XII

Järgmisel planeedil elas joodik. See külaskäik oli väga lühike, kuid tõukas väikese printsi sügavasse kurvameelsusesse.
"Mis sina siin teed?" küsis ta joodikult, kelle ta leidis suure hulga igasuguse tühjade ja täis pudelite ees sõnatult istumas.

"Joon," vastas joodik süngel ilmel.
"Mispärast sa jood?" küsis väike prints.
"Et unustada," vastas joodik.
"Mida unustada?" päris väike prints, kellel temast juba kahju hakkas.
"Et oma häbi unustada," tunnistas joodik ja laskis pea norgu.
"Missugust häbi?" uuris väike prints, kes tahtis teda aidata.
"Häbi, et joon!" kostis joodik ning sulgus lõplikult vaikimisse.
Ja väike prints läks nõutult minema.
"Suured inimesed on ikka tõepoolest väga imelikud," ütles ta endamisi, kui ta oma teekonda jätkas.

Järgmine peatükk (XIII)