STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?
 Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus


2. KUIDAS VÄLTIDA LIIGSET STRESSI

2.5 Probleemolukordade lahendamine

Õnnelik pole mitte see, kel probleeme pole, vaid see, kes nendega elada oskab.

Keegi meist pole kindlustatud õnnetuste, äpardumiste, ajutiste tagasilöökide või ootamatute raskuste vastu elus. Stressiseisundis, mis sellistes olukordades aitab koondada energiat toimetulekuks ja paremaks kohanemiseks, esineb kolme tüüpi käitumist:

  • eitatakse juhtunut ja välditakse tugevat hingevalu põhjustavaid mõtteid ja tundeid
  • kohanetakse ja muudetakse oma suhtumist toimuvasse
  • otsitakse lahendust ja püütakse muuta olukorda
  • Kas vältida toimuvaga seonduvat, kohaneda olukorraga või lahendada probleem?

    Olukorra eitamine on alateadlik kaitsereaktsioon, mis võib ilmneda ootamatute tugevat stressi tekitavate sündmuste korral. Juhtunu või selle mõni episood näib mõneks ajaks otsekui ununevat. Selline reaktsioon on organismile eluliselt vajalik, et anda psüühikale aega toimunu omaks võtta. Mälu taastub järk-järgult ning vastavalt sellele, kuidas toimunu läbi töötatakse.

    Mõnikord tõrjutakse valusa sündmusega seotud tunded ja mõtted teadvusest välja ning tegeldakse mõnda aega tühja-tähjaga, millegi muu olulisega, või otsitakse abi väärtoimetuleku võtetest. Kui selline periood kestab üle paari nädala ning toob kaasa unetuse, peavalu, seedehäireid ja muid kehalisi vaevusi, on põhjust abi otsida ja nõu küsida asjatundjatelt. Kui tunned end seejuures talutavalt ning suudad toimunuga seotu järk-järgult omaks võtta, võib seda aega käsitada jõu kogumisena edaspidiste muutuste läbiviimiseks, sest edaspidine sõltub sellest, kas leiad endas jõudu ise muutuda ja ümbritsevat muuta.

    Olukorraga kohanemine on sellesse suhtumise muutmine ja sisaldab järgmisi võtteid:

  • Enese kõrvutamine teistega nii, et toimuni paistab sulle paremas valguses (näiteks "minu olukord pole kaugeltki kõige hullem"), ei lahenda küll probleemi, kuid aitab ajutiselt olukorraga leppida - kuni leiad jõudu vajalikeks muutusteks.
  • Tunnetest kellelegi rääkimine aitab selgusele jõuda, mida toimunu sinu jaoks tähendab, ning muudab sind sallivamaks. Halamine ning äärmuslik enesekriitilisus suurendavad valu. Kui sa ka nõnda mõtled, püüa oma mõtted ümber sõnastada selliselt, et avaneks võimalus suhtumist muuta ja valu vähendada: halamise varjus peitub sisendus, et halb on ajutine ja mööduv ning kriitilisuse taga soov teha teinekord midagi teisti.
  • Elu õppetunni tõdemine ja selle sõnastamine aitab toimunusse sallivamalt suhtuda. Inimene, kes on elanud rikast elu, leiab ka õnnetusest ja äpardumisest midagi, mida isikliku elutarkusena salvestada. Aitab ka lohutus, et küllap oli juhtunu millekski kasulik.
  • Pingest tekkivat "ülekuumenemist" aitab vältida toimunusse või mõnda selle episoodi huumoriga suhtumine.
  • Olukorra muutmine

    Õppimine ja kutsetöö, pereelu ja laste kasvatamine, tervise eest hoolitsemine või majandusliku elujärje parandamine - edukas toimetulek neil aladel eeldab suuremate ja väiksemate raskuste ületamist. Elutarkuse üheks nurgakiviks on oskus käsitada raskusi ja muresid lahendamist väärivate, huvitavate ja pinget pakkuvate probleemidena.

    Pinget tekitavat olukorda on võimalik uurida ja muutma asuda vaid siis, kui eelistad probleemi üldisele kirjeldusele olukorra konkreetset määratlemist ning leiad vastuse järgmistele küsimustele: kellega seoses ja millal probleem ilmneb?, kuidas sa tavaliselt käitud?, mida sa kardad kaotada?, kuidas tahaksid oma käitumist muuta?.

    Liiga üldine probleemi kirjeldus: "Mul on stress sellepärast, et mu sõbrad ei taha mind kuulata. Nad räägivad kogu aeg ise ja ei lase mul üldse midagi öelda. Ma tahan, et ka minuga arvestataks."

    Sama probleemi konkreetne kirjeldus: "Mu sõbratar Anne (kes) kõneleb vahetpidamata oma abieluprobleemidest, kui me pärast tööd (millal) kohvi joomas käime. Ma istun, kuulan ja püüan huvi üles näidata (kuidas toimib tavaliselt). Kui ma teda katkestaks, arvaks ta, et ma temast ei hooli (kardab kaotada sõpra). Tahaksin mõnikord teemat muuta ja ka oma asjadest kõnelda (eesmärk: toetust ja mõistmist leida)

    Kui soovid probleemi põhjalikumalt süveneda, võid kasutada lahenduse leidmiseks järgmist skeemi.

    Sündmuse kirjeldamine nii, et eraldad üksteisest faktid, mõtted ja tunded:

  • mis toimus (millal? kellega? kuidas?) - ja püüa seejuures jääda faktide piiresse ning hoiduda oma tunnete ja tõlgenduste lisamisest
  • mida sa mõtlesid (endast? teistest isikutest? ümbrusest?) - nüüd on aeg sõnastada sündmuse mõjul tekkinud mõtted ja need enese jaoks süstematiseerida
  • mida sa tundsid (sel hetkel? pärast? mõne aja möödudes?)
  • kuidas tahaksid end tunda (millest oleks seda näha ja ära tunda, et sinu enesetunne on muutunud?)
  • Probleemi lahendamine, st. olukorra muutmine su vajadustele vastavaks:

  • millised on su eesmärgid - mõtle läbi, mida tahad saavutada, kuidas oodatav muutus su suhetes avalduda võiks, milliseid oma vajadusi sa probleemi lahendades paremini rahuldad
  • millised lahendused võiksid arvesse tulla - leia neid võimalikult palju
  • hinda lahendusi ja vali neist sobivaim - otsusta ühe kasuks pärast iga võimaliku lahendi plusside ja miinuste kaalumist
  • kavanda tegevused lahendusteni jõudmiseks ja planeeri aega vahekokkuvõtete tegemiseks
  • tegutse, et muuta - kui tunned, et ei tule üksi toime, siis küsi nõu ja abi, hangi täiendavat teavet ja oskusi
  • kui oled probleemi või mõne selle osa edukalt lahendanud, siis autasusta end
  • Näide: Tahan, et Anne ka minu probleemid ära kuulaks, küsimusi esitaks, nõu annaks. See aitaks mul selgusele jõuda, kuidas toimida. Homme, kui temaga uuesti kohtun, lasen tal veidi aega rääkida, ning ütlen siis: "Kas sa võiksid mind ära kuulata? Tahan väga sinu arvamust teada" või "Tead, ma tunnen, et väsin kuulates. Kas sa oled nõus, et täna räägin mina?" Kui Anne solvub, kordan sama palvet ülehomme ning lisan, et vajan tema tuge ja nõuannet ühes kindlas küsimuses.

    Kavandatu läbiviimise kindlustamine

    Headest kavatsustest tuleb edasi minna reaalsete tulemusteni.

    1. Määratle täpne eesmärk

    Kujutlus sellest, mida tahad saavutada, tuleb ellu viia. Utoopilisi ja ebamääraseid sihte omav isik rändab sihitult läbi elu nagu jalgpallur, kes tormab küll palli järel, kuid kelle mänguväljakul puuduvad väravad.

    Üldine siht: tahan, et kaaslaste suhtumine minusse paraneks.
    Täpne eesmärk: järgmisel kohtumisel palun sõbral mind ilma katkestamata vähemalt 3 minutit kuulata.

    2. Toimi tarmukalt ja iseseisvalt

    Inimene, kes väidab, et ta teeb midagi kellegi teise pärast (ülemus käskis, partei palus, hääl ütles), keeldub vastutamast endaga toimuva eest. Sest kui midagi viltu läheb, on ikka võimalus öelda, et seda pole ta ise tahtnud.

    Enesekontrolli suurendavad enesesisendused võiksid kõlada umbes nii: "Tahan seda ja teist ning teen selleks seda ja seda…" Oluline on määratleda konkreetsed, valdavalt endast sõltuvad tegevused oodatava tulemuse saavutamiseks.

    Vastust hajutav soov: tahan, et mu abikaasa mulle enam tähelepanu pööraks.

    Endast sõltuv toimimine: kordan võimaluse korral neid tegevusi, mille puhul olen märganud tema heatahtlikku tähelepanu.

    3. Tee tulemus enese ja teiste jaoks nähtavaks

    Et saaksid mõõta, kuidas ja kuivõrd oled sa oma eesmärgi poole liikunud, püüa tehtut vahel analüüsida mõõdetava ja nähtava tulemuse järgi.

    Ähmane väide: usaldan end rohkem.
    Nähtav tulemus: olen sel nädalal kasutanud poole vähem kui eelmisel nädalal väljendeid, mis algavad sõnadega: "ma tõesti pole päris kindel, kas mul on õigus, kuid…".

    Probleemi lahendamise tagab edule orienteeritud häälestus

    Olukorrast väljapääsu otsingul on kasulik häälestada end lahendusi otsima ja edu saavutama, siis märkad sagedamini tunnuseid, mis sellele viitavad. Iga selline tähelepanek annab uut jõudu ja eluenergiat.

    Kui häälestud ebaedule, märkad omakorda rohkem seda kinnitavaid tunnuseid ning kaldud nende tähtsust üle hindama. Siin kehtib seaduspärasus: saad seda, mida ootad, muutud selliseks, nagu mõtled. Inimene programmeerib iga päev oma kujutluse kas ennast abistama või enesele vastu töötama: salvestades mällu kujutlusi võimalikest ebameeldivustest ja läbikukkumistest, tallab ta sisse raja nendeni jõudmiseks. Alateadvus "loeb" eelnevaid sisendusi nagu arvuti mäluseadmelt ja väljastab sinna talletatu. Kui sisendus on olnud negatiivne, käivitub sündmuste negatiivse tõlgendamise mehhanism. (Seejuures ei tee alateadvus vahet, kas sündmus on talletatud tegelikkuses või ainult fantaasiates läbielatu põhjal.) "Programmeerinud" end edu kujutlema, tallad sisse raja selle saavutamiseks.

    Probleemid ja raskused kuuluvad elu juurde ning annavad võimaluse midagi teisiti teha. Harilikult jäetakse hirmust eksida kahjuks paljugi tegemata, võimalused kasutamata. Vaimse tervise ja edukuse üheks eelduseks on oma vead ja eksimused endale andeks anda, sest tänu neile õnnestub sul muutuda ja areneda ning oma probleeme paremini lahendada. Paljud uuringud näitavad, et need, kes probleeme ja raskusi käsitavad võimalusena muutuda, tundmatut kogeda ja midagi juurde õppida, haigestuvad kolmandiku võrra harvemini, on oma eluga rohkem rahul ning jõuavad enam.


    Järgmine peatükk - Kuidas vältida liigset stressi - Aja planeerimine

     Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus


    Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale .