STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?
 Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus


3. PINGE LEEVENDAMISE VÕTTED

3.5 Mõtlus

Ärkamisest uinumiseni oleme tavaliselt hõivatud meie ümber toimuvast. Kuid on teada, et ühes ja samas olukorras näevad ja märkavad inimesed erinevaid asju, kirjeldavad nähtut üsna erinevalt ning tõlgendavad seda igaüks omamoodi.

Põhjuseks on n.ö. erinev taust ehk sisemaailma eripärad, alates kasvatusest ja koolitusest ning lõpetades praeguse hetke vajadustega, mis määravad, mida me märkame ja tähtsustame ning kuidas sellele reageerime. Oma sisemaailma kihistustele (ihadele, unistustele, väärtustele, mälestustele jms.) pühendame päeva jooksul üsna vähe aega. Ometi moodustavad just need selle prisma, mida läbides ümbritseva tegelikkuse peegeldus kuju muudab, tõlgenduse ja tähenduse saab, isikupäraseks, ainulaadseks ja teistele vähemal või suuremal määral mõistetavaks muutub.

Uinumise hetkel tulvab meist üle päevaga seotud muljete, kujutluste, tunnete ja mõtete voog ning öösel nn. aktiivse, unenägudega une ajal töötleb alateadvus toimunut ning püüab seda seostada sisemaailma kihtide ja kastikestega: valib, mida ja kuidas mäletada ja seletada ning mida unustada ja uuendada.

Tänapäeva kiirustavas maailmas, kus infotulv meid sageli enese alla matta ähvardab, vajaksime ka tööpäeva keskel minuteid, et lihtsalt niisama olla. Mõtluse eesmärk on meelel peatuda ja mõtetel vabalt minna lasta, keskenduda olemisele "siin ja praegu". Selline ümberlülitumine välise maailma tegelikkuselt oma mõttelennu jälgimisele puhastab ja virgutab vaimu, aidates meid igapäevaaskelduste keerisest tagasi elu sügavaima mõtte ja ainukordsuse tunnetamise rajale.

Meditatsiooni on praktiseeritud vähemalt viis tuhat aastat. Viimase sajandi uuringute järgi tervendab mõtlus nii keha kui meeli: suurenevad tähelepanuvõime ja objektiivsus, tõusevad organismi energeetiline tase ja produktiivsus, tasakaalustuvad meeleolu ja enesehinnang, paranevad enesetunne ja loovus.

Kuidas aitab mõtlus stressi leevendada? Esiteks loob see kontakti intuitiivse ja ratsionaalse, mällu talletatu ja praeguste mõtete, järelduste ning kavatsuste vahel. Teiseks lepitab mõtlus konfliktse loomuse vastandusi - aitab kohandada soove võimalustega, tasakaalustada kohusetunde ja iha, tunded ja mõtlemise, ideaalidest unelemise ja tõelisusetaju.

Eesti rahvatraditsioonidest on teada mõtlus õhtueha valgel või küdeva ahju paistel. Kuidas mõtluse seisundisse jõuda?

  • Mõtluse algul võta sisse mugav asend sirge seljatoega toolil ning toeta tallad tugevalt vastu maad. Püüa kael ja selg sirged hoida ning hoidu käte ja jalgade ristamisest.
  • Lõdvesta lihased.
  • Vali keskendumiseks kas mingi väline objekt (oksaraag, värvilaik, vihmapiisk, merepind, tuleleek, õis, pilv) või koonda meel oma hingamise jälgimisele. Vaatle ja jälgi seda nii, nagu näeksid selle vormi, värve, varjundeid, asetust, liikumist jne. elus esmakordselt. Keskendu ja süüvi sellesse 5-10 minuti (kuid mitte üle 20 minuti) ning lase meeltel ilmnevale järgneda ning mõttel vabalt lennata.
  • Säilita mõtluse kestel passiivne ning hinnanguteta olek. Mõtluse eelduseks on argipäevaselt "hajusa" ja hüpleva tähelepanu hajumise vältimine. Nõudmata eneselt jäägitut keskendumist, pöördu pehmelt objekti juurde tagasi, kui avastad, et mõte on mujale rändama läinud. Kui saad, istu liikumatult, kuid kui vajad, siis liiguta või siruta end selle aja jooksul mõned korrad.
  • Lõpeta mõtlus mõnusa sirutuse ja ringutamise või kerge enesemassaaziga.
  • Võid selliseid harjutusi harrastada mitu korda päevas ning mitte ainult liikumatult istudes, vaid ka näiteks mõnd igapäevatööd tehes - porgandeid puhastades, põrandaid pestes või midagi meisterdades. Oluline on tegevusele keskendumine ning selle mõne üksikasja nautimine.


    Järgmine peatükk - Pinge leevendamise võtted - Aroomid stressi vastu

     Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus


    Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale .