|
STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?
3. PINGE LEEVENDAMISE
VÕTTED
3.8 Veeprotseduurid
Vesiravi on kasutusel õige mitmesugusel kujul: ülevalamised,
dushid, vees kõndimine, kastes paljajalu käimine,
pärli- ja soolavannid, saun jne. Reeglina igasugused veeprotseduurid
(välja arvatud tugeva survega dushid) mõjuvad kesknärvisüsteemi
kaudu kõikide elundite tegevusele, stabiliseerivad vereringet,
maandavad lihaspinget, ergutavad ainevahetust ja sobivad mõnusalt
ülemäärase stressi maandamiseks.
Ujumine. Ujumine on üks soodsamaid ülemäärast
stressi maandavaid tegevusi. Siin avaldavad organismile üheaegselt
mõju nii vesi, temperatuur, liikumine ning meres olles
ka mereõhk, päikesekiirgus ja vee soolasisaldus. Jaheda
mere- või basseinivee toime kutsub esile naha veresoonte
ahenemise, südametegevuse kiirenemise, vererõhu ajutise
kõrgenemise, hingamise sügavuse ja sageduse muutumise.
Peale ujumist pindmised veresooned laienevad, tekib soojatunne,
südametegevus aeglustub ja vererõhk langeb. Ujumise
järgselt organismi toonus tõuseb ning pinged leevenduvad.
Vannid. Vannid võivad olla kas üldised või
osalised erineva temperatuuri, kestuse ja vee koostisega. Vee
temperatuuri järgi jagunevad vannid külmadeks (alla
20o) jahedateks (20-33 o), leigeteks (34-35 o), soojadeks (36-38o)
ning kuumadeks (39 o ja rohkem). Vanni kestus oleneb vannivee
soojusest. Soojad vannid võivad kesta keskmiselt 1-20 minutit,
leiged mitu tundi. Külmad ja kuumad vannid on tavaliselt
lühiajalised, need kestavad 2-5 minutit või veidi
kauem.
Mageda vee vannide toime on tingitud peamiselt vee temperatuurist.
Leiged vannid kestusega 10-15 minutit mõjuvad värskendavalt
ja ergutavalt. Pikema kestusega (15-20 minutit) vann mõjub
rahustavalt ja isegi uinutavalt. Sellised vannid on eriti soodsad
ülemäärase stressiga kaasneva pinge maandamiseks.
Lühiajaline jahe vann, võttes organismilt soojust,
kiirendab ainevahetust, mõjub toniseerivalt südame
ja vereringesüsteemile ning ergutavalt närvisüsteemile.
Kuum vann säilitab organismis soojust ja aktiviseerib ainevahetust,
ergutades närvisüsteemi ning südame ja vereringe
talitlust.
Vee tervendava toime tugevdamiseks lisatakse vannidele aromaatseid
aineid, soolasid, gaase jm. Hea stressimaandava, lõõgastava
ja rahustava toimega on männiekstrakti vannid. Soolavannid
seevastu on tugeva ärritava toimega. Soolavanni tegemiseks
lisatakse vanniveele mere- või jämedat keedusoola
1-6 kg vanni kohta. Soolavee vannid kiirendavad ainevahetust ja
veresoonte reaktsiooni.
Gaasivannide hulka kuuluvad süsihappe, väävelvesiniku,
radoonvannid jt. Süsihappegaasi mullikesed vees, mis katavad
suurema osa naha pinnast, ärritavad seda ja vastusena ärritusele
tekib reflektoorselt naha veresoonte reaktsioon. Vee temperatuuri,
rõhu ja süsihappegaasi koosmõjul muutub hingamine
sügavamaks ja harvemaks. Südame kokkutõmmete
arv väheneb, tugevus aga suureneb. Naha kapillaaride laienemine
kutsub esile vere ümberjaotumise perifeeriasse, samuti suureneb
ringleva vere hulk. Vere läbivoolu tagajärjel kopsudest
saab organism rohkem hapnikku. Paraneb südamelihase verevarustus,
kiireneb kudede ainevahetus ning arteriaalne vererõhk veidi
langeb.
Väävelvesiniku ja radoonvannide mõju vereringele
ja ainevahetusele on tugevam kui süsihappevannidel ning nad
on head südameveresoonkonna funktsioonide ning ainevahetuse
toniseerimiseks ja lihaspinge maandamiseks.
Dushid. Dushi mõju organismile on eeskätt
tingitud veejoa rõhust, kuid ka vee temperatuurist. Mõju
intensiivsuse järgi võib eristada mitmesuguseid (vihm-,
nõel-, lehvik-, tsirkulaar- ja jugadushshe). Dushi surve
masseerib lihaseid ning kutsub esile perifeerse vereringe intensiivistumise,
millega kaasneb lihaspinge maandumine, ainevahetuse kiirenemine
ning närvisüsteemi stabiliseerumine.
Ülehõõrumine. Paljudes Eesti kodudes
ei ole ei vanni ega dushshi. Sauna aga ei köeta mitte iga
päev. Sellisel juhul on ülehõõrumine hea
käepärane vahend lihaspinge maandamiseks ja hea toonuse
saavutamiseks. Ülehõõrumiseks võtke
karedam rätik, niisutage seda leiges ja hõõruge
kiirelt ja hoolega üle kogu keha. Ülehõõrumise
füsioloogiline mõju on tingitud temperatuurist ja
mehhaanilisest ärritusest, hõõrumisest, mille
tagajärjel tekib meeldiv soojatunne ja lihaslõõgastus.
Saun. Saun on Eestis tuntud vana ja hea organismi tugevdava,
tervendava ja raviva osana inimeste elus. Saunas saab inimese
organism rohkem termilisi ärritusi kui mis tahes muude vee-
või õhuprotseduuridega. Saunas toimuva kuuma ja
külma vaheldumise tagajärjel toimuv veresoonte treening
on ühtlasi hea tahtele allumatu vegetatiivse närvisüsteemi
mõjustamiseks. Viimane aga juhib ja koordineerib kõiki
elutähtsaid talitlusi ning avaldab mõju kesknärvisüsteemile.
Sauna mõjul alaneb vererõhk, peale leili võtmist
suureneb kopsumaht ja paraneb vereringe ja sisenõrenäärmete
tegevus. Saunaprotseduurid mõjuvad hästi stressist
tingitud lihaspingete maandamiseks, vererõhu reguleerimiseks,
ning paraneb psüühiline toonus.
Järgmine peatükk - Pinge leevendamise võtted
- Punktimassaaz
Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud
(koolitus)materjale
.
|