STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?
 Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus


2. KUIDAS VÄLTIDA LIIGSET STRESSI

2.4 Tunnete ja tujude ohjamine

Tunded koondavad ja suunavad jõudu ning peegeldavad seda, milliseks hinnatakse võimalusi toime tulla. Kuid tugevad negatiivsed tunded tekitavad kõrge stressi, neist oleks seetõttu targem hoiduda. Samas ei anna aga soovitud meeleolu "tellimine" tahte varal enamasti tulemusi. Tunnete ja tujude ohjamisel läheb tarvis nii sihiteadlikkust kui kavalust.

Püüa vabaneda vihast

  • Kui tunned, et su käitumine on kantud vihast, anna endale aru, et see võib kahjustada võimet olukorda objektiivselt hinnata ning muuta su ebaõiglaseks.
  • Juhul kui keegi sind provotseerib, püüa oma impulsse ohjes hoida.
  • Vahel on õige omapoolse agressiooniga homseni oodata, leides pulbitseva (viha) energia väljaelamiseks mõne tasakaalustava tegevuse - aiakaevamise, garaaþipuhastuse, koristustööd jm. Saades vaenutundest lahti, oled võimeline pingeid ja probleeme märksa tarmukamalt lahendama.
  • Anna endale aru, missugused mõtted vihastamise ajal sulle pähe tulevad ning ole nende suhtes kriitiline. Vahest on nad liialdatud? Alusetud? Ebaõiglased? Kantud vaid solvumisest või kättemaksuihast?
  • Palu abi kelleltki, keda sa usaldad. Las ta annab sulle märku, kui näeb, et hakkad enesekontrolli kaotama. See aitab end käsile võtta.
  • Katsu olla vihastamise hetkel füüsiliselt kellegi lähedal, keda armastad. See aitab viha neutraliseerida.
  • Kõneta seda, kes sind vihale ajab, siis, kui oled ise täiesti rahulik. Võimaluse korral püüa talle selgitada, mis sind tema käitumises häirib, ning otsige koos vahendeid, kuidas viha vältida.
  • Tuleta endale aeg-ajalt meelde, et umbes pooled inimesed ei kiida nagunii su ettevõtmisi heaks. See ei anna veel põhjust nende peale viha kanda.
  • Süütundest lahtisaamine

    Igaüks meist teeb aeg-ajalt vigu, saab hakkama millegi sellisega, mis hiljem sunnib kibedasti kahetsema. Neil kordadel võime kergest sattuda kurnavate enesesüüdistuste ohvriks. Siinkohal oleks tarvis olla leebe enda suhtes ja tehtu (või tegematajäetu) endale andeks anda. Koormava süütunde vältimiseks võita toimunut säärasena, mida nagunii enam pole võimalik muuta, ja luba endal rahuneda. enesesüüdistamise asemel mõtle läbi, kuidas tulevikus targemini toimida või mil viisil, mis ulatuses tehtud viga parandada. Sisenda endasse usku, et parim, mis sa kohe teha saad, on süükoormast vabanemine, ja saagi sellest vabaks.

    Kuidas aidata kaaslasel halvast tujust üle saada

    Meenuta seisundit, kui oled tundnud end rusutult või pettununa, tasakaalust väljaviidult, kui sulle on olukord tundunud ähvardav ja kohutav… Või meeleolu, mil oled täis trotsi, viha või mässumeelsust kõige suhtes… Või aega, mil oled tahtnud midagi unustada, jaanalinnu kombel pea liiva alla peita, silmad sulgeda ja kõigest eemalduda… Mida sa neil hetkil oled soovinud? Millist kohtlemist teistelt oodanud? Ja kuidas sinuga tegelikult on käitutud?

    Et mitte korrata vigu, mida teised sinu suhtes on teinud ajal, mil oled olnud endast väljas või nurka surutud, mõtiskle, mida saaksid ette võtta sellises seisundis oleva kaaslase toetamiseks.

    Mida peaks arvestama teisele hingearstiks olles?

  • Ole hea kuulaja. Luba kaaslasel vabalt väljendada mitte üksnes oma probleeme ja mõtteid, vaid ka tundeid.
  • Suuna arutelu nõnda, et vaatluse alla võetaks üks küsimus korraga.
  • Aita meenutada olukordi, kus kaaslane on taolistes olukordades hakkama saanud, ning too välja tema tugevad küljed.
  • Juhi tähelepanu kas või väikestele edu märkidele, mis võiksid teist inimest julgustada.
  • Keskendu lahenduse leidmisele, mitte sellele, miks kõik nõnda juhtus.
  • Sõnasta kaaslase pessimistlik probleemikäsitlus optimistlikumaks. Ära räägi niivõrd haigusest, kui ravist, mitte halbadest tulemustest, vaid nende parandamise võimalustest, mitte tülist, vaid lahkarvamustest.
  • Enesekontrolli kaotanud inimese talitsemine

    Mida teha, kui kaaslane kaotab ülemäärase pinge tõttu enesevalitsemise, tõstab häält, karjub, nutab, sõimab, lõhub nõusid või koguni kallale kipub? Tavaliselt vihastatakse sellise inimese peale ning kaotatakse omakorda enesevalitsemine.

    Enesetaju kaotanu kohtlemine eeldab meelekindlat käitumist, huumoritaju ja pisut kavalust.

  • Meenuta vanasõna: ära vala õli tulle! Hoidu süüdistamast, ära esita vastuväiteid ega ähvarda.
  • Kõnele rahulikult ja kindlalt, aeglaselt ning lühidalt.
  • Raevunud või hüsteerilise isiku eest on mõnikord vaja varju minna: ruumist lahkuda, kuni ta veidi rahuneb, või abi otsida (tarbe korral politsei välja kutsuda).
  • Ärritunud lapsele ulata klaas vett või suhkrutükk.
  • Kui ärrituse põhjustajaks pole mitte sinu isik või käitumine, vaid mõni muu põhjus, siis võib aidata tasakaalu saavutada käest kinni võtmine, embamine, puudutamine. (Füüsilise läheduse pakkumisega ei maksa aga pealetükkiv olla.)
  • Võimaluse korral võta midagi ette enesevalitsemise kaotamise põhjuse kiireks, kas või osaliseks kõrvaldamiseks.
  • Kui kaaslane on enesevalitsuse tagasi saanud, võid talle selgitada, kuidas asjad sulle paistavad, ning pakkuda olukorrale omapoolset lahendusviisi. Võimaluse korral ära piirdu soovitustega, vaid paku ka praktilist abi.
  • Mässumeelsusest ja kiuslikkusest ülesaamine

    Väike annus trotsi pole sugugi kohatu olukorras, kus iseennast ja oma õigusi kaitsta tuleb. Mässumeelsus avaldub sageli teravalt noorukieas, kuid sellest võib kujuneda ka põhihoiak edaspidises elus toimetulekuks. Mässuilminguteks on kõigile ja kõiges vastuvaidlemine ning koostööst keeldumine. Selline hoiak võib tekkida suutmatusest määratleda, mida tahetakse, hirmust millestki olulisest ilma jääda või sihikindlast vastutöötamisest. Kuidas käituda mässumeelsega?

  • Palu tal selgitada oma mässumeelsuse tagamaid.
  • Tunnusta seisukohti, millega saad nõustuda.
  • Aita selgitada ülejäänud seisukohtade puudusi.
  • Küsi talt ettepanekuid olukorra muutmiseks.
  • Kui pakutud ideed on elluviidavad, siis aita mässumeelsel läbi mõelda sammud, kuidas jõuda nende rakendamiseni, kui aga ebareaalsed, juhi tähelepanu neis peituvaile puudustele ja ohtudele.
  • Elus pettunu toetamine

    Korduvate ebameeldivustega kaasneva pettumuse korral võib tekkida tungiv vajadus olukorra paine eest põgeneda - näiteks mingisse asendustegevusse, haigusesse või alkoholiuima. Inimene tunneb end ebakindlana ja tõmbub kõigest eemale. Näib, nagu ei köidaks teda enam miski. Ta arvab, et pingutamisest pole niikuinii kasu, muutub ükskõikseks ja tuimaks. Sellises seisundis inimesega ei soovitata harilikult tegemist teha, tal lastakse lihtsalt niisama omaette olla. Õigem oleks aga ajutiselt ohjad enda kätte võtta, kuni uued teadmised ja oskused on aidanud tal kõikuma löönud eneseusu ning kindlustunde taastada.

  • Ole ta lähedal ja näita, et hoolid temast.
  • Palu tal kõnelda sellest, mis haiget teeb, ning juhi jutt tema tugevatele külgedele.
  • Tunnusta kaaslast kas või vähesegi tehtu eest.
  • Küsitle teda, et aidata tal selgusele jõuda, mida ta tahab.
  • Õhuta teda sulle selgitama, mida ta suudab.
  • Toeta ja abista teda eesmärkide seadmisel ning uute võimaluste otsingul.
  • Hirmunud inimese abistamine

    Hirmu võivad tekitada nii asjad, inimesed kui olukorrad. Enam levinud hirmuobjektideks on mõned loomad (koerad, hiired, ussid, putukad), kõrgus, pimedus, veri, nakkused, avalikud rahvarikkad kohad, mõned suhtlemissituatsioonid. Kui lapse hirm on enamasti konkreetne ja ta oskab öelda, mida kardab, siis täiskasvanu hirm on märksa umbmäärasem ja talle endalegi vahel arusaamatu. Hirmu puhul hakatakse vältima seda, mis kartuse esile on kutsunud. Kõrvaltvaatajale võib see vahel vägagi naljakas olla. Kuid tuleb arvestada, et hirmuga kaasneb inimest tervikuna haarav tugev ja ebameeldiv füüsiline erutus, mida sageli on võimatu alla suruda - mis siis, et hirmunule endalegi võib olukord absurdne tunduda.

  • Ära mingil juhul naeruväärista hirmunut.
  • Püüa olla tema lähedal, toetada ja julgustada, olemata seejuures pealetükkiv.
  • Anna võimalus kirjeldada ja seletada seda, mis hirmutab ja milline see hirm on.
  • Soovita jälgida teiste inimeste käitumist samas olukorras - eeskuju julgustab.
  • Kartust aitab ületada hirmutavas situatsioonis käitumise harjutamine kujutluses. Seepärast õhuta kaaslast kirjeldama, kuidas ta toime tuleb.
  • Hirmutava objektiga kokkupuutumist tuleb harjutada vähehaaval. Põgenemine ja loobumine ning hirmuobjekti vältimine ainult süvendab ja kinnistab kartust.
  • Tõhusat abi saab lõõgastusharjutustest ja füüsilistest treeningust.

  • Järgmine peatükk - Kuidas vältida liigset stressi - Probleemolukordade lahendamine

     Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus


    Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale .