STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?
 Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus


1. STRESSI TEKKEPÕHJUSED

1.10 Haigused ja stress

Suurt emotsionaalset pinget põhjustavad elusündmused, nagu näiteks töökohast ilmajäämine või lähedase inimese kaotus, tõstavad oluliselt riski haigestuda kehalistesse haigustesse ning kutsuvad sageli esile hingeelu häireid. Oled kindlasti kuulnud öeldavat kellegi kohta, et ta suri murest ja hingevalust. Stressi mõju tervisele võib tuleneda otseselt muutustest organismi talitluses, mille mure või kriisi läbielamine tekitab. Ent see võib olla tingitud ka stressist tulenevaist tavapärase käitumise muutustest (sagenenud alkoholitarbimine, suitsetamine, kontsentratsiooniraskustest tingitud õnnetused jne.).

Stressori toimel käivitub organismis hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stressihormoonid, mis mõjustavad praktiliselt kõiki elundeid. Väga tundlikud stressihormoonide toimele on süda ja vereringesüsteem, mille tõttu pulsi sagedus ja vererõhu muutused peegeldavad stressi tugevust paremini.

Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks paljudest faktoritest, mis soodustab haiguse arengut.

Stress ja nakkushaigused. Igaüks meist teab, et nakkushaigused on põhjustatud nakkusi tekitavatest mikroobidest ja viirustest. Organism puutub päevast päeva kokku kümnete erinevate nakkusallikatega, kuid ei haigestu. Miks? Aga seetõttu, et talle on omane vastupanuvõime haigustele. Pikaaegse stressi korral vastupanuvõime tunduvalt alaneb. Organismi immuunsüsteemi ülesanne on "võõras" haigustekitaja organismist välja tõrjuda, aga kui immuunsüsteem on nõrgestatud, võib haigestumine kergemini teoks saada.

Stress ning südame- ja veresoonkonnahaigused

Kõrgkooli prorektori ametit pidanud Jaanus oli 40-aastane sportlik mees. Tööd oli palju, kool vaevles majanduslikes raskustes ja probleemid tundusid üle pea kasvavat. Jaanuse argipäevaks kujunesid unustatud söögikorrad, pidev suitsetamine ja pingeliseks minevad suhted abikaasaga. Üha sagedamini tundis ta vasakul pool rinnus ängistavat pigistust. Ühel hommikul, kui sekretär ta kabinetti läks, oli Jaanuse pea töölauale vajunud ja ta süda enam ei löönud. Infarkt.

Südame- ja veresoonkonna haigustest on kõige selgema stressogeense taustaga kaks: stenokardia ja südameinfarkt. Stenokardia korral tunneb inimene sagedasti ängistavaid ja pigistavaid valuhooge vasakul pool rinnus, mis kiirguvad ka vasakusse kätte. Valuhood tekivad tüüpiliselt füüsilise pingutuse või emotsionaalse reaktsiooni järel. Peamiseks stenokardia põhjuseks on südame hapnikuvaegus pärgarterite ateroskleroosist ehk lubjastusest. Pikaaegne stress, mis on esile kutsunud ainevahetuse muutused, soodustab südame pärgarterite ateroskleroosi ja valendiku ahenemist. Et inimesed, kes kannatavad stressi käes, suitsetavad sagedamini, söövad ebaregulaarselt ja tavaliselt ei ole ka füüsiliselt aktiivsed, on neil veelgi suurem oht haigestuda vereringehaigustesse. Kui mitmetele riskifaktoritele lisandub ülemäärane stress, mille tagajärjel tõuseb vererõhk, on infarkt kerge tulema. Infarkti korral võib südame pärgarteri valendik täielikult sulguda, südamelihas jääb hapnikuta ning tekib eluohtlik seisund.

Südame- ja veresoonkonnahaigused on suurel määral eluviisist põhjustatud haigused, s.t. sõltuvad meie harjumustest, elureziimist ja toitumistavadest. Et nimetatud haigused on Eestis varajase surma peatamiseks peamised põhjused, on stressiga toimetuleku oskused nende ennetamiseks väga olulised.

Vähktõbi. Vähktõve erinevaid vorme on palju. Uuringud on näidanud, et stressisituatsioon, kus inimesel puudub kontroll oma elusündmuste üle, on tõsiseks riskifaktoriks vähki haigestumisel. Inimestel, kellel on olnud rängad üleelamised (näiteks lähedase kaotus) esineb kasvajaid sagedamini. Vähihaiguse kulgu seostatakse üsna palju stressi mõjuga. Stress reeglina kiirendab haiguse käiku.

Paljude inimeste jaoks on vähktõbi kõige hirmutavam haigus. Endiselt püsib inimeste seas arvamus, et vähktõbi ei ole välditav ega ravitav. Kuigi vähktõve ravi on tunduvalt paranenud, on see ikka veel tõsine haigus. Vähihaiguse ennetamine on aga suurel määral igaühe enda teha, sest selle haiguse riskifaktorid on paljuski tingitud eluviisist. Vähktõve vorme on väga erinevaid ning nad võivad haarata peaaegu igat elundisüsteemi. Ravi tulemuslikkus oleneb osaliselt sellest, kui varakult haigus avastatakse, osaliselt aga sellest, kuidas inimene suhtub ravisse. Negatiivsed emotsioonid ja enesesse sulgumine nõrgendavad immuunsüsteemi ja vähendavad ravi efektiivsust. Positiivsed tunded, lähedaste toetus ja aktiivne valmisolek haigusest jagu saada suurendavad paranemise võimalust.

Depressioon. Stressirohked elusündmused on sageli psüühiliste haiguste ilmnemise kiirendajateks. Üks levinumaid psüühikahäireid on depressioon, mille põhitunnusteks on rõhutud meeleolu, isutus, unetus, aeglustunud mõtlemine ja motoorika (liigutused), jõuetus- ja abitustunne, alaväärsus, süütunne, kehv keskendumisvõime, enesetapumõtted. Depressiooni kui kliinilise haiguse ja masenduse kui stressiilmingu ja -tagajärje vahel on tihti raske vahet teha. Mööduv masendus kui meeleseisund on vist igaühele tuttav ja elus nõnda sage, et psühhiaatrid kutsuvad seda meele nohuks. Palju tõsisem on lugu püsivate ja süvenevate depressioonidega, mis ilmnevad kas maniakaal-depressiivse sündroomina või ühekülgse ja pikaleveninud (üle kolme nädala kestva) masenduse kujul.

Inimesed, kellel esinevad depressiivsed psüühikahäired, on vastuvõtlikumad mitmesugustele töö- ja elukeskkonna stressiteguritele ning nende toimetulekumehhanismid on nõrgenenud.
Masenduse vältimisel ja ravis on väga tähtsal kohal optimistlik eluhoiak ja positiivne mõtteviis.

Stress ja liigesepõletikud. Eespool sa lugesid, kuidas emotsioonid võivad mõjutada inimese immuunsüsteemi. Negatiivsed emotsioonid pärsivad ja positiivsed emotsioonid tõstavad immuunaktiivsust. Uuringud on näidanud, et emotsionaalne konflikt võib sageli olla reumatoidartriidi alguse või ägenemise tõukeks. Stress tõstab, kas otseselt või kaudselt, organismi vastuvõtlikkust immuunsüsteemi haigustele ja kutsub esile liigesepõletike ägenemisi.

Stress ja neuroos. Neuroos on psühhogeenne haigus, mille iseloomulikeks kaebusteks on ülitundlikkus, erutuvus, emotsionaalne muutlikkus, norutunne, ärevus, kindlusetus, teotahte nõrgenemine, kiire väsimine, vähenev teovõime ja mõningad talituslikud häired. Neuroos on sage haigus, mis kujuneb välja negatiivsete emotsioonide küllaste psüühiliste elamuste (näiteks psühhotrauma) tagajärjel, mille mõjul erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaalus tekib olulisi häireid. Neuroosi esimeses faasis on patsient kärsitu, kergesti ärrituv ja tal on raske end vaos hoida. See periood asendub stressori jätkuval toimel apaatia ja väsimusega. Lisaks neile sümptoomidele hakkavad tunda andma siseelundid, tekivad peavalud, valud lihastes ja südame piirkonnas ning kõhus, muutub pulsisagedus ja vererõhk.
Stressiga toimetuleku oskuste valdamine on neuroosi ennetamisel olulise tähtsusega.

Bronhiaalastma on ülitundlikkuse alusel hoogudena tekkiv bronhide ja bronhioolide valendiku ahenemisest tingitud hingamishäire, mis tekib enamasti järsku ja millega kaasneb lämbumistundest tingitud hirm. Astmahoog võib vallanduda mingi keemilise või füüsilise ärritaja toimel (tolm, gaas jne.), kuid sageli ka psüühilise (enamasti negatiivse) elamuse tagajärjel. Stressisituatsioon soodustab astmahoogude sagenemist.

Mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi. Pikaaegsel stressori toimel võivad tekkida muutused praktiliselt kõikides elundisüsteemides. Üks tundlikumaid on seedeelundkond. Stress mõjutab maomahla eritumist, mao ja kaksteistsõrmiksoole spasme ja vereringehäireid, mille tagajärjel kujuneb sündroom, mida nimetatakse "maoneuroosiks", s.t. magu on tundlik toitudele, valutab sageli, tekib söömisjärgne ebamugavustunne jne. Maosekretsiooni muutus ärritab mao limaskesta ning aja jooksul kujuneb välja haavand. Mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandi ravi korral on väga oluline reguleerida töö-, puhke- ning toitumisreziimi, võimalusel kõrvaldada stressor või omandada head toimetulekuvõtted.

