STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?
 Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus

2. KUIDAS VÄLTIDA LIIGSET STRESSI

2.6 Aja planeerimine

Kui kaotad hommikul ühe tunni, siis otsid seda õhtuni.

Oled sa tundnud, et aeg lausa pudeneb käest, ilma et suudaksid midagi ära teha? Või oled ehk inimene, kel aega üle jääb? Tihti kurdetakse ajapuudusest tuleneva stressi üle. Kuid ehk tasub järele mõelda, kas tegemist ongi üldse aja puudumisega või hoopis millegi muuga, näiteks sooviga tüütust ja ebameeldivat hoiduda või oskamatusega valikuid teha ja otsuseid langetada, eesmärke kavandada ja sihikindlalt tegutseda.

Stressi käes vaevleva inimese aeg kulgeb eriliselt: kuigi teha näib olevat väga palju, ei suuda ta millestki peale hakata. Aeg kulub tulutult, käed rüpes, istumisele või mõttetult toas ringi tammumisele. Näib, nagu veenaks miski meie tegutsemise asemel hoopis ajapuudust kurtma ning sedasama nappi aega… tühiaskeldusele raiskama. Küllap pagetakse nõnda alateadlikult toimetulematuse hirmu eest.

Vahel aga võib stressi käes kannatajale tunduda, et aeg on sootuks seisma jäänud: kõigest oleks nagu juba lõputult mõeldud ja räägitud, kuid kellaosutid pole peaaegu paigast nihkunudki.

Ajataju võib ka erinevatel eluetappidel olla üsna erinev. Kui lapsele tundub aeg pikk, siis vanainimesele lühike. See tuleneb aju valmisolekust erinevat teavet siduda ja töödelda, mis omakorda sõltub aju närvirakkude vaheliste seoste tekkimise hulgast ja kiirusest. Mida noorem keegi on, seda enam uusi seoseid tekib ning seda kiiremini ja paindlikumalt töötab ta aju, suutes vastu võtta enam informatsiooni. Seetõttu näibki lapse päeva mahtuvat märksa rohkem tähendusrikkaid sündmusi kui vanainimese omasse.

Aja mõõtmeks on sellesse mahtuvad tegevused ning neisse pühendumise sügavus: ootaja aeg on närvesöövalt pikk, tegijal lausa lendab käest. Oluline on valida õige aeg otsustamiseks ning sobivaim aeg otsustatu elluviimiseks.

Ajapuudusest tuleneva stressi vältimiseks on oluline eesmärkide selgus ja ajastatus. Tee läbi järgmine katse.

  • Võta leht paberit, murra see pikuti pooleks ning kirjuta lehe vasemale poolele loetelu neist eluvaldkondadest, mis on sulle praegusel eluetapil olulised (näiteks suhted kodustega, lastega tegelemine, karjäär, rahaline toimetulek, kehalise vormi eest hoolitsemine, garderoobi täiendamine vm.).
  • Reasta need valdkonnad tähtsuse järgi.
  • Nüüd kata lehe vasak pool kinni ning asu täitma paremat poolt. Mõtiskle oma viimase kahe nädala tööde-tegemiste üle ning märgi sinna see, kui kaua oled midagi teinud ja kuidas oled neisse tegevustesse süvenenud.
  • Seejärel võrdle valdkondade olulisust ning aega, mis sa igaühele neist tegelikult pühendad. Pööra tähelepanu sellele, mida loed küll oluliseks, kuid millele oled liiga vähe aega kulutanud.
  • Mõtle, mida võiksid ilmnenud lahknevuste kõrvaldamiseks ette võtta. Kasulik on meeles pidada, et oluline pole mitte niivõrd kulutatud aja hulk, vaid selle kasutamise kvaliteet. Ilmselt peaksid leppima sellega, et kõik pole korraga saavutatav, ning see, millele kulutad oma aja täna, on alusmüüriks nende väärtuste järgimisele ja soovide täitmisele, millele kasutad oma aega mõne aasta pärast.

    • Pea meeles, et ülearuseid kohustusi kaldub enamasti võtma see, kes ei realiseeri oma õigust valida ning ei suuda otsustada ühegi valiku kasuks.

    Et pidevalt teisenevas ümbruses sihikindlalt tegutseda, tuleb ise endale sobivad eesmärgid ja eelistused määratleda ning nende saavutamise teed valida.

  • Pane järgnevalt kirja 3 peamist eesmärki, mida tahaksid saavutada järgmistes valdkondades: perekonnaelu ja suhted lähedastega, töö, enesearendamine ja puhkus.
  • Analüüsi oma ajakasutust neis valdkondades ning mõtiskle järgmiste küsimuste üle:

    • 1. Kui sageli kulutada oma aja sellega tegelemiseks, mida sa tõesti tahad teha?
    2. Kui tihti tunned oma tegevusest rõõmu?
    3. Kas naudid sõprade, lähedaste või pere seltskonda?
    4. Kas sul jääb piisavalt aega iseenese jaoks?
    5. Kui sageli leida end tegelemast asjadega, mida sa teha ei taha?
    6. Kas töötad rohkem, kui tahaksid?
    7. Kas leiad, et su elu on ülemäära pingeline?
    8. Kas tunned end süüdi, kui kulutad vahel aega lihtsalt niisama istumiseks, lõõgastumiseks

    Kumba küsimustegrupi puhul vastasid sagedamini jah või enamasti? Kui ülekaalus oli teine grupp (viimased neli küsimust), siis peaksid mõtlema, kuidas saaksid oma aega ümber jaotada?

    Kuidas valitud eesmärke saavutada

    Kui eesmärgid on selgelt sõnastatud, häälestub mõistus märkama rohkem võimalusi nende saavutamiseks. Olles midagi planeerinud 3-5 aastat ette, määratle ka see, millega peaksid valmis saama kahe, ühe, poole aasta pärast.

    Eesmärkide saavutamise etapid peaksid olema kavandatud nii, et teaksid, millega alustad homme, tuleval nädalal, järgmise kuu alguses. Üksikuid tegevusi saab planeerida mitte kauem kui 3-6 kuuks ette. Siit edasi näitab juba asjade käik, mida ette võtta või mida kõrvale jätta. Kui eesmärgid on väiksemateks lõikudeks jaotatud, tuleks leida kindel aeg nende poole rühkimiseks.

    Kuid kui millelgi on võimalik untsu minna, siis see ka untsu läheb. Seetõttu peaksid olema valmis oma sihte vajaduse korral muutma. Mõne kuu möödudes tee kavandatus inventuur: kas eesmärgid on ikka realistlikud?, mida teha teisiti?, kas jääda seatud eesmärgile truuks või leida uus siht, mille poole püüdlemine tundub tähtsam?

    Aja otstarbeka kasutamise neli põhiprintsiipi on järgmised:

  • võimaluse äratundmine
  • eesmärgi seadmine
  • etappide kavandamine
  • tehtu analüüs ja hindamine

    • Aja kokkuhoiu 12 kuldreeglit

    1. Hommikul tõuse üles kohe kui ärkad.
    Tuimuse ja raskustunde saab sooja (mitte jääkülma või kuuma) veega eemale peletada.

    2. Loo oma nädalapäevade, kuude ja aastate toimingutesse sobiv rütm.
    Organismi harjutamine kindlal ajal midagi tegema (näiteks sööma, magama, pesema jne.) aitab kokku hoida ümberlülitumiseks kuluvat energiat ja aega. Mingi tüütu, kuid hädavajaliku töö (näiteks pesupesemine, koristamine, poes käimine, millegi remontimine) tegemine kindlal nädalapäeval hoiab kokku venitamise ja vabanduste otsimise aja ning väldib tarbetust muretsemisest tulenevat stressi. Millegi meeldiva (näiteks sõpradega kohtumised, pere ühisüritused) planeerimine kindlale nädalapäevale võimaldab kujundada rituaali, mis toidab hiljem meeli elujõudu andvate mälestustega.

    3. Vaheta tegevust enne, kui end ära kurnad.
    Vaheldus mõjub värskendavalt. Seda kiputakse sageli unustama just vaimse töö korral. Igapäevased kodutoimetusedki võivad tähtsate tööde-tegemiste vahel lõõgastavaiks hetkedeks olla. Kui mõte probleemi kallal töötamisest puhkab, saad alateadvuse lahendusi otsima häälestada. Selleks tee enne uuele tegevusele ümberlülitumist kokkuvõte sellest, mida oled juba suutnud ära teha. Kui sul on päeva jooksul mitu olulist tööd teha, siis jäta nende vahele aega kergemaks tegevuseks, lõõgastumiseks ning uuele häälestamiseks. Kui jõuad millegagi kavandatust varem valmis, autasusta end puhkusega.

    4. Puhka terviseks.
    Kui tunned, et oled "surnud punktis" ja töö ei edene, siis pole mõtet end vägisi jätkama sundida. Võta aeg maha ja lõõgastu, puhka (naudi näiteks vannis käimist, kosutavat und). Unenäod ja uitmõtted, mis sulle puhkamise ajal pähe tulevad, võivad juhatada ootamatule lahendusele, ilma et sul pruugiks probleemile teadlikult keskenduda.

    5. Õpi tundma oma ajatsoone.
    Inimese erksus muutub päeva jooksul. Kui oled lõokese tüüpi, siis tegutsed aktiivsemalt hommikul, kui öökulli tüüpi, siis virgud õhtul. Jälgi oma päevase töövõime muutumist mõne nädala kestel ning leia erineva energilisusega ajatsoonid. Tegevuste kavandamine oma ajatsoonidele vastavaks hoiab kokku kohanemiseks kuluvat energiat ning parandab uuringute andmeil tulemusi kuni neljandiku võrra.

    6. Vali tähtsaima jaoks parim aeg.
    Tee igaks päevaks loend asjadest, millega tahad hakkama saada. Rühmita tegevused nii, et sul oleks mugav neid teostada, ning vali seejärel tähtsaim. Selleks jaota päeva toimetused tinglikult kolme gruppi: olulised ja tähtsad, vähemolulised pisiasjad. Tee kõige tähtsam ära siis, kui oled parimas vormis, tunned end erksalt ja suudad kõige tulemuslikumalt tegutseda. Kui see pole võimalik, siis vali aeg, mil sind kõige vähem segatakse. Süvene töösse põhjalikult, üksikasjadeni. Teise grupi, vähemtähtsate tegevuste käsilevõtmisel võid olla vabam: improviseeri, varieeri, luba enesele kõrvalepõikeid. Pisiasjadest püüa üle libiseda nagu rutiinist, mis ei vääri põhjalikku süvenemist ja tähelepanu. Pea meeles, et 80% tööst tehakse ära 20% aja jooksul kogu kulutatud ajast, seepärast alusta hoogsalt ja toimi sihikindlalt.

    7. Keskendu olulisele ja tunne sellest rõõmu.
    Kavanda järgmisesse päeva juba eelmisel õhtul mõni selline tegevus, mis sind uut hommikut ootama paneb (põnev töölõik, huvitav hobi, erutav kohtumine, pereüritus jne). Kunstnik Salvador Dali'le meeldis virguda enesesisendusega: "Ärka üles, sind ootavad suured teod!" Päev lõpus leia see, mis sind on rõõmustanud, mida head oled teinud-näinud-kogenud ning millega eneses rahule jäänud.

    8. Õpi kasutama väikesi ajavahemikke.
    Lõõgastu, kavanda midagi, tee kokkuvõtteid, korralda ära mõni pisiasi, tee ülestähendusi, märkmeid (kui jõudehetkel päevast kokkuvõtet teed ning oma märkmeid sirvid, võid avastada uusi seoseid ja tõlgendusi ning ootamatuid lahendusi). Olulistele kohtumistele, kokkusaamistele ja nõupidamistele mine kohale veidi varem, et häälestada end oodatavale ja orienteeruda ümbruses (see aitab kokku hoida hiljem toimunu taastamiseks kuluvat aega).

    9. Ole valiv
    Pole mõtet kõiki tegemata töid ise ära teha, kõiki ajalehti läbi lugeda ja filme ära vaadata. Paratamatult pead õppima otsustama selle kasuks, mis sulle kohane. Ei tasu muretseda nende asjade pärast, mis tegemata jäävad. Muretsemine on kõige efektiivsem aja raiskamise viis.

    10. Õpi ütlema "ei", kui sa ei jõua ega suuda.
    Selleks võib kasutada järgmist skeemi:
    a) korda sulle esitatud palvet või soovi;
    b) selgita lühidalt ja kindlalt, miks sa ei saa seda täita (hoidu pikkadest selgitustest ja vabandustest, sest seda tajutakse kõhklemisena);
    c) ütle kindlalt ja selgelt ei;
    d) võid pakkuda asendusvariandi või teise aja (hoidu seejuures süütundest).

    11. Kavanda oma kalendrisse "aknad".
    Jäta igasse päeva veidi sellist aega, millesse sa mitte midagi ei planeeri. Sest ikka tuleb ette ootamatusi, millega seda täita. Parimal juhul jääb see aeg su enese jaoks või meelistegevusega tegelemiseks.

    12. Ära võta endale üleliigseid kohustusi lootuses, et ehk kuidagi leiad aega nende täitmiseks.


    Järgmine peatükk - Kuidas vältida liigset stressi - Kuidas konkurentsis vastu pidada?

     Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus

    Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale .