STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?
 Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus


4. LOOVTEGEVUSED STRESSI ALANDAJANA

4.6 Tasakaalustava kirjanduse lugemine

Inimene, kes kannab hinges muinasjuttu, müüti või lugu, millest jõudu ja elutarkust ammutada, ei vannu nii kergesti eluraskustele alla, kui see, kelle lugudest ammutatud elutõed puuduvad - nii arvavad raamatute tervistava mõju uurijad. Küllap on igaüks tundnud raamatute rahustavat või innustavat toimet pettumuse, üksilduse või mureliku meele korral. Millel see mõju põhineb? Mis laadi kirjandust milliste hingemurede puhul valida?

Muinasjutud

Esimene kokkupuude kirjandusega tekib tavaliselt muinasjutu kaudu. Iisraeli psühhoterapeut Mooli Lahad leiab, et inimesel, kes mäletab oma lapsepõlve muinasjutumaailma, on elus alati käepärast valgustatud latern, mis näitab ummikseisust väljapääsu. Muinasjuttude katsumused pole enamasti midagi muud kui loomulik osa elust. Raskustega rinda pista loetakse endastmõistetavaks. Muinasjuttude võlu peitub nende maagias, tervemõistusliku ja irratsionaalse segunemises ning ebaharilikes oludes. See kõik kokku sunnib harjumuspärast nägema uuel viisil ning äratab usu elus hakkama saada. Seitsme peaga lohedele ja kurjadele nõidadele vaatamata on muinaslood enamasti optimistlikud, sest võitlus koletistega sisaldab elu õppetunde. Mõnigi muinasjutumotiiv on otsekui psühholoogilise probleemi võrdkuju. Näiteks tuntud lugu ristteele jõudnud kangelasest - mis suuna sa ka ei valiks, igal pool ootavad ees kummalised katsumused: lähed paremale, kaotad pea, keerad vasakule, jääd ilma hobusest, parimast abilisest, jätkad otse, siis on tee äkki püsti ees. Ometi igatsevad paljud sinilindu püüdma minna või seitsme maa ja mere taga asuva kuningriigi valitsejaga sugulaseks saada ning vähemalt poole tema varadest pärida.

Muinasjuttudest leiad mõnegi elutarkuse:

Kui teekonnal mõni hädaline vastu juhtub tulema, võib temast tulevane abiline saada. Kui ta kord on võtnud nõuks sind aidata, siis usalda teda ja lase tal end juhtida. Puhka end korralikult välja, sest järgmisel päeval pead ju jälle üksi hakkama saama.

Mõnikord on raskel teel käies keelatud enne sihile jõudmist kõrvale või tagasi vaadata, sest eksitada ja kuristikku kukutada võivad nii himud kui hirmud. Meeli võib pette rahapaja virvatuluke, võimu miraaþ ning kuulsate sireenide mahe laul.

Ahastuse kuristik neelab need, kes kipuvad teekonna raskusi liiga kaua ja põhjalikult silmitsema. Halamise voogudesse vajumise oht ähvardab siis, kui eelkäijate ebaõnnestumine jalust rabab.

  • Meenuta, mil viisil sinu lapsepõlve muinasjutukangelased elus hakkama püüdsid saada. Kuidas tuli toime sinu lemmikkangelane: kas ta võttis ette pika teekonna meretagusesse riiki, et sinilindu püüdma minna, unistas ahjul, kuni leidis kuldkalakese, kellelt üha uusi kinke nõuda, asus vapralt arvukate vastastega rinda pistma või tegi usinasti tööd? Kas leiad midagi sarnast sellega, kuidas sina oma probleeme lahendada püüad?
  • Ilukirjandus

    Ilukirjandusteoste tegelaste käekäigule ja elusaatustele kaasaelamine aitab muuta meid sallivamaks teiste inimeste mõttemaailma ja eluvalikute suhtes, tunnetada seeläbi valikuvõimalusi ja lahenduste mitmekesisust ka enda jaoks. Ummikusse sattunule võib kirjanduskangelaste sisemaailmas rändamine anda impulsi tekkinud probleemide lahendamiseks. Kirjandusliku teksti tõlgendamine ja seostamine oma elukogemusega võimaldab isiklikke probleeme sügavamalt lahti mõtestada ja ümber hinnata. Kellegi teise elu rõõmudest ja viletsustest lugemine võib pakkuda seltsi ja äratundmist ning teha inimese tugevamaks. Mõni hea mõttekild aitab jõuda endagi elutarkuse sõnastamiseni.

    Biblioteraapia klassika hulka kuulub üsna erinevat kirjandust.

    Maheda huumoriga kirjeldavad inimeste maailma toimetusi raamatud:
    M. Twain "Võhikud võõrsil j a"Jänki kuningas Arthuri õukonnas";
    J. Hashek "Vahva sõduri Ðvejki juhtumised maailmasõja päevil";
    G. Durrell "Loomaaed pagasis. Parem varblane pihus…", "Minu pere ja muud loomad;
    J. K. Jerome "Kolm meest paadis (koerast rääkimata)";
    I. Ilf ja J. Petrov "Kaksteist tooli" ja "Kuldvasikas";
    Oskar Luts - Tootsi lood;
    Enn Vetemaa "Näkiliste välimääraja".

    Eluvõitluses toimetulekut kujutavad näiteks E. Hemingway, K. Vonnegut, E.-M. Remarck, J. E. Steinbeck, Cyrano de Bergerac, A. H. Tammsaare, J. Kross.

    Südamesoojusega kirjutatud lasteraamatud, näiteks A. Lindgreni teosed, A. A. Milne "Karupoeg Puhh", H. Mäkelä "Härra Huu", H. Loftingi "Doktor Dolittle", Eno Raua "Nakstitrallid", Aino Perviku "Kunksmoori lood" pakuvad mõnusat lugemist east olenemata.

    Igapäevasekeldustele aitab eemalt vaadata sügavalt vaimne ja "kummastav" (argitõdedest distantseeruv) kirjandus (A. Saint-Exupéry, H. Ibsen, T. Gulgranssen, J. P. Sarte, A. Valton jt.)

    On raamatuid, mis alateadvuse hoovusi ja elu tumedamat poolt kirjeldades mõjuvad mõnele inimesele ängistavalt, teistel aga aitavadki just selle seisundiga toime tulla. Siia kuuluvad F. Dostojevski, F. Kafka, A. Strindbergi, H. Hesse, G. G. Marquesi ja S. Bellow teoste maailmad. Neid on siiski soovitav lugeda siis, kui masenduse sügavamast punktist on üle saadud ning kohanetakse juhtunu kui paratamatusega.

    Ilukirjanduse valikul tuleks lähtuda samadest põhimõtetest, nagu parandava muusikagi valikul: alustada võiks antud hetke meeleolule vastavaga. Kurvale inimesele, kelle eluusk vangub, sobivad selleks raamatud üksindusest ja melanhooliast, mõtisklused elu püsiväärtustest ja looduse ülevused. Tõusukõverale asumiseks annab tuge elujaatav kirjandus, näiteks R. Rollandi "Colas Breugnon".

    Luule

    Igapäevakeelest täpsemaks ja kujundlikumaks sõnastatud ning sõnademänguks põimitud luulet võib võrrelda elutõdede pärlikeega. Luule avab ühtaegu elukogemuse eri kihte ning jätab samas võimaluse tõlgenduste sädelevaks paljususeks. Luuletuse rütm ja riim aitavad luua korrastatuse ja süsteemi tunde. Rütm võimendab meeleolu ja suunab seda: väidetakse, et marsirütmiline jamb (ta-ta-ta-taa) ergutavat ja aktiviseerivat, kolmesilbiline daktül (taa-ta-ta) rahustavat ja uinutavat, mõtlik trohheus (taa-ta) helisevat kaasa kurvameelse hinges.

    Esseed ja filosoofilised mõtisklused

    Arutlused heast-kurjast, ilusast ja inetust, õigest ja valest aitavad luua silla igapäevaste askelduste ja igavikuliste vaimsete väärtuste vahele, võimaldavad elumõtte üle mõtiskledes oma maailmapunkti kujundada ja väärtusi määratleda. Sellise kirjavara lugemine toimib soodsalt analüüsivõimele, muudab meid sallivamaks, vaimselt paindlikumaks ja toob must-valgesse elukäsitlusse vikerkaarevärvid.

    Piibel ja vanade kultuuride elutarkus

    Paljudele kristlaste põlvkondadele on Piibel olnud hingerahu leidmise ja vaimse tasakaalu taastamise allikaks. Piibli tekste on tõlgendatud ja mõtestatud vastavalt sellele, millised on olnud aja ja inimeste probleemid ning milliseid lahendusi on neis näha tahetud.

    Idamaist elutarkust sisaldavate teoste lugemine on aidanud paljudel taastada hingerahu ja anda jõudu elu sügavamaks mõistmiseks.

    Eneseabiraamatud

    Juhatust eluprobleemide lahendamiseks või lohutust nende mahendamiseks võid leida ka nimelt selleks otstarbeks kirjutatud eneseabiraamatuist. Tuntumad neist on D. Carnegie' paljud teosed, näiteks "Ärge muretsege, hakake elama!" ning "Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi", aga ka sellega polemiseeriv ja vastupidiseid õpetusi jagav Shostromi "Anti-Carnegie" ning Castaneda ja Osho raamatud. Seda laadi kirjandus kajastab sageli kultuuritaustast tulenevaid teatud ajale ja maale iseloomulikke müüte, legende ja uskumusi. Lugejal peaks jätkuma kannatust eri tõdesid jagavate teoste hulgast oma mõttelaadile, eluprobleemidele ja meeleolule vastav välja valida. Enne kui pakutud õpetusi rakendama asuda, tasub need kriitilise pilguga üle vaadata ja enesele sobivaiks sõnastada, samuti saab neid kasutada algmaterjalina oma eluviisi ja käitumistavade üle mõtisklemiseks.

  • Milline võiks olla sinu enda kirjutatud raamat? Kas kirjutaksid sinna oma päevabilansi (millega hästi ja millega halvasti toime tulid), eredad sündmused, olulised tähelepanekud, üllatavad ja uudsed ideed, muremõtted? Millise juhtlause kirjutaksid sa sinna järgmiseks päevaks, nädalaks, kuidas võtaksid kokku oma möödunud päevade, nädalate või kuude kreedo?
  • Vaata aeg-ajalt läbi oma kodune raamaturiiul ja mõtiskle, mida huvitavat enese jaoks avastasid. Paiguta eraldi riiulile raamatud, mis sulle seekord olulised, ning sirvi neid vahel. Ka juhuslikult silma hakkavad read juhatavad teinekord sulle oluliste lahendusteni.

  • Teatmeteosed, populaarteaduslik ja erialane kirjandus

    Teatmeteosed sisaldavad hulgaliselt vajalikku informatsiooni, millest võib kasu olla nii oma olukorra määratlemisel, terviseseisundi parandamisel ja laste kasvatamisel kui ka igapäevaste probleemide lahendamisel.

    Tasakaalustava kirjavara rolli võivad vahel täita ka erialased raamatud ja artiklid, tööks vajalike teadmiste lisandumine võib olla edukuse nurgakiviks ning pakkuda tunnetus- ja uurimisrõõmu.

    Populaarteadusliku kirjanduse lugemine aitab meil, sarnaselt filosoofiliste mõtisklustega, määratleda oma kohta ja seost looduse tervikuga ning tunnetada, kuidas maailm toimib ning meie ühes temaga.

    Reisikirjad ja ajaloolised romaanid kütkestavad võimalusega rännata kujutlustes võõrastesse paikadesse ja kultuuridesse, rikastades meid teadmistega ning aidates oma pisikese maailma suured mured väiksemaks võrrelda.

    Ajaviitekirjandus

    Kriminullid ja muu ajaviitekirjandus aitavad igapäevamured hetkeks unustada, ent lasevad ka probleemidel settida ja selgineda. Niisiis annavad nad kurnatuse või stressi korral teatud hingetõmbeaja, aga teritavad ka loogilist taipu ja oskust pisiasjadele tähendus leida. Teisalt varitseb oht, et nende ületarbimine viib elu tõelisusest ja oma kohustustest ning vastutusest mingisse teise, väljamõeldud reaalsusse põgenemiseni.

    Ajalehed ja ajakirjad

    Ajakirjade klantspiltide vahel on hea end uitama ja unelema unustada - vahel selleks, et teada ja osata, vahel, et aeg maha võtta, mõnikord koguni millegi sellise asendustegevusena, mis muidu võimatu. Kirjanik Peeter Sauter on öelnud, et paljud meist ühendavad oma ajust väljuva juhtme tunniks või pooleks ajalehe külge. Siis panevad lehe käest, kiruvad lehelugemist ja lähevad oma eluga edasi. Milleks neil seda vahepala üldse vaja oli? Küllap natuke ehk sellekski, et rahuneda maha teadmise abil "näe teistelgi ja maailmal on oma must pesu pesta, pole ma ainuke ühtigi…" Teisalt on ajaleht tänapäeval kujunenud asendamatuks uue info allikaks ja paljudele peaaegu et ainukeseks kirjavaraks, mida veel lugeda jõutakse.

    Raamatute lugemine, nagu iga teinegi selles peatükis kirjeldatud stressi leevendamise viis võib osutuda ületarbimise korral elust võõrandavaks ja endassesulgumist arendavaks tegevuseks. Lugemine ja kirjutamine, lõhnade nuusutamine ja muusika nautimine, mäng, mis ületab igasugused piirid, võib saada haiglaseks harjumuseks ja ihaldatavaks mõnuaineks, kui seda ohjeldamatult kasutada. Seepärast meenutagem, et puhkusele järgneb uus keskendumine, ööle päev ning - olgem kontaktis elu endaga.


    Järgnevad LISAD

     Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus


    Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale .