|
STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?
1. STRESSI TEKKEPÕHJUSED
1.6 Stress suhtlemisel
Enamik emotsionaalset stressi tekitavatest teguritest on seotud
suhtlemisega. Inimeste vastastikuste ootuste täitmata jätmine
mõjub ärritavalt, tekitab solvumist ja vimma. Tegelikult
ootab ju igaüks teistelt mõistmist ja tähelepanu,
kuid kahjuks pole kaugeltki kõigil mahti kaasinimeste mõtte-
ja tundemaailma sisse elada, sõna tõsises mõttes
neid märgata.
Noor abielunaine hakkas pärast aastas kooselu märkama,
et mees on hakanud unustama neid väikesi tähelepanuavaldusi,
mis naist varasemail kuudel rõõmustasid. Otsustades
samaga vastata, keeldus naine üsna järsult mehe ettepanekutest
kinno ja teatrisse minna. Abikaasa ei näinud naise keeldumise
tegelikku põhjust mõistvat, viimasel oli aga piinlik
seda otse välja ütelda. Omavahelistes suhetes tundus
vastastikust hellust ja hoolivust üha enam puudu jäävat.
Toodud juhtum toob esile abielus pettumise ühe levinud põhjuse
- rahulolematuse suhete emotsionaalse küljega.
Suhtlemist häirivad asjaolud
Allpool on esitatud valik igapäevasel suhtlemisel pingeid
ja rahulolematust tekitavaid asjaolusid. Mõtle järele,
milline loetletud põhjustest sind ennast viimasel ajal
on kaasinimestega suhtlemisel häirinud.
sinu tunnustusvajaduse rahuldamata jätmine
ebaõiglane või järsk moraalne hukkamõist
kellegi poolt
sinu iseseisvuse piiramine
tülikad ettekirjutused selle kohta, mis sa peaksid tegema
või tegemata jätma
koormav "seotus" kellegi teisega (näiteks
kui keegi taotleb soovimatut intiimsust)
Suhtlemisel võivad komistuskiviks saada veel järgmised
asjaolud:
halb väljendusoskus
ebaselge hääldus
häbelikkus ja ebakindlus
psühholoogilise kontakti puudumine - partnerid pole
ühel emotsionaalsel lainel, ei mõista ega usalda
teineteist
igavalt monotoonne jutt
endassetõmbumine, napisõnalisus
ülepingutatud soov endast hea mulje jätta
ühe poole tugev domineerimispüüd teise üle
ägestumine, vihastamine, solvumine jt. negatiivsed reaktsioonid
kehv kuulamisoskus
tehtud olek, vassimine ja valetamine
nõrk tähelepanu ja keskendumisvõime
ühe isiku tõrjuv hoiak partneri suhtes
Suhtlemist kahjustavad ka müra, halb nähtavus, keelebarjäärid,
suured staatusevahed (näiteks: minister - koristaja, õppealajuhataja
- 5. klassi poiss) ja kõrvaliste isikute kohalolek. Igaüks
teab, et pealesunnitud sotsiaalsed kontaktid mõjuvad kurnavalt.
Koormav on ka see, kui üheskoos olevad inimesed ei leia enam
kõneaine jätku ja vestlusse saabub piinlik vaikus.
Järgnevais osades teeme mitmes kohas juttu sellest, kuidas
osava ja taibuka käitumisega vältida liigseid pingeid,
klaarida arusaamatusi ja arendada viljakat koostööd.
Lisame siinkohal vaid mõned ameerika menukate eneseabiraamatute
autori D. Carnegie? mõtted selle kohta, kuidas kaasinimestega
suhtlemine ladusamaks muuta.
Kuidas hoida ja luua häid suhteid teiste inimestega
Tunne tõelist huvi teise inimese vastu, see on talle
parim tunnustus.
Võimalda kaaslasel vabalt ja palju kõnelda,
eriti iseendast rääkida. See julgustab ja innustab
teda ning rajab aluse paremale teineteisemõistmisele.
Ära lasku kellegagi pikkadesse vaidlustesse, see vaid
kinnistaks positsioonide erinevuse. Juhul kui olulises asjas
kokkulepe näib võimatu, ütle umbes nii: sul
on oma seisukoht, minul oma, ent mis siis ikka - kus on öeldudki,
et kõik inimesed peaksid igas asjas ühel viisil mõtlema.
Ära mingil juhul nääguta teist inimest.
Sõbralik ilme ja naeratus on heasoovliku suhtumise
selgeim märk.
Kombekus ja taktitunne võimaldavad vältida või
vähemalt leevendada 90% arusaamatustest.
Lõpetagem filosoof A. Schopenhaueri väitega: viisakus
on õigupoolest valeraha ja oleks rumalus sellega koonerdada.
Järgmine alapunkt - Stressi tekkepõhjused - Koolistress
Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud
(koolitus)materjale
.
|