Omastehooldusest Eestis

Sotsiaalministeerium
Eakate Poliitika Komisjon

Omastehooldusest Eestis

Taimi Tulva
Tiiu Metsa
Kadri Ruusmaa
Eha Leppik
Anu Jonuks
Asti Kallissaar

Tallinn 2002

Materjal .doc formaadis (zip pakitud)

EESSÕNA

Eakale inimesele on väga oluline veeta vanaduspäevad kodus oma kõige lähedasemate inimeste – laste, lastelaste või teiste lähisugulaste – toetusele kindel olles.

Eakate omastehooldus on nii segahoolekande süsteemi kui ka Eestis eelistatud avahoolduse oluline osa. Meil on praegu ennekõike nägemus lapse ja lapselapse kohustustest eaka hooldamisel, mis on sätestatud Perekonnaseadusega. Samas puuduvad andmed eakat ema või vanaema kodus hooldava inimese võimalustest ja vajadustest.

Käesoleva uurimuse tulemused on esimesed Eestis omastehoolduse kohta ning sellele peaks järgnema kogu Eestit hõlmav uuring.

28.08.2002

Taimi Tulva

TPÜ sotsiaaltöö professor

SISUKORD

Sissejuhatus

Kes on omastehooldaja?

Mida ta teeb?

Ta tõstab, kannab, peseb,
riietab, söödab, joodab.
Rahmeldab päeval, valvab öösel.
Ta nutab, palvetab, naerab, laulab.
Ta väsib, toriseb, käsutab,
kuid ennekõike ta armastab.

Ta on inimene.

Põhjanaabrid soomlased on omastehoolduse küsimustega viimastel aastatel intensiivselt tegelenud. Läbi on viidud mitmeid uuringuid, hinnatud kodus vanurit või puudega inimest hooldavate perede olukorda – nende probleeme ja toimetulekut. Uurijad märgivad, et igati inimsõbralikum on aidata mittetäieliku toimetulekuvõ imega eakal inimesel teenuste ja hooldaja abil elada kodus niikaua, kui vähegi võimalik.

Kodus elamine on eakale või puudega inimesele rehabiliteerimise seisukohast ja taandarengu aeglustamise seisukohast parem kui hooldus hoolekandeasutuses (näit. on kindlaks tehtud, et dementsus areneb tuttavas keskkonnas aeglasemalt kui tundmatus kohas).

Ka Soome elanikkond vananeb – ei jätku raha ega inimressurssi hooldusvõrgu ülalpidamiseks, seetõttu tuleb otsida ühiskonna sees olevaid lisaressursse, mis oleksid odavamad. Leiti, et senisest enam on vaja tõsta omastehooldaja staatust ja igati toetada hooldajaid. Lähedase inimese andmine hoolekandeasutusse on raske küsimus ning seda kergekäeliselt ei tee keegi.

1990.a. lõpuks vähendati hoolekandeasutuste kohtade arvu nii palju, et täna on paljudes omavalitsustes hoolekandeasutuses koha saamine peaaegu võimatu, seetõttu leitakse, et pered, kes hooldavad oma eakaid, haigeid või puudega pereliikmeid kodus, teevad ära väga suure ning tänuväärse töö. Eelmisel aastal oli kõigist kodus hooldatavatest umbes 60 000 inimest sellises seisundis, et neid oleks võinud hooldada juba hoolekandeasutuses. Uurijad märkisid, et kui need eakad inimesed ühel päeval tuleks hoolekandeasutusse paigutama, oleks vaja teha nende ülalpidamiseks 8 miljardit marka lisakulutusi aastas (sh luua 33 600 uut hooldekohta). Soome tingimustes peetakse tänasel päeval selliseid kulutusi võimatuks. Otsesest vajadusest tulenevalt on viimastel aastatel omastehooldajate arv kasvanud ning omavalitsustel kohustus te hulka kuulub hooldaja igakülgne toetamine. Toetusteks ei loeta mitte ainult rahalist toetust vaid ka teenuseid.

Soomes on ligi 300 000 omastehooldajat ja nendest vaid 20 000 saab seadusekohaselt omastehooldustoetust.

Omastehooldustoetus on eaka, puudega või kroonilise haige kodus toimuva põetuse/hoolduse tagamiseks antav tasu või teenus, mille sisu on määratletud sotsiaalhoolekande osakonna ja omastehooldaja poolt üheskoos koostatud põetus/hooldusplaanis.

Soome seaduste kohaselt saavad omastehooldustoetust need omastehooldajad, kelle osutatav hooldustöö on eriti siduv (siduvuse astme määravad omavalitsused ise). Hooldajatele vabade päevade võimaldamine kuulub omavalitsuste kohustuste hulka (nimetatud teenust osutavad vabatahtlikud, koduhoidjad või valla sotsiaaltöötajad).

Käesoleval ajal on omastehooldustoetus Soomes umbes 220 eurot, hoolekandeasutuses oleva inimese ülalpidamiskulud aga keskmiselt 2500 eurot kuus.

Uurijad märgivad, et omavalitsused säästavad miljardeid, kuna hooldustöö teevad ära omaksed.

Läbiviidud uuringud on näidanud, et hooldajad vajavad kõige rohkem:

· vaba aega enda jaoks (koduabilise saamise võimalus);

· infot teenuste ja tugiabinõude kohta (näiteks abivahenditest, mis kergendavad hooldamist);

· omasuguste toetust (ühisvestlused, ühisüritused).

1999. a. läbi viidud uuringu kohaselt omastehooldajatest 36% hooldas abikaasat, 23 % isa või ema ja 28% oma puudega või pikka aega haiget last.

Ülevaate koostamiseks kasutatud kirjandus:

· Dialogi, 2002,1,34; Lähellä, 2001/1, 4,5 ja 2001/3, 6, 24; Omaishoidon tuki sosiaalipalveluna, 1998.

Omastehooldus Eestis

Omastehooldus on teema, millest Eesti hoolekandesüsteemis on veel vähe räägitud ja suhteliselt vähe on nende inimeste heaks, kes oma eakat, haiget või puudega pere liiget kodus hooldavad või põetavad, ka ära tehtud.

Kui palju on Eestis neid inimesi, kes oma omakseid kodus hooldavad? Milline on nende perede olukord, nende probleemid ja abivajadus? Sotsiaaltoetuste seaduses ettenähtud hooldajatoetust said 2002. aasta esimesel poolaastal üle 28 tuhande inimese.

Kõik hooldajad meilgi toetust ei saa ja täpset hooldajate arvu me ei tea. Omastehooldus on tänuväärne ja strateegiliselt oluline sotsiaalhoolduse moodus ning statsionaarse hoolduse asendaja. Omastehooldajate toetamine peaks kujunema ka meil osaks kohaliku omavalitsuse poolt teostatavast eakate ja puuetega inimeste poliitikast. Hooldajad teevad nii inimlikust kui majanduslikust küljest vaadatult, tähtsat tööd, kuid nad vajavad ka üldsuse heakskiitu ja tuge – hooldaja positsiooni parandamist, toimetuleku toetamist ning mõned hooldajad ka sotsiaalseid garantiisid.

Omastehoolduse võrgu arendamine eeldab teenindussüsteemi mõningat muutust ja sotsiaalteenuste võrgu laiendamist. Arendades sotsiaalteenuste saamise võimalusi, toetatakse hooldaja suutlikkust ja hooldatava toimetulekut kodus. Toetades eakate või puuetega inimeste toimetulekut kodus, vähendame aga eakate ja raske puudega inimeste kallist ja kauakestvat ravi-või hoolekandeasutuses viibimist.

Eakas inimene, kes küll ei suuda enam iseseisvalt toime tulla, soovib aga siiski elada nii kaua kui vähegi võimalik oma kodus . Tänase päeva seisuga on eakat või puudega inimest kodus hooldavad pered jäetud põhimõtteliselt omapead – ilma nõustamise ning abita. Enamusel hooldajatest puuduvad igasugused hooldus-ja põetusalased teadmised. Ilma nõustamise ning toetavate teenusteta on sellisel perel sageli väga raske toime tulla.

Sotsiaalministeeriumi vanuripoliitika komisjon alustas omastehooldajate olukorra väljaselgitamist juba 2001. aastal, kui töötati välja „Eesti vanuripoliitika ellurakendamise tegevuskava aastateks 2002-2005“.

Tegevuskava raames viidi läbi eakaid või puudega inimesi kodus hooldavate perede küsitlus Lääne-Viru ja Viljandi Maakonna päevakeskuste teeninduspiirkonnas.

Küsitluse läbiviimise eest vastutasid päevakeskus „Viro“ juhataja Anu Jonuks ja päevakodu „Inkeri“ hooldusabi osakonna juhataja Asti Kallissaar. Ankeedi koostasid Taimi Tulva ja Lia Nappa. Ankeetide töötluse tegid Sotsiaalministeeriumi spetsialistid Tiiu Metsa ja Kadri Ruusmaa. Sissejuhatuse ja kokkuvõtte tegi Eha Leppik.

Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada Eestis omastehoolduses esile kerkinud probleemid.

Küsitluslehed olid anonüümsed, küsitletute isikuandmeid ei avalikustata. Küsitluslehtede töötlemisel ja analüüsimisel saadud tulemusi kasutatakse edaspidise sellealase töö paremaks planeerimiseks, omakseid hooldavate perede nõustamiseks ja toetamiseks.

I Hooldaja ja hooldatav

1. Üldnäitajad

Vaatleme kõigepealt küsitlusele vastanud isikute – nii hooldajate kui ka hooldatavate

- jagunemist soo, rahvuse ja elukoha järgi. Kokku vastas küsitlusele 207 eakat hooldatavat ja nende hooldajat.

Küsitlusele vastanud eakate hooldajatest oli 74 protsenti ehk 154 isikut naised. Hooldatavatest oli naisi 67 protsenti ehk 138 inimest. Seega oli küsitlusele vastanute hulgas nii hooldatavate kui ka hooldajate osas rohkem naisi.

Hooldajate seas oli rohkem eestlasi (88 protsenti ehk 183 isikut). Venelasi oli 11 protsenti ehk 22 isikut ja muust rahvusest 1 protsent ehk 2 isikut. Hooldatavatest oli eestlasi samuti enam -88 protsenti ehk 182 inimest, venelasi 9 protsenti ehk 19 inimest ja muid rahvusi 6 inimest ehk 3 protsenti.

106-le küsitletud hooldajale ja hooldatavale on elukohaks Viljandimaa. Lääne-Virumaal elab 101 hooldatavat ja hooldajat. Seega nii hooldaja kui ka hooldatav elavad üldjuhul ühes maakonnas.

Ankeetide sisestamisel ja töötlemisel selgus, et suuri erinevusi Viljandimaa ja Lääne-Virumaa vastustes ei olnud. Ainsa märkimisväärse erinevusena võiks tuua selle, et hooldajate tasustamine Lääne-Virumaal on mõneti teistmoodi korraldatud kui Viljandimaal. Lääne-Virumaal on vabatahtlike hooldajate osakaal suurem kui Viljandimaal. Viljandimaal saab enamus hooldajaid hooldajatoetust.

Järgnevalt uurime mõnevõrra põhjalikumalt küsitletute (nii eakate hooldatavate kui ka nende hooldajate) vanuselist, soolist ja rahvusliku struktuuri ning jaotumist elukoha ja haridusliku taseme järgi.

1.1. Hooldaja vanus

Küsitlusele vastanud hooldajate keskmine vanus on 57,1 aastat. Meessoost hooldajate keskmine vanus on 55,2 ning naissoost hooldajatel 57,8. Eestlastest hooldajate keskmine vanus on 56,8 aastat, venelastest hooldajate keskmine vanus 58,6 ja muude rahvuste korral on hooldajate keskmine vanus 66,0 aastat.

Hooldatavate keskmine vanus on 74,9 aastat. Meessoost hooldatavate keskmine vanus 73,3 aastat ja naissoost hooldavate keskmine vanus 75,8 aastat. Eestlastest hooldatavate keskmine vanus on 75,2 aastat, venelastest hooldatavate keskmine vanus aga 73,4 ning muude rahvuste korral on keskmine vanus 73,8 aastat.

Üldiselt võib järeldada, et hooldajad on umbes 15-12 aastat nooremad kui nende hooldatavad. Samuti on nii hooldatavate kui ka hooldajate korral naistekeskmine vanus suurem kui meestel. Ülevaate hooldatavate kui ka hooldajate keskmistest vanustest eri rahvuste ja maakondade puhul annab järgnev tabel ja järgnev joonis.

Joonis 1. Hooldajate ja hooldatavate keskmine vanus soo, rahvuse ja elukoha järgi

Tabel 1. Hooldajate ja hooldatavate keskmine vanus soo, rahvuse ja elukoha järgi

Grupp
hooldajate keskmine vanus (aasta)
Hooldatavate keskmine vanus (aasta)

Kõik kokku
57
75

Mees
55
76

Naine
58
73

Eestlane
57
75

Venelane
59
73

Muu rahvus
66
74

Viljandimaa
58
75

Lääne-Virumaa
56
75

Järgnevas tabelis on ära toodud nii hooldajate kui ka hooldatavate vanuseline jaotumine nii arvuliselt kui ka protsentuaalselt.

Tabel 2. Hooldajate ja hooldatavate struktuur vanusgrupiti

Vanusgrupp
hooldatav osakaal (%)
hooldaja osakaal (%)

kuni 45 aastane
8
4%
42
20%

45 kuni 55 aastane
2
1%
47
23%

55 kui 65 aastane
18
9%
47
23%

Üle 65 aastane
179
86%
71
34%

Tabelist nähtub, et üldjuhul on hooldajad nooremad kui nende hooldatavad. Kõikide küsitletute korral on hooldatavate keskmine vanus 18 aastat kõrgem kui hooldajatel.

1.2 Sugu

Nagu juba eelnevast selgus, oli küsitletud eakate hooldatavate ja ka nende hooldajate hulgas rohkem naisi ja vähem mehi. Hooldajatest oli naisi 74 protsenti ja hooldatavatest 67 protsenti. Soolisest struktuurist erinevate vanusegruppide, rahvuste ja ka elukoha järgi annab ülevaate järgmine tabel.

Tabel 3. Hooldatavate ja hooldajate sooline struktuur rahvuse, elukoha ja vanusgrupi järgi

Sugu
kokku
Rahvus
elukoht
vanusgrupp

eestlane
venelane
Muu
Viljandimaa
Lääne-Virumaa
kuni 45 aastane
45 kuni 55 aastane
55 kuni 65 aastane
üle 65 aastane

hooldaja
207
183

22

2

106

101

42

47

47

70

Mees
53
46

7

0

33

20

10

19

10

14

Naine
154
137

15

2

73

81

32

28

37

56

hooldatav
207
182

19

6

106

101

8

2

18

179

Mees
69
60

7

2

30

39

4

0

6

59

Naine
138
122

12

4

76

62

4

2

12

120

Ülevaate soolisest struktuurist erinevate vanusgruppide, rahvuste ja ka elukoha järgi annavad järgnevad joonised.

Joonis 2. Hooldatavate ja hooldajate sooline struktuur rahvuse ja elukoha järgi

Joonis 3. Hooldajate ja hooldatavate jaotus vanusgrupiti

Joonistelt nähtub seegi, et üle 65 aastaste puhul, võrreldes meeste ja naiste osakaalu hooldatavate ja hooldajate seas, on märgatav, et naiste osakaal hooldatavate hulgas on väiksem kui hooldajate seas. Analoogiat võib täheldada ka eestlaste ning venelaste korral. Võiks järeldada, et üldjuhul on hooldajate seas naisi rohkem kui hooldatavaid naisi.

1.3. Rahvus

Küsitlusele vastanud hooldajatest ja hooldatavatest oli 88 protsenti eestlasi. Venelasi oli vastavalt 11 ja 9 protsenti ning muid rahvusi 1 ja 3 protsenti. Enamasti esines olukord, kus hooldatav oli eestlane ning ka hooldaja oli eestlane. Ainult ühel juhul oli hooldaja eestlane ning hooldatav venelane. Muude rahvuste puhul eriti suuri järeldusi teha ei saa, sest valim oli liiga väike.

Ülevaate nii hooldatavate kui ka hooldajate rahvuslikust struktuurist erinevate vanusgruppide ja ka elukoha ning soo järgi annab järgnev tabel ja joonis.

Tabel 4. Hooldajate ja hooldatavate rahvuslik struktuur soo, elukoha, vanusegrupi järgi

Rahvus
kokku
sugu
elukoht
Vanusgrupp

Mees
naine Viljandi-maa Lääne-Virumaa
kuni 45 45 kuni 55
55 kuni 65
üle 65

hooldaja
207
53
154
106
101
42
47
47
71

eestlane
183
46
137
96
87
38
43
41
61

venelane
22
7
15
10
12
4
4
5
9

muu rahvus
2
0
2
0
2
0
0
1
1

hooldatav
207
69
138
106
101
8
2
18
179

eestlane
182
60
122
94
88
7
2
17
156

venelane
19
7
12
7
12
1
0
1
17

muu rahvus
6
2
4
5
1
0
0
0
6

Joonis 4. Hooldajate ja hooldatavate rahvuslik jaotus vanusegrupiti

1.4. Elukoht

Küsitlusele vastanud hooldajatest ja hooldatavatest elas 106 inimest Viljandimaal ja 101 Lääne-Virumaal.

Ülevaate nii hooldatavate kui ka hooldajate elukohast erinevate vanusgruppide ja ka rahvuse ning soo järgi, annab järgnev tabel ja ka järgnev joonis.

Tabel 5. Hooldajate ja hooldatavate elukoht sooti ja rahvuseti

Kokku
Hooldatav
osakaal %
hooldaja
osakaal %

Lääne – Virumaa
Viljandimaa

207

101
106
100%

49%
51%
207

101
106
100

48%
52%

Mees
Lääne – Virumaa
Viljandimaa
Naine
Lääne – Virumaa
Viljandimaa
69
39
30
138
62
76
100%
57%
77%
100%
45%
55%
53
20
33
154
81
73
100%
48
52%
100%
48%
52%

eestlane
Lääne – Virumaa
Viljandimaa
venelane
Lääne – Virumaa
Viljandimaa
muu rahvus
Lääne – Virumaa
Viljandimaa
182
88
94
19
12
7
6
1
5
100%
48%
52%
100%
48%
52%
100%
48%
52%
108
12
96
97
87
10
2
2
0
100%
48%
52%
100%
48%
52%
100%
48%
52%

Joonis 5. Hooldatavate ja hooldajate elukoht.

Järgnevast tabelist ja jooniselt nähtub erinevate küsitletute elukoht erinevate vanusegruppide järgi.

Tabel 6. Hooldajate ja hooldatavate elukoht vanusgrupiti

Vanusgrupp Hooldaja
osakaal kõigist (%) hooldatav
osakaal kõigist (%)

kokku
207

100

207

100

kuni 45
42

20

8

4

Lääne-Virumaa
22

10

6

3

Viljandimaa
20

10

2

1

45 kuni 55
47

23

2

1

Lääne-Virumaa
27

13

2

1

Viljandimaa
20

10

0

0

55 kuni 65
47

23

18

9

Lääne-Virumaa
21

10

4

2

Viljandimaa
26

13

14

7

üle 65
Lääne-Virumaa Viljandimaa
71
31
40

34
15
19

179
87
92

86
42
44

Joonis 6. Hooldajate ja hooldatavate elukoht vanusegrupiti

Selleltki jooniselt nähtub, et üldjuhul on hooldajad nooremad kui hooldatavad (olenemata elukohast).

1.5. Haridus

Hooldajatest puudus keskharidus 62-l vastanul, keskharidus 57-l, keskeri või lõpetamata kõrgharidus 64-l ja kõrgharidus 11-l küsimusele vastanul. Eakatest hooldavatest oli vähem kui keskharidus 122-l, keskharidus 40-l ja keskeri või lõpetamata kõrgharidus 34-l ning kõrgharidus 11-l küsimusele vastanud isikuist (kokku va stas küsimusele 207 hooldavat). Võib täheldada, et hooldajad on üldjuhul parema haridustasemega (eriti pensionieelikutest hooldajad).

Ülevaate nii hooldatavate kui ka hooldajate haridustasemest erinevate vanusgruppide ja ka rahvuse ning soo järgi annab järgnev tabel.

Tabel 7. Hooldajate ja hooldatavate haridus sooti, vanusgrupiti ja rahvuseti

Haridustase Kokku
Vanuserühm
Rahvus
Sugu

kuni 45 45 - 55 55 kuni 65 üle 65 eestlane venelane muu naine mees

hooldatav
207

8

2

18

179

182

19

6

138

69

vähem kui keskharidus
122

6

1

10

105

102

15

0

85

37

keskharidus
40

2

0

2

36

37

2

5

22

18

keskeri, tehnikum, lõpetamata kõrgharidus,
34

0

1

5

28

33

1

1

24

10

kõrgharidus
11

0

0

1

10

10

1

0

7

4

hooldaja
207

42

47

47

71

183

22

2

154

53

vähem kui keskharidus
62

4

6

20

32

47

14

0

42

20

keskharidus
57

17

15

9

16

52

4

0

43

14

keskeri, tehnikum, lõpetamata kõrgharidus
64

15

17

15

17

61

3

2

50

14

kõrgharidus
11

6

9

3

6

23

1

0

19

5

Tabelist nähtub, et küsitletud eakatest hooldatavatest on nii venelased kui ka eestlased enamasti vähem kui keskharidusega, nii meeste ja ka naiste puhul. Küsitletud eestlastest hooldajatest on kõige rohkem keskeri või lõpetamata kõrgharidusega isikuid. Venelased on enamasti keskharidusest madalama haridusega. Naissoost hooldajad on aga üldjuhul samuti keskeri või lõpetamata kõrgharidusega. Suhteliselt palju on ka naissoost hooldajate seas ka keskharidusega ja vähem kui keskharidusega inimesi. Meessoost hooldajate hulgas on aga kõige rohkem vähem kui keskharidusega küsitletuid (samas on ka enam-vähem sama palju keskharidusega ja keskeri-või lõpetamata kõrgharidusega isikuid). Haridustasemest, nii hooldatavate kui ka hooldajate puhul erinevates vanusegruppides, annab ülevaate järgnev joonis.

Joonis 7. Hooldajate ja hooldatavate hariduslik struktuur vanusegrupiti

Jooniselt nähtub, et hooldatava haridus on enamikes vanusegruppides keskharidusest. madalam. Hooldajate puhul aga võib täheldada seaduspära, mida noorem hooldaja, seda suurem on kõrgema haridusega isikute osakaal.

Järgmine osa - Hooldaja
Tagasi sisukorda

Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale .