|
STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?
Lisa 1.
TURVALISUSE SUURENDAMINE
Kuritegevuse vastu võitlemisel ja kodupiirkonna turvalisuse
tagamisel jäävad politsei jõupingutused, mida
ei toeta elanike aktiivsus, ebapiisavaiks. Selleks, et tõsta
kodukandi (või suvilapiirkonna) turvalisust, tuleks käivitada
uus kodanike aktiivsuse programm, mida võiks nimetada
naabruskonna ärksuseks. Sellised programmid (Neighbourhood
watch) on leidnud edukalt kasutamist Lääne-Euroopas
ja Ameerika Ühendriikides.
Kodanike omaalgatuse põhieesmärk on kuritegevuse
tõkestamine ja kallaletungide ning varguste ohust tuleneva
stressi vähendamine. Niisuguses programmis osaledes õpivad
inimesed olema valvsamad, mõistavad paremini turvalisusprobleeme
ja õpivad oma naabreid tundma. Säärane omaalgatus
toob kodupiirkonna ellu stabiilsust, tagab inimeste kaasamine
ühiskondlikesse ettevõtmistesse ja loob hooliva ühtekuuluvuse
õhkkonna.
Juhul kui kodukandis on juba olemas mingi kodanikeühendus
või muu sobiv organisatsioon, võib naabruskonna
ärksuse programmi käivitada selle raames. Tarvis oleks
vaid head tahet, organiseerimisvõimelisi inimesi ja otsustavust
ohu kõrvaldamiseks. Seda programmi saab käivitada
ka olemasoleva organisatsioonita. Vaja oleks algatavat organisaatorit,
vaba ruumi koosolekute korraldamiseks ja elanike valmisolekut
tegutsemiseks.
Naabruskonna ärksuse programm
Ühenduse koosolekutel osalejad saavad koolitust, treenivad
end ja loovad turvalisuseks vajalikke tingimusi. Programmi raames
luuakse omakaitseühendus. Samas tuleks rõhutada omakohtu
vältimise nõuet. Koolitus toimub infolehtede, loengute
ja rühmatöö abil. Rollimängudes võetakse
üle kallekippuja ohvri osa. Uuritakse reaalses ohuolukorras
toimimise võimalusi ja õpitakse kallaletungide
ja röövimiste vältimise teid. Rollimängud
ja vestlused on kasulikud ka alarmseadete ja teiste kuritegevust
ennetavate vahendite tutvustamiseks. Seda kuidas alarmvahendit
kasutada, ei peaks teadma mitte üksnes korteri või
maja valdaja, vaid ka naabrid.
Kodanikeühendus ei suuda siiski kuritegevuse tõkestamisele
oluliselt kaasa aidata, kui ta ei arenda koostööd politseiga.
Seetõttu on tähtis kutsuda politseiteenistujaid programmi
raames esinema ja kavandada korrakaitsega ühisüritusi.
Otstarbekas on ka erinevate piirkondade Naabruskonna ärksuse
programmide tutvustamine ja mõningane kooskõlastamine.
Nõuandeid naabruskonna ärksuse programmi liikmetele
- Pikema äraoleku korral teata sellest oma naabrile ja
palju tal jälgida sinu ruume. Kui naaber märkab su
eluruumide ümber kahtlast liikumist, siis peaks ta sellest
teatama kiiresti politseisse.
- Päeval ja öösel ettetõmmatud kardinad
või ruloo osutavad sinu äraolekule. Püüa
selle asjaoluga arvestada.
- Jäta tuli põlema ka siis, kui kodust lahkud.
See viitab sinu kohaleolekule.
- Püüa jätta naabritele võimalus kontakteeruda
sinuga ka sinu äraolekul.
- Lukusta lahkudes oma kodus vaheuksed.
- Alumisel korrusel kasuta selliseid vaheuksi, mida ei ole
kerge lahti lükata.
- Hoolitse selle eest, et sinu väärtasjad poleks
läbi akna nähtavad.
- Jälgi võõraid lapsi, kes soovivad sinu
lapsega või koeraga mängida. Nad võivad uksed
lahti jätta või midagi varastada.
- Ära räägi laialt oma eelseisvast reisist.
See info võib ulatuda varasteni.
- Võimaluse korral katkesta äraoleku ajaks ajakirjanduse
tellimus. Pungil täis kirjakast viitab võimalikule
vargale sinu äraolekust.
- Ära jäta oma uksevõtit kergesti ülesleitavasse
kohta.
- Ära lülita äraolekuajal oma telefoni välja.
See peibutab kurjade kavatsustega inimesi ligi.
Soovitusi turvatunde suurendamiseks
Kuigi kurjategija käitumine on sageli ettearvamatu, on siiski
piisava ettevaatuse korral võimalik eluohtlikke olukordi
vältida ja kurjategija ohvriks sattumise võimalus
miinimumini viia. Ohtliku olukorra vältimiseks tasub järgida
teatud soovitusi.
- Kanna oma raha, krediitkaarti ja passi pintsaku või
kostüümi (sise)taskus, MITTE aga käekotis või
mapis.
- Ära ava korteri välisust, kui sa ei tea, kes selle
taga on.
- Kanna hinnalisi esemeid nagu videokaamera jm., kaasas tavalises
silmatorkamatus (kile)kotis.
- Tee oma passist ja krediitkaardis koopia, nii et vajalikud
andmed oleksid käepärast, kui need asjad on varastatud
või kadunud.
- Ära hoia oma rahakotti kunagi lahtiselt ega jäta
seda tagataskusse, autosse või mujale nähtavasse
kohta.
- Väldi hilja õhtul või öösel
koju minnes inimtühje paiku. Võimaluse korral võta
takso. Kui pead öösel siiski liikuma, vali sõidutee
serv ja jälgi ümbrust. Kui keegi hakkab järgnema,
kiirenda sujuvalt sammu ja esimese majanurga taga anna jalgadele
valu. Viimases hädas karju appi.
- Ära jäta oma korteri- või majaust lukustamata,
kui lähed kasvõi lühikeseks ajaks majast välja.
- Hotellitoas olles ära ava ust võõrastele.
Kui sissetungija tutvustab end hotellitöötajana, kontrolle
eelnevalt, kas ta seda ikkagi on.
- Ära kunagi uhkusta oma raha, ehete või väärtasjadega.
- Autost väljudes vaata järele, kas süütevõtmed
pole jäänud sõidukisse. Hoia autovõtmed
lahus korterivõtmetest.
- Ära jäta oma kohvrit, videokaamerat, mobiiltelefoni
vms. Väärtasja nähtavale kohale autos.
- Ära mine kunagi võhivõõraga kaasa,
olgu tema kutse kui tahes peibutav.
- Hoia lennu-, rongi-, bussi- või laevapiletid ja oma
raha koos rahataskus.
- Ära lase võõrastel end purju joota, sest
purjusolek soodustab paljaksvarastamist.
- Ära kanna relva kaasas muidu, kui see on tungivalt vajalik.
Statistika näitab, et see asjaolu võib küllalt
tõenäoselt pöörduda sinu enda vastu või
tekitada õnnetusjuhtumi.
- Õpeta lapsi, et nad ei võtaks võõralt
onult maiustusi vastu ega läheks temaga ühes. Kui laps
kohtub ?kommionuga?, uuri talt järele, kuidas too mees välja
nägi, ja teata sellest politseisse.
- Kui mõni tundmatu pakub sulle tänaval, bussi-
või trammipeatuses pealetükkivalt oma seltsi, ole
valvas. Kui ta esitab küsimusi elukoha või sõidusihi
kohta, siis ära anna oma andmeid. Uudishimutsejal võivad
olla kurjad kavatsused.
- Kui sind rünnatakse ja sa ei saa midagi enesekaitseks
ette võtta, siis tee seda, mida kallaletungija nõuab,
kuid püüa ka ta välimus meelde jätta.
- Kui kahtlustad, et sind jälitatakse, mine üle tee
ja kõnni vastassuunas.
- Teata alati kuriteost politseile, ka siis, kui materiaalne
kaotus pole suur.
- Pangaautomaatide jms. Rahaga seotud järjekordades hoia
eelseisjaga parajat distantsi (vähemalt 1,5-2 m).
Näpunäiteid eakatele inimeste turvalisuse tõstmiseks
Kodus
- Vaata külastajaid läbi ukse vaateava.
- Ära lase sisse võõraid, kes nimetavad
end ametiisikuteks, ilma tõendit ette näitamata.
- Hoia vile voodi juures või muus mugavas kohas.
- Paigalda uksele usaldusväärne lukk.
- Kui oled naisterahvas, siis ära jäta oma uksele
või postkastile oma eesnime, sest kurjade kavatsustega
inimesed püüavad valida rohkem naiste kortereid.
- Tutvusta naabritele oma vile häält või appikutsesignaali.
On otstarbekas kasutada vilet ka siis, kui jääd äkki
haigeks ja vajad abi, kukud raskelt või juhtub muu õnnetus.
- Kui sul on telefon, siis püüa korraldada nii, et
kord päevas helistaks sulle sõber ja kontrolliks,
kas sinuga on kõik korras. Leppige kokku, et kui sa ei
vasta, siis tulgu ta sinu juurest läbi. Juhul kui on võimalik,
võiksid ise olla üks sellise vabatahtliku teenistuse
osaline.
Tänaval
- Kui pead panka või rahaautomaadi juurde minema, siis
võta sõber kaasa.
- Kui keegi sind tänaval jälitab, pöördu
ümber ja küsi ?Kas me oleme tuttavad?? või pöördu
ümber ja jaluta vastassuunas.
- Jäta käekott koju. Püüa kaasas kanda
üldreeglina väiksemaid rahasummasid.
- Kui keegi haarab su rahakotti või rahataskut, siis
ära hakka vastu, jookse minema või viska see endast
kaugemale ja jookse vastassuunas. Ära riski kurjategija
löökide alla sattumisega.
- Käi poes või muudes asutustes koos oma sõbraga.
See on mõnusam ja turvalisem.
- Välja minnes võta kaasa vile, et ohtu sattudes
saaksid vilega endale tähelepanu tõmmata.
- Kasuta tänavate valgustatud poolt ja hoia puudest, põõsastest
ja parkidest eemale.
- Jaluta sihipäraselt. Suru maha oma hirmud ja püüa
jätta enesekindla inimese muljet. Möödujatele
vaata julgelt silma.
Lisa 2 - Psühholoogiline esmaabi
kriisiolukorras
Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud
(koolitus)materjale
.
|