|
STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?
1. STRESSI TEKKEPÕHJUSED
1.4 Seksuaalsuhted
Meeste ja naiste lembesuhetest ning intiimelust räägitakse,
kirjutatakse ning tehakse filme rohkem kui poliitikast, tervisest,
usust ja rahast kokku. Selle vallas on ilmunud ka suurel hulgal
meditsiinilise, idamaise (Vatsjajana ?Kamasuutra?), filosoofilise
(näiteks Alberoni ja Frommi teosed) või psühholoogilise
tagapõhjaga menukaid eneseabiraamatuid.
Mõiste seksuaalne ehk sugueluline tuleb sõnast ?eraldama?
ehk ?kaheks pooleks jagama? (ladina k. seco). Keskne stressiallikas
intiimelu sfääris on nii või teisiti seotud füüsilise
või psühholoogilise eraldatuse, üksi- ja lahusolekuga,
millega kaasneb enda mittetäisväärtuslikkuse rusuv
tunne. Enamasti kannatavad üksinduse käes mehed
rohkem kui naised, seda isegi siis, kui neil on üksi elades
küllaldaselt pinnapealseid või ajutisi suhteid või
kui nad naudivad soovi korral lõbutüdrukute seltsi.
Erinevas elueas kogetakse intiimelu stresse erinevalt. Murdeeas
poistele valmistab pikki aastaid muret selline väga proosaline
asi nagu ?oma tüdruku? puudumine. Nende seksuaalsuhetesse
asumise soov on sageli palju pakilisem ja sagedasem kui selleks
reaalselt avalduvad võimalused. Neiud on samas eas enam
orienteeritud romantilistele suhetele ja mõtlevad juba
ka tulevasele abielule. Peavalu teeb otsustamine, kui tõsiseks
suhteid noormehega lubada areneda. Voodisse mineku kasuks langetatakse
otsus rohkem uudishimust kui kirest ajendatuna.
Meeste suguline aktiivsus on kõrgeim 17-25 aastaselt ning
alaneb seejärel ühtlases joones. Naiste ?kõrgperiood?
on 24-33 aasta vanuses ning selle põhjuseks arvatakse olevat
mitte lihtsalt füsioloogiline vaid sensuaalne küpsemine.
Siit tekivad nii mõnegi pere intiimelus teatud ?käärid?
– naine soovib intiimsuhteid sagedamini kui mees. Libiido
(suguiha) teatav ebaühtlus pole enamasti siiski suur probleem.
Vanemaealistel säilivad füüsilise läheduse
suhted. Rohkem kasutatakse silitusi, kallistusi ja hillitsemist
ehk pettingut.
Ohtlik partnerluskriis tekib enamasti 45-60 aastastel.
Omavanused naised ei tundu selles eas mehele enam piisavalt veetlevad
ning samas tunnevad nad erutust visuaalseist ?bioloogilise kvaliteedi
näitajatest? – nooruslikest kehavormidest, naha ja juuste
ilust ja krapsakast kõnnakust, mis kõik on fertiilsuse
(viljakuse) tõendid. Naisi köidab selles eas mehe
välisest ilust palju enam tema mehelik oleks ja jõud,
mis püsivad enam-vähem vormis veel pikki aastaid.
Enamasti arvatakse, et mehed taluvad kehalise armastuse puudumist
naistest palju halvemini. Tuleb aga lisada, et ka naised kannatavad
selle käes, ehkki oskavad oma intiimelu rahuldamatust paremini
maskeerida askeldava ja pahura perenaise olekuga.
Tugeva stressogeense toimega on naistel algav kliimaks
– neurootilistele ja vegetaatilistele (kehalistele) vaevustele
lisandub veel bioloogiline ?mahakandmise? tunne.
Paarisuhetes tekitab probleeme libiido ebanormaalne tõus,
mida naistel nimetatakse nümfomaaniaks, meestel satürismiks.
Abielus mõjub selline seisund piltlikult öeldes nagu
pommi lõhkemine kodukoldes – kiimatuli ähvardab
armastuse tuhaks põletada. Don Juani, Casanova või
tsaarinna Katarina ?vägitegudest? pajatavad raamatud, pornoajakirjad
ja –videod on teinekord muidugi sobivad sugukihu stimuleerimise
vahendid. Loomulikult ei tulene aga sellest, et täiuslik
seksuaalelu eeldaks paljude partnerite vallutamist.
Jätkates seksuaalstressi ?psühholoogilisemate? põhjuste
kirjeldamist, tuleks meenutada mehe kallal alatasa näägutava
naise pärssivat mõju mehe potentsile ning kalgi
ja jõhkra mehepoolse käitumisviisi otsest toimet naise
frigiidsuse esilekutsujana.
Palju on räägitud ja kirjutatud sellest, kuidas armukadedus
kahjustab armastust. Kui abielu jätkamine mõistmatu
või seksuaalselt sobimatu partneriga põhjustab
pikki aastaid kestvat rahulolematust, siis partneri hülgamine
või abielu lahutamine toob samuti kaasa tugeva stressi.
Anatole France kirjutas: ?Puhas armastus elab ihalustest ja toitub
valedest.? Arvatakse, et mehed armastavad silmade, naised kõrvadega.
Abielus otsib mees naudingutes armastust, naine armastuses naudingut.
Mehe ja naise hoiakutes armastusse, abiellu ja seksi on juba sooerinevuste
tõttu mõned erinevused. See on pannud paljusid inimesi
järeldama, et mehe-naise aastaid või aastakümneid
kestev harmooniline liit on lause haruldane: tahes-tahtmatult
valmistatakse teineteisele stressi ja hingepiina.
Erich Fromm, kellelt pärineb eesti keeleski välja antud
menuraamat ?Armastuse kunst?, teeb
vahet ebaküpse ehk neurootilise ja küpse armastuse vahel.
Esimene tähendab partneri alistavat või omastavat
enesega sidumist, mille alateadlik siht on ennekõike oma
eraldatuse või alaväärsuse tunde ületamine.
Teise armastusliigi aluseks pole impulsiivne ja mööduv
iha, vaid püsiv tahe oma eluseltsilist või seksipartnerit
hoida, talle hea olla ning teda sõna otseses mõttes
armastada (mitte üksnes intiimelus ?tarbida?).
Täiuslik erootiline armastus saab teoks siis, kui kedagi
armastatakse oma sügavaima olemusega, selleks et kogeda teise
inimese sügavaimat olemust. ?Suguiha siht on ühtesulamine
– mõistagi pole see vaid füüsiline vajadus,
kergenduse otsimine painavale pingele. Ent suguiha võib
ergutada ka hirm üksinduse ees, soov vallutada või
olla vallutatud, edevus, soov haiget teha või isegi hävitada;
samamoodi võib seda ergutada ka armastus,? kirjutab Fromm.
Isetu, hell ja hooliv armastus tõotab olla intiimelu paljude
objektiivsete stressipõhjuste leevendamise kõige
loomulikum abinõu. Nauditav intiimelu tugevdab aga omakorda
kõige kindlamini armastamisvõimet. Seepärast
pole liiast ka seksuaalelus suurema asjatundlikkuse omandamine.
Selles valdkonnas on ka eesti keeles nii mõndagi harivat
lugeda (vt. Kasutatud kirjandus).
Järgmine alapunkt - Stressi tekkepõhjused - Stress suhtlemisel
Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud
(koolitus)materjale
.
|