STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?
1. STRESSI TEKKEPÕHJUSED
1.7 Koolistress
Kes ei teaks oma kooliajast neid pingelisi päevi, mil
matemaatikavalem, võõrkeele väljend või
aastaarv kuidagi ei tahtnud meelde jääda, mõni
õpetaja näis norivalt range ning kontrolltööde
ja eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda.
Õppimine on juba iseenesest märksa pingestavam protsess
kui paljudel ametikohtadel töötamine. Mõnede
õpilaste tööpäev venib kodutööde
tõttu 10-11 tunnini!
Õppimisega seotud emotsionaalsed pinged tõusevad
koolis teadmiste kontrolli eel ja ajal, aga ka kooliaasta lõpul,
kui üldine õpihuvi hakkab kustuma. Suur hulk õpilasi
kogeb ajutist või pidevat stressi seoses kehva edasijõudmisega
mõnes aines (tüdrukud sagedamini füüsikas,
poisid võõrkeeltes jne.)
Viimasel ajal on uueks pingekoldeks kujunenud vaesemaist peredest
pärit, kehvemini riides ning napi taskurahaga varustatud
laste alaväärsuse ja kibestumise tunne. Sest
üha tähtsamaks näib kujunevat see, kui uhkeid rõivaid
keegi kannab, mida ta endale poes või koolipeol lubada
võib ja kui sageli ta teistele saab välja teha.
Tõsist muret valmistab jätkuv koolivägivald:
nooremailt "pommitakse" ähvarduste saatel raha,
nõrgemaile ähvardatakse peksa anda, tõrjutuid
ja patuoina rolli langenud kiusatakse taga.
Vanemais klassides annab tunde õpihuvi kahandav ebakindlus
edasiõppimise võimaluste suhtes, sest programmid
ja kõrgkooli vastuvõtu tingimused on viimaseil aastail
kiiresti muutunud.
Juba põhikooli lõpuklassidest peale tekitab pinget
vanemate surve: haridust tähtsustades on nad hakanud
lastele esitama kõrgendatud nõudeid koolis edasijõudmise
suhtes. Kõrgkooli pääsemiseks ei piisa enam enese
klassist klassi vedamisest, tuleb olla konkurentsis teistest parem.
Paljud majandusliku kitsikuse käes kannatavad ja lisatöödest
kurnatud õpetajad viivad oma elupinged kooliruumidesse,
on sageli ärrituvad, närvilised ja halvas meeleolus.
Suured klassikoosseisud lisavad stressi ennekõike
sellega, et õppimine-arusaamine on raskendatud.
Mõnel õpilasel võib uude kooli minnes, murdeeas
jt. perioodidel olla probleeme ka klassikaaslastega suhtlemisel
(nad tunnevad end üksi, tõrjutuna jne.).
Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule
lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud,
huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse
nõrgeneb, sageneb haigestumine nakkushaigustesse, tekib
koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele
käega löömine koolist lahkumiseni (ligi 12% põhikoolide
õpilastest langeb koolist välja!) ja kriminaalsete
tegudeni (lõviosa pisivargustest ja autoärandamistest
langeb teismeliste arvele!).
Mis võiks koolistressi vähendada?
Paljugi oleks siin ära teha õpetajatel, kes nooremas
koolieas laste jaoks võiksid olla mõistva vanema,
keskastme õpilastele abistava sõbra ja lõpuklasside
noortele targa nõuandja rollis.
Õpilastele tuleks maast-madalast jagada endaga toimetuleku
alaseid teadmisi, näiteks sellest, kuidas ise koolivägivalla
vastu abi leida.
Psühhohuligaanide, tagakiusajate ohjeldamiseks, samuti koolihirmu
raviks tuleks koolipsühholoogidel või terviseõpetajatel
leida probleemsele lapsele koolis usaldusisik (koolikaaslane,
vanem sõber, mõni õpetaja, võimaluse
korral teha koostööd õpilase vanematega).
Sagedasemad arutelud tundides kahandaksid õpilaste rahulolematust
põhjusel, et neid ei võeta kuulda ja neil ei lasta
oma arvamust avaldada.
Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust
sellega, et loevad neile lõputult moraali ja näägutavad
pisiasjade pärast. Selleks, et koolilaps püüaks
tublim olla, peab tema usku endasse ja oma võimetesse mitte
kõigutama vaid tugevdama. Selle nimel tuleb ilmutada oma
kasvandiku suhtes mõnikord lausa rõhutatud mõistvust
ning olla lapse probleemide ja vajaduste suhtes tähelepanelik
ning osavõtlik.
Eriti teismeliseeale iseloomulik trotslikkus kahaneb tublisti,
kui vanem soovib oma last mõista ja suudab ta katkestamata
ja õpetamata ära kuulata. Usalduse võitmiseks
tuleks vanemal ka iseenda tundeväljendustes ehe ja siiras
olla. Sel kombel ise tundesiiraks jäädes
võib vanem vältida ka vimma ja viha kogunemist iseendasse.
Koolistressi üheks kaasnähtuseks võib olla kehv
õppeedukus või halb käitumine. Selleks, et
suurendada õpilase vastutust ja aidata tal koolis paremini
toime tulla, võiks õpetaja või vanem käskude-keeldude
asemel esitada lapsele heasoovlikke, leebes toonis küsimusi.
Mõned näited sellest, mida võiks küsida
õpilase ebasoovitava käitumise korral.
Mida sa tegelikult tahtsid saavutada ja kuidas see sul korda läks?
Millele sa mõtlesid?
Mida sa püüdsid tõestada?
Mil viisil antud juhul veel oleks võinud toimida?
Kas sa mõtlesid läbi, mida selline tegu võib
kaasa tuua?
Mis sa arvad, kuidas sinu asemel oleks toiminud... (keegi teine
õpilane, isa, ema...)
Järgmine alapunkt - Stressi tekkepõhjused - Muudatused
Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud
(koolitus)materjale
.
|