|
STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?
1. STRESSI TEKKEPÕHJUSED
1.1 Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid
Igaüks teab, et teiste inimeste otsused ja teod mõjutavad
ka ta enda eluolu, stressitaset ja enesetunnet. Kujutlegem näiteks
juhtumit, kus sa oled apelsini enda jaoks köögikappi
ära peitnud, seda võtma minnes aga selgub, et keegi
teine on selle vahepeal üles leidnud ja kinni pistnud. Olukord,
kus sa oodatava naudingu asemel leiad eest tühja paberi,
pahandab ja tekitab pinget.
Otsustused ja tegevused, mis meid isiklikult mõjutavad,
võivad olla ka pere-elust kõrgemal ja kaugemal.
Nimetame neid asula, piirkonna, ühiskonnagrupi, kogu riigi
ja ülemaailmseks ehk globaalseks tasandiks. Näiteks
kui riigi valitsus otsustab tõsta kahekordseks bensiini
aktsiisimaksu või kaotab õpilastele ühistranspordi
kasutamisel kehtinud soodustuse, mõjutavad need otsused
märgatavalt paljude kodanike pereelu ja isiklikku heaolu.
Ülesanne: Mõtle veidi oma elule mõned
aastad tagasi. Nimeta kolm suuremat muutust, mis sinu elus vahepealseil
aastail toimunud.
1_______________________________________________________________
2_______________________________________________________________
3_______________________________________________________________
Nüüd aga täpsusta, mil määral nende
mõne aastaga on sinu jaoks muutunud argipäevaste elupingete
ja murede iseloom.
Mis vallas on sul muresid ja elupingeid varasemast vähem,
kus rohkem?
Me sõltume ühiskonnast kui oma vajaduste rahuldajast
lisaks töökohaga kindlustamisele ja sissetulekute tagamisele
ka teedevõrgu, koolide, posti- ja telefoniteeninduse, massimeedia,
usuorganisatsioonide ja arstiabi osas.
Meie vajaduste muutumine ning nende rahuldamise tase sõltub
paljuski lähikondlastest - pereliikmeist, töökaaslastest
või naabritest, aga ka kohalikust omavalitsusest, riigi
võimuorganeist ja globaalsetest suundumustest. Kuidas sel
paljudest teguritest sõltumise väljal toime tulla?
Muutuste painet tajudes ei maksa unustada, et oleme ka ise
sotsiaalsete muutuste mõjutajaiks oma tegude ja tahtmistega
- näiteks andes valimistel kellelegi oma hääle.
Isegi väikestel muutustel on tendents kuhjuda ja üksteist
võimendada.
Vaadelgem nüüd neid ühiskonna majandussfääriga
seotud seiku ning sotsiaal-majanduslikke stressoreid, mis võivad
meie elus stressi tekitada.
Rahapuudus
Kui küsida eestlastelt, mis on nende peamine stressi tekkepõhjus,
siis mainivad paljud tõenäoliselt rahapuudust. Raha
on asjade ja teenuste ostmise asendamatu vahend. Võtkem
arvesse, et meie vajaduste rahuldatus on siiski suhteline ja subjektiivne
nähtus, mis sõltub otseselt materiaalsest nõudlusest.
Kui sinu põhivajadused - vajadus toidu, eluaseme, kehakatte
ja sooja korteri järele - on rahuldamata, siis võid
kergesti tunda end vaesena. Kuid mõned peavad end vaeseks
seetõttu, et nad ei suuda videokaamerat või viimase
peal autot osta. Ent mõelgem korraks kainelt kogu inimkonnale.
Statistika näitab, et 80-90% inimesi elab vaesemalt kui meie,
eestlased. Vaesus on suhteline nähtus. Kui võrdleme
end ameeriklastega või soomlastega, võime end vaestena
tunda, kuid kõrvutades end keskmise leedulase või
ukrainlasega ei ole meil mingit põhjust end kehvemaks lugeda.
Kõik sõltub, nagu öeldud, võrdlusskaalast.
Tööpuudus
Kuni 1991. aastani Eestis ei olnudki praktiliselt tööpuudust.
Üks negatiivseid asjaolusid, mida suured sotsiaalsed muutused
kaasa tõid, on tööpuudus (mis mõistagi
on suur stressiallikas). Kui oled lasterikka pere toitja või
pensionär, või kui keegi su perekonnas juhtub töö
kaotama, on rahapuuduse stress muidugi kerge tekkima. Samas on
enamasti nii, et mida parem on inimese haridus, mitmekülgsem
ja sügavam ta ettevalmistus, seda kindlamini võib
ta end tööturul tunda.
Turumajanduslik mõtteviis tõotab majanduslikku
kitsikust leevendada.
Üksikisikuid ja kogu peresid hõlmab pikaajaline
finantsplaneerimine hakkab lähiaastail üha enam saama
tänapäevase elustiili osaks. Keskealistel ja noorematel
on vaja oma elu, karjäär ja rahaasjad põhjalikult
läbi mõelda ning pikaks ajaks ette kavandada. Kainelt
kalkuleerides võib pere eelarves mõne aasta jooksul
vastavalt võimalustele tuhandeid või kümneid
tuhandeid kroone kokku hoida.
Eelarve kujundamise 5 etappi:
1. Määra kindlaks oma vara maksumus ja eeldatavad
kulud ning tulud. Aeg-ajalt on kasulik teha oma majapidamises
inventuur. Olulise vara rahaline väärtus tuleks hinnata
ning selle haldamisega kaasnevad kulud välja arvutada.
2. Tee selgeks oma lähemad (5 aastat ) ja kaugemad
(10-15) aastat materiaalsed eesmärgid. Näiteks noor
pere võib seada eesmärgiks kena kodu rajamise, pikemale
välisreisile sõidu, autoostu või lapsele kesk-
ja kõrghariduse andmise.
3. Koosta kava, kuidas eesmärke saavutada. Raha saamiseks
tuleks tarbe korral leida põhitööle lisaks teisi
teenimisvõimalusi. Optimismi ei tasu kaotada ka siis, kui
kõik plaanitu teoks ei saa. Elu teeb paratamatult oma korrektiive.
4. Lähtu kulutusi ja investeeringuid tehes kõige
olulisematest vajadustest. Selle etapi sisu on iga kavandatava
kulutuse või investeeringu põhjalik läbimõtlemine.
Koguda ja kasulikult investeerida ei suuda need, kes inflatsiooni
peljates ostavad uisapäisa tarbetut kokku.
5. Hinda oma plaani täitmise edukust, ja kui tarvis,
siis muuda seda. Leia vahel aega oma eesmärkide saavutamise
edukuse hindamiseks. Kui finantsplaneerimisega on kindel algus
tehtud, siis on jõukuse kogumine ja pere ainelise seisundi
kindlustumine märksa tõenäolisem kui stiihilise
elukorralduse puhul. Selline süsteem vähendab ka pere
majanduslikku haavatavust ja teeb ta stressikindlamaks.
Kuritegevuse pained
Kuritegevuse kiire kasv on meie ühiskonna murettekitavamaid
asjaolusid. Kümned tuhanded elanikud kannatavad kriminogeensest
olukorrast tuleneva stressi all. Hirm kuriteo ohvriks sattuda
on Eesti elanike kartuste seas koos haigestumise kartusega teisel-kolmandal
kohal. See sunnib inimesi paigutama ustele topeltlukke, muretsema
hundikoeri ja rotveilereid, paigaldama kalleid alarmsüsteeme,
vahetama oma korterid rahulikumaisse paikadesse ja tegema ümberkorraldusi
oma eluviisis. Paljud eakamad inimesed ja naised ei julge õhtuhämaruse
saabudes enam majast väljagi minna.
Vargused moodustavad kuritegevusest valdava osa. 1995.a. kasvas
huligaansuste, kehavigastuste, riisumise, kelmuse ja altkäemaksude
ning tulirelva ebaseadusliku hoidmise ja kasutamisega seotud kuritegude
arv. Sagenesid pommiplahvatused ja -ähvardused, suurenes
ka alkoholi- ja narkojoobes toimepandud kuritegude arv. Mitmete
uuringute põhjal sai Eestis 1991.-1995.a. jooksul kurjategijate
käe läbi kannatada vähemalt 20-25% küsitletuist
või nende pereliikmetest. Kuritegevusega on vahetuid kokkupuuteid
olnud suurel osal elanikkonnast. Kõige rohkem kardetakse
sissetungi oma korterisse või majja ning koduse vara röövimist.
Igast neljast suvilaomanikust kolm on hirmul, et maakodusse murtakse
sisse. Iga teine autoomanik kardab oma sõiduki ärandamist.
Samas on 1995. Aastast alates ilmnenud ka positiivseid tendentse
kuritegevuse vähenemise suunas. Kahanenud on tapmiste arv,
tõusnud kuritegude avastamise protsent. Ühiskonnaelu
stabiliseerumine toob kaasa ka kuritegevuse kahanemise.
Kuigi on ilmne, et riigi kriminaalpoliitikat on võimalik
paljuski parandada, võib ka iga kodanik ise sel alal üht-teist
ära teha. Kuritegude ennetamise ja tõkestamisega tuleb
tegelda nii riiklikul kui ka omavalitsuste tasandil. Kuid nagu
näitavad arenenud lääneriikide kogemused, võivad
ka rahva omaalgatuslikud liikumised ning sihikindel isikliku turvalisuse
eest hoolitsemine kuritegevuse tõkestamisele palju kaasa
aidata (V. t. ka lisa 1.)
Järgmine alapunkt - Stressi tekkepõhjused - Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik
eluviis
Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud
(koolitus)materjale
.
|