Antoine de Saint-Exupery

"Väike prints"
Originaali tiitel: Antoine de Saint-Exupery, LE PETIT PRINCE, tõlkinud O. Ojamaa, Tallinn 1960

Raamatu autorist             Pühendus Leon Werthile

XIX

Väike prints ronis kõrge mäe otsa. Ainsad mäed, mida ta tundis, olid tema kolm vulkaani ja need ulatusid talle põlvini. Kustunud vulkaani kasutas ta istepingina. "Niisuguse kõrge mäe otsast, nagu see siin, näen ma korraga tervet planeeti ja kõiki inimesi..." mõtles ta. Kuid ta ei näinud muud kui ainult hästi teritatud kaljuteravikke.


"Tere," ütles ta igaks juhuks.
"Tere... Tere... Tere..." vastas kaja.
"Kes te olete?" küsis väike prints.
"Kes te olete... Kes te olete... Kes te olete..." vastas kaja.
"Olge minu sõbrad, olen nii üksi," ütles ta.
"Olen üksi... Olen üksi... Olen üksi..." vastas kaja.
"Missugune imelik planeet!" mõtles ta siis.
"Ta on üleni kuiv, üleni teravate mäetippude ja soolaga kaetud. Ning inimestel puudub kujutlusvõime. Nad kordavad seda, mis neile öeldakse... Mul oli kodus lill - alati kõneles ta esimesena..."

Järgmine peatükk (XX)

sisestamise eest eriline tänu Helenile

 Raamatutest veel.....