Haigestumine

Vähe on neid, kellel on raudne tervis. Kergemaid või raskemaid tervisehäireid tuleb ikka aeg-ajalt elus ette. Tervisehäired on seotud muutustega füüsilises enesetundes ja emotsionaalses seisundis, väheneb töövõime. Kroonilise haigusega kaasnevad lisaprobleemid - tavaliselt on vaja teha ravireziimist lähtuvaid ümberkorraldusi oma elus. Seoses kroonilise haiguse diagnoosiga võib muutuda nii inimese minapilt kui ettekujutus oma edasisest elust. Haige ja tema lähedaste ellu võib tulla palju ebakindlust ja kohanemisraskusi.

Raske haigus toob pikemaks ajaks kaasa teistest sõltuvuse ja passiivse rolli, millega on raske kohaneda, kui oled loomult ambitsioonikas ja sõltumatu. Mehed elavad haigestudes tavaliselt läbi suuremaid kohanemisraskusi kui naised ja kannatavad rohkem oma füüsilise tugevuse vähenemise ja kehalise funktsioneerimisega seotud häirete pärast. Seda tuleks ka põetamisel arvestada. Haigustega kaasneva kriisiga toimetulek on seotud ealiste iseärasustega.

Väikesed lapsed ei suuda täielikult mõista haiguse olemust ega ravireziimi. Nad ei saa aru piirangutest, mida haigus kaasa toob. Laps elab emotsioonides, seetõttu on vaja leevendada kurbust, mida põhjustab lahutatus vanematest, vähendada ja põhjendada protseduuridega kaasnevaid ebamugavusi. Keelatud toit või tegevused põhjustavad rahulolematust ja neile on vaja asendajaid.

Noorukid on küll suutelised mõistma haigusest tingitud piiranguid, kui neile on tähtis olla kaaslastega võrdväärne. Seetõttu ei ole harvad juhtumid, kus kaaslaste eest varjatakse oma tegelikku olukorda ning rikutakse ravireziimi. Sõprade kaotamise hirm on enamasti aga alusetu, sest õiged sõbrad toetavad ja aitavad raskustes.

Täiskasvanueas ei ole haigused enam uudiseks, kuid nendega kaasnev aktiivsest elust eemaldumine võib olla psühholoogiliselt väga raske. Seetõttu lükatakse arsti juurde minekut nii mõnigi kord aina edasi ning viivitatakse ravi alustamisega. Pinged aga kasvavad ning haigus süveneb. Hiljem tuleb veelgi pikemaks ajaks elust eemalt tõmbuda ning raskemate tagajärgedega võidelda. Haiguse iseloomust sõltuvalt on siiski võimalik ka tõbisena kas või mõnd argitegevust jätkata ning mõõdukas aktiivsus soodustab alati ka paranemist.

Vanadus ja haigused kipuvad käsikäes käima. Nüüd tekib aga oht, et tervisehäireid hakatakse liiga tõsiselt võtma. Oma haigustega tegelemine võib muutuda kurnavaks põhitegevuseks. See ei ole kuigi lõbus ajaviide, ja kui olukord on sääraseks kujunenud, siis tuleks endale kiiresti vaheldust pakkuda. Kas või seeläbi, et märgata neid kohti, mis ei valuta. Ja loomulikult leida endale jõukohast füüsilist ja vaimset ajaviidet, kuulata muusikat, viibida võimalikult palju õues ning jõudumööda treenida oma lihaseid.

Kuidas kroonilise terviseprobleemiga toime tulla?

  • Olukorra tõsiduse vähendamine on kasulik haiguse algfaasis. See kaitseb emotsionaalse ülekoormuse eest, mida ootamatu terviseprobleem kaasa toob, ning annab võimaluse järk-järgult haigusega harjuda.
  • Informatsioon terviseprobleemi ja raviprotseduuride kohta. Küsi raviarstilt, loe, kuula raadiot, jälgi televisiooni. Arvesta ka tuttavate nõuandeid, kuid ravi end arsti ettekirjutuse järgi.
  • Kasuta eneseabivõtteid. Küsi spetsialistidelt, mida saad ise teha oma seisundi parandamiseks.
  • Sea konkreetsed eesmärgid edasiseks - näiteks tegelda regulaarselt kehaliste harjutustega või osaleda seltskondlikus elus. Selged eesmärgid ja päevaplaanid loovad korrastatuse ning võimaldavad muutusi märgata ja hinnata.
  • Ära karda abi küsida. Ära häbene välja öelda oma soove ja vajadusi nii lähedastele kui meditsiinitöötajatele. Nii on ka teistel lihtsam.
  • Arvesta võimalike tulevikusündmustega. Ole valmis kohtama probleeme, mis haigusega kaasnevad.
  • Määra kindlaks kaugem tulevikuperspektiiv, püüa leida tähendus ümberkorraldusele oma elus ja väärtusta uusi kogemusi.
  • Kohanemine terviseprobleemiga ei tähenda mugandumist, see on aktiivne muutuste tegemise protsess.


    Järgmine alapunkt - Stressi tekkepõhjused - Stressiga toimetuleku väärad teed

     Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus


    Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale .