Mõtluse liha ja kondid

101 mõtluse lugu

10 härga

Keskendumine

Paul Reps

Pühendus
Täna, kuningas Shau-Tingi teisel aastal (1229), esimese kuu viiendal päeval pidutseme Teie Kõrgeaususe Taeva Poja aastapäeva. Möödunud aasta kaheteistkümnenda kuu viiendal päeval mina, munk Hui-Khai, avaldasin Buddhade ja peavaimulikkude esitatud 48 mõistatuse seletusteose. Pühendan selle teose Teie Kõrgeaususele, et elaksite terve ja õnnelikuna tuhat korda tuhat aastat.
Väljendan austavalt oma soovi, et Teie kuninglik tarkus valgustaks kirkalt nagu päike ja kuu. Kestku Teie elu sama kaua kui maailmakõiksus. Ülistagu kaheksa ilmakaare inimesed Teie headust ja rõõmustagu nelja merega ümbritsetud maa Teie õilsa valitsemise all!

Kirjutanud austavalt Buddha Õpetuse vahendaja, munk Hui-Khai, kuninganna Tshu mälestusele pühendatud Ju-tshu mõtluserakla varasem ülem.

MUMONI EESKÕNE: MÕTLUSEL EI OLE VÄRAVAT

Buddhameel on alus ja värav Tõesse on väravata. Kui see on alguses alates väravata, siis kuidas sellest läbi minnakse? Öeldakse, et kõik mis värava kaudu sisse tuuakse, ei ole perekonna varandus (kuna ei ole tööga tehtud) ja et kõik maine muutub ja hävib.
Need mõistatused on nagu lainete tekitamine tuuletul merel või haava lõikamine tervesse ihusse. Kui keegi klammerdub sõnadesse ja püüab mõista seletuse abil, siis on ta nagu loll, kes püüab kepiga kuud tabada või läbi kingatalla jalga sügada. Tõesti päris meeletu!
Shau-tingi esimese aasta (1228) suvel mina Hui-Khai olin peamunk Tung-Tshia's asuvas Lung-siangi eraklas. Noorte munkade palvel käsitlesin muinastarkade mõistatusi ja kasutasin neid kivikestena, millega koputatakse väravale (ja mis värava avanedes visatakse minema). Juhatasin munkasid nende võimete järgi. Minu märkmed koguti kokku ja neist sündis etekavatsematult teos, kus on kokku 48 mõistatust. Ma ei ole neid pannud mingisse järjekorda. Nimetasin teose Väravata Väravaks.
Kes on tark, see edeneb süvenemises otse, hoolimata mingitest ohtudest. Teda ei hoia isegi mitte kaheksakäeline kurat Nata. Isegi 28 india peavaimulikku ja 6 hiina peavaimulikku anuvad armu, nähes teda lähenemas. Aga kui ta vähekegi kõhkleb, siis on ta nagu too, kes tillukese akna taga ootas ratsaniku möödumist ja magas selle maha, pannes korraks silmad kinni.

Munk küsis Joshult, hiina mõtlusõpetajalt: "Kas koeral on Buddha olemus või ei?"
Joshu vastas: "EIMISKI."

Mumoni seletus:
Mõtluse mõistmiseks peab sisenema muinasaegade mõtlusõpetajate väravast. Virgumine saabub alati pärast seda, kui mõtlemise tee on tõkestatud. Kui sa tõket ei ületa või kui sinu mõtlemise teel tõkked puuduvad, satud sa kõiges, mida sa teed või mõtled, segaduses oleva kummituse olukorda.
Võib-olla küsid, mis see tõke on? See sõna EIMISKI on see tõke.
See on mõtluse tõke. Kui sa selle ületad, kohtud sa silm silma vastu Joshuga. Siis suudad sa töötada käsikäes terve rea esiisadega. Kas pole see meeldiv?
Kui tahad seda tõket ületada, pead töötama iga kondiga oma kehas, iga pooriga oma nahas, mis on täidetud selle küsimusega "Mis on EIMISKI?" Pead seda kandma kaasas nii ööl kui päeval. Ära mõtle, et see on olematus - olemise vastand. Kui soovid tõepoolest tõket ületada, peab sul olema tunne, nagu oleksid kuuma raudkuuli suhu võtnud ega saa seda alla neelata ega välja sülitada.
Nii kaovad sinu napid teadmised. Nagu kindlal ajal valminud puuvili, ühinevad loomulikul viisil sinu sihtijalikkus ja sihitislikkus. See sarnaneb tumma inimese poolt nähtud unenäoga - ta teab seda, aga ei saa sellest rääkida.
Kes sellise tasemeni jõuab, selle ise-koorik puruneb, ta suudab raputada taevast ja nihutada maad. Ta sarnaneb terava mõõgaga, tubli sõdalasega. Kui Buddha jääb talle teele ette, lööb ta tema maha.* Kui keegi takistab teda, tapab ta tema ja on vaba sünni ja surma vahelisel teel.
Ta saab siseneda mistahes maailma, nagu oleks see tema mängumaa. Ütlen teile, kuidas toimida selle mõistatusega:
Keskenduge kogu oma jõuga sellesse sõnasse - EIMISKI ja ärge lubage endale mitte mingit järjekindlusetust. Kui sisenete sõnasse EIMISKI ja loobute laiskusest, on teie saavutus nagu põlev küünal, mis valgustab tervet maailma.

* Buddhasust saab leida vaid enese sisemusest. Toim.

Kord, kui Hyakujo pidas mõtlusest loenguid, võttis neist munkade teadmata osa üks vana mees. Iga jutluse lõpul lahkus ta koos munkadega. Ühel päeval aga jäi ta pärast neid kohale ja Hyakujo küsis temalt: "Kes sa oled?"
Vanamees vastas: "Ma ei ole inimolend, aga ma olin inimene ajal, mil Buddha Kaashjapa palvetas selles maailmas. Ma olin mõtlusõpetaja ja elasin sellel mäel. Kord küsis minult üks õpilane: "Kas virgumise saavutanud inimene allub põhjuslikkusele?" Ma vastasin talle eitavalt. Selle vastuse eest, mis andis tunnistust täielikust juhmusest, muutusin ma viiesajaks taassünniks rebaseks ja olen praegugi rebane. Kas sa päästad mind sellest olukorrast oma mõtluse sõnaga ja lased mind rebase nahast välja?"
Vanamees vaikis ja siis küsis: "Kas virgunud inimene allub põhjuslikkuse seadusele?"
Hyakujo vastas: "Virgunud inimene on põhjuslikkuse seadusega üks."
Nende sõnade peale mees Kirgastus. "Ma olen vabanenud," lausus ta sügavalt kummardades ja austust avaldades. "Ma ei ole enam rebane, kuid pean oma keha jätma elupaika, sinna mäe taha. Palun pea mulle matused nagu mungale, " seda öelnud, vanamees kadus.
Järgmisel päeval andis Hyakujo peamunga kaudu käsu valmistuda munga matusteks. Mungad imestasid, sest mitte keegi ei olnud haigetoas haige. Pärast lõunat aga viis Hyakujo mungad välja ja juhtis nad teisele poole mäge. Koopa õõnsusest kaevas ta oma kepiga välja vana rebase korjuse ja juhatas pidulikku põletusmatust.
Õhtul vestles Hyakujo munkadega ja rääkis neile loo põhjuslikkuse seadusest.
Obaku küsis Hyakujolt: "Ma saan aru, et kunagi ammu muutus keegi viiesajaks taassünniks rebaseks, kuna andis vale mõtlusvastuse. Nüüd aga tahan ma küsida, mis saab tänapäeva mõtlusõpetajast, kellele esitatakse palju küsimusi ja kui ta iga kord annab õige vastuse, mis saab siis temast?"
Hyakujo vastas: "Tule mulle lähemale ja ma vastan sulle." Obaku astus õpetaja juurde ja lõi teda käega vastu pead, sest teadis, et selline on vastus, mida õpetaja tahtis talle anda.
Hyakujo hakkas sellise läbinägelikkuse peale naerma ja käsi plaksutama: "Ma uskusin, et muulast tuntakse punase habeme järgi ja nüüd tunnen ma muulast, kellel on punane habe."

Mumoni seletus:
"Virgunud inimene ei ole alluv" - kuidas saab selline vastus teha mungast rebase?
"Virgunud inimene on põhjuslikkuse seadusega üks" - kuidas saab selline vastus rebast vabastada?
Sellest selgesti arusaamiseks peaks inimesel olema vaid üks silm.

Alati, kui talle esitati küsimus mõtluse kohta, tõstis Gutei sõrme püsti. Tema poisikesest abiline hakkas teda selles järele aimama. Iga kord, kui keegi küsis temalt, millest õpetaja oli rääkinud, tõstis ta sõrme püsti.
Gutei sai sellest teada. Ta võttis poisi kinni ja lõikas tal sõrme ära. Poisike hakkas nutma ja jooksis ära. Gutei peatas ta hõikega ja kui poiss pea tagasi pööras, tõstis Gutei sõrme. Sel hetkel poiss Valgustus.
Kui Gutei oli siit ilmast lahkumas, kogus ta mungad enda ümber ja ütles: "Pärisin oma sõrme oma õpetajalt Tenryu'lt ega ole suutnud seda kogu elu jooksul ammendada." Peale selle ta suri.

Mumoni seletus:
Valgustusel, mille Gutei ja poisike omandasid, ei olnud midagi tegemist sõrmega. Kui keegi kiindub sõrmesse, on Tenryu nii pettunud, et hävitab nii Gutei kui ka poisikese.

Wakuan küsis, kui nägi habemeta Boddhidharma pilti: "Miks sel semul habet ei ole?"

Mumoni seletus:
Kui tahad õppida mõtlust, pead õppima seda oma südamega. Kui sa jõuad äratundmiseni, peab see olema tõe tunnetus. Sul endal peab olema suure Boddhidharma nägu, et teda näha. Ühest ainsast sellisest pilgust piisab. Kui sa ütled, et kohtasid teda, ei näinud sa teda üldse.

Kyogen lausus: "Mõtlus sarnaneb mehega, kes ripub hambaid pidi puu küljes, kuristiku kohal. Tema käed ei ulatu ühegi oksani, tema jalad ei leia mingit toetust. Teine aga küsib tema käest: Miks tuli Bodhhidharma Indiast Hiinasse?"
Kui mees puu otsast ei vasta, pole ta oma ülesannete kõrgusel, kui ta annab vastuse, kukub ta ja kaotab elu. Mida peab ta tegema?

Mumoni seletus:
Sellises olukorras pole ka kõige väljapaistvamast andest mingit kasu. Kui sul on mällu surutud kõik pühakirjad, ei saa sa neid pruukida. Kui suudad anda õige vastase, avaneb suu ja uus tee - Elu Tee, ja isegi siis, kui sinu möödunud tee oli surma tee. Kui sa aga ei saa vastata, peaksid elama tulevastes eludes ja küsima tulevaselt Buddhalt, Maitreejalt.

Kui Buddha viibis Gridhrakuta mäel, pööras ta lille sõrmede vahel ja hoidis seda oma kuulajate ees. Kõik olid vait. Üksnes Mahaakaashjapa naeratas, kuigi püüdis oma näoilmet valitseda.
Buddha lausus: Mul on tõelise õpetuse silm, Õndsuse süda, kujutu tõeline pilt ja Seadmuse väljendamatu hoog. See kõik on sõnades kirjeldamatu, kuid erilisel viisil üleantav. Selle õpetuse olen ma andnud Mahaakaashjapale.

Mumoni seletus:
Kuldsenäoline Gautama arvas, et saab kõiki alt vedada. Ta tegi headest kuulajatest halvad ja müüs koeraliha lambakiha nime all. Ja ise ta mõtles, et see on imetore. Mis siis, kui kogu kuulajaskond oleks naernud? Kuids oleks ta siis oma õpetuse edasi andnud? Kui aga Mahaakaashjapa ei oleks naeratanud, kuidas ta oleks siis oma õpetuse kuulajateni toonud? Kui ta ütleb, et mõistmist on võimalik edasi anda, siis on ta nagu osav linnamees, kes maamatsi alt veab. Ja kui ta ütleb, et see ei ole edasiantav, miks ta siis Mahaakaashjapa heaks kiidab?

Munk ütles Joshule: "Ma olen alles esimest päeva eraklas, palun õpeta mind."
Joshu küsis: "Oled sa oma risipudru ära söönud?"
Munk vastas: "Olen söönud."
Joshu sõnas: "Siis tuleks sul oma kauss puhtaks pesta."
Sel hetkel koges munk Tõevalgust.

Mumoni seletus:
Joshu oli mees, kes suud avades näitas oma südant. Kahtlen, kas munk tõepoolest nägi Joshu südant. Loodan, et ta ei pidanud kella kannuks.

Getsuan ütles oma õpilastele: "Esimene Hiina rattameisterKeichu, tegi kaks ratast, kumbki neist viiekümne kodaraga. Oletagem, et eemaldate kodaraid ühendava rummu. Mis saab siis? Oleks Keichu seda teinud, kas saaks teda siis nimetada teenekaks rattameistriks?"

Mumoni seletus:
Kui keegi oskab sellele küsimusele paugupealt vastata, oleksid tema silmad nagu virmalised ja ta mõsitus nagu pikselöök.

Munk küsis Seijolt: "Olen kuulnud, et Buddha, kes elas enne kirjapandud ajaloo algust, istudes mõtluses kümme ajastut, ei suutnud mõista kõrgemat tõde. Ning sellepärast ei saavutanudki täielikku vabanemist. Miks oli see nii?"
Seljo vastas: "Sinu küsimuses sisaldub vastus."
Munk küsib: "Buddha mõtlustas, miks ei suutnud ta siis Buddha seisundini jõuda?"
Seljo vastas: "Ta ei olnud Buddha."

Mumoni seletus:
Ma möönan, et ta mõistis, kuid ei tunnista tema arusaamist. Kui asjatundmatu jõuab mõistmiseni, on ta pühak. Kui pühak hakkab aru saama, on ta asjatundmatu.

Munk nimega seizei küsis Sozan'ilt: "Seizei on üksik ja vaene, kas sa toetad teda?"
Sozan küsis: "Seizei?"
Seizei vastu: "Jah meister."
Sozan kostis: "Sul on mõtlus, parim vein Hiinamaal ja Sul on juba kolm peekritäit hingetaga. Sa ütled ikka veel, et pole huuligi niisutanud."

Mumoni seletus:
Seizei pingutas üle. Miks see nii oli? Sest Sozanil olid silmad peas ja ta teadis, kellega on tegemist. Sellegi poolest tahaksin ma küsida: missugusel hetkel jõi Siezei veini?

Joshu läks paika, mille üks munk mõtluseks välja oli valinud ja küsis temalt: "Kas sa oled seal? Kas sa oled seal?"
Munk tõstis rusika.
Joshu vastas: "Laevad ei saa jääda sinna, kus vesi on liiga madal" ja lahkus.
Mõne päeva pärast läks Joshu erakut küsitlema ja olles esitanud sama küsimuse, sai sama vastuse. Joshu ütles: "Oled vaba andma ja võtma, tapma ja ellu äratama." ja kummardas munga ees sügavalt.

Mumoni seletus:

Tõstetud rusikas oli mõlemal korral sama. Miks siis Joshu ei tunistanud seda esimesel korral vastuvõetavaks ja kiitis heaks teisel korral? Kus peitub viga?
Kes sellele vastab, teab, et Joshu kael on kontideta ja paindlik. Aga võib-olla Joshu eksib? Või avastas ta selle munga tõttu isikliku vea?
Sellel, kes usub, et tema arusaam ületab teise oma, ei ole tarkuse silma peas.

Zuigen hõikas iga päev enesele: "Õpetaja!" Ja vastas siis ise: "Jah, isand!" Seejärel lisas: "Võta aru pähe!" ja vastas jällegi ise: "Jah isand." Peale seda ta jätkas: "Ära lase teistel end alt vedada!"
"Jah. jah, isand!" vastas ta.

Mumoni seletus:
Vana Zuigen müüb ja ostab iseennast. Ta kavatseb avada nukuteatrit. Ta kasutab üht maski, kutsudes õpetajat ja teist, kui peremehele vastab. Üks mask ütleb: "Võta aru pähe" ja teine :"Ära lase end alt vedada." Kui keegi piirdub ühega tema maskidest, siis ta eksib. Ja kui ta hakkab Zuigeni jäljendama, teeb ta endast rebasetaolise olendi.

Tokusan käis kauss käes ja siirdus mõtlustoast sögituppa. Seppo oli süüa valmistamas ja ütles Tokusani kohta: "Lõuna trummi ei ole veel löödud, kuhu sa lähed?"
Tokusan läks oma tuppa tagasi. Seppo rääkis sellest Gentole ja Gento nentis: "Vana Tokusan ei ole mõistnud mõtluse viimast sõna."
Tokusan kuulis sellest ja kutsus Gento enda juurde ja ütles: "Olen kuulnud, et sa ei kiida minu mõtlust heaks." Gento möönis seda. Tokusan ei öelnud selle peale midagi.
Järgmisel päeval pidas Tokusan munkadele täiesti iselaadse loengu. Gento naeris ja plaksutas käsi: "Näib, et meie vana mõistab tõepoolest mõtluse viimast sõna. Mitte keegi Hiinas ei suuda teda ületada."

Mumoni seletus:
Ei Gento ega ka Tokusan osanud isegi unistada mõtluse viimasest sõnast, kui nad sellest rääkisid. Kui neid uurida, siis selgub, et nad on nagu puunukud riiulil.

Nansen nägi ida ja läänetiiva munkade tüli kassi pärast. Ta haaras kassi ja ütles munkadle: "Kui keegi teist ütleb hea sõna, võib ta kassi päästa."
Keegi ei vastanud ja Nansen lõikas kassi pooleks.
Samal õhtul jõudis Joshu tagasi ja Nansen rääkis talle juhtunust. Joshu võttis sandaalid jalast, pani pea peale ja lahkus.
Nansen aga sõnas: "Kui sina oleksid kohal olnud, oleksid sa suutnud kassi päästa."

Mumoni seletus:
Miks pani Joshu sandaalid pea peale? Kui keegi sellele küsimusele vastab, mõistab ta täpselt, kuidas Nansen õigust mõistis. Kui mitte, peab ta oma pea järele valvama.

Tozan läks Ummoni juurde ja too küsis, kust ta tuleb. Tozan vastas: "Sato külast."
"Missuguses eraklas sa suve veetsid?"
Tozan vastas: "Hoji eraklast, järve lõunakaldal."
"Millal sa selt lahkusid?" küsis Ummon, imestades, kui kaua Tozan jätkab selliste täpsete vastuste andmist.
Tozan vastas: "Kahekümne viiendal augustil."
Ummon kostis: "Peaksin sulle andma kolm kepihoopi, aga täna ma andestan sulle."
Järgmisel päeval kummardas Tozan Ummoni ees ja küsis: "Eile jätsid sa mulle kolm hoopi andmata. Ma ei tea, milles ma sinu arvates eksisin?"
Ummon süüdistas Tozan'i vaimuvaeste vastuste andmises ja ütles: "Sa ei kõlba millekski, sa lihtsalt longid ühest eraklast teise."
Veel enne, kui Ummon jõudis lõpetada, oli Tozan Valgustunud.

Mumoni seletus:
Ummon toitis Tozan'i hea mõtluse toiduga. Kui Tozan suudab seda seedida, võib Ummon oma perele lisada veel ühe liikme. Õhtul ujus Tozan hea ja halva meres, kuid koidu ajal purustas Ummon tema pähklikoore. Kuigi Tozan ei olnud eriti tark, Valgustus ta hetkega.
Nüüd tahan ma küsida: Kas Tozan vääris kolme hoopi? Kui ütlete "ja", siis vääris neid mitte Tozan, vaid ka igaüks teist. Kui ütlete "ei", siis on Ummon valelik. Kui annate selge vastuse, võite süüa sama toitu, mis Tozan.

Ummon küsis: "Maailm on nii avar, miks vastad sa kellahelinale ja riietud mõtlusrüüsse?"

Mumoni seletus: Kui õpid mõtlust, pole sul tarvis järgida heli või värvi, ega kuju. Isegi kui mõned on leidnud sisemise selguse, kuuldes häält, nähes värvi või kuju, on see väga igapäevane viis. See pole õige mõtlus. Tõeline mõtlusõpilane valitseb heli, värvi ja kuju ning teostab tõde oma igapäevases elus. Heli saabub kõrva, kõrv läheb heli juurde. Kui summutada heli ja aru, mida me siis mõistame? Kuulates kõrvadega, ei suudeta kunagi mõista. Sügavaks mõistmiseks peaksite heli nägema.

Kuninga õpetaja Tshhu, keda hüüti Kokushi, kutsus oma abilist: "Oshin."
Oshin vastas: "Jah."
Tshhu kordas, õpilast proovile pannes: "Oshin."
Oshin vastas: "Jah."
Tshhu hõikas: "Oshin."
Oshin vastas: "Jah."
Tshhu ütles: "Peaksin sinu ees vabandust paluma selle hõikamise ees, aga tegelikult peaksid sina minu ees vabandama."

Mumoni seletus:
Kui vana Tshhu kutsus Oshini kolm korda, oli keel kõdunemas. Kui Oshin kolm korda vastas, olid tema sõnad säravad. Tshhu hakkas vanadusest nõdraks ja üksildaseks jääma, ja tema õpetamisviis sarnanes lehma pea kinnihoidmisega, kui sellele ristikut söödetakse.
Ka Oshin ei vaevunud oma mõtlust ilmutama. Tema täissöönud kõht ei hoolinud pidusöögist. Kui riik on jõukas, on kõik loiud, kui kodu on rikas, on lapsed ärahellitatud.

Munk küsis Tozan'ilt, kes oli parajasti lina kaalumas: "Mis on Buddha." Tozan vastas: "Kolm naela lina."

Mumoni seletus: Vana Tozan'i mõtlus on nagu teokarp. Hetkel, mil see avaneb, võid näha kogu sisu. Ent tahan teilt küsida: "Kas te näete tõelist Tozan'it?"

Joshu küsis Nansenilt: "Mis on Tee?"
Nansen vastas: "Igapäevane elu on Tee."
Joshu küsis: "Kas see on õpitav?"
Nansen: "Kui püüad midagi õppida, oled sa temast kaugel."
Joshu: "Kui ma ei õpi, kuidas ma siis tean, et see on Tee?"
Nansen: "Tee ei kuulu tunnetuse maailma, ega kuulu ka tunnetamatuse maailma. Teadmine on enesepettus ja mitteteadmine on rumalus. Kui tahad kahtluseta jõuda õigele Teele, tee ennast sama vabaks nagu taevas. Sa ei nimeta seda ei heaks ega halvaks."
Nende sõnade juures Joshu valgustus.

Mumoni seletus:
Nansen suutis sulatada Joshu jäised kahtlused otsekohe, kui Joshu oma küsimused esitas. Kahtlen siiski, kas Joshu jõudis samasse kohta, kuhu Nansen jõudis. kuigi Joshu valgustus, vajas ta veel 30 aastat harjutamist, et jõuda Täiuslikule Mõistmisele.

Shogen küsis: "Miks Vabanenud inimene ei tõuse püsti ega anna enda kohta seletust?" Ja lisas: "Kõne ei pea tingimata tulema kaela otsast."

Mumoni seletus:
Shogen väljendus küllalt selgesti, aga kui paljud teda mõistavad? Kui keegi aru saab, peaks ta minu juurde tulema ja minu pika kepiga tutvust tegema.
No kuulge, kulla ehedust proovitakse tules.

Munk küsis Ummonilt: "Mis on Buddha?"
Ummon vastas: "Kuivatatud sõnnik."

Mumoni seletus:
Mulle näib, et Ummon oli nii vaene, et ei suuda eraldada ühe toidu maitset teisest, või on ta liialt ametis, et kirjutada loetavaid kirju. Noh, ta püüdis oma koolkonda hoida kuivatatud sõnnikul ja tema õpetus on täpselt sama kasutu.

Aananda küsis Kaashjapalt: "Buddha kinkis sulle kullaga tikitud mungarüü, mida ta sulle veel kinkis?"
Kaashjapa ütles: "Aananda."
Aananda vastu: "Jah, vend."
Kaashjapa sõnas: "Nüüd võid sa minu erakla sildi maha võtta ja enda oma üles panna."

Mumoni seletus:
See, kes sellest aru saab, näeb vennaskonda ikka veel kogunemas. Kes ei mõista, see ei jõua Virgumiseni ka siis, kui ta Buddhade eelsest ajast on uurinud tõde.

Kui kuues peavaimulik Valgustus, sai ta viiendalt peavaimulikult kausi ja rüü, mille Buddha oli jätnud oma järeltulijatele põlvest põlve edasikandmiseks. Kadedusest jälitas munk E-myo peavaimulikku, et röövida temalt need aardes. Kuues peavaimulik aga asetas kausi ja rüü teeäärde kivile ja ütles: "Need asjad on lihtsalt usu märgid, ei ole mõtet nende pärast võidelda. Kui tahad neid endale, siis võta."
E-myo läks neid võtma, ent kauss ja rüü olid rasked nagu mäed, ta ei suutnud neid isegi nihutada. Häbist värisedes ütles ta: "Ma tulin saama Õpetust, mitte ainelisi väärtusi. Palun õpeta mind."
Kuues peavaimulik ütles: "Kui sa ei mõtle head ega halba, mis on siis sinu tõeline olemus?"
Nende sõnade peale E-myo Valgustus. Ta keha kattus higiga, ta nuttis, kummardas ja ütles: "Sina kinkisid mulle salajased sõnad ja tähendused. On sel Õpetusel veel sügavamat osa?"
Peavaimulik vastas: "See, mida ma sulle ütlesin, ei ole üldsegi saladus. Kui mõistad oma tõelist loomust, kuulub saladus sulle."
E-myo: "Olin palju aastaid viienda peavaimuliku teenistuses, aga ei suutnud varem mõista oma tõelist olemust. Sinu õpetuse kaudu leian ma lätte. Inimene joob vett ja tunneb ise, kas see on soe või külm. Kas tohin sind nimetada oma õpetajaks?"
Peavaimulik: "Me õppisime koos viienda peavaimuliku juures, nimeta teda oma õpetajaks, kuid pea kalliks seda, mida oled saavutanud."

Mumoni seletus:
Kuues peavaimulik oli muidugi hea sellise ootamatu ohu seisukorras. Ta oleks nagu eemaldanud puuviljalt koore ja seemned ning avanud õpilase suu, söötes teda.

Munk küsis Fuketsu'lt: "Ilma sõnadeta, ilma vaikimata. Kuidas saada sa väljendada tõde?"
Fuketsu vastas: "Mul on alati meeles kevadine aeg Lõuna-Hiinas - linnud laulavad keset loendamatuid magusalt lõhnavaid lilli."

Mumoni seletus: Fuketsu tavatses olla mõtluse omanik. Kus tal iganes võimalus oli, välgutas ta seda. Seekord ta üksnes laenas vana Hiina luulet. Olgu Fuketsu mõtlusega, kuidas on, kui teie tahate väljendada tõde, siis loobuge sõnadest, loobuge vaikimisest ja jutustage oma mõtlusest.

Unenäos läks Kyozan Maitreeja Puhtale Maale. Kui ta märkas, et istub Maitreeja maal kolmandal istmel, kuulis ta kedagi kuulutamas: "Täna jutlustab too, kes istub kolmandal istmel."
Kyozan tõusis, koputas haamriga ja ütles: "Suure Sõiduki Õpetus on ülev, kõrgem sõnadest ja mõtetest. Kas mõistate?"

Mumoni seletus:
Tahan teilt, mungad, küsida: "Kas ta jutlustas edasi või mitte?" Kui ta suu lahti teeb, on ta kadunud, kui ta suu sulgeb on ta eksiteel. Kui ta suud ei ava ja suud ei sulge, on ta tõest 108 000 kilomeetri kaugusel.

Hogen oli Seiryo eraklas ennelõunast loengut alustamas, kui märkas, et bambuskardinat ei ole üles keritud. Ta tegi selle kohta märkuse ja kaks muna kuulajate hulgast tõusid ja kerisid bambuskardina üles.
Hogen, kes seda jälgis, ütles: "Esimese munga seisund on hea, mida aga ei saa öelda teise kohta."

Mumoni seletus:
Tahan teilt küsida, kumb neist munkadest võitis, kumb kaotas? Kui kellelgi teist on mõtluse silm, märkab ta õpetaja eksimust. Ent mina ei aruta ei võitu, ega kaotust.

Munk küsis Nansenilt: "Kas on olemas õpetust, mida ükski õpetaja ei ole kunagi esitanud?"
Nansen vastas: "Jah, on."
Munk küsis uuesti: "Mis see on?"
Nansen kostis: "See on ei meel, ei Buddha, ei asjad."

Mumoni seletus:
Vana Nansen reetis oma sõna aarded, ta pidi olema enesest väljas.

Tokusan omandas mõtluse Ryutani juhatusel. Ühel õhtul tuli ta Ryutani juurde ja esitas palju küsimusi. Õpetaja vastas: "On hiline õhtu, miks sa puhkama ei lähe?"
Tokusan kummardas, avas väljaminemiseks eesriide ja nentis: "Väljas on väga pime."
Ryutan pakkus talle tee leidmiseks süüdatud küünalt. Kui Tokusan võttis küünla, puhus Ryutan selle ära. Samal hetke avanes Tokusani mõistus.
"Milleni sa jõudsid?" küsis Ryutan.
"Nüüdsest alates," ütles Tokusan, "ei kahtle ma enam õpetaja sõnades."
Järgmisel päeval sõnas Ryutan loengu ajal munkadele: "Teie seas on munk, kelle hambad on nagu mõõgapuu, tema suu on nagu verekauss. Kui virutada talle suure kepiga, siis ta isegi ei vaata sinu poole. Ühel päeval tõuseb ta kõrgeima tipuni ja kannab sinna minu õpetuse."
Sel päeval põletas Tokusan loengutesaali ees oma pühakirjade seletused ning lausus: "Kui keerulised need õpetused ka ei ole, Virgumisega võrreldes on nad nagu tilk vett meres ." Peale seda lahkus ta eraklast.

Mumoni seletus:
Kui Tokusan viibis kodumaal, ei rahuldanud teda mõtlus, kuigi oli sellest kuulnud. Ta mõtles: "Need lõunapoolsed mungad räägivad, et võivad õpetada Seadmust ilma pühakirjadeta. Nad eksivad, pean neid õpetama."
Ta rändas lõunasse ja peatus juhuslikult eineks Ryutan'i erakla lähedal. Vana naine küsis temalt, mis rakset koormat ta kannab. Ta vastas, et need on tema pikkade tööaastate jooksul tehtud märkmed Teemantpühakirjade koha.
Vana naine vastas: "See pühakiri ütleb: Läinud meelt ei saa saavutada, praegust meelt ei saa saavutada ega tulevast meelt ei saa saavutada. Millise meele tarvis mõtled sina neid pruukida? Kas tahad teed ja einet?"
Tokusan jäi tummaks, lõpuks küsis ta naiselt, kas too tunneb ümbruskonnas mõnd head õpetajat. Sellepeale juhatas naine ta Ryutan'i juurde.
Lugu sarnaneb purjus mehe kainestamisega külma ja porise veega. See oli ülearune nali.

Kaks munka vaidlesid lipu üle. Üks ütles: "Lipp lehvib." Teine aga väitis: "Tuul puhub."
Kuues peavaimulik juhtus sealt mööda minema ja ütles: "Ei tuul ega lipp, meel liigub."

Mumoni seletus:
Kuues peavaimulik ütles: "Tuul ei liigu, lipp ei liigu meel liigub." Mida ta sellega mõtles? Kui mõistad seda, siis näed seal kahte munka, kes kauplevad raua üle, et omandada kulda. Peavaimulik ei suutnud taluda vaatepilti kahest lollpeast ja sellepärast soostus sellise järeleandmisega.

Daibai küsis Baso'lt: "Mis on Buddha?"
Baso vastas: "See meel on Buddha."

Mumoni seletus:
Kui keegi sellest täielikult aru saab, kannab ta Buddha rüüd, sööb Buddha toitu, kõneleb Buddha sõnadega, käitub nagu Buddha, ta on Buddha.
See nali on nii mõneski õpilases esile kutsunud pettekujutluse tõve. Kes aga tõepoolest mõistab, see peseb kolm päeva järjest oma suud peale sõna "Buddha" suhuvõtmist. Ta sulgeb oma kõrvad ja põgeneb pärast kuulmist: "See meel on Buddha."

Rändav munk küsis vanalt naiselt teed Taizan'isse, kuulsasse pühamusse, kus palvetamine pidi andma tarkust. Vana naine ütles: "Mine otse edasi. Kui munk oli mõne sammu edasi läinud, ütles naine endale: "Ka see on tavaline kirikuskäija."
Keegi rääkis selles asjast Joshule, kes lausus: "Oodake, kuni ma asja uurin." Järgmisel päeval läks ta naise juurde ja esitas sama küsimuse ning sai ka sama vastuse.
Joshu märkis: "Olen seda vana naist uurinud."

Mumoni seletus:
Vana naine mõistis, kuidas sõjaplaane tehakse, kuid ei teadnud, et luurajad tema telgi taga varitsevad. Joshu mängis luuraja osa, ta kavaldas naise üle, kuid ta ei olnud võimekas väejuht. Mõlemal olid omad puudused. Mis oli Joshu sihiks, kui ta vana naist uuris?

Teiseusuline õpetlane küsis Buddhalt: "Sõnadeta, sõnatuseta, kas sa ei ütleks mulle tõde?"
Buddha vaikis.
Õpetlane kummardas Buddhat tänades ja ütles: "Sinu lahkuse ja armastusväärsuse tõttu olen ma oma eksiarvamustest üle saanud ja leidnud Tõe Tee."
Kui õpetlane oli lahkunud, küsis Aananda Buddhalt, mida too oli korda saatnud. Buddha vastas: "Hea hobune jookseb ka piitsa varju nähes."

Mumoni seletus:
Kuigi Aananda oli Buddha õpilane, ei ületanud tema mõistmine võõraste oma. Tahan teilt, mungad küsida: "Kui suur on erinevus võõraste ka õpilaste vahel?"

Munk küsis Baso'lt: "Mis on Buddha?"
Baso vastas: "Ei meel ega Buddha."

Mumoni seletus:
Kui keegi sellest aru saab, on ta mõtluse omandanud.

Nansen ütles: "Meel ei ole Buddha, õppimine ei ole Tee."

Mumoni seletus:
Nansen hakkas vanaks jääma ja unustas häbitunde. Ta levitas kõneldes halba hingeõhku ega varjanud oma kodust tüli. Ent siiski hindasid vähesed tema headust.

"Seijo'l, hiina tütarlapsel," ütles Goso, "oli kaks hinge. Üks neist oli alati kodus haige, teine elas linnas, oli abielus ja kahe lapse ema. Kumb neist oli tema tõeline hing?"

Mumoni seletus:
Kui keegi sellest aru saab, mõistab ta, et on võimalik väljuda ühest kestast ja siseneda teise, nagu peatutakse teeäärses võõrastemajas. Kui ta aga ei suuda seda mõista, saabub aeg, mil tema neli algosakest üksteisest lahku löövad ja siis on ta nagu keevasse vette sattunud vähk, kes kõigi oma käte ja jalgadega rabeleb. Sellise saatusega silmitsi olles kaebleb ta: "Mumon ei öelnud mulle, kuhu minna," aga siis on juba liiga hilja."

Goso ütles: "Kui kohtad teel mõtlusõpetajat, ei saa sa temaga kõnelda ega saa ka vaikides vahtida. Mida sel puhul teha?"

Mumoni seletus:
Juhul, kui suudad sisukalt vastata, on sinu arusaamine suurepärane. Kui sa seda ei oska, peaksid lakkamatult oma elu igat külge jälgima.

Goso ütles: "Kui pühvel väljub oma tarandikust kuristiku servale, on tema sarved, pea ja kabjad välja pääsenud. Miks ei saa seda teha ka saba?"

Mumoni seletus:
Kui keegi võib siinkohal avada mõtluse silma ja öelda sõnakese mõtlust, on ta küps Nelja Abiallika* eest tasuma. Ja mitte ainult seda, ta võib päästa ka kõik temast alamad olendid. Kui ta aga tõelise mõtluse sõna ei leia, peab ta pöörduma tagasi oma saba juurde."

Munk küsis Joshult, miks tuli Boodhidharma Hiinasse. Joshu vastas: "Tammepuu aias."

Mumoni seletus:
Kui keegi mõistab Joshu vastust selgesti, pole enne teda olnud Buddha Shaakjamunit ega saa ka tulevikus olema ühtegi Buddhat pärast teda.

Mõtlusõpilane ütles Ummonile: "Buddha sära valgustab kogu maailma…" Enne, kui ta jõudis lause lõpetada, küsis Ummon: "Sa esitada teise mehe luuletust?"
"Jah," vastas õpilane.
"Oled takerdunud sõnadesse," ütles Ummon.
Hiljem küsis teine õpetaja, Shishin, oma õpilaselt: "Kuidas see õpilane takerdus sõnadesse?"

Mumoni seletus:
Kui keegi tunnetab Ummoni erilist osavust, teab ta, millisel hetkel oli õpilane kõrvale kaldunud ja temast saab inimeste ja jumalate õpetaja. Kui mitte, ei suuda ta päästa iseennastki.

Hyakujo kavatses saata ühe munga uut eraklat avama. Ta teatas õpilastele: "Kes vastab küsimusele kõige võimekamalt, see määratakse ametisse." Ta asetas veevaasi maha ja küsis: "Kes suudab öelda, mis see on, ilma asja nimepidi nimetamata?"
Peamunk ütles: "Keegi ei saa seda nimetada puukingaks."
Isan, kokk, lükkas vaasi jalaga ümber ja läks välja.
Hyakujo naeratas ja ütles: "Peamunk on kaotanud, uue erakla õpetajaks saab Isan."

Mumoni seletus:
Isan oli vapper, kuid ei suutnud vältida Hyakujo lõksu. Ta loobus kergest ametist ja võttis vastu raske. Kas te siis ei mõista, et ta võttis peast oma mugava mütsi ja laskis end panna raudvara hulka?

Boodhidharma istub näoga seina poole, tema tulevane järgija seisab lumes ja näitab oma vigastatud käsivart ja hüüa: "Mu meel on rahutu, palun vaigista mu meel!"
Boodhidharma vastab: "Too oma meel siia, siis vaigistan selle."
Järgija: "Otsin oma meelt, aga ei suuda seda tabada."
Boodhidharma: "Siis on su meel juba rahunenud."

Mumoni seletus:
Murtud hambaga vana hindu, Boodhidharma, tuli tuhandete kilomeetrite kauguselt meretagusest Indiast Hiinasse, justkui oleks tal midagi imepärast. Ta nagu tuulutaks tuulevaikuses. Peale aastaid Hiinas viibimist oli tal vaid üksainus õpilane ja seegi vigase käega sant. Sellest ajast peale on tal vaid kirjaoskamatud õpilased.

Kunagi ammu, austatud Buddha ajal, peeti kõikide Buddhade koosolek. Pühak Mandzushrii saabus kohale, kui koosolek oli juba lõppenud ja Buddhad olid lahkumas oma maale. Ainult üks tüdruk istus ikka veel sügavas loves Buddha aujärje ligidal. Mandzushrii küsis Buddhalt: "Miks see tüdruk võib istuda Buddha aujärje ligidal, aga mina ei või?"
Buddha ütles: "Ärata ta lovest ja küsi temalt." Mandzushrii kõndis ümber tüdruku kolm korda, nipsutas sõrme ja viis ta oma imeväe abil kõrgele taevasse, aga ometi ei suutnud ta tüdruku tähelepanu äratada.
Austatud Buddha ütles: "Isegi mitte tuhanded Mandzushriid ei suuda häirida tema love, aga siit 1200 maailma allpool elab üks Pühak, Pettekujutluse Valgus, kes suudab tüdruku äratada."
Samal silmapilgul maa värises ja mainitud Pühak oli kohal. Pühak kummardus austavalt Buddhale, kes palus tal tüdruku äratada. Pettekujutluse Valgus läks tüdruku ette ja nipsutas sõrme. Kohe virgus tüdruk lovest.

Mumoni seletus:
Shaakja-vanake lavastas kesise näidendi, mõistmata laste mängu. Nüüd tahan küsida: kui Mandzushrii, kes öeldakse olevat seitsme Buddha õpetaja, ei suutnud tüdrukut lovest äratada, siis kuidas suutis seda üks algaja Pühak? Kui mõistad seda sügavalt, siis oled juba selle elu ajal suures loheloves siin pettekujutluse maailmas.

Õpetaja Shusan võttis oma bambuskepi ja näitas seda õpilastele, lausudes: "Mungad, kui te nimetate seda bambuskepiks, siis olete takerdunud nimesse. Kui te ei nimeta seda bambuskepiks, siis eitate tõsiasja. Öelge, kuidas peaks seda nimetama?"

Mumoni seletus:
Kui nimetad seda bambuskepiks, takerdud nimesse. Kui sa ei nimeta seda bambuskepiks, eitad tõsiasja. Ära väljenda seda sõnadega ega sõnadeta. Ütle kohe, ütle vahetult!

Õpetaja Basho ütles koosolijatele: "Kui teil on kepp, annan selle teile. Kui teil ei ole keppi, võtan selle teilt ära."

Mumoni seletus:
Kepi abil võid ületada sillata jõe. Kepp on sinu kaaslane, kui naased kodukülasse kuuvalguseta ööl. Aga ometi, kui nimetad seda kepiks, langed noolkiirelt põrgusse.

Hoen küsis: "Mineviku ja tuleviku Buddhad on kõik tema teenrid, kes ta on?"

Mumoni seletus:
Kui mõistad selgesti, kes ta on, on see nii, nagu oleksid teeristil kohanud oma isa. Pole vajadust kelleltki küsida, kas sinu tähelepanek on õige.

Sekiso küsis: "Kuidas saad sa edasi minna sajameetrise teiba tipust?"
Teine mõtlusõpetaja vastas: "See, kes istub sajameetrise teiba otsas, on saavutanud teatava kõrguse, kuid ei valda mõtlust ikkagi veel vabalt. Ta peaks sealt jätkama ja paistma üle kogu maailma."

Mumoni seletus:
Teiba tippu võidakse saavutada ja sealt jätkata oma samme või vabalt pöörata oma keha. Mõlemal juhul pälvib inimene lugupidamist. Tahan aga küsida, kuidas käituksite teie, mungad selle teiba tipus? Vaadake ette!

Tosotsu ehitas kolm tõket ja sundis munkasid neid ületama. Esimene tõke oli mõtluse õppimine. Mõtluse sihiks on näha oma tõelist loomust. Kus on siis sinu tõeline loomus?
Teiseks, kui mõistetakse enese tõelist loomust, ollakse vaba sünnist ja surmast. Aga sulgenud silmad valguse ees ja muutunud laibaks, kuidas saad sa end vabastada?
Kolmandaks, kui vabastad end sünnist ja surmast, peaksid sa teadma, kus sa viibid. Su keha on nüüd jaotunud neljaks algosaks. Kus oled sina?

Mumoni seletus:
Kes iganes suudaks läbida need kolm tõket, on meister, viibigu ta kus tahes. Mis tema ümber ka ei juhtuks, temast saab Buddha. Kui sa neid tõkkeid ei ületa, hoiatan sind: kiiresti õgitud toidust ei saa piisavalt toitu, hästi näritud toit hoiab nälja kaugel.

Mõtlusõpilane küsis Kembolt: "Kõik maailma kümne ilmakaare Buddhad lähevad üht Teed mööda Vabadusse. Kust see Tee alguse saab?"
Kembo tõstis kepi, joonistas õhus number ühe ja ütles: "Siin see on."
Sama õpilane läks Ummoni juurde ja esitas sama küsimuse. Ummonil juhtus lehvik käes olema ja ta vastas: "See lehvik küünib kolmekümne kolmanda taevani ja lööb seal asuva valitseja nina pihta. Ta on nagu Idamere lohe karpkala, kes lükkab sabaga vihmapilve ümber."

Mumoni seletus:
Üks õpetaja suundus meresügavustesse, kratsib seal maakera ja tõstab tolmu, teine tõuseb mäetipule ja kergitab seal peaaegu taevani tõusvaid laineid. Üks hoiab tagasi, teine annab järele. Mõlemad toetavad ühe käega õpetusele. Kembo ja Ummon on nagu kaks ratsanikku, kellest kumbki ei suuda teisest mööduda. Täiuslikku inimest on väga raske leida. Ausalt öeldes ei tea neist kumbki, kust see Tee algab.

Nende Buddhade ja peavaimulike ütlused ja teod olen uurinud sama täpselt nagu kohtunik uurib kurjategijate ülestunnistusi. Algusest alates ei ole siin tarbetuid sõnu. Olen kasutanud oma kolpa, võtnud ära selle kaane ja jõllitanud oma silmamunadega. Loodan, et neid mõistetakse vahetult, otsimata väljastpoolt.
Kui keegi mõistmisvõimeline kuuleb veidikenegi, mõistab ta kohe asja tuuma. Lõppude lõpuks ei ole olemas väravast sisenemist ega astmelt astmele ronimist. Võid tungida väravast sisse, küsimata luba valvurilt. Kas sa ei tea Süan-sha sõnu: "Mittevärav on vabanemise värav, mittemeel on Vabanenu meel." Kas sa ei ole kuulnud Pai-jüni sõnu: "Tunnen selgelt Teed. See on just see. Miks Teed ei saa kulgeda?"
Ka need seletused on punasele mullale voolav piim. Kes siseneb Väravata Väravast, teeb Mumoni narriks. Kes ei suuda siseneda Väravata Väravast, pimestub täielikult. Võib-olla on kerge mõista niinimetatud Vabadusteadvust, aga eristava tarkuse mõistmine on raske. Kui eristav tarkus mõistetakse selgelt, elab rahvas loomulikus rahus.

Shau-tingi esimesel aastal (1228), viiendal päeval enne suve lõppemist. Austusega kirjutanud munk Mumon, kaheksas Jang-tshingi pärimusliinis.

Õpetaja-vanake Mumon pidas 48 mõtluskõnet ja arvustas muinasõpetajate mõistatusi. Ta oli tõeline suli, nagu riisipirukate müüja, kes topib riisipiruka ostjale suhu nii, et too ei saa seda alla neelata ega välja sülitada.
Oli mis oli, Amban tahab küpsetada ahjus veel ühe pala ja anda see Mumonile. Ma ei tea, kas õpetaja ise suudab närida enda maiuspala? Kui ta suudab selle tervenisti alla neelata, kiirgab ta valgust ja väristab maad. Kui ta ei suuda, kõrbeb see ja kõik teised 48 pirukat põhja. Ütle kohe, ütle vahetult! Ühes pühakirjas ütleb Buddha: "Lõpeta, lõpeta, ära kõnele! Ülim Tõde ei ole isegi mõtlemiseks!
Ambani seletus:
Kust tuleb Tõde? Mil viisil on see ülim? Kuidas saab sellest rääkida? Mitte ainult Feng-kan ei olnud lobiseja, vaid ka Buddha ise oli suur jutumees. Vanake loos kummitusi ja ajas sadu tuhandeid järglasi metsa, kust nad ei suuda ka rabeledes välja pääseda.
Selliseid ebatavalisi palasid me ei suuda lusikaga süüa ega piisavalt praadida, kütku me ahju palju tahame. Keegi hämmastunud lugeja võib küsida: "Mida siis lõppude lõpuks peab tegema?" Siis paneb Amban oma kümme sõrme kokku ja ütleb: "Lõpeta, lõpeta, ära kõnele! Ülim Tõde ei ole isegi mõtlemiseks! Siis joonistab ta väikese ringi väljendamaks mõtlemise ületamist ja näitab seda inimestele. Selles sisalduvad kõik Kolme Korvi 5000 pühakirja ja ka Vimalakiirti "Mittekahesuse Värav".

Veel raamatutest