STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?
 Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus

3. PINGE LEEVENDAMISE VÕTTED

3.6 Aroomid stressi vastu

Aroomid mõjuvad meile vahetult haistmismeele kaudu, seetõttu on nende mõju sügav ning sageli teadvustamata.

Lõhnaasjatundjad väidavad isegi, et parfüümist võib kujuneda universaalne keel - selline, mis omab positiivset mõju psüühikale. Inimese võime lõhnu eristada on piiratud, kuid lõhnamälu on see-eest haruldaselt hea. Kunagi kogetud lõhnaaisting võib meenuda aastaidki hiljem sama lõhna tundes. Seda arvatavasti seetõttu, et lõhnad kipuvad olema seotud teatud sündmuste ja inimestega, kes koos tuttava lõhnaga meenuvad.

Näiteks puhkust, reisi või muud meeldivat sündmust võiks eristada just selleks puhuks muretsetud parfüümi või lõhnatootega, mis argipäeva naastes kõrvale pannakse. Nii saab hiljemgi, kui hallid pilved hinges maad võtma kipuvad, selle aroomiga taastada hea enesetunde.

Inimese nina on tundlik uute lõhnade suhtes, kuid harjub kiiresti. Näiteks juba pool tundi pärast lõhnastamist me oma parfüümi enam ei tunne, mis ei tähenda, et see ka teiste jaoks kadunud on. Samas on haistmise osas täheldatud ka teatud soolisi erinevusi - naised on meestest osavamad lõhnu identifitseerima (siit ka mõneti spekulatiivne lisand - avastama võõrast lõhna/parfüümi oma mehe juures).

Tänapäeval kasutab lõhnaõlisid või tualettvett umbes 90% naistest ja 80% meestest, olles veendunud, et õigesti valitud lõhn äratab huvi ja suurendab meeldivust. On täheldatud, et tööruumide meeldiv aroom tõstab töötajate enesekindlust ja võimekusetunnet ning soodustab eesmärkide saavutamist. Meeldivast aroomist on abi ka läbirääkimistel - parandab meeleolu ja vastuolude puhul on kergem kompromisse leida.

Oma lõhn

Meeldiva ja isikupärase parfüümi leidmine pole sugugi lihtne - ahvatleva välimusega pudel või pakend ei ava täielikult selles peituvat lõhnamaailma. Seetõttu on testimine ja omal nahal kogemine aroomi valikul hädavajalik. Selleks mõned näpunäited, millest võib kasu olla lõhnamüsteeriumis uidates.

  • Sobivaim aeg parfüümi valima minna on hommikupoolikul - siis on inimene erksam lõhnu tundma ja muud olulised igapäevased signaallõhnad (näiteks lõunasöögist paiskuvad aroomid) pole jõudnud veel lõhnataju muuta.
  • Ideaalne oleks testida ühte lõhna korraga ja kindlasti oma nahal, näiteks randmel tuiksoone kohal, sest tuksleval pinnal on lõhn paremini tuntav.
  • Arvamuse avaldamisega ei tasu kiirustada - alkoholi haihtumine ja aroomi kujunemine nahal võtab aega umbes 20 minutit. Veelgi parem on jälgida lõhnamuutusi kogu päeva jooksul ning seejärel otsustada.

    • Saksa psühholoog Joachim Mensing on oma uurimuste põhjal välja toonud ka teatud seose lõhnaeelistuse ja isikuomaduste vahel:

    Väljapoole suunatud ekstraverdid kalduvad eelistama värskeid puuvilja- ja roheliste taimede lõhnu;

    Arglikud ja mõtisklevad introverdid - idamaiseid vürtside ja eksootiliste taimede põnevaid kombinatsioone;

    Elavaloomulised ja vahelduvate meeleoludega inimesed - lillelõhnu.

    Tänapäeva parfümeeria võimaldab üheaegselt edasi anda ka vastuolulisi teateid ning ühendada samas parfüümis erinevaid isiksuseomadusi.

    Lõhnatujud

    Parfüümidel on täheldatud ka seost meeleoluga:

    Tsitrus - reibas ja elurõõmus;
    Rohelised taimed - avatud ja optimistlik;
    Vanilje - rahustav, lõõgastav, unistav;
    Muskus - seksikas, romantiline;
    Lillelõhn - pingeid kõrvaldav, tujutõstev.

    Seda lõhnasõnastikku võib kasutada teadlikult oma meeleolu suunamiseks.

    Isiklik lõhnaruum

    Parfüümiga on võimalik kujundada ka oma personaalne ruum. Mida tugevam lõhn, seda raskem on sissetungijal selles ruumis hingata. Siin on täheldatavad ka teatud tendentsid, mis seovad parfümeeriatööstust ja sotsiaalset suhtlemist.

    Kui kaheksakümnendatel olid moes tugevad, "paksud" lõhnad, mis suurendasid isiklikku ruumi ja sümboliseerisid võimu, siis tänapäevased pehmemad ja õrnemad parfüümid edastavad teistsugust sõnumit - mitte teist eemale peletada, vaid tuua ta endale veelgi lähemale (kas sümboliseerib see inimhinge suurenenud lähedusevajadust?).

  • Jälgi, et lõhnatooted, mida korraga kasutad (seep, deodorant, parfüümvesi jms.) oleksid samalõhnalised, muidu hakkab iga lõhn oma õhuruumi eest võitlema ja tulemus on segadusseajav endale ja teistele.
  • Ära piirdu traditsioonilise kõrvataguste lõhnastamisega, pihusta parfüümi ka mujale - tuiksoontele ning riietele. Kui haistmismeel harjub parfüümiga, siis võib nina värskendamiseks vahelduseks kasutusele võtta samast lõhnasarjast mõne muu kosmeetikatoote (näiteks kehaemulsiooni või -talgi). Piisab väiksest koostise erinevusest, et lõhn uuesti tuntavaks muutuks.
  • Lõhnatundlikkus võib muutuda, kui oled väsinud või külmetanud, naistel ka enne menstruatsiooni ja raseduse ajal.

    • Lõhnadele on oma eluiga. Kui pudel on juba avatud, siis tuleks see ära kulutada poole aastaga, kui soovid nautida parfüümi tema parimal kujul. Jahedas ja pimedas hoiukohas säilib parfüüm kauem.

    Aroomiteraapia varasalvest

    Aromaatseid taimi on kasutatud keha ja vaimu tasakaalustamiseks aastatuhandeid. Juba muinasegiptlased, -kreeklased ja -roomlased kasutasid taimedest saadud eeterlikke õlisid füüsiliste ja psüühiliste vaevuste leevendamiseks, tundeelu umbsõlmede lahtiharutamiseks ning heaolutunde saavutamiseks.

    Eeterlikke õlisid saadakse erinevate taimede õitest, lehtedest, juurtest, tsitrusviljade koorest. Taimeessentsid on kõrge kontsentratsiooniga ning 50-100 korda mõjusamad kui taim ise. Seetõttu tuleb nende kasutamisel ettevaatlik olla.

    Stressi, väsimuse, ängistuse puhul on eeterlike õlide abil võimalik oma enesetunnet parandada mitmel moel:

  • aroomide sissehingamine; selleks kasuta aroomilampi või tilguta paar tilka õli kuuma vette, tulisele radiaatorile, elektripirnile või taskurätikule (ja nuusuta aeg-ajalt);
  • aroomivann annab mitmekülgse efekti - eeterlikud õlid mõjuvad nii naha kui sissehingamise kaudu, vann on hea vahend lõõgastumiseks ja stressi vähendamiseks. 3-6 tilka eeterlikku õli lahustatakse lusikatäies mees, kohvikoores või piimas (et hõlbustada veega segunemist) ja valatakse vannivette. Aroomivanni kestus ei tohiks ületada 20 minutit.

    • Kuum vann (37-42 C) on hea lihasevalude puhul, vereringe ja ainevahetuse parandamiseks.

    Leigel vannil (33-36 C) on rahustav toime.

    Külm vann (15-20 C) mõjub ergutavalt. Külmas vannis võib olla vaid mõne minuti, millele peab järgnema keha rätikuga ülehõõrumine.

    Aroomiõli võib tilgutada ka nuustikule, pesemiskindale või -rätikule (1-3 tilka) ja kasutada dushi all. Mõju on paraku väiksem kui aroomivannil.

    * Aroomimassaaziks kasutada neutraalset baasõli (näiteks nisuidu- või mandliõli või lõhnatut beebiõli, kõlbab ka iga rafineerimata lõhnatu taimeõli). Kahele teelusikatäiele õlile lisada 3-4 tilka aroomiõli, segada ja masseerida õli nahasse. Masseerimisliigutustega tuleb liikuda südame suunas. Ära masseeri põletikulist või ärritunud nahka! Parema tulemuse saab muidugi, kui pöörduda aroomiterapeudi poole, kes teab, millist õli või õlide segu erinevate tervisehäirete puhul massaaziks valida.

    Millist abi aroomiõlidest võib leida?

    Apelsin leevendab sügis-talvist stressi ja masendust, stimuleerib loomevõimet.

    Basiilik leevendab peavalusid, tugevdab füüsiliselt, aitab vaimse üleväsimuse korral.

    Bergamot aitab stressi, masenduse ja hirmude puhul, parandab ainevahetuse ja nahapõletikke.

    Eukalüpt jahutab ja virgutab, aitab külmetuse puhul, kergendab hingamist, leevendab närvi-, liigese- ja lihasevalusid, peletab sääski eemale.

    Jasmiin on meeleolu parandaja ja enesekindluse suurendaja, stimuleerib erootiliselt, aitab impotentsuse ja frigiidsuse puhul.

    Kadakamari sobib vaimu värskenduseks ja mõtete selgitamiseks, stimuleerib ainevahetust ja vereringet, tõhustab neerude tööd.

    Kummel rahustab, aitab peavalu ja ängistuse puhul.

    Lavendel on universaalne õli, millel on rahustav ja tasakaalustav toime. Lavendliga saab parandada ainevahetust, alandada vererõhku. Unetuse puhul panna tilgake õli padjale, peavalude korral piisab ühest tilgast kuklapiirkonna masseerimiseks. Lavendliõli aitab ka stressi, külmetuse ja menstruatsioonieelsete vaevuste puhul.

    Mandariin rahustab ja värskendab, tugevdab närvisüsteemi ja vaigistab valu, sobib seedehäirete raviks, ennetab sünnitusarmide teket kõhul.

    Pelargoonium aitab meeleolu tõsta.

    Piparmünt värskendab, on kasulik seedehäirete ja iivelduse puhul.

    Roos rahustab ja aitab depressioonist üle saada, ergutab suguiha.

    Rosmariin on antiseptiline ja stimuleerib, hea valuvaigistaja, elustab väsinud ja ületöötanud lihaseid, kirgastab vaimu.

    Sandlipuul on lõõgastav toime, kasutatakse stressi, depressiooni puhul.

    Ylang ylang ergutab armurõõme nautima.

  • Aroomiõli valikul usalda iseennast - lõhn, mis meeldib, on ka kasulik, kui aroom on vastumeelne, siis õli ei sobi.
  • Sama lõhn ei sobi ööpäevaringseks tarvitamiseks.

    • Hommikul virgutavad ja aitavad und silmast minema pühkida rosmariin, basiilik, sidrun ja piparmünt. Need lõhnad leevendavad ka peavalu.

    Õhtul aitab uinuda lavendel, jasmiin ja sandlipuu.

  • Kosmeetikaletist tasub otsida valmis aroomitooteid - vannivahud ja -õlid, massaaziõlid, pihustusvedelikud jne.
  • Lõhnaessentsid on tugeva toimega, nendega tuleb olla ettevaatlik.

    • Kui sul on kahtlusi mõne õli sobivuse osas või oled raskustes, millist õli või aroomiteraapia meetodit enesetervendamiseks valida, siis küsi aroomiterapeudilt.

    Rasedatel ja epileptikutel tuleb kindlasti konsulteerida spetsialistiga eeterlike õlide kasutamise suhtes.


    Järgmine peatükk - Pinge leevendamise võtted - Tähendussõnade mõju muutumine

     Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus

    Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale .