XI

Järgmisel planeedil elas uhkeldaja.
"Ahaa! Näe, sealt tuleb imetleja mulle külla!" hüüdis uhkeldaja juba kaugelt, kui nägi väikest printsi tulemas.
Uhkeldajale on ju kõik teised inimesed ainult imetlejad

.

"Tere," ütles väike prints. "Teil on naljakas kübar."
"See on tervitamise jaoks," kostis uhkeldaja. "See on selleks, et kiiduavalduste peale kergitada. Kahjuks ei möödu siit kedagi."
"Kas tõesti!" imestas väike prints, kes ei saanud temast aru.
"Löö oma käsi vastamisi," andis uhkeldaja talle nõu.
Väike prints lõi käsi vastamisi. Uhkeldaja kummardas tagasihoidlikult ja kergitas kübarat.
"See on hoopis lõbusam kui külaskäik kuninga juurde," mõtles väike prints endamisi ja hakkas uuesti käsi plaksutama. Uhkeldaja hakkas uuesti kummardama ja kübarat kergitama.
Pärast viieminutilist tegevust väsis väike prints mängu üksluisusest.
"Aga et kübar kukuks," küsis ta, "mis selleks peab tegema?"
Uhkeldaja aga ei kuulnudki teda. Uhkeldajad ei kuule kunagi midagi muud kui ainult kiitust.
"Kas sa mind tõesti väga imetled?" küsis ta väikeselt printsilt.
"Mis tähendab imetlema?"
"Mind imetleda tähendab tunnustada, et mina olen planeedi kõige ilusam, parimini riietatud, kõige rikkam ja kõige targem mees."
"Aga sa oled ju üksipäini oma planeedil!"
"Tee mulle seda rõõmu ja imetle mind sellegipoolest!"
"Imetlen sind," sõnas väike prints pisut õlgu kehitades. "Aga miks see sind küll nii väga huvitab?"
Ja väike prints läks minema.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.

Järgmine peatükk (XII)