1. Südamehaigused 2. Hüpertoonia 3. Hüpotoonia 4. Ateroskleroos 5. Insult 6. Infarkt 7. Veenilaiendid 8. Veenipõletik 9. Gangreen 10. Aneemia 11. Peavalu 12. Migreen 13. Nohu 14. Põskkoopapõletik 15. Adenoidid 16. Keskkõrvapõletik 17. Köha 18. Bronhiit 19. Angiin 20. Gripp 21. Bronhiaalastma

22. Kopsupõletik 23. Tuberkuloos 24. Tuulerõuged 25. Hambavalu 26. Parodontoos 27. Konjunktiviit 28. Glaukoom 29. Akne 30. Ekseem 31. Psoriaas 32. Seenhaigused 33. Roos 34. Kriimustused ja haavad 35. Rakkus käed, villis varbad 36. Põrutused, venitused 37. Kannused 38. Lampjalgsus 39. Jalakrambid 40. Artriit 41. Podagra 42. Lumbaago 43. Radikuliit

44. Neerupõletik 45. Neeruvalud 46. Neeruliiv 47. Maksahaigused 48. Sapipõievalud 49. Pankreatiit 50. Diabeet 51. Kõhukinnisus 52. Kõhulahtisus 53. Kõrvetised 54. Meteorism 55. Gastriit 56. Polüübid 57. Düsenteeria 58. Hemorroidid 59. Eesnäärmeadenoom 60. Neuroos Kui stressitundlik te olete? Mida te teate külmetushaigustest? Haige või ebahaige?

1. SÜDAMEHAIGUSED

Kui te pole aastaid oma südame eest hoolitsenud, vaid üksnes koormanud seda, jättes selle samal ajal ilma täisväärtuslikust toidust, hakkab süda tasapisi alla andma. Tekivad valud, hingeldamine, tursed ja muud ebameeldivused.

Võttes validooli, korvalooli ja nitroglütseriini, piitsutate südant veelgi takka. Kui kaua see siis nõnda vastu peab? Inimene on ju loomu poolest laisk: meelsamini neelab ta viis, kümme või koguni sada tabletti, enne kui muudab päevareziimi, sunnib end hommikuti võimlema või 2-3 kilomeetrit jooksma.
Rahvameditsiin tunneb hulka taimi, mida võib kasutada südame- ja veresoonkonnahaiguste raviks.
· Viirpuu. Valage 1 spl kuivadele marjadele klaas keeva vett, laske neil 2 tundi soojas kohas tõmbuda, kurnake ja võtke 3 korda päevas enne sööki ½ klaasi.
· Rukkilill. Selle õitest valmistatud tõmmist kasutatakse südamepekslemise korral. Laske 1 spl õitel klaasis keevas vees tund aega tõmbuda, kurnake ja jooge 3 korda päevas 20 minutit enne sööki 1/3 klaasi.
· Piparmünt. Laske 1 spl peenestatud lehtedel 1 tund klaasis keevas vees tõmbuda ja jooge päeva jooksul lonkshaaval ära.
· Veiste-südamerohi on asendamatu südame neuroosi, hüpertooniatõve, stenokardia ja klapirikke puhul. Keetke 4 spl ürti 5 minutit ½ liitris vees ja jooge 3 korda päevas enne sööki 1/3 klaasi.
· Käoorvik. Valu leevendamiseks ja südame töö parandamiseks jooge pidevalt käoorviku- ehk aaskannikeseteed.
· Peet. Klapirikke korral valage 100 g riivitud peedile ½ l allika- või kaevuvett ning jooge 3 korda päevas ½ klaasi.
· Leeskputk. Keetke 50 g leeskputkejuuri 10 minutit 1 l vees, laske tund aega tõmbuda ning jooge 4 korda päevas ¼ kl. Keetke iga päev uus tee.
· Vanaaegne retsept. 1 nael (400g) võid, 1 nael sea ploomirasva, 1 nael mett, 1 nael suhkrut, veerand naela kakaopulbrit, 8 munarebu ja 3 kl rõõska koort. Koor, munarebud ja kakao vahustage, või ja rasv sulatage, valage kokku ja keetke tasasel tulel, kuni segu meenutab konsistentsi poolest pannkoogitaignat. Võtke seda 3 korda päevas 1 spl.
· Maikelluke. Laske 1 spl õitel 1 tund klaasis keevas vees tõmbuda ning jooge 4 korda päevas ¼ klaasi.

2. HÜPERTOONIA

Hüpertooniatõbi on haigus, mille põhilisteks tunnusteks on arteriaalse vererõhu kõrgenemine. Seda põhjustab peente arterite üldine ahenemine.

· Palderjan.
Keeduse valmistamiseks lastakse 10 g palderjanijuurtel 200 ml keevas vees tasasel tulel 20 minutit keeda ja seejärel 2 tundi tõmbuda ning võetakse 3-4 korda päevas 1 spl.
Tõmmise tegemiseks valatakse 10 g peenestatud juurtele külma keedetud vett, lastakse 8 tundi seista, kuumutatakse keemiseni ja võetakse kurnatud tõmmist 3 korda päevas 1 spl.
Pulber saadakse uhmris peeneks tambitud või kohviveskis jahvatatud juurtest, mida võetakse 3-4 korda päevas 1 spl.
Palderjanikeeduse vannide tegemiseks võetakse 10 liitri vee kohta 0,5 kg juuri.
· Aroonia. Vererõhu alandamiseks võetakse kuu aja jooksul 2-3 korda päevas 50 ml arooniamahla. Pärast 10-päevast vaheaega võib ravikuuri korrata.
· Peedimahl. Klaas peedimahla segatakse sama suure koguse meega ja võetakse segu iga päev 3-4 korda 1 spl.
· Aasristikhein. 1 spl ristikunuttidele valatakse 1 kl vett, lastakse tund aega tõmbuda ning juuakse 3 korda päevas ½ kl.
· Kartulikeeduvesi. Juuakse mitu korda päevas koorega keedetud kartulite keeduvett.
· Humal. 1 spl humalaürtidele valatakse 1 kl keeva vett, lastakse tund aega tõmbuda, kurnatakse ning juuakse 3-4 korda päevas 1/3 klaasi.
· Bulgaarias on hüpertooniatõve ravimiseks kasutatud soo-kassiurba. 3 spl ürdil lastakse 2 tundi klaasis keevas vees tõmbuda, kurnatakse ja võetakse kuumalt 3-4 korda päevas 30 minutit enne sööki 1 spl.

3. HÜPOTOONIA

Hüpotoonia all mõistetakse normaalsest madalamat vererõhku.
Räägitakse, et hüpertoonik elab vähe, aga hästi, hüpotoonik seevastu kaua, kuid halvasti. Selles peitub oma tõetera: roidunud olek, hommikune loidus, terve päeva kestev unisus, peapööritus ja üldine nõrkus on paljudele inimestele tuttavad sümptomid. Madala vererõhuga kaasnevad perifeersete veresoonte toonuse regulatsiooni häired ei ole tervisele just lausa ohtlikud, kuid väga vaevarikkad.
Kas haigete enesetunnet on võimalik parandada? Paljud kasutavad selleks kofeiini sisaldavaid jooke, nagu teed, kohvi ja kokakoolat. Kui kange tee ja kohv ei mõju, võib neile lisada natuke konjakit, riia palsamit või Bittneri palsamit. Apteekidest saab osta puhast kofeiini sisaldavaid bioaktiivseid toidulisandeid või toniseerivaid taimeekstrakte - eleuterokokki, zenshenni jt, ent haavandtõve ja südamehaiguse korral tuleb nendega ettevaatlik olla.
Kui toonikuid võtta ei tohi, aitavad mõningad harjutused töövõimet suurendada ja väsimust peletada. Eriti tõhus on hommikune külma veega ülevalamine, mis aitab lõplikult ärgata, annab terveks päevaks energialaengu ning teeb pea selgeks.
· Vererõhku tõstavad järgmised taimed: naistepuna, vaak, soolikarohi, efedra ning sidrunväändiku- ja kroonohakalehed. Väikestes annustes ergutab kroonohakas närvisüsteemi, suurtes aga mõjub sellele pidurdavalt. Selline taim nagu mesiohakas tõstab väikestes annustes vererõhku, suurtes aga alandab.
· Peske kuus keskmist sidrunit hästi puhtaks, võtke seemned välja, ajage viljaliha läbi hakklihamasina, pange kolmeliitrisse purki ning valage peale liiter külma keedetud või destilleeritud vett. Kui olete hoidnud suletud purki 36 tundi külmutuskapis, segage hulka 500 g vedelat mett ja pange uuesti 36 tunniks külmutuskappi. Pärast seda võtke segu kolm korda päevas pool tundi enne sööki 50 g, kuni ravim on otsas.

4. ATEROSKLEROOS

Veresoonte lubjastumist põhjustab esmajoones kolesteriini ladestumine veresoonte seintel. Sellised veresooned kaotavad oma elastsuse ning võivad aheneda või rebeneda. Ateroskleroosi soodustavad kolesteroolirikkad toidud, stressist tingitud ainevahetushäired, kõrgenenud vererõhk, kilpnäärme alatalitlus, rasvumine jne.

Rahvameditsiin tunneb ateroskleroosi raviks mitmesuguseid meetodeid.

· Täitke pooleliitrine pudel poolest saati peenestatud küüslauguga, valage viina täis, pange kork peale, asetage 12 päevaks pimedasse kohta ja loksutage iga päev. Võtke saadud tõmmist 3 korda päevas 15 minutit enne sööki 5 tilka teelusikatäie keedetud veega.
· Valage 20 g kuivatatud või värsketele viirpuumarjadele klaasitäis keeva vett, laske 2 tundi tõmbuda, kuumutage keemiseni, laske veel tund aega soojas kohas seista, kurnake ning jooge hommikul ja õhtul 200 ml.
· Valage 1 spl piparrohule 500 ml keeva vett ja laske suletud nõus tund aega soojas kohas tõmbuda. Piparrohi leevendab ajuveresoonte spasme ja mõjub rahustavalt.
· Eleuterokoki apteegipreparaadid alandavad vere kolesteroolisisaldust, vähendavad roidumust, suurendavad vaimse töö võimet, aitavad organismil haigustele vastu panna ning parandavad nägemist ja kuulmist.
· Abi on saadud ka suure teelehe mahlast ja tõmmisest. Viimase valmistamiseks valatakse 1 spl lehtedele klaas keeva vett, lastakse 30 minutit tõmbuda ning juuakse tunni aja jooksul lonkshaaval ära.
· Segage võrdsetes kogustes sibulat ja mett ning võtke 3-4 korda päevas 1 tl.
· Segage 90 g värsket salveid 800 ml viina ja 400 ml veega, laske suletud klaasnõus 40 päeva tõmbuda ning võtke hommikuti enne sööki veega pooleks lahjendatult 1 spl. Eakatel inimestel stimuleerib see hästi närvisüsteemi.

5. INSULT (AJURABANDUS)

Insult on äge ajuvereringehäire, mis algab alati ootamatult. Kõige sagedamini tekitavad seda hüpertooniatõbi, ateroskleroos, aneurüsm ja teised ajuveresoonte anomaaliad.

Äkiline insult võib lõppeda juba esimestel tundidel surmaga. Kõige sagedamini tekib see pärast õhtul või päeval üleelatud erutust. Vahel annab insult oma tulekust märku peavalu, peapöörituse või raskustundega. Rabanduse tagajärjel võib tekkida ühe või mõlema poole jäsemete, näo- ja neelamislihaste halvatus.
Vanad ravitsejad on soovitanud panna insuldi puhul esmaabi korras pea peale, halvatud kehaosa vastaspoolele jääkoti. Kui haige tuleb meelemärkusele, andke talle lahtistit (glaubrisool, sennatabletid) ja tehke klistiiri.
Ägedate haigusnähtude möödumise järel on rahvameditsiin soovitanud kasutada insuldi raviks järgmisi vahendeid.

· Tehke üle päeva kibuvitsajuurekeedusega vanne. Vee temperatuur peaks olema 37-38 C ning ravikuur koosneb 20-30 protseduurist.
· Halvatud jäsemeid on soovitav mitu kord päevas hõõruda mõne kergesti haihtuva võidega. Segage näiteks 1 osa piiritust ja 2 osa taimeõli. Kui peaksite kasutama eetrit, ärge unustage, et see on tuleohtlik.
· Lõigake 2 keskmist sidrunit ja 2 apelsini sektoriteks, võtke seemned välja ja ajage viljad läbi hakklihamasina. Saadud massi segage 2 spl meega, pange purki, laske ööpäev toatemperatuuril seista, tõstke siis külmikusse ja võtke 2-3 korda päevas teega 1 spl.
· Keetke 1 spl peenestatud vereurmarohtu klaasis vees 15 minutit, kurnake ja võtke 3 korda päevas enne sööki 2 spl. Ravikuur kestab 2-3 nädalat.
· Insuldihaigetele mõjub hästi salvei. Salveitõmmise valmistamiseks valage 2 spl ürdile klaas keeva vett, laske 1 tund tõmbuda ning võtke siis sisse, tehes ühtlasi salveivanne (300 g 10 l vee kohta). Kõigepealt valage vanni külm, seejärel kuum vesi ning lõpuks salveitõmmis.
· Hästi mõjuvad ka männiokkavannid.
· Äraproovitud vahend on küüslauk. Andke haigele igal hommikul ja õhtul keskmise suurusega küüslauguküüs ja 1 tl mett.
· Laske 30 g loorberilehtedel 2 kuud klaasis taimeõlis seista, loksutades nõu iga päev. Kuumutage kurnatud vedelikku keemiseni ja võidke sellega iga päev halvatud kohti.
· Jooge musta leedripuu marjadest valmistatud teed.
· Hästi mõjub insuldihaigetele ka õigesti keedetud roheline tee. Seejärel ärge unustage jälgimast vererõhku.

6. INFARKT

Südamelihase infarkt on haigus, mille puhul osa südamelihastest muutub elutuks ja hävib. Põhjuseks on südamelihase puudulik hapnikuvarustus.

HÄIRESIGNAALID.
Muretsemiseks on põhjust järgmistel puhkudel.
· Kui teil on rinnus tugevad pikaajalised valud, mis peegelduvad kätesse, kõhtu, abaluude vahele või alumisse lõualuusse. Sageli tuntakse seejuures rinnas, kaelas ja ülakõhus kõrvetust või valu.
· Tunnete rinnakorvi piirkonnas pigistust või tugevat survet.
· Olete kahvatu ning teie laubale, ülahuule kohale või kogu näole tekib külm higi.
· Hingamine muutub pindmiseks.
· Kaotate ootamatult teadmise.
ESMAABI. Haige tuleb panna poollamavasse asendisse, vabastada pigistavatest riietest (lips, vöö, rinnahoidja) ja kutsuda kohe välja kiirabi ja minna sellele välja vastu. Kannatanule tuleks panna keele alla nitroglütseriinitablett.

KAHEKSA REEGLIT, mis võivad päästa teie elu ja kaitsta teid infarkti eest.

· Jälgige oma vererõhku. Optimaalseks peetakse 120/80 ning normaalse rõhu piirmäär on 140/90, kusjuures olulisem on alumine näitaja - diastoolne rõhk, mille järsk tõus kujutab endast juba riskifaktorit. Teadlased on kindlaks teinud, et kui diastoolset rõhku õnnestub alandada 20%, väheneb infarktioht 60%.
· Toituge õigesti. Jälgige vere kolesteroolitaