RAAMATUPIDAMINE mittetulundusühingutes ja sihtasutustes
EMSL 1999 (vaata ka asutamine ja maksustamine)

 Käesolev infovoldik on valminud ÜRO Arenguprogrammi Eesti esinduse poolt rahastatava Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu poolt teostatava projekti "Eesti valitsusväliste organisatsioonide jätkusuutlikuse tugevdamine" ühe osana.

 Dokumentide näidised



 sisestamise eest eriline tänu Helenile

Kas raamatupidamine on mittetulundusühingutes ja sihtasutustes kohustuslik?

Raamatupidamine on kohustuslik kõigile Eesti Vabariigis registreeritud eraõiguslikele juriidilistele isikutele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele, samuti Eestis asutatud avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Kõigile kehtib raamatupidamise seaduse paragrahvi 2 lõigetes 2 – 8 sätestatud erisusi arvestades.
Raamatupidamise seadus kehtib alates 1. Jaanuarist 1995.a. ning seadusse on tehtud hulgaliselt muudatusi, mida tuleb raamatupidajal arvestada.

Milline peab raamatupidamine olema?

Raamatupidamise aluseks on raamatupidamise sisekorra eeskirjad, mis kinnitatakse MTÜ või SA juhatuse või nõukogu poolt. Sisekorra eeskirjad peavad kirjeldama kontoplaani, vara liigitamise kriteeriume põhi- ja käibevaraks jm. , mille kohta saab täpsemat teavet raamatupidamise seaduse §-st 16.

Raamatupidamiskohuslane on kohustatud: pidama arvestust, dokumenteerima kõik majandustehingud, kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamise registrites, koostama ja esitama majandusaasta aruanded. Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt. Tuleb säilitada kõik raamatupidamise dokumendid raamatupidamise sisekorra eeskirjaga ettenähtud korras.

 Seminaril üles märgitud - Mida tuleks jälgida MTÜ raamatupidamise korraldamisel
  Nõuded sise-eeskirjadele, mis tulenevad raamatupidamise seaduse §-st 16.  Täiendav informatsioon, mida tuleb kajastada sise-eeskirjades vastavalt ettevõtte vajadustele
  •  majandustehingute dokumenteerimine;
  • varade ja arvelduste investeerimine, inventuuri protseduuri kirjeldus;
  • dokumendikäive;
  • raamatupidamisregistrite pidamine;
  • kontoplaan;
  • koodide ja lühendite kasutamine;
  • vara liigitamise kriteeriumid põhi- ja käibevaraks;
  • automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kirjeldamine;
  • raamatupidamisdokumentide säilitamine
  • aruannete koostamise kord
  •  majandusaasta määramine (RPS §-st 17)
  • kasutatava kasumiaruande skeemi valik (RPS §-st 20)
  • käibevarade arvestamise kord (RPS §-st 34)
raha ja pangakontode arvestus (kes vastutab, kuidas toimub liikumine osakondade kassade ja peakassa vahel);
arvelduste arvestus (arveldused aruandvate isikutega);
varude arvsetus, varude hindamise meetodid;
  • põhivarade arvestusmeetodid (RPS §-st 30-31, RPT juhend 6)
Raamatupidamise sise-eeskirjadega kehtestatakse:
1. amortisatsiooniarvestuse meetod;
2. põhivara liikide amortisatsiooni periood (kuludesse kandmise ajavahemik), lähtudes põhivara kasulikust kasutuseast.
  • kohustuste arvestamise kord (näiteks puhkusereservi ja garantiikohustuste arvestamise kord) (RPS §-st 35, RPT juhend 6)
  • tulude ja kulude arvestamise kord (RPS §-st 36-37)
  • ebatõenäoliste arvete kulukskandmise kord (RPS §-st 34 lg. 2)

Milliseid seadusi peab MTÜ või SA raamatupidamisega seoses järgima?

Mittetulundusühing või sihtasutus peab järgima kõiki Eesti õigusakte, mis reguleerivad nende tegevust.
Need on raamatupidamise seadus, mittetulundusühingute seadus, sihtasutuste seadus, tulumaksuseadus, sotsiaalmaksu seadus, käibemaksu seadus.

Milliseid aruandeid tuleb esitada?

Raamatupidamise aastaaruanne (raamatupidamise seadus § 18)
Ettevõtte tuludeklaratsioon
Igakuised maksudeklaratsioonid
Igakuised käibemaksuaruanded (käibemaksukohuslastele).

Kas MTÜ võib tegelda majandustegevusega ja saada sellest kasumit?

Mittetulundusühingul võib olla majandustegevus. Iga majandustegevus võib tuua kasumit või kahjumit; see peab kajasutuma majandusaasta aruannetes. Majandustegevusest saadud kasumilt tuleb kindlasti maksta ka tulumaksu, seda isegi siis, kui MTÜ on võetud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud “Tulumaksuga mittemaksustatavate mittetulundusühingute ja –liitude ning sihtasutuste nimekirja”.

Kuidas kajastada bilansis toetusi, annetusi, stipendiume, kui nad kanduvad järgmisse majandusaastasse?

Võiks kajastada eelmiste perioodide sihtfinantseerimise reservina passiva poolel.

Isiklike sõiduautode kasutamine, nende eest kompensatsiooni maksmine?

Isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise korda reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus nr. 161 27. Maist 1993.

Mis on erisoodustused? Kuidas neid maksustatakse?

Erisoodustused kuuluvad maksustatava tulu hulka. Erisoodustuseks tulumaksuseaduse järgi on igasugune kaup, teenus, muu loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida tööandja annab füüsilisele isikule seoses töösuhtega, sealhulgas

Tööandja, kes annab erisoodustusi, maksab erisoodustuste hinnalt tulumaksu.

Kas on võimalik vormistada komandeeringuid MTÜ liikmetele ja töötajatele?

Komandeeringuid ning nende kulude katmist reguleeerib Vabariigi Valitsuse määrus nr. 89 22.03.1996.a. ja töölepingu seaduse § 511 1.
Vabariigi Valitsuses on arutlusel uus “Töölähetuse kulude hüvitiste määrad ning nende maksmise tingimused ja kord”. Uue määruse heakskiitmiseni kehtivad töölähetusel kulude hüvitamise alljärgnevad määrad:

Sõidukulud

Majutuskulud

Päevaraha

ühepäevane lähetus maakonna piires 40.-

Päevaraha vähendus tasuta toitlustamise arvel kuni 70%

Muud kulud



ARUANDED
MAJANDUSAASTA ARUANNE

Majandusaasta pikkus on 12 kuud. On lubatud järgmised majandusaastad (raamatupidamise seadus § 17):

Raamatupidamiskohuslane on kohustatud allkirjastatud majandusaasta aruande esitama oma majandusaasta lõpule järgneva kuue kuu jooksul äriregistrile alatiseks säilitamiseks. MTÜ-le ja SA-le näeb seadus ette teatud erisused, mis tulenevad raamatupidamise seaduse §-dest 22, 24.

ETTEVÕTTE TULUDEKLARATSIOON

Ettevõte on kohustatud esitama oma asukohajärgsele maksuameti kohalikule asutusele maksustamisperioodi tuludeklaratsiooni koos raamatupidamise aastaaruandega maksustamisperioodile järgneva 6 kuu jooksul (tulumaksuseadus § 27). See nõue kehtib ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta. Blanketid saab kohalikust maksuametist.

MAKSUDEKLARATSIOON

Väljamaksetelt kinnipeetud ja erisoodustustelt arvutatud tulumaksu ning väljamaksetelt ja erisoodustustelt arvutatud sotsiaalmaksu kohta.
Esitatakse asukohajärgsele maksuameti kohalikule asutusele väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 5. kuupäevaks.
Blanketid saab kohalikust maksuametist.

KÄIBEDEKLARATSIOON

Esitatakse ja käibemaks tasutakse maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks (käibemaksuseadus § 17).
Blanketid saab kohalikust maksuametist.


PÕHILISED SEADUSED (uuemad versioonid saadaval Õigusaktide andmebaasis)

Põhilised seadused, mida iga raamatupidamiskohuslane peaks teadma:

  1. Raamatupidamise seadus
    Vastu võetud 8. Juunil 1994.a. RT I 1994, 48, 790
  2. Tulumaksuseadus
    Vastu võetud 8. Detsembril 1993.a. RT I 1993, 79, 1184
  3. Tulumaksuseaduse rakendamise juhend
    kinnitatud rahandusministri 21. jaanuari 1994.a. määrusega nr. 20 RT LI 1994,6 lk. 182
  4. Käibemaksuseadus
    Vastu võetud 25. augustil 1993.a. RT I 1993, 60, 847
  5. Sotsiaalmaksuseadus
    Vastu võetud 15. aprillil 1998.a. RT I 1998, 61, 982
  6. Maksukorralduse seadus
    Vastu võetud 16. detsembril 1993.a. RT I 1994, 1, 5
  7. Mittetulundusühingute seadus
    Vastu võetud 6. juunil 1996. a. RT I 1996, 42, 811
  8. Sihtasutuste seadus
    Vastu võetud 5. Novembril 1995.a. RT I 1995, 92, 1604


EESTI MITTETULUNDUSÜHINGUTE JA SIHTASUTUSTE LIIT

EMSLi Infokeskusest saab teavet ja konsultatsiooni mittetulundusorganisatsioonidega seotud küsimustes.
Vastuvõtupäevad teisipäev ja neljapäev 10.00 – 12.30 ja 13.00 – 16.00. Korraldame ka vastavat koolitust, lisainfo telefonil 626 3309.

ENDLA 4A
TALLINN 10142
TEL.     62 63 309
             62 63 308
FAKS. 62 63 310

E-MAIL: info@ngo.ee
http://www.ngo.ee 


Käesolev infovoldik o valminud ÜRO Arenguprogrammi Eesti esinduse poolt rahastatava Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu poolt teostatava projekti "Eesti valitsusväliste organisatsioonide jätkusuutlikuse tugevdamine" ühe osana.