STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?

Saateks (esilehele)

Projektiga seonduv

SISUKORD

Soovitatav kirjandus

1. STRESSI TEKKEPÕHJUSED

1.2 Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis

Elukeskkonnal on tähtis osa mitte üksnes kehalise, vaid ka vaimse tervise tagamisel. Korteri suurus ja mugavus, asula heakord, ümbruskonna loodus, õhu puhtus või saastatus, tänavamüra, joogivee ja toidu kvaliteet - kõik need tegurid mängivad olulist rolli nii inimese enesetunde kui ka tema stressitaseme kujundamisel. Nüüdisaja linlaste enamik näib oma elu-olu mugavusi hindavat ennekõike füüsiliste jõupingutuste vältimise seisukohalt, olles jätnud elukeskkonna tervislikkuse mitmed teised kriteeriumid õigustamatult tagaplaanile. Püüame järgnevalt vaatluse alla võtta need elukeskkonna tegurid, mis vaimse tervise tagamise ja stressi profülaktika seisukohalt olulisemad.

Korteriolud
Globaalse linnastumise käigus on rahvastiku enamik maa-asulate puhta õhu ja loodusläheduse vahetanud inetute paneelmajade kitsavõitu korterite ja kõledate trepikodade vastu. 1987.a. oli elamispinnaga varustatus Eesti linnades ja alevites 17,8 m2 inimese kohta; seega 1,2 korda suurem tolleaegse N. Liidu keskmisest, kuid tunduvalt väiksem kui arenenud lääneriikides (Soomes 28,0 m2 , Saksa LV-s 36,6 m2 , Rootsis 45,0 m2 ). Ent 1994.a. andmeil elab 42% Eesti inimestest oludes, kus eluruumi kohta tuleb enam kui üks leibkonna liige. Paljud korterid on ilma mugavusteta ja tuhanded inimesed kannatavad privaatsuse puudumise tõttu - neil pole omaette tuba. Kitsaste korteriolude stressi kahandamiseks tasuks vaagida järgmisi võimalusi:

Õhk
Saastunud õhk halvendab meeleolu, teeb loiuks, põhjustab kurgukatarri ja bronhiiti. Õhu kvaliteet võib halveneda mitmel põhjusel, näiteks auto heitgaaside, vabrikute ja katlamajade suitsu, töö- või eluruumide sünteetiliste värvide või lehkavate kattematerjalide toimel. Kivimajades kipub kogunema tervist kahjustavad gaasi radooni. Tugevasti kahjustab õhku suitsetamine.
Õhu kvaliteeti parandab ruumide sage tuulutamine, looduslike kattematerjalide eelistamine tehislikele, suitsetamise lubamine vaid selleks eraldatud kohtades, ja see, et valime maalritöödeks vähem kahjulikke aineid sisaldavaid õli- ja lateksvärve.

Kiirgusallikad
Põhilised kiirgusallikad tänapäeva kodus on teleri- ja arvutiekraanid. Nende intensiivne kiirgus lakkab õnneks juba 50 cm kaugusel. Seda arvestades oleks soovitav töötades ja puhates hoida kiirgusallikaga vähemalt poole meetri kaugune distants.

Müra
Igapäevases elus nimetatakse müraks ebameeldivaid või tervist kahjustavaid helisid, mille põhjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui tehislikud (tänavaliiklus). Tugev müra võib põhjustada vererõhu tõusu, südametegevuse nõrgenemist ja arütmiat. Häirivad on ka liiga kõrged helid.

Mürade võrdlev skaala (detsibillides)
	160	Kõrva trumminaha rebenemine
Ülelendava reaktiivlennuki lööklaine	150
Ülevõimendatud muusika	130
Äike	120	Valulävi
Reaktiivlennuk	110	Kuulmiskahjustused
Suruõhuhaamer	100
Vali tänavamüra	90
Keskmine tänavamüra	70	Stress pideval kuulmisel
Auto	50
Keskmise valjusega kõne	40
Eluruumi taustmüra	20
Lehesahin	10

Pidev müra põhjustab stressi, väga tugev heli aga võib tekitada osalise või täieliku kurdistumise. Enamasti on vanemad inimesed valju muusika ja muu müra suhtes noortest märksa tundlikumad. Müra vastu aitab tähelepanu vahelduv ümbersuunamine mahedaile tausthelidele või meeldivaile häältele.

Tänavamüra nõrgendamiseks tuleb selle põhjustajad ekraniseerida, paigutada nad elamuist kaugele ja kasutada ehitistes helikindlaid materjale ja tarindeid. See, keda näiteks tänavamelu või tantsulokaali ülevõimendatud muusika tugevasti ärritab, peaks kasutama kõrvatroppe. Naabrite rahu tagamiseks tuleks hilisel ajal valju muusika mängimisest või mürarikaste mootorite käivitamisest loobuda.

Vesi

Paljudes maailma riikides ei kasutata kraanivett enam toiduks, vaid ostetakse kogu joogivesi poest. Eesti asub kliimavööndis, millele on iseloomulik suur veevaru. Meie jõestik on tihe, kuid selle kasutamise võimalused on piiratud nii vee ebaühtlase jaotuse kui ka äravoolu sesoonse ebaühtluse tõttu. Mõneski piirkonnas hakkas 1980-ndate aastate lõpul üha suuremat muret valmistama looduslike vete reostatus.
Viimaseil aastail on puhastusseadmete rajamisel saavutatud märgatavat edu, mille tulemusena loodetavasti väheneb lähemal ajal oluliselt Peipsi järve saastekoormus. Puhastamist vajavad veel Jõgeva, Valga, Ahtme, Paide, Põltsamaa jt. linnade reoveed.
Mõneski asulas on kraanivesi toiduks kõlbmatu. Kes kahtleb oma kodu kraanivee kvaliteedis, peaks järele uurima, kust see tuleb ning kas vett nõuetekohaselt puhastatakse ja kontrollitakse. Joogivee tarvis võib üles panna ka veefiltri. Ilmselt tasub ühe enam mõelda allikavee laiemale kasutamisele, asendades sellega vabrikus villitud karastusjooke.

Toiduained ja toidu valmistamine

Üks olulisi põhjusi Vana-Rooma allakäigus oli tinanõude ja tinast veetorustike kasutamine. Ka tänapäeval on toitudega seoses mitmeid ohte ja riske tervisele.

Tervist ohustavad konservandid ja toiduainete värvained, putukatõrjemürkide jäägid puuviljades, nitraadid, kilepakendid ja plastikpudelid, alumiiniumanumad, suur soola ja suhkru tarbimine ning kolesteroolirikkad toiduained. Ohtra plii- ja teiste raskmetallide sisalduse tõttu tuleks hoiduda söömast marju või seeni, mis on kasvanud autoteele lähemal kui viiskümmend meetrit. Rasvaga immutatud kartulikrõpse ja hamburgereid peaks toiduks tarvitama nii harva kui vähegi võimalik.

Tähtis on tagada valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete piisavus ja õige tasakaal toidus ning järgida üldisi tervisliku toitumise põhimõtteid.

Otseselt mitte, ent kaudselt küll. Kaltsium reguleerib impulsside edasikandumist närvirakkudes. Selle puudus võib põhjustada närvirakkude üliaktiivsust, mis tekitabki ärevustunde. Vastuabinõu: joo piima, tarvita toiduks jogurtit, kohupiima.

Erutuse, mure ja halva tuju korral võib tekkida vaistlik soov süüa süsivesikuterikast toitu - näiteks midagi magusat. See toob kaasa serotoniini taseme tõusu ajus, mis tõstab tõepoolest kiiresti meeleolu. Nii võib kergesti tekkida kommide ja kookidega liialdamise oht. Neid võiks asendada puuviljad ja mesi.

Stressi teket ja püsimist võib soodustada kofeiini sisaldavate jookide (kohv, tee, kakao, koka-koola) tarvitamine. Kofeiini mõju on kahene: lühiajaliselt ja väikestes kogustes see küll ergutab, kuid liigtarvitamise korral seob endaga B-vitamiini, mis on põhiliseks stressi vastu võitlejaks organismis. Normaalne on juua 3-4 tassi keskmise kangusega või 2 tassi kanget kohvi päevas. Kõrge stressi perioodil tasuks püüda mõneks ajaks kohvist üldse loobuda.

Stress suurendab vitamiinide B1, B2, B6, B12 ja C vajadust. Oluline on ka magneesiumi, tsingi ja raua olemasolu toidus. Seepärast söö pingelisel eluperioodil rohkesti kaunvilju, kala, kanaliha (ilma nahata), banaane, täisteraleiba ja -putrusid, joo kibuvitsamarja ja mustsõstrateed.

Kuna emotsionaalne pinge äratab soovi midagi näksida, siis kasuta seda olukorda tervislikele toitumisharjumustele üleminekuks: näri toorest porgandit või kaalikat, pähkleid ja rosinaid, asenda magustoit või shokolaad värske puuvilja või jogurtiga.

Naudi toitu ja söömist: varu aega nii söömiseks kui sellele järgnevaks väikeseks puhkuseks (see on eriti kasulik lõuna- ja õhtusöögi järel) Hoolitse ka selle eest, et ärevad mõtted ja erutav vestlus toidu omastamist ei segaks, mälu iga pala korralikult läbi, püüdes nautida toidu maitset, ning lõpeta söömine enne, kui kõht pilgeni täis saab.

Keskkonnahoidliku eluviisi kujundamine

XX sajand pole teatavasti mitte üksnes tehnika võidukäigu, vaid ka looduskeskkonna enneolematult suure kahjustamise ajajärk. 1992. a. Rio de Janeiro ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil võeti vastu mitu maailma keskkonnapoliitika seisukohalt olulist dokumenti. Üks neist - Agenda 21 - määratles ülemaailmse tegevusprogrammi senisest säästvama arengu saavutamiseks järgmisel sajandil. Arengukava idee põhineb keskkonna heaperemehelikul kasutamisel. Elukeskkonda kaitstes ja hoides teeme selle ühtlasi inimestele vähem stressogeenseks.

Säästva arengu kavades on erilise tähelepanu all jäätmete ja saastainete hulga vähendamine, looduslike ressursside heaperemehelik kasutamine, ökonoomne majandamine ning keskkonna taluvuspiiridega arvestamine. Mitmeid säästva arengu põhimõtteid annab edukalt arvestada ja kaitsta ka väikefirmas, perekonnas, igal töökohal ja igas kodus. Meie valduses olevaid ressursse säästvamalt hoides tagame nii iseendale kui oma järeltulijaile paremad elamistingimused ja vähem stressogeense elukeskkonna.

Keskkonnahoidlikuma eluviisi kujunemiseks oleks väga soovitav arendada vahetus elukohas ressursse säästvat ühistegevust. Mõned näited:

Koos tegutsedes julgevad inimesed raskuste korral enam teist toele loota, üksteist aidates võib mõnegi eesmärgi saavutada väiksema stressiga.

Ka kodumajapidamises võib aus pidada säästlikkuse põhimõtet, mis annab perele ka otsest majanduslikku tulu.

Soojusenergia säästmine:

Elektrienergia säästmiseks:

Vee säästev kasutamine

Tea, et:

Vee säästmiseks:

Kokkuhoid auto kasutamisel:

Prügisaaste vähendamiseks:

Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale .