STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?
 Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus

2. KUIDAS VÄLTIDA LIIGSET STRESSI

2.9 Uni ja unenäod

Inimene magab kolmandiku oma elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini.

Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid.

Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. Pingelises ja probleemiderohkes elusituatsioonis on ka unenäod ärevamad ja neid võib esineda tavatult sageli. Põhjuseks on rahutu uni ning sage ärkamine öö jooksul, mistõttu unenäod jäävadki paremini meelde. Kriisis viibivate inimeste unenägusid mõjutab lootusetus ja hirmutunne. Halbu unenägusid võib võrrelda palavikuga - mõlemad annavad märku, et midagi on korrast ära või et miski väärib tõsist tähelepanu.

Öised fantaasiaretked on inspireeritud argikogemustest - ligi 70% unenägusid arvatakse olevat seotud igapäevaeluga. Näljane näeb unes sööki, maaelanik kõnnib looduses, linnamees aga ümbritseb end ka unes tuttavate tänavate ja suurelamutega. On unenägusid, mis võivad mitme aasta vältel korduda. Korduvas unenäomotiivis võib tihti peituda vihje millegi muutmiseks oma elus.

Unenägusid tasuks arvestada, sest neist võib leida kasulikke seoseid, mida me ärkvel olles pole märganud tähelegi panna, ning hoiatussignaale, mis aitavad vältida möödalaskmisi elus. Vahel võib alateadvus unenäo jaburaks või õudseks kujundada. Kui üks ja sama hirmutav ööelamus aina kordub, tuleb endale tunnistada, et meil võib tegemist olla tõsise kriisiga. Õudusunenäod võivad olla varem läbielatud vapustuse tagajärjeks, andes märku, et neist on jäänud allasurutud ja lahendamata asjaolusid.

Öised hirmud ja õudused võivad viidata ka inimloomuse pahupoolele, pole ju keegi meist läbinisti ideaalne. Sel juhul väljendab uni nõuet endale oma varjukülgi tunnistada. Mida enam me oma iseloomu erinevaid külgi teadvustame, seda kindlamini suudame oma puudused ja nõrkused kontrolli alla võtta.

Püüa nähtud uned meelde jätta

Paljugi sellest, mida me igatseme või väldime, mis meid teadlikult või alateadlikult häirib ja rõhub, ilmub kas otsesel või sümboolsel kujul ka unenäkku. Unenäost saab soovide, mõtete ja tunnete omapärane peegel. Et unenägusid analüüsida, on neid vaja mäletada. Järgnevalt toome unenägude paremaks meelde jätmiseks mõned nõuanded.

  • Võta appi päevik, kuhu kirjuta üles nähtud unenäod. Hoia vihik ja kirjutusvahend oma voodi läheduses, et kohe pärast ärkamist oleks võimalik märkmeid teha.
  • Enne unne vajumist ütle iseendale: "Hommikul ärgates kirjutan vihikusse, mida ma unes nägin."
  • Juhul, kui sa ei mäleta ühtki unenägu, märgi ka see ära.
  • Juhul kui sa pikka aega üldse und ei näe, mõtle ise mingi unenägu välja ning mõtesta see lahti otsekui tõeline. Seegi võte aitab suurendada unenägude mäletamise tõenäosust.

    • Kuidas unenägusid tõlgendada?

    Inimestel on kalduvus unenägudele seletust otsida, eriti suure stressi seisundis. Teadmatuse, hirmu, äreva ootuse seisundis või meeleolu languse korral otsime sageli probleemile lahendust unenägude sisust. Unenägude analüüsiv seletamine võib olla kasulik - see annab lisainfot meie hingelise ja kehalise seisundi kohta. Oma alateadvuse otsimiseks on vaja pöörata tähelepanu unenäotegelastele, sündmustele ning nendevahelistele seostele. Võtkem arvesse, et unes toimub ka päeval nähtu või mõeldu meeldejätmise protsess, mälu korrastumine.

    Kuidas unesid psühholoogiliselt tõlgendada? Kõigepealt püüa endale võtta unenäos esinenud inimese, eseme, nähtuse roll. Katsu end sellega samastada. Unes nähtud inimesed ja esemed, olgu need siis ilusad või inetud, täiuslikud või puudulikud, tuntud või tundmatud, muutuvad sel ajal, kui sa end nendega samastad, sulle arusaadavamaks. Enamasti kajastavad nad ju midagi sinust endast.

    Stressi üheks põhjustajaks on tungiva eneseteostamise soovi takistatus. Samastades end oma unenäo mitmesuguste tegelastega, võid sa oma piirangutest ja nende põhjustest selgema pildi saada. Ka see meeleolu, millega sa peale unenägu öösel või hommikul ärkad, annab sulle teavet oma meeleseisundi sügavamaks lahtimõtestamiseks.

    Kuidas suhtuda unenägusid seletavaisse käsiraamatuisse? Psühholoogi vaatenurgast pole õige otsida unenägudele käsiraamatust otsest ja ühest vastust, igaühel on selleks liiga individuaalne "unenäokood". Käsiraamatute liiga sage vaatamine võib stressi või masenduse seisundis olles hirmu ja ängi lisada - näiteks siis, kui tegemist on õudusunenäoga, millest kardetakse halba välja lugeda. Ent samas võib unenäoseletajast saada ka rahustava kinnituse selle kohta, et enamik "kohutavaid asju" - näiteks tulekahju, surnu nägemine või kõrgelt kukkumine - on levinud motiivid, mis "ei tähenda" midagi endelist.

    Üldiselt tuleks käsiraamatute "paikapandud" seletustele kindlalt eelistada unenägude omapoolset tõlgendamist, kas või ülaltoodud soovitustest lähtudes.

    Õudusunenägudest lahtisaamine

    Kohutavaist ja ärevaist unenägudest lahtisaamiseks tee läbi järgmine unenägude lõpetamise harjutus:

  • kujutle, nagu uinuksid uuesti;
  • püüa unes nähtud sündmusi jätkata ja kogeda, mida sealjuures tunned;
  • vii unenägu loogilise lõpuni.

    • Nii harjutades vähenevad luupainajalike unenägudega kaasnevad psüühilised pinged. Suure ärevuse ja meeleolu langemise korral või õudusunenägude pideval kordumisel tasuks piinarikastest unenägudest vabanemiseks pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole. Olukorra paranemine igapäevaelus kajastub ka unenägudes - masendust tekitavatele unenägudele hakkab lisanduma meeldivaid, kaunites heledais värvides unenägusid.

    Ja nüüd veel üks uinumiseelne vestlus iseendaga, mis rahustab ja aitab kiiremini magama jääda (ning ilusaid unenägusid näha).

    Pehme rahustav öö mähib mind õrnalt endasse. Kõik minu ümber on vaikne ja mõnusalt soe. Loodus on rahus ja embab mind õrnalt oma pehmes süleluses.

    Ma olen looduse osa ja kooskõlas kõigega, mis mind ümbritseb. Mu vaim on rahulik, keha lõtv, ma langen pehmelt vaikusesse. Päevased mõtted hõljuvad minust eemale kui väikesed valged pilved suvises taevas. Iga minutiga muutuvad mu mõtte ühe ähmasemaks ja ähmasemaks.

    Ma jätan maailma seljataha ja lasen end kaasa viia oma meeldivate unenägude rüppe. Ma jõuan iga hingetõmbega üha sügavama lõdvestuse seisundisse. Mu keha vajub sügavasse, pehmesse, sooja unne…


    Järgmine peatükk - Kuidas vältida liigset stressi - Looduses viibimine

     Saateks (esilehele)  Projektiga seonduv  SISUKORD  Soovitatav kirjandus

    Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale .