STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?
 Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus


1. STRESSI TEKKEPÕHJUSED

1.3 Tööstress

Mul on liiga palju tööd. Ma lihtsalt ei jaksa enam. Üks töö ajab teist taga ja kuidagi ei saa kõike õigeks ajaks tehtud. Sel tööl pole perspektiivi. Ülemustel pole vist midagi targemat teha kui mõttetuid ülesandeid välja mõelda. Kui kauaks seda tööd üldse jätkub? Sellised mõtted võivad olla tööstressi tunnuseks

Mõõdukas närvipinge on tööl mitte üksnes vältimatu, vaid koguni soovitav - see sunnib end mobiliseerima, võimed mängu panema. Ametikoht, millega pidevalt kaasneb psüühiline alakoormus, ei paku enamikule tervetele ja töökatele inimestele erilist pinget.
Paljud selliste levinud kutsealade esindajaist nagu näiteks õpetajad, autojuhid, raamatupidajad või müüjad on valmis kinnitama, et nende töö on täis närvipinget. See ei tähenda aga mitte alati kõrgenenud stressi vastaval tööalal.
Kroonilise ajapuuduse ja suure tööpinge tunne on miski, mida paljud inimesed ise endale alateadlikult sisendavad - nii selleks, et tähtsate asjadega hõivatud isikuna teiste silmis tunnustust võita, kui ka selleks, et arvatud "ülekoormuse" olukorras endale ise vähem kohustusi võtta.
Kiire tempo, kõrge vastutus või suur töökoormus tekitavad stressi seda enam, mida rohkem nendega kaasneb järgmisi "subjektiivseid" asjaolusid: töö ei paku huvi, selle tegemiseks puudub kutsumus, suhted juhi või kolleegidega on halvad, töökohal valitseb korralagedus, firmas esineb käegalöömise meeleolusid jne.
Tänapäevalgi leidub tuhandeid töökohti, kus stressi ja rahulolematust lisavad sellisedki tegurid nagu müra, vilets valgustus, liiga madal või kõrge temperatuur, niiskus, vibratsioon, tolm ja haisud, inetud kõledad tööruumid, aegunud töövahendid ja masinad - kõik see, mida traditsiooniliselt füsioloogilisteks töötingimusteks on peetud.

Tööga rahulolematuse ja tööstressi tekkepõhjused:

  • ülekoormatus - liiga palju tuleb teha liiga lühikese ajaga või väheste ressursside tingimustes;
  • töö ei vasta õpitud oskustele ja võimetele;
  • ametialaseks arenguks ja karjääri tegemiseks puuduvad võimalused;
  • töö käigus ei jagata soovitud määral tähelepanu ja tunnustust;
  • töö pole piisavalt iseseisev, liiga palju on kontrolli ja liiga vähe iseotsustamise õigust;
  • kelleltki pole loodetud toetust ja abi oodata;
  • ebaterve õhkkond (üksteist ei usaldata, punutakse intriige, valitseb kalk konkurents jne.);
  • segased rolliootused - töötajale pole selge, mida talt oodatakse ja nõutakse;
  • suur vastutus.
  • Niisiis tekitab suure töökoormuse kõrval stressi ka rahulolematus töö sisu, oma positsiooni ja rolliga.

    Mingile töö- või ametikohale iseloomulikke pingetegureid tuleks vaadelda koos neile vastukaaluks olevate töömiljöö meeldivate külgedega. Tööpinge läbielamine kahjutoova stressina ja tööst saadav rahulolu või rahulolematus olenevad paljuski sellest, kui hea palgaga jõupingutusi korvatakse.
    Nüüdisaegsetes büroodes ja tootmisruumides hoolitsetakse meeldiva ruumikujunduse, käepäraste töövahendite ja töökoha mugavuse eest, et tänu mainitud abinõudele oluliselt töötempot ja täitjate vastutustunnet tõsta. Mis tahes laadi stressorid tööl kujunevad terava rahulolematuse allikaks siis, kui neid ei leevendata, ei tasakaalustata arvessetulevate vahenditega.

    Stressogeensed kutsealad

    Inglise psühholoogi M. Argyle järgi on kõrget stressi põhjustavate elukutsete pingerea algus järgmine:

     Kaevur              
       Politseinik            
         Lendur          
           Ajakirjanik        
              Ehitaja      
               Näitleja    
                 Poliitik  
                   Arst


    Kõige vähem stressi tekitavad aga järgmised 5 ametit:

            Kohaliku omavalitsuse ametnik
         Kunstnik  
         Statistik    
       Muuseumitöötaja    
     Raamatukoguhoidja       

    Töö hüved
    Nagu eespool öeldud, pole tööst hoidumine ning oma koormuse iga hinna eest vähendamine kuigi tark tegu. Toimekas tegutsemine ja oma töö tulemustest rahulduse saamine on ühevõrra olulised nii hea enesetunde hoidmiseks kui toonuse tõstmiseks. Järgnevalt on loetletud mõned ratsionaalselt korraldatud ning energiliselt ja keskendumisega tehtud töö kasutegurid. Mõtle igaühele neist ja püüa leida võimalused neid rakendada, et oma tööst suuremat rõõmu ja rahuldust saada.

  • Töö võimaldab luua kontakte teiste inimestega ning tunda rahuldust üheskoos millegi tegemisest, eesmärgi saavutamisest.
  • Töö sunnib avardama silmaringi, õppima pidevalt midagi juurde.
  • Võid tööl leida sümpaatse inimese, kellega on meeldiv ka vaba aega koos veeta.
  • Koostöö teiste inimestega sunnib ületama oma vaateviisi piiratust, arvestama ka teiste kogemustega.
  • Töö käigus võid ise teistele midagi õpetades tunda end targa ja vajalikuna.
  • Töö võimaldab enamasti paremini tegeliku eluga kursis olla kui puhkus.
  • Tööl võid leida usaldusväärse inimese, kellega saab ka oma isiklikke probleeme arutada.
  • Hingelise kriisi olukorras aitab töö mõtteid iseendalt ja oma muredelt eemale viia.
  • Iga nõudlikum töökoht esitab teatud väljakutse oma taip ja loovus tööle panna.
  • Tööl käimise rütm aitab vaimselt ja kehaliselt vormis püsida.
  • Töö tagab hea enesetunde hoidmiseks tarviliku tunnustuse ja lugupidamise.
  • Järgmine alapunkt - Stressi tekkepõhjused - Perestress

     Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus


    Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale .