STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?
 Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus


1. STRESSI TEKKEPÕHJUSED

1.7 Koolistress

Kes ei teaks oma kooliajast neid pingelisi päevi, mil matemaatikavalem, võõrkeele väljend või aastaarv kuidagi ei tahtnud meelde jääda, mõni õpetaja näis norivalt range ning kontrolltööde ja eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda. Õppimine on juba iseenesest märksa pingestavam protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Mõnede õpilaste tööpäev venib kodutööde tõttu 10-11 tunnini!

Õppimisega seotud emotsionaalsed pinged tõusevad koolis teadmiste kontrolli eel ja ajal, aga ka kooliaasta lõpul, kui üldine õpihuvi hakkab kustuma. Suur hulk õpilasi kogeb ajutist või pidevat stressi seoses kehva edasijõudmisega mõnes aines (tüdrukud sagedamini füüsikas, poisid võõrkeeltes jne.)

Viimasel ajal on uueks pingekoldeks kujunenud vaesemaist peredest pärit, kehvemini riides ning napi taskurahaga varustatud laste alaväärsuse ja kibestumise tunne. Sest üha tähtsamaks näib kujunevat see, kui uhkeid rõivaid keegi kannab, mida ta endale poes või koolipeol lubada võib ja kui sageli ta teistele saab välja teha.

Tõsist muret valmistab jätkuv koolivägivald: nooremailt "pommitakse" ähvarduste saatel raha, nõrgemaile ähvardatakse peksa anda, tõrjutuid ja patuoina rolli langenud kiusatakse taga.

Vanemais klassides annab tunde õpihuvi kahandav ebakindlus edasiõppimise võimaluste suhtes, sest programmid ja kõrgkooli vastuvõtu tingimused on viimaseil aastail kiiresti muutunud.

Juba põhikooli lõpuklassidest peale tekitab pinget vanemate surve: haridust tähtsustades on nad hakanud lastele esitama kõrgendatud nõudeid koolis edasijõudmise suhtes. Kõrgkooli pääsemiseks ei piisa enam enese klassist klassi vedamisest, tuleb olla konkurentsis teistest parem.

Paljud majandusliku kitsikuse käes kannatavad ja lisatöödest kurnatud õpetajad viivad oma elupinged kooliruumidesse, on sageli ärrituvad, närvilised ja halvas meeleolus.

Suured klassikoosseisud lisavad stressi ennekõike sellega, et õppimine-arusaamine on raskendatud.

Mõnel õpilasel võib uude kooli minnes, murdeeas jt. perioodidel olla probleeme ka klassikaaslastega suhtlemisel (nad tunnevad end üksi, tõrjutuna jne.).

Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käega löömine koolist lahkumiseni (ligi 12% põhikoolide õpilastest langeb koolist välja!) ja kriminaalsete tegudeni (lõviosa pisivargustest ja autoärandamistest langeb teismeliste arvele!).

Mis võiks koolistressi vähendada?

Paljugi oleks siin ära teha õpetajatel, kes nooremas koolieas laste jaoks võiksid olla mõistva vanema, keskastme õpilastele abistava sõbra ja lõpuklasside noortele targa nõuandja rollis.

Õpilastele tuleks maast-madalast jagada endaga toimetuleku alaseid teadmisi, näiteks sellest, kuidas ise koolivägivalla vastu abi leida.

Psühhohuligaanide, tagakiusajate ohjeldamiseks, samuti koolihirmu raviks tuleks koolipsühholoogidel või terviseõpetajatel leida probleemsele lapsele koolis usaldusisik (koolikaaslane, vanem sõber, mõni õpetaja, võimaluse korral teha koostööd õpilase vanematega).

Sagedasemad arutelud tundides kahandaksid õpilaste rahulolematust põhjusel, et neid ei võeta kuulda ja neil ei lasta oma arvamust avaldada.

Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust sellega, et loevad neile lõputult moraali ja näägutavad pisiasjade pärast. Selleks, et koolilaps püüaks tublim olla, peab tema usku endasse ja oma võimetesse mitte kõigutama vaid tugevdama. Selle nimel tuleb ilmutada oma kasvandiku suhtes mõnikord lausa rõhutatud mõistvust ning olla lapse probleemide ja vajaduste suhtes tähelepanelik ning osavõtlik.

Eriti teismeliseeale iseloomulik trotslikkus kahaneb tublisti, kui vanem soovib oma last mõista ja suudab ta katkestamata ja õpetamata ära kuulata. Usalduse võitmiseks tuleks vanemal ka iseenda tundeväljendustes ehe ja siiras olla. Sel kombel – ise tundesiiraks jäädes – võib vanem vältida ka vimma ja viha kogunemist iseendasse.

Koolistressi üheks kaasnähtuseks võib olla kehv õppeedukus või halb käitumine. Selleks, et suurendada õpilase vastutust ja aidata tal koolis paremini toime tulla, võiks õpetaja või vanem käskude-keeldude asemel esitada lapsele heasoovlikke, leebes toonis küsimusi. Mõned näited sellest, mida võiks küsida õpilase ebasoovitava käitumise korral.

Mida sa tegelikult tahtsid saavutada ja kuidas see sul korda läks?
Millele sa mõtlesid?
Mida sa püüdsid tõestada?
Mil viisil antud juhul veel oleks võinud toimida?
Kas sa mõtlesid läbi, mida selline tegu võib kaasa tuua?
Mis sa arvad, kuidas sinu asemel oleks toiminud... (keegi teine õpilane, isa, ema...)


Järgmine alapunkt - Stressi tekkepõhjused - Muudatused

 Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus


Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale .