Antoine de Saint-Exupery

"Väike prints"
Originaali tiitel: Antoine de Saint-Exupery, LE PETIT PRINCE, tõlkinud O. Ojamaa, Tallinn 1960

Raamatu autorist             Pühendus Leon Werthile

III

Kulus tükk aega, enne kui taipasin, kust ta pärit oli. Väike prints, kes esitas mulle palju küsimusi, ei paistnud minu omasid kunagi mõistvat. Ainult juhuslikult poetatud sõnadest sain ma vähehaaval selguse kätte. Näiteks kui ta esmakordselt mu lennukit märkas (ma ei joonista oma lennukit, sest minu jaoks oleks see pilt liiga keeruline), küsis ta:
"Mis asi see küll on?"
"See polegi asi. See lendab. See on lennuk. See on minu lennuk."
Ja ma olin uhke talle öeldes, et ma lendan.
Tema aga hüüdis:
"Kuidas! Kas sa oled taevast kukkunud?"
"Jah," kostsin ma tagasihoidlikult.
"Ah, on see vast nali!...."
Ja väike prints puhkes lõbusasti naerma, mis mind kangesti pahandas. Tahan, et minu õnnetust tõsiselt võetaks. Tema aga jätkas:
"Nii et sinagi tuled taevast! Missuguselt planeedilt sa pärit ole?"
Märkasin otsekohe valguskiirt selles saladuses, mis tema sealviibimist ümbritses, ja küsisin temalt järsult:
"Nii et sa tuled siis teiselt planeedilt?"
Kuid ta ei vastanud mulle. Vaikselt pead raputades silmitses ta minu lennukit:
"Tõsi ta on, sellega sa küll kaugele ei jõua.."
Ja ta vajus unistustesse, mis kestsid kaua. Siis võttis ta taskust minu joonistatud lamba ja süvenes oma aarde vaatamisse.
Võite isegi kujutleda, kui väga see poolik ülestunnistus "teiste planeetide" kohta mind erutas. Katsusingi selles suhtes pikemalt aru pärida:
"Kust sa tuled väikemees? Kus see sinu "kodu" on? Kuhu tahad sa minu lamba viia?"
Pärast mõtlikku vaikimist vastas ta:
"See on hea, et sa mulle ka kasti andsid, sest öösel võib see talle majaks olla."
"Aga muidugi. Ja kui sa hea laps oled, siis annan ma sulle ka nööri, et saaksid ta päevaks köide panna. Ning ühe vaia ka."
Minu ettepanek näis väikest printsi pahandavat.
"Köide panna? Küll on imelik mõte!"
"Aga kui sa teda köide ei pane, siis läheb ta kes teab kuhu ja kaob ära..."
Mu sõbrake puhkes jälle naerma:
"Ei tea, kuhu ta sinu meelest peaks minema!"
"Ükskõik kuhu. Otse edasi..."
Selle peale tähendas väike prints tõsiselt:
"Ei sellest ole midagi, minu kodu on ju nii pisike!"


Ja võib-olla natuke kurvameelseltki lisas ta:
"Otse edasi ei saa minna kuigi kaugele..."

Järgmine peatükk (IV)

 

sisestamise eest eriline tänu Helenile

 

 Raamatutest veel.....