad olema toodud:
- sihtasutuse nimi, eesmärk, asukoht ja aadress;
- tegutsemistähtaeg kui sihtasutus on asutatud tähtajaliselt;
- juhatuse liikmete andmed;
- juhatuse liikmete esindusõiguse kord, kui see erineb seaduses toodust;
- asutamisotsuse tegemise aeg.

Avaldusele lisatakse:
- asutamisotsus ja sellega kinnitatud põhikiri;
- panga teatis sihtasutusele üleantud raha kohta;
- juhatuse liikmete notariaalselt tõestatud allkirjanäidised;
- sidevahendite numbrid;
- muud seaduses sätestatud dokumendid (tõend riigilõivu tasumise kohta, juhatuse liikmete allkirjadega tõend vara üleandmise kohta ja kui vara kuulub registreerimisele siis väljavõte kinnistusraamatust või muust registrist jms.)

Sihtasutuse asutamine testamendiga
Sihtasutuse võib asutada ka notariaalselt tõestatud testamendiga, mis peab sisaldama seaduse nõuetele vastavat asutamisotsust ja põhikirja
Testamendiga asutamise korral tagab sihtasutuse kandmise registrisse testamendis näidatud testamenditäitja või selle puudumisel kohtu poolt määratud hooldaja.
Juhul, kui testamendis toodud asutamisotsus ei vasta mingil põhjusel seaduse nõuetele (eelkõige on surnud näiteks seal mainitud nõukogu või juhatuse liikmed) võib testamenditäitja või hooldaja määrata vajadusel nõukogu ja juhatuse liikmed.
Testamenditäitja või hooldaja volitused lõpevad, kui sihtasutus on registrisse kantud

Registriosakonnad

Tallinna Linnakohtu registriosakond
Tööpiirkond Tallinn, Harjumaa, Hiiumaa, Läänemaa ja Raplamaa
Aadress: Endla 10, Tallinn 10142
Dokumentide vastuvõtt ja väljastamine: E-R 9.00-13.00 ja 14.00-16.00
Telefonid: (2) 6103151, 6103154; faks 6103153

Tartu Linnakohtu registriosakond
Tööpiirkond: Tartu linn, Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa ja Võrumaa
Aadress: Vanemuise 21, Tartu 51014
Dokumentide vastuvõtt ja väljastamine E, T, K, R 9.00-13.00, N 12.00-16.00
Telefonid: (27) 40597, (27) 420754, ärakirjade tellimine: (27) 301827

Pärnu Maakohtu Registriosakond
Tööpiirkond: Pärnu, Pärnumaa, Saaremaa, Viljandimaa
Aadress: Lõuna 2, Pärnu 80010
Dokumentide vastuvõtt ja väljastamine: E-N 9.00-13.00
Telefonid: (244) 40597, tel ja faks (244) 30604

Lääne-Viru Maakohtu registriosakond
Tööpiirkond: Ida- ja Lääne Virumaa
Aadress: Tallinna 21, rakvere 44311
Dokumentide vastuvõtt ja väljastamine: E-N 9.00-13.00
Telefon ja faks: (232) 23447

Notarite aadressid leiab Justiitsministeeriumi või Notarite Koja koduleheküljelt või internetist aadressil http://www.notar.ee/home.nsf/notarid

Kuidas kanda registrisse mittetulundusühingut ning kuidas muuta ühingu registriandmeid
(võetud aadressilt http://www.just.ee/Registrid/arireg_sisu.htm#MTÜ)

Notar on ühingu ja registriosakonna vahendaja: Teil on õigus nõuda notarilt, kelle juurde Te lähete tõestama allkirju registrikande tegemise avaldusel, et ta sama tõestamistasu eest:

• edastaks avalduse koos muude vajalike dokumentidega registriosakonda;
• annaks avalduse kohta tehtud otsuse või määruse ärakirja Teile kätte notaribüroos.

Kui notar tõestab Teie soovil avalduse sisuliselt, siis hõlmab sama tõestamistasu ka õiguslikku konsultatsiooni ja projekti koostamist.
Teie sellekohasel soovil tõestab notar asutamislepingu ja sellega kinnitatava põhikirja. Tõestamistasu (200 kr) hõlmab õiguslikku konsultatsiooni ja projekti koostamist.

Üldist:

• Mittetulundusühingud kantakse kohtu registriosakonnas mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Mittetulundusühinguks loetakse ka elamu-, garaazi-, aiandus- jms ühistuid ja kooperatiive.
• Registrisse kande tegemiseks esitatud avaldusel peavad alati olema allkirjad tõestatud.
• Registriosakonnale tuleb esitada originaaldokumendid või nende tõestatud koopiad.
• Allkirju ja koopiaid võib lisaks notarile tõestada valla- ja linnasekretär ja konsulaaresindaja.
• Esitatud dokumendid peavad olema eesti keeles või koos notariaalselt tõestatud tõlkega.
• Avaldusele tuleb lisada pangakviitung riigilõivu tasumise kohta. Kviitungil näidake ära, millise ühingu eest on lõiv tasutud. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri lõivude jaoks on Maksuametil eraldi arveldusarve.

Kandedokumendid. Asutatud mittetulundusühingu (sh elamu-, garaazi-, aiandus- jms mittetulundusliku ühistu ehk kooperatiivi) registrisse kandmiseks tuleb tuua või saata postiga või notari kaudu registriosakonda:

(1) kõigi juhatuseliikmete tõestatud allkirjadega avaldus ühingu registrisse kandmise taotlusega, mis on adresseeritud vastavale kohtu registriosakonnale ja mis peab sisaldama järgmisi andmeid:

• ühingu nimi (täpsemalt vt nime kohta käivaid nõudeid mittetulundusühingute seaduse §-st 4; mittetulundusliku ühistu kohta lisaks ühistuseaduse § 4 ja § 5);
  ühingu postiaadress;
• põhikirja kinnitamise aeg;
• juhatuseliikmete nimed, elukohad (piisab vallast või linnast) ja isikukoodid (Eesti isikukoodi puudumisel sünniaeg);
• kui juhatuseliikmete õigust esindada ühingut üksinda on piiratud ühise esindusõiguse reeglitega või keeluga teha suuremaid varalisi tehinguid ilma üldkoosoleku nõusolekuta, siis selliste piirangute kirjeldus (vt täpsemalt mittetulundusühingute seaduse § 27). Registrisse ei saa teha kannet, mis jätaks juhatuse liikme täiesti esindusõigusest ilma. Juhatuse esimeheks olemine on ühingu-sisene küsimus, registrisse kantakse kõik juhatuse liikmetena.

(2) asutamisleping (mittetulundusühingute seaduse § 6 nimetatud andmetega) ja selle lisana kinnitatud põhikiri (mittetulundusühingute seaduse § 7 nimetatud andmetega). Põhikirjas võib olla rohkem sätteid, kui seadus nõuab, kuid nad ei tohi seadusega vastuolus olla. Asutamislepingule ja põhikirjale peavad alla kirjutama kõik asutajad. Kui seda teeb asutaja asemel esindaja, tuleb lisada vastav volikiri.

(3) juhatuseliikmete tõestatud allkirjanäidised (eraldi lehel, mitte koos kandeavaldusega);
(4) ühingu sidevahendite numbrid (telefon, telefaks jm) eraldi lehel;
(5) riigilõivu maksekviitung.

Juba registrisse kantud andmete muutmiseks tuleb esitada vähemalt ühe juhatuse liikme tõestatud allkirjaga avaldus koos riigilõivukviitungiga.

• Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollile tuleb lisada koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga.
• Põhikirja muutmisel tuleb lisaks eeltoodule esitada põhikirja uus terviktekst, mis on vähemalt ühe juhatuseliikme poolt allkirjastatud.
• Uue juhatuseliikme registrissekandmiseks on lisaks avaldusele, lõivukviitungile, protokollile ja nimekirjale vaja ka tema tõestatud allkirjanäidist.

Registrimenetlus:

• Esitatud dokumendid võtab vastu registriosakonna sekretär. Vastuvõtmine on üksnes tehniline protseduur. Vastuvõtja ei kontrolli dokumente sisuliselt ega anna juriidilist konsultatsiooni.
• Kui Te ei oska mingit juriidilist küsimust lahendada, siis pöörduge notari poole (avalduse sisu või asutamislepingu tõestamise piires on nõustamine tasuta) või kasutage advokaadi vm õigusnõustaja abi. Registriosakond kui kohtuasutus õigusabi ei anna. Üldist infot registritoimingute ja –menetluse kohta saate tasuta telefonil (2) 611 38 34.
• Vastuvõetud dokumendid vaatab läbi kohtunik või kohtunikuabi, kes teeb nende kohta 15 päeva jooksul otsuse. Kohtu esimees võib vajadusel läbivaatamisaega pikendada.
• Kui esitatud dokumentides on puudusi, teeb kohus määruse, milles ta seadusele viidates näitab puudused täpselt ära ning annab tähtaja nende kõrvaldamiseks.
• Pärast avalduse rahuldamise otsust tehakse selle alusel 5 tööpäeva jooksul kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
• Kande tegemisest, samuti määruse tegemisest teatatakse Teile 10 tööpäeva jooksul. Kandeotsuse või määruse tõestatud ärakiri saadetakse tähitud kirjaga ühingu registrissekantud aadressil.

Notari tasu mittetulundusühingute toimingute eest (tasule lisandub käibemaks):

• allkirja tõestamise eest 10 krooni;
• soovi korral kande tegemiseks vajalike dokumentide edastamine registriosakonnale ning kandeotsuse või kohtumääruse notaribüroost väljastamine on ilma notaritasuta;
• soovi korral kandeavalduse sisulise tõestamise eest 50 krooni (hõlmab ka avalduse projekti koostamist ja õiguslikku konsultatsiooni);
• soovi korral asutamislepingu (ja sellega kinnitatava põhikirja) tõestamise eest 200 krooni pluss käibemaks (hõlmab ka lepingu ja põhikirja projekti koostamist ja konsultatsiooni).

Riigilõiv mittetulundusühingu registrikannete eest (lõivumäärad võivad 2000. aastast muutuda):

• ühingu registrisse kandmise eest 300 krooni;
• registrissekantud andmete muutmise eest 100 krooni;
• registrist kustutamine on ilma lõivuta.

Tuletame lisaks meelde, et:

• Mittetulunduslike ühistute ehk kooperatiivide (elamu-, korteri-, garaazi-, suvila- jm ühistute) tegevust reguleerib üldseadusena mittetulundusühingute seadus, lisaks korteriühistut korteriühistuseadus ja elamuühistut elamuseadus. EV Ühistuseadust mittetulunduslikele ühistutele enam ei kohaldata (välja arvatud selle § 4, 5 ja 16).
• Postiaadress, mille Te avalduses esitate, peab olema õige. Seaduse kohaselt loetakse dokument, mis on registrissekantud aadressil saadetud, automaatselt kättetoimetatuks.
• Registriosakonnale ebaõigete andmete esitamise või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest võib karistada juhatuse igat liiget eraldi rahatrahviga kuni 400 päevamäära ulatuses. Trahvimist võib korrata seni, kuni vastav puudus on kõrvaldatud.
• Registriosakonnale tahtliku valeandmete esitamise eest võib karistada kriminaalkorras rahatrahvi või kuni 3-aastase vabadusekaotusega.
• Kui Te olete kande tegemiseks dokumendid registriosakonnale esitanud, siis võite Te kuni kandeotsuse tegemiseni ümber mõelda ja esitada avalduse tühistamise avalduse (ära näidates tagasivõtmise põhjuse). Sel juhul registrikannet ei tehta, kuid esitatud dokumente ja makstud riigilõivu ei tagastata.

EESTI MITTETULUNDUSÜHINGUTE JA SIHTASUTUSTE LIIT

EMSLi Infokeskusest saab teavet ja konsultatsiooni mittetulundusorganisatsioonidega seotud küsimustes.
Vastuvõtupäevad teisipäev ja neljapäev 10.00 – 12.30 ja 13.00 – 16.00. Korraldame ka vastavat koolitust, lisainfo telefonil 626 3309.

ENDLA 4A
TALLINN 10142
TEL.     62 63 309
             62 63 308
FAKS. 62 63 310

E-MAIL: info@ngo.ee
http://www.ngo.ee

Käesolev infovoldik o valminud ÜRO Arenguprogrammi Eesti esinduse poolt rahastatava Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu poolt teostatava projekti "Eesti valitsusväliste organisatsioonide jätkusuutlikuse tugevdamine" ühe osana.