|
STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?
2. KUIDAS VÄLTIDA LIIGSET STRESSI
2.3 Enesepingestamisest jagusaamine
Tipptunni liiklusummikus siunab üks inimene olusid ja
iseennast: "Ma ei suuda seda välja kannatada! Aeg kulub
ja mul veel kümme asja teha!" Teine lausub leplikult
ja rahumeelselt: "Mis parata, tuleb oodata. Ongi paras aeg
pisut lõõgastuda ja mõtteid koondada."
Tegemist on küll sama olukorra, kuid sellesse kahe täiesti
erineva suhtumisega. Esimene isik viib enese ise närvipingesse,
teine kasutab ooteaega pinge mahavõtmiseks.
Enamasti toimib enesesisendus nii automaatselt ja märkamatult,
et avastad selle alles siis, kui olukorrale juba teatud viisil
reageerinud oled. Esimesena kirjeldatud isiku sisekõne
pole muud kui rida halbu vaimseid harjumusi. Kui oled samal viisil
reageerima õppinud, siis on see kahjulik õppetund
olnud.
Võib ka olla, et su stressitaluvuse piir sai sel hetkel
ületatud. Ärritus ja viha peegeldavad üleväsimust
ning olulise tarbe (vajadus kiiresti koju jõuda) rahuldamise
tõkestatust või "piksevarda" otsingut
juba varem kuhjunud pingete maandamiseks. Viimasel juhul võib
süüdlaseks sattuda juhuslik asjaolu - näiteks sinu
auto ees liikuv sõiduk, kehv ilm või ärritavalt
ükskõikne kaassõitja.
Inimesed pingestavad end mitmeti. Järgnev oli vaid väike
valik võimalikest enesepingestamise viisidest. Mõtiskle
neid lugedes, milliseid jooni sa endas või oma lähedastes
ja tuttavates ära tunned.
Muretseja "toodab" endas sisemist ärevust.
Kardab, et juhtub kõige halvem, hindab üle võimalike
äparduste tagajärgi ja mõju, maalib enesele värvika
pildi tõenäolisest läbikukkumisest. Talle on
iseloomulikud väljendid: "mis siis kui…, aga kui…"
Tema dialoog iseendaga võiks välja näha umbes
nii: "Mis küll saab, kui ….asi untsu läheb,
…nad mind ära ei kuula, …kui ma mõne apsu
teen, …kui keegi mu välja naerab…" jne.
Kriitik sisendab enesele madalat enesehinnangut. Ta
mõistab ise oma käitumise üle kohut ja annab
endale hävitavaid hinnanguid, tunnetab valuliselt oma puudusi,
piiratust, nõrkust ja ebaedu. Märkab neid kõikjal
ning tähtsustab üle nende mõju asjade käigule.
Ei näe ega oska rakendada oma tugevaid külgi. Mõistab
enese üle kohut iga väiksemagi eksimuse puhul ning röövib
sellega ise oma enesekindluse. End teistega võrreldes tähtsustab
seda, kui palju paremad on teised, mitte aga seda, millega ta
ise hästi hakkama saab. Kõneleb endaga umbes nõnda:
"Küll ma olen loll! Kas ma ei õpi seda kunagi
õigesti tegema?" "Ennäe kui edukas (julge,
kuulus, rikas) küll tema on!"
Äpu "aretab" masendust. Sisendab endasse
saamatustunnet ja lootusetust, kahtleb oma väärtuses.
Kasutab väljendeid: "Ma ei saa…, ma pole iialgi
võimeline…, niikuinii ma ei suuda.." Iseloomulik
sisekõne: "Ma ei saa sellega niikuinii hakkama, parem
juba mitte proovidagi." "Olen nii kurnatud ja väsinud,
et ei suuda.", "Veel kümne aasta eest (või
mitte varem kui kümne aasta pärast) oleks see võimalik,
aga praegu on lootusetult hilja (või liiga vara)."
Hiireke süvendab endas alaväärsustunnet.
Sisendab endale elamishirmu, otsustusvõimetust ja abitust.
Tundub, nagu tahaks ta igal sammul vabandust paluda selle eest,
et ta on siia ilma sündinud. Teda kammitseb hirm jalus olla
või ebameeldivusi põhjustada, seepärast püüab
ta kõigile korraga meele järgi olla. Kahtleb endas:
ootab, mida ütlevad pereliikmed, kardab oma arvamust avaldada.
Lemmikväljend: "Oh mis nüüd mina, mis te nüüd…"
Tüüpiline sisekõne: "Mida nad küll
minust mõelda võivad… Mis ma küll ütlema
ja tegema peaksin.. Kuidas olla nii, et nad minuga rahule jääksid.."
Märter olemine tekitab kannatust ja soodumust haigestuda.
Ta ilmutab suurt visadust, et hädaldamise ja kurtmise abil
ümbritsevate tähelepanu võita ja oma tahtmist
saavutada. Eesmärk on teiste kaudu ise oma tähtsustunnet
tõsta. Selle nimel hoiab ta kaaslasi pidevalt kursis oma
hädade ja probleemidega. Tema kaheks lemmikväljendiks
on: "Kui raske mul on.. Ma ei suuda enam, ei jaksa.."
Tüüpiline sisekõne: "Olen üksik ja
õnnetu, nad peavad seda märkama ja mulle appi tulema…
Väärin palju enam tähelepanu ja hoolitsust, sest
ma olen ju tema heaks nii palju teinud.."
Ülipüüdlik (perfektsionist) "toodab"
kroonilist stressi ja läbipõlemist. Ta sarnaneb kriitikuga,
kuid viimasest erinevalt ei halvusta ega suru ta midagi maha,
vaid sunnib end tegutsema ühe kiiremini ja paremini. Püüab
hoida kõike oma kontrolli all, olla kompetentne ning kõigile
meeldida. Ei andest vigu ning seab oma väärtuse sõltuvusse
välistest ajaoludest (tunnustus, kuulsus, materiaalne kindlustatus
jms.), mitte eneseväärikusest. Lemmikväljendid:
"Ma pean.., mul on tingimata vaja…, teisti pole võimalik.."
Tüüpiline sisekõne: "Pean jõudma
tippu. Pean välja nägema esinduslik ja edukas…
Pean olema kõigi vastu kena ja lahke… Pean tegema
seda ja teist või ma pole miskit väärt!"
Vaenutseja käitub agressiivselt ja kardab, et talle
püütakse kõikjal ja kõiges kahju tekitada.
Tunnused: halvustab teisi (et ennast paremas valguses näidata),
kaebleb, kontrollib kõike lõputult üle, oletab
salasepitsusi ja kahtlustab teiste pahategusid või enesele
lõksu seadmist. Lemmikväljendid: "Nad on ülekohtused…,
mind kiusatakse taga, intrigeeritakse…" Iseloomulik
sisekõne: "Mind tahetakse kindlasti ðantaþeerida.
Pean olema valvas, ettevaatlik ja tähelepanelik. Parem on
asjaolusid ennetada. Mul tuleb kõigeks valmis olla."
* Mõtle hetkeks, kas sinul on kirjeldatud seitsme tüübi
jooni? Kuidas avaldub üks või teine neid iseloomustav
mõtteviis kodus, tööl, igapäevasuhtlemises?
Enesepingestamisest vabanemise teed
Kuidas võiksid enesega kõnelda kirjeldatud seitse
inimest, et kasvavat stressi leevendada ja oma tundeid ja tuju
ohjes hoida?
Muretseja: Saan sellega hakkama. Isegi siis, kui juhtub midagi
ootamatut, leian ma lahenduse või toetajad. Suudan vastu
pidada ja ka halvima üle elada.
Enesesüüdistaja: Luban enesele olla see, kes olen.
Väärin lugupidamist nagu iga teinegi. Usun endasse ja
austan end. Ma ei kahtle, et olen igati tunnustust ja respekti
väärt.
Äpu: Võtan asjad ette ükshaaval. Võin
saavutada edu samm-sammult. Suudan üht-teist ja rõõmustan
selle üle, mida olen teinud. Kunagi pole liiga hilja muutuda.
Tähtis on see, et klaas on pooltäis, mitte pooltühi.
Hiireke: Minulgi on õigus kohale Päikese all. Pälvin
suurema lugupidamise sellega, et teen, mida ma ise tahan, mitte
aga seda, mida teised tahavad. Mu enese soovid ja väärtused
on sama tähtsad kui teiste omad. Mõtlen seda, mida
tahan, ja ütlen, mida arvan.
Märter: Tean, et suudan. Saan ise endaga üsna hästi
hakkama ning kiidan ja autasustan end ise. Olen ise rahul sellega,
mida olen teinud.
Perfektsionist: Vigadest õpitakse. Kunagi pole liiga
hilja proovida uuesti. Elu on liialt lühike, et seda surmtõsiselt
võtta.
Vaenutseja: Kõike pole vaja mõjutada ja pidevalt
oma kontrolli all hoida. Tähtis on ise enesega hakkama saada
ja endale oma väärtus selgeks teha. Las teistel olla
oma elu elada.
· Sule silmad ja rända kujutluses tagasi olukordadesse,
kus oled ennast eelkirjeldatud viise kasutades pingestanud. Millised
sündmused, hääled, näod sulle meenuvad? Keda
oled kuulnud veel nii kõnelemas?
· Mõtle pinget tekitanud olukord uuesti läbi
ning kasuta selle leevendamiseks kirjeldatud enesesisendusi. Kujutle
sulle sobivat sisendust appi võttes loole uus lõpp.
· Enne kui rändad kujutluses tagasi praegusesse hetke,
jäta oma minevikuga sõbralikult hüvasti, ütle
endale, et selle asja oled nüüd korda seadnud ning et
tulevikus kasutad sarnastel olukordades juba uut mõtlemis-
ja käitumismalli.
Igaühe õigused
Usk iseendasse ning kindlustunne saavutatakse oma õiguste
väärtustamise kaudu. Oma õiguste meenutamine
aitab stressi leevendada. Alljärgnevat loetelu võid
sulle meelepäraste õigustega täiendada.
· Mul on õigus küsida, mida tahan.
· Mul on õigus tunda kõiki tundeid, nii positiivseid
kui negatiivseid.
· Mul on õigus teha vigu ja olla ebatäiuslik.
· Mul on õigus käituda vastavalt oma väärtustele.
· Mul on õigus öelda "ei" alati,
kui tunnen, et ma pole veel valmis, pole endas kindel, ei saa
või ei soovi palvet täita.
· Mul on õigus loobuda vastutamast teiste käitumise,
tunnete ja probleemide eest.
· Mul on õigus teiste lugupidamisele.
· Mul on õigus olla vahel vihane nende peale, keda
ma armastan.
· Mul on õigus olla teistest erinev ja isikupärane.
· Mul on õigus öelda "ma ei tea".
· Mul on õigus tunda vahel hirmu ja öelda "ma
kardan".
· Mul on õigus mitte vabandada ja selgitada oma
käitumist, kui ma seda ei taha.
· Mul on õigus teha otsuseid, mis tuginevad mu enda
arusaamisele.
· Mul on õigus oma vajadustele.
· Mul on õigus sõprusele ja armastusele.
· Mul on õigus muutuda ja areneda.
· Mul on õigus vahel eksida.
· Mul on õigus olla õnnelik.
Mõtiskle, mida need õigused sinu jaoks tähendavad
ning kuidas ja kus peaksid oma õiguste eest seisma. Võidad
endale õigusi juurde, kui austad teiste samasuguseid õigusi.
Järgmine peatükk - Kuidas vältida liigset stressi
- Tunnete ja tujude ohjeldamine
Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud
(koolitus)materjale
.
|