STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?
 Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus


1. STRESSI TEKKEPÕHJUSED

1.6 Stress suhtlemisel

Enamik emotsionaalset stressi tekitavatest teguritest on seotud suhtlemisega. Inimeste vastastikuste ootuste täitmata jätmine mõjub ärritavalt, tekitab solvumist ja vimma. Tegelikult ootab ju igaüks teistelt mõistmist ja tähelepanu, kuid kahjuks pole kaugeltki kõigil mahti kaasinimeste mõtte- ja tundemaailma sisse elada, sõna tõsises mõttes neid märgata.

Noor abielunaine hakkas pärast aastas kooselu märkama, et mees on hakanud unustama neid väikesi tähelepanuavaldusi, mis naist varasemail kuudel rõõmustasid. Otsustades samaga vastata, keeldus naine üsna järsult mehe ettepanekutest kinno ja teatrisse minna. Abikaasa ei näinud naise keeldumise tegelikku põhjust mõistvat, viimasel oli aga piinlik seda otse välja ütelda. Omavahelistes suhetes tundus vastastikust hellust ja hoolivust üha enam puudu jäävat.

Toodud juhtum toob esile abielus pettumise ühe levinud põhjuse - rahulolematuse suhete emotsionaalse küljega.

Suhtlemist häirivad asjaolud

Allpool on esitatud valik igapäevasel suhtlemisel pingeid ja rahulolematust tekitavaid asjaolusid. Mõtle järele, milline loetletud põhjustest sind ennast viimasel ajal on kaasinimestega suhtlemisel häirinud.

  • sinu tunnustusvajaduse rahuldamata jätmine
  • ebaõiglane või järsk moraalne hukkamõist kellegi poolt
  • sinu iseseisvuse piiramine
  • tülikad ettekirjutused selle kohta, mis sa peaksid tegema või tegemata jätma
  • koormav "seotus" kellegi teisega (näiteks kui keegi taotleb soovimatut intiimsust)

  • Suhtlemisel võivad komistuskiviks saada veel järgmised asjaolud:

  • halb väljendusoskus
  • ebaselge hääldus
  • häbelikkus ja ebakindlus
  • psühholoogilise kontakti puudumine - partnerid pole ühel emotsionaalsel lainel, ei mõista ega usalda teineteist
  • igavalt monotoonne jutt
  • endassetõmbumine, napisõnalisus
  • ülepingutatud soov endast hea mulje jätta
  • ühe poole tugev domineerimispüüd teise üle
  • ägestumine, vihastamine, solvumine jt. negatiivsed reaktsioonid
  • kehv kuulamisoskus
  • tehtud olek, vassimine ja valetamine
  • nõrk tähelepanu ja keskendumisvõime
  • ühe isiku tõrjuv hoiak partneri suhtes

  • Suhtlemist kahjustavad ka müra, halb nähtavus, keelebarjäärid, suured staatusevahed (näiteks: minister - koristaja, õppealajuhataja - 5. klassi poiss) ja kõrvaliste isikute kohalolek. Igaüks teab, et pealesunnitud sotsiaalsed kontaktid mõjuvad kurnavalt. Koormav on ka see, kui üheskoos olevad inimesed ei leia enam kõneaine jätku ja vestlusse saabub piinlik vaikus.

    Järgnevais osades teeme mitmes kohas juttu sellest, kuidas osava ja taibuka käitumisega vältida liigseid pingeid, klaarida arusaamatusi ja arendada viljakat koostööd. Lisame siinkohal vaid mõned ameerika menukate eneseabiraamatute autori D. Carnegie? mõtted selle kohta, kuidas kaasinimestega suhtlemine ladusamaks muuta.

    Kuidas hoida ja luua häid suhteid teiste inimestega

  • Tunne tõelist huvi teise inimese vastu, see on talle parim tunnustus.
  • Võimalda kaaslasel vabalt ja palju kõnelda, eriti iseendast rääkida. See julgustab ja innustab teda ning rajab aluse paremale teineteisemõistmisele.
  • Ära lasku kellegagi pikkadesse vaidlustesse, see vaid kinnistaks positsioonide erinevuse. Juhul kui olulises asjas kokkulepe näib võimatu, ütle umbes nii: sul on oma seisukoht, minul oma, ent mis siis ikka - kus on öeldudki, et kõik inimesed peaksid igas asjas ühel viisil mõtlema.
  • Ära mingil juhul nääguta teist inimest.
  • Sõbralik ilme ja naeratus on heasoovliku suhtumise selgeim märk.
  • Kombekus ja taktitunne võimaldavad vältida või vähemalt leevendada 90% arusaamatustest.

  • Lõpetagem filosoof A. Schopenhaueri väitega: viisakus on õigupoolest valeraha ja oleks rumalus sellega koonerdada.


    Järgmine alapunkt - Stressi tekkepõhjused - Koolistress

     Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus


    Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale .