|
STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?
3. PINGE LEEVENDAMISE
VÕTTED
3.5 Mõtlus
Ärkamisest uinumiseni oleme tavaliselt hõivatud
meie ümber toimuvast. Kuid on teada, et ühes ja samas
olukorras näevad ja märkavad inimesed erinevaid asju,
kirjeldavad nähtut üsna erinevalt ning tõlgendavad
seda igaüks omamoodi.
Põhjuseks on n.ö. erinev taust ehk sisemaailma
eripärad, alates kasvatusest ja koolitusest ning lõpetades
praeguse hetke vajadustega, mis määravad, mida me märkame
ja tähtsustame ning kuidas sellele reageerime. Oma sisemaailma
kihistustele (ihadele, unistustele, väärtustele, mälestustele
jms.) pühendame päeva jooksul üsna vähe aega.
Ometi moodustavad just need selle prisma, mida läbides ümbritseva
tegelikkuse peegeldus kuju muudab, tõlgenduse ja tähenduse
saab, isikupäraseks, ainulaadseks ja teistele vähemal
või suuremal määral mõistetavaks muutub.
Uinumise hetkel tulvab meist üle päevaga seotud muljete,
kujutluste, tunnete ja mõtete voog ning öösel
nn. aktiivse, unenägudega une ajal töötleb alateadvus
toimunut ning püüab seda seostada sisemaailma kihtide
ja kastikestega: valib, mida ja kuidas mäletada ja seletada
ning mida unustada ja uuendada.
Tänapäeva kiirustavas maailmas, kus infotulv meid
sageli enese alla matta ähvardab, vajaksime ka tööpäeva
keskel minuteid, et lihtsalt niisama olla. Mõtluse eesmärk
on meelel peatuda ja mõtetel vabalt minna lasta, keskenduda
olemisele "siin ja praegu". Selline ümberlülitumine
välise maailma tegelikkuselt oma mõttelennu jälgimisele
puhastab ja virgutab vaimu, aidates meid igapäevaaskelduste
keerisest tagasi elu sügavaima mõtte ja ainukordsuse
tunnetamise rajale.
Meditatsiooni on praktiseeritud vähemalt viis tuhat aastat.
Viimase sajandi uuringute järgi tervendab mõtlus nii
keha kui meeli: suurenevad tähelepanuvõime ja objektiivsus,
tõusevad organismi energeetiline tase ja produktiivsus,
tasakaalustuvad meeleolu ja enesehinnang, paranevad enesetunne
ja loovus.
Kuidas aitab mõtlus stressi leevendada? Esiteks loob
see kontakti intuitiivse ja ratsionaalse, mällu talletatu
ja praeguste mõtete, järelduste ning kavatsuste vahel.
Teiseks lepitab mõtlus konfliktse loomuse vastandusi -
aitab kohandada soove võimalustega, tasakaalustada kohusetunde
ja iha, tunded ja mõtlemise, ideaalidest unelemise ja tõelisusetaju.
Eesti rahvatraditsioonidest on teada mõtlus õhtueha
valgel või küdeva ahju paistel. Kuidas mõtluse
seisundisse jõuda?
Mõtluse algul võta sisse mugav asend sirge
seljatoega toolil ning toeta tallad tugevalt vastu maad. Püüa
kael ja selg sirged hoida ning hoidu käte ja jalgade ristamisest.
Lõdvesta lihased.
Vali keskendumiseks kas mingi väline objekt (oksaraag,
värvilaik, vihmapiisk, merepind, tuleleek, õis, pilv)
või koonda meel oma hingamise jälgimisele. Vaatle
ja jälgi seda nii, nagu näeksid selle vormi, värve,
varjundeid, asetust, liikumist jne. elus esmakordselt. Keskendu
ja süüvi sellesse 5-10 minuti (kuid mitte üle
20 minuti) ning lase meeltel ilmnevale järgneda ning mõttel
vabalt lennata.
Säilita mõtluse kestel passiivne ning hinnanguteta
olek. Mõtluse eelduseks on argipäevaselt "hajusa"
ja hüpleva tähelepanu hajumise vältimine. Nõudmata
eneselt jäägitut keskendumist, pöördu pehmelt
objekti juurde tagasi, kui avastad, et mõte on mujale
rändama läinud. Kui saad, istu liikumatult, kuid kui
vajad, siis liiguta või siruta end selle aja jooksul mõned
korrad.
Lõpeta mõtlus mõnusa sirutuse ja ringutamise
või kerge enesemassaaziga.
Võid selliseid harjutusi harrastada mitu korda päevas
ning mitte ainult liikumatult istudes, vaid ka näiteks mõnd
igapäevatööd tehes - porgandeid puhastades, põrandaid
pestes või midagi meisterdades. Oluline on tegevusele keskendumine
ning selle mõne üksikasja nautimine.
Järgmine peatükk - Pinge leevendamise võtted
- Aroomid stressi vastu
Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud
(koolitus)materjale
.
|