STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?

Saateks (esilehele)

Projektiga seonduv

SISUKORD

Soovitatav kirjandus

4. LOOVTEGEVUSED STRESSI ALANDAJANA

4.1 Helid aitavad

Muusikat näivad olevat austanud kõik inimkultuurid. Nii on eestlastelegi muusika olnud selleks, mis rahustab või innustab, aitab lastel uinuda ja vanadel aega veeta. Muusikal on olnud tähtis roll ka meie rahvuslikul iseseisvumisel - meenutagem laulupidude traditsiooni ja "laulvat revolutsiooni".

Muutused elustiilis toovad aga paratamatult kaasa ka muutusi muusikaharjumustes. Seltskondlikuks ajaviiteks, s.h. ka muusikaharrastusteks ja laulmiseks jääb praegu vähem aega ja tahtmist. Harva kuuleb kodus või seltskonnas ühislaulu või seda, et keegi võtab kätte akordioni, kitarri või kandle (kui ei ole tegemist muusikuga). Ollakse orienteeritud eneseteostusele ja elatise teenimisele. Ajapuudus ja suhteliselt kallid piletihinnad piiravad kontserdikülastusi. Vaibakloppimist meenutava taust-tümpsuga olmemuusika on muutunud massitoodanguks. Mõned (nooremad) on selle omaks võtnud - paneb liikuma ja annab energiat. Teised (eakamad) kannatavad ja enamasti on jõuetud helide totaalse pealetungi ees. Samas on eestlaste hulgas endiselt laialt levinud lastele laulmise ja pillimängu õpetuse andmine, mis teatud osas tasakaalustab elektronmuusika pealetungi.

Kuulamine algab kuulmisest

Muusika mõistmine öeldakse algavat vaikuse kuulamisest. Järjest kiireneva tempoga igapäevaelus on raske leida hetke, mil meid ümbritseks täielik vaikus. Ja kas me seda igatsemegi? Kuulmine on üks esimesi meeli, mis käivitub: juba viienda raseduskuu lõpuks on loote sisekõrv täielikult arenenud ja loode kuuleb. Lisaks organismisisestele häältele on loode võimeline vastu võtma helisid ka väliskeskkonnast, nii liiklusmüra kui muusikat. Mitmel pool maailmas on uuritud, kui palju laps õpib kuulmise kaudu ja kui palju ta omandab juba enne sündi. On leitud, et pärast sündimist tunnevad beebid lindistuselt ära oma ema südamelöökide ja maos toimuvate protsesside helid.

Kirjanduses on toodud näiteid selle kohta, et laps on suuteline mäletama ka laulu, mida ema on talle raseduse ajal laulnud. Et eestlaste igapäevaellu näib elav muusika kuuluvat järjest vähem, jääb ka sellelaadseid mõjutusi üha vähemaks. Samas stimuleerib muusikaline tegevus lapse (ja ka täiskasvanu) üldist arengut ning pakub vaheldust ja naudingut.

Muusika mõjub meeltele ja kehale

Muusika mõju uurides on täheldatud selle komponentide erinevat toimet. Rütm mõjutab keha rütmilisi protsesse - pulsi kiirust, hingamissagedust. Meloodia annab tööd mõttetegevusele, äratades assotsiatsioone ja kujutlusi. Harmoonial on ühendus tundemaailmaga.

Jälgi muutusi oma enesetundes, kui kuulad järjest kiireneva tempoga muusikapala, ning võrdle marsi ja hällilaulu mõju meeleolule. Neid muusikas peituvaid võimalusi saab teadlikult kasutada soovitud meeleolu loomiseks või muusika toime kujundamiseks.

Muusika abil on võimalik vähendada valu, leevendada lihaspingeid ja kahandada emotsionaalset stressi. On täheldatud ka soodsat toimet hormoon- ja immuunsüsteemile. Muusika vastuvõttu mõjutavad peale helides peituva sõnumi ja rütmi ka inimese endaga seotud asjaolud, näiteks tema hetkemeeleolu ja varasemad muusikakogemused, kuid ka situatsioonitegurid - kui kõrvalruumist on kuulda rõkkavat naeru, pole kerge keskenduda hällilaulu kuulamisele. Polegi üheselt selge, millal heli muutub muusikaks, võib teisele olla vaid tüütu müra.

Üldiselt mõjub rütmiline muusikapala ergutavalt, kõrged helid võivad tekitada pingeid, madalad toonid aga toimivad rahustavalt. Oluline tähtsus on helitugevusel. Väga vaikne muusika väsitab, sest oleme sunnitud kõrvu pingutama, liialt vali muusika võib toimida otsese pahandava ärritajana või käivitada agressiivseid impulsse.

Muusika puhul on tegemist kahesuguse vastuvõtuga. Meie meeled registreerivad nii kuuldava heli kui muusikast tekkiva vibratsiooni. Vibratsiooniaisting võimendab muusika toimet.

Kui soovime oma meeleolu muusika abil kujundada, tuleks lähtuda nn. isoprintsiibist ehk sarnasuse põhimõttest. Tugeva (negatiivse) emotsiooni meelevallas viibides oleks hea enese tasakaalustamiseks valida kõigepealt selline pala, mis kannab sama meeleolu, ning alles seejärel asuda kuulama muusikat, mis aitab meeleolu soovitud suunas muuta. Kui oleme väga kurvad, võib lustakas levi muusika tunduda ärritavalt banaalne, ülevoolavas tujus on aga raske keskenduda tõsisele või traagilisele muusikale. Milline muusika kellegi jaoks tundub rõõmus või kurb, innustav või tasakaalustav, on siiski väga individuaalne.

Muusika teekond ajus

Muusika vastuvõtuga on seotud mõlemad ajupoolkerad. Parema poolkera funktsiooniks on võimalikult täiusliku muusikakogemuse võimaldamine, see keskendub heli kvaliteedile ja sellest kantud meeleolule. Vasak poolkera analüüsib ja korrastab muusikalise kogemuse üksikasju, jälgib muusika vormi ja ülesehitust. Laulmine ilma sõnadeta, ümisemine ja heliteose harmoonia peegelduvad paremas ajupoolkeras, rütm, sõnad ja vormiline ülesehitus vasakus. Nii on see (loomulikult) paremakäelistel, vasakukäelistel on vastupidi.

On täheldatud, et muusikaline koolitus muudab muusika teekonda ajus. Ilma muusikalise koolituseta inimestel on muusika kuulamisel rohkem aktiveeritud parema ajupoolkera, mis võimaldab haarata muusikat emotsionaalselt. Muusikaharidus annab inimesele professionaalse pillimängu või lauluoskuse ning harjutab kõrva tundlikuks esitatava suhtes. Sisuliselt aga tähendab see, et muusikutel domineerib muusika poolt tekitatud efekt aju vasakus poolkeras ning nad kuulavad analüüsides ja hindavalt (mis oluliselt võib segada lõõgastumist).

Muusika võib suunata ja toetada

Muusikat on sajandite jooksul väga palju kirjutatud ja erinevate interpreetide poolt ette kantud. Mida sellest mitmekesisusest valida, jääb igaühe enda otsustada, sest nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid eelistusi. Tasub lihtsalt keskenduda kuulatavale ja endalt küsida, kas see on just see, mida praegu kuulata tahan.

Kui viitsid natuke rohkem vaeva näha, võid endale ise salvestada kasseti lõõgastava muusikaga ehk teraapialindi, mida pinge alandamiseks saad kasutada. Vali sinna palad, mis sulle kuidagi hingelähedased on, ja ära hooli sellest, kas see ka teistele midagi pakub. Kuula oma sisetunnet.

Kui kuulad tööd tehes muusikat taustaks, siis sobivad kõige paremini tuntud palade instrumentaaltöötlused. Kui soovid, et taustmuusika virgutaks, siis tee vahepeal kuulamises pause. Vaikus on ajule uus stiimul, mis võimaldab kogu tähelepanu tööle koondada. Kui nüüd muusika uuesti mängima panna, mõjuvad helid jälle virgutavalt. Taustmuusika tootjate poolt on soovitatud veerandtunniseid muusikaseansse vaheldumisi umbes sama pikkade pausidega.

Kui soovid endas, oma soovides ja vajadustes selgusele jõuda, võid valida muusikapala, mis intrigeerib ja erutab. Vali endale mugav tool või heida pikali, lõdvestu ja lase muusikal endast läbi voolata, end juhtida, oma mõtteid suunata. Jälgi, millised kujutluspildid sul tekivad ja kuhu muusika sind viib. Tavaliselt tekivad pinnale tunded ja vajadused, mis tähtsad, kuid olude sunnil tagaplaanile jäetud. Kui lubad endal tekkivate kujutlustega kaasa minna, võid leida lahenduse. Meeldivat muusikat saad kasutada emotsionaalseks puhastumiseks. Lase tal endast läbi voolata ja minema uhta see, mis hinge rõhub ja meelt mürgitab. Pane mängima meeleolule vastav lemmikmuusika ning kujutle helisid värvide ja kujunditena, maastike ja ilmetena. Tee muusika saatel kaasa mõttematk kevadisele nurmele, metsa, merele, mägedesse või korallimere põhja, keskaegse linna tänavaile või tulnukate lennumasinasse - kuhu iganes.

Väga lihtsalt võib kokku panna naljaka koduorkestri. Võta appi mõned kodu- ja kirjatarbed - kausid, lusikad, potid, klaasid, pliiatsid, pinalid, joonlauad ja karbid ning katseta, kuidas need helisevad. Leia just neile esemetele sobiv ning sinu hetkemeeleolule vastav helin ja rütm. Improviseerige koos perega nii, et igaüks leiaks oma "pilli" ja "orkester" suudaks mõned minutid ka kokku mängida. Kõigile lõbus ja jõukohane tegevus päeva tähtsatele toimingutele vahelduseks. Lisaks õpetab see üksteise ärakuulamist ja teistega arvestamist.

Järgmine peatükk - Loovtegevused stressi alandajana - Ka värvid räägivad

Saateks (esilehele)

Projektiga seonduv

SISUKORD

Soovitatav kirjandus

Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale .