STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?
 Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus


1. STRESSI TEKKEPÕHJUSED

1.8 Muudatused

Igasugune muudatus elus nõuab kohanemist: olgu see siis töökoha või riigikorra vahetus, lapse kooliminek, reis või isegi pühad. Rahulolematus ja pinge on sel puhul üsna tavalised nähtused. Sind võivad häirida nii elu rutiin ja üksluisus kui ka sagedased või järsud elulised muutused. Tundub, et ühtaegu sa januned muutuste järele ja samas kardad neid. Miks? Iga muutus rikub su väljakujunenud töö- ja elurütmi ning sunnib muutma harjumusi käitumises ja mõtlemises.

Olulised muutused elus on seotud kõrgenenud emotsionaalse stressiga. Stress, see iseäralik pingeseisund, mis energiavarude koondamisega paratamatult kaasneb, aitab aga ka toimuvate muutustega kohaneda: probleeme lahendama asuda, hingevaluga toime tulla ning mõtteviisi ja toimimise muutumist ette valmistada.

  • Mõtiskle, millised muutused elus on sulle viimaste aastate jooksul kõige enam pinget ja probleeme tekitanud.
  • Mida loed stressi tekitavateks muutusteks 90-ndate aastate Eestis?
  • Isiklikus elus toimuvad muutused

    Psühholoogid on pakkunud hulga skaalasid, mille abil on võimalik hinnata ühe või teise sündmuse poolt tekitatud stressi suurust. Näiteks 1967. a. T. Holmesi ja R. Rahe poolt koostatud isikliku elu muutuste skaala järgi oli tolleaegse Inglismaa elanike jaoks kõige suuremaks stressoriks lähedase inimese surm, nõrgimaks (kuid ikkagi stressoriks!)... jõulupühad.

    Kuidas nii meeldiv aeg nagu jõulud võib stressi tekitada? Ühele muudab pühad nukraks üksiolek. Teisele toovad jõulud kaasa hulga sekeldusi (piduroogade valmistamine, majapidamise korrastamine jne.). Kolmas ei suuda kuidagi otsustada, kellele millist kingitust teha, neljas ootab pühadelt midagi tõeliselt erilist ning on pettunud, kui nende kätte jõudes mitte midagi olulist ei toimugi.

    Kui mingile ajalõigule kuhjub liialt palju ulatuslikku kohanemist nõudvaid muutusi, võib stress ületada taluvuse piiri ja ohustada tervist. Seepärast, kui võimalik - üks muutus korraga!

    Suured muutused toovad endaga paratamatult kaasa ebakindluse, teadmatuse ja hirmu. Ajal, mil vanad harjumused ei aita enam toime tulla, muutud nii heale kui kurjale vastuvõtlikumaks, vaimustud või vihastud kergemini, võid uisapäisa otsustada ja endalegi ootamatult toimida. Suurte muutuste ajal on seepärast tark elada üks päev korraga ja kaalukate otsuste langetamine võimaluse korral edasi lükata. Samas sunnib turvatunde ja enesekindluse puudumine kiiresti otsustama. Segipaisatuse ja teadmatuse tunne kaovad sedamööda, kuidas uued käitumis- ja tegutsemisviisid juurduvad. Elu suurte muudatuste aegu annavad tuge kindlad tõekspidamised, usaldusväärsed põhimõtted, harjunud tööviisid, keskendumine konkreetsele ja lihtsale praktilisele tegevusele. Näiteks suure mure või leina korral saab tõhusat abi igapäevaste kodutoimetuste ärategemisest.

    Teisest küljest võib vahel muutustega kohanemiseks vaja olla just lahtiütlemist mõnest vanast harjumusest. Suured muutused panevad proovile inimese võime maailma teisiti näha ja oma tegutsemine sellele vastavaks kohandada.

    Stress on otsekui organismi märguanne selle kohta, et elus tekkinud muudatusele peaks järgnema ka enese muutmine.

    Muutustega kaasneb mõnelegi meeliülendav teravate elamuste kogemine - emotsionaalne pinge tekitab teatud "narkootilise" efekti - nauditakse adrenaliini verre paiskumisele järgnevat erutuse ja erksuse seisundit. Leidub inimesi, kes püüavad oma elu mõnusaks teha aina uutesse seiklustesse sukeldudes. Kuid sage uue otsing võib anda tunnistust iseenda eest põgenemisest - lakkamatuid muutusi ja vaheldust otsides pagetakse kehva keskendumisvõime, kärsituse, pealiskaudsuse ning paradoksaalsel viisil ka võimetuse eest endas midagi muuta. Otsitakse muutusi oma ümbruses selleks, et ise mitte muutuda.

    Ühiskonnaelu muudatused

    Kiirete muutuste perioodil on ühiskonnas ja inimeste toimimises palju segast ja arusaamatut. Kivinenud hoiakud ja väljakujunenud harjumused mõjutavad muudatustega kohanemist kahel viisil. Ühest küljest nad küll kergendavad toimetulekut sellega, mis säilib endisena, teisest küljest aga teevad uuega kohanemise raskeks. Jäik mõtteviis ja paindumatu käitumine kujundab inimesest tema enese harjumuste orja, kes kuidagi ei suuda enese loodud ringist välja pääseda.

    On iseloomulik, et ühiskond muutub teatud perioodi jooksul väga kiiresti ning siis muutuste tempo aeglustub. Eesti on viimasel ajal olnud suurte globaalsete mõjude meelevallas, elanud läbi kiirete oluliste muutuste aja. Kuid endises kontrollitud infoleviga ühiskonnas suutsid paljud läbi lugeda kõik ajalehed, osta vajalikud raamatud ja olla kursis kõigega, mis huvitas, siis nüüd tekitab stressi valikute ja pakkumiste tohutu paljusus. Sellele reageerides püüame sageli ikka veel ahmida "igaks juhuks ja tagavaraks", ilma et hangitut läbi töötada ja tarbida jaksaksime. Pakutava hulgast valides on oluline enesele vahel meelde tuletada, et reklaamikampaaniad meedias ühe või teise trendi, toote või stiili kasuks on müügist huvitatud firma poolt hästi kinni makstud.

    Iga poliitiline reþiim võib püüda oma taotlusi ja otsuseid õigustada teatud väärtusele viitamisega. Väärtuste muutumine, mida praegune eesti ühiskond läbi elab, võib kergesti saada üheks stressiallikaks. Mõnikord kõneldakse innukalt uutest, kuid toimitakse paraku vanade väärtuste ja tavade kohaselt. Ühiskonna ja aja kirjutamata normid ning reklaamitavad trendid võivad kujuneda stressiallikaks neile, kelle isiklik väärtussüsteem pole tugev. Luuserina (ingl. loser - kaotaja) võib end tunda see, kes ei mahu ühiskonnas levinud edukate-õnnelike malli raamidesse, näiteks 45-aastane üksikema, kelle haridus on omandatud nõukogude ajal ning kes elab vaeselt. Kuigi - maailm on ju väga erinevaid inimesi täis: erinevad on huvid, oskused ja saatused. Et end trendile ja moele vaatamata hästi tunda, on vaja teada, mida sa enda jaoks väärtustad, ning just see oma elu korraldamisel sihiks seada.

    Nagu ülaltoodust ilmnes, tekitavad mõnedki muutused ja edu väljakutsed stressi sellega, et me ei mõista kuigi selgest nende olemust. Tehnoloogilised muutused on ehk kõige selgepiirilisemad ning seetõttu on nendega ka võimalik kergemini kohaneda. Oskamatuse hirmu aitab ületada nii julge pealehakkamine kui võimalikult suure hulga sobivate põhjenduste leidmine, milleks uus tehnika ja tehnoloogia võib vajalik olla. Näiteks arvutite arv Eestis aina kasvab. Esialgset tõrget (enamasti nende poolt, kes on koolihariduse saanud enne arvutite ajastut) aitab ületada usu sisendamine sellesse, kui mugav ja kiire on arvuti abil suhelda ükskõik kellega, kui kerge oma arvamus teatavaks teha ning vajalikku informatsiooni ja teadmisi hankida, lähemas tulevikus ka töövahendeid ja kaupu tellida, kuidas suurenevad seetõttu võimalused vajaduse korral kodus töötada ning millised täiendavad ressursid aja paremaks kasutamiseks nõnda tekivad.

    Uued olud, probleemid ja ülesanded sunnivad kiiresti õppima. Kättevõidetud isikuvabadus eeldab oskust paljude valikute hulgas orienteeruda ja iseseisvalt otsustada, pakutavaid trende ja kaupu, teenuseid ja ideid kriitiliselt hinnata ja enesega kohandada.

    Ümberkorraldused nii isiklikus kui riigi elus on kergemini omaksvõetavad ja laabuvad ladusamalt neil, kelle suhtlemis- ja käitumislaad on paindlikud. Muutused on elu loomulik koostisosa - nendeta poleks arenemist. Samas pole kuigi tark end aina uute, avanevate võimaluste ristteel heideldes ka pidevasse stressi viia.

    Harjutada muutumist

    Kas on võimalik end kiiremini muutuma treenida? Kas on võimalik harjutada paratamatute muutustega valutumat kohanemist? Teatud määral kindlasti. Selleks on soovitav korraldada enesele ise pingutama ärgitavaid muutusi. Kasulik on ette võtta midagi sellist, mis nõuab kannatlikkust taluda teistsugust või oskust muutuda ise teistsuguseks. Mõned näited:

  • Suhtle võimalikult erinevate inimestega ja püüa arendada neid huvitavat vestlust.
  • Proovi harjumatuid sööke ja jooke.
  • Katseta uut riietumis- või soengustiili. Jälgi, kuidas su uus imago teistele mõjub.
  • Vaata mõnd telesaadet või loe artiklit, mida sa muidu eirad. Püüa neist leida midagi sellist, mis kellelegi teisele meeldida võiks. Katsu seejuures leida neutraalsed (mitte süüdistavad või halvustavad) põhjendused.
  • Võta enesele uusi ülesandeid ja kohustusi.
  • Soeta uusi tuttavaid, kes erinevad sinust vanuse, hariduse ja harjumuste poolest.
  • Mine reisima.

  • Järgmine alapunkt - Stressi tekkepõhjused - Sisemised stressiallikad

     Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus


    Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale .