 |
STRESSI TEEJUHT
Kuidas saada lahti liigsest pingest?
Koostanud Taimi Elenurm, Anu Kasmel, Anti Kidron, Eha Rüütel,
Maria Teiverlaur, Uno Traat
Eesti Tervisekasvatuse
Keskus
Tallinn 1997 |
Sisestamise eest
eriline tänu Helenile
Saateks
"Mul on stress!", "Olen stressis!", "Ma
ei oska kuidagi stressist jagu saada!" - sääraseid
kurtmisi kuuleme elus sageli. Kuidas on lood sinu endaga, hea
lugeja? Mil viisil teha kindlaks, kas sul on ülemäärane
stress?
Järgnevad küsimused võivad aidata sul selles
suuremat selgust luua.
Kas sa ärritud tihti tühiste asjade pärast?
On sul raske läbielatud närvipingest vabaneda?
Kas juhtub sageli, et oled muremõtete tõttu öösiti
tundide kaupa üleval?
Kas sind häirib, kui teised inimesed ei talita nii, nagu
sa sooviksid?
Kas sind vaevab sageli süütunne tegemata tööde
pärast?
Kas tunned kuklas ja õlapiirkonnas ebamugavat pinget?
Kas sa suitsetad või jood alkoholi rohkem kui varem?
Sööd sa kiirustades?
Kas sa elad oma hingelisi kriise raskelt läbi?
On sul raske töötades või õppides keskenduda?
Kas sa tunned tihti iiveldust või südamekloppimist,
käte higistamist või kuivustunnet suus?
Kui andsid paarile-kolmele küsimusele jaatava vastuse,
siis on sul põhjust seda raamatut edasi lugeda.
Millest raamatus juttu tuleb?
Viimased aastad on esitanud tõsise väljakutse
meie elumuutustega kohanemise võimele, nõudnud
majandusliku kitsikusega võitlemist, ebakindlusest jagusaamist,
uute teadmiste kiiret omandamist. See kõik on lisanud
närvipinget ja toonud paljude perede ellu enneolematult
kõrge stressi. Käesolev raamat püüab olla
sulle teejuhiks ülemäärase stressi leevendamisel
ja pingetaluvuse tõstmisel.
Raamatu esimeses osas antakse lühiülevaade igapäevaelus
sagedamini esinevatest stressi põhjustest. Teises osas
käsitletakse ülepingetest vabanemise võimalusi
ning seda, kuidas mõtelda ja toimida, et stressi võimalust
mööda vältida. Kolmandas ja neljandas osas on
toodud hulk ülepinge leevendamise ja enesetunde parandamise
võtteid ja meetodeid. Nii nagu keha vajab terve ja tugevana
püsimiseks karastamist, nõnda vajab ka psüühika
õiget koormatust, harjutamist ja karastamist. Küllap
leiab lugeja siit raamatust palju sellist, mis talle varemgi
teada ning mida ta elus niigi arvestab või kasutab. Mõned
teised vaatepunktid ja soovitused võivad aga tunduda uudsed
või isegi üllatavad. Üks on igatahes kindel:
ehkki stressil on suur hulk erinevaid tekkepõhjuseid,
on ka selle vältimiseks või leevendamiseks arvukas
kogum erinevaid vahendeid ja toimimisviise. Igaühel tuleks
nende hulgast leida endale sobivaimad.
Mis on stress?
Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena,
mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi
vaevusi. Selline stressi tõlgendusviis pole vale, ehkki
see on pisut kitsas ja ühepoolne. Teaduslikumalt tõlgendatult
on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud
nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse
tingimustes tegutsemiseks. Tuhandete aastate jooksul väljakujunenud
reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks
(kui olukord on ähvardav, kuid takistuste ületamine
võimalik) või põgenemiseks (kui ähvardava
olukorraga teisiti ei suudeta toime tulla).
Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab
organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline
pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisvõimet
stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad
stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe
isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema.
Osa stressi tekkepõhjusi, nagu kõrge tööpinge
või jõhker kohtlemine, on kõigile teada,
ent mõndagi nendest, näiteks "kärsitustõbe",
masendustunde enesesisendust, närivat kadedustunnet või
lähisuhetes pettumist, ei osata alati närvipinge tõusu
põhjustajaks lugeda. Organismi vastusreaktsioon
Organismi vastusreaktsioon ühele või teisele stressorile
oleneb suuresti sellest, kuidas me situatsiooni raskust ning
sellega toimetuleku võimalusi hindame. Ootamatu, ohtlik
ja väljapääsmatuna näiv olukord suurendab
stressi.
Stressi tähtsaks rolliks on aidata kiiresti mobiliseerida
organismi jõuvarud. Närvipingest iga hinna eest hoiduda
püüdes kärbime tahtmatult oma võimalusi
majanduslikku heaolu parandada, uusi teadmisi omandada, maailmas
ringi reisida, karjääri teha, loomupärased anded
ja võimed mängu panna ning täisverelist elu
elada. Stressi ei anna intensiivse töö, vilka seltskondliku
elu või isegi igapäevase pereelu raames kuidagi täiesti
vältida, jääb üle vaid sellega kohanema õppida.
See aitab elus enam suuta ja samas end ka mõnusamini tunda.
Psühholoogide ja arstide arusaamist mööda saab
närvisüsteemi koormata valdavalt kahel viisil: võimete
kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste
kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul
on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust
parandava eustressiga, teisel puhul aga füüsilisele
ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva distressiga.
Nendes vahetegemine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne
kui kirjasõnas, kummatigi mõjub ka pikk ja kõrge
eustress nii mõnelegi kurnavalt. Esimene neist aitab kohaneda,
areneda ja muutuda, teine viib halvimal juhul haigestumiseni.
Öeldust tulenevalt võiks stressiga toimetuleku tarkuse
kokku võtta järgmises:
· esiteks - tasuks õppida distressi vältima;
· teiseks - omandada sulle sobivad "argistressi"
leevendamise võtted;
· kolmandaks - "karastada" end stressi vastu
ehk tõsta stressitaluvust.
Raamatu tekkeloost ja autoritest
Raamatu ettevalmistamisel osales ligi nelikümmend inimest
Eestis. Stressi tekkepõhjuste kirjeldamisel lõid
kaasa erinevate elualade esindajad mitmest Eesti piirkonnast.
Vaatlusaluse teema süsteemseks käsitlemiseks korraldati
1996.a. mitu töökoosolekut ja õpikoda (workshop),
kus käsitletud probleemid ja valdkonnad mitmeid kordi läbi
arutati ning kirjutatud tekste ühiselt täiendati. Lisaks
tiitellehel toodud põhiautoritele on peatükis perestressis
kasutatud Reet Pooli, seksuaalsuhete stressi osas Meelis Kuusemetsa
ja keskkonnastresside lõigus Ingvar Luhaääre
koostatud materjale.
Raamatu koostajad annavad endale aru, et järgnevas stressi
ja sellega seotud nähtuste tutvustuses pole kaugeltki kõike
tarvilikku suudetud esile tuua. Loodame siiski, et ka käesoleval
kujul täidab raamat oma põhilise eesmärgi: anda
eesti peredele ülevaade nii stressi tekkepõhjustest
kui ka selle leevendamise teedest.
Projekti algatajad Eesti
Tervisekasvatuse Keskus ja Kanada heategev organisatsioon
Estonian Ecumenical Relief Organization on tänulikud kõigile,
kes selle teostamisele kaasa aitasid.
Tallinnas, 24. Veebruaril 1997
Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud
(koolitus)materjale
.
 al. 01.02.2003 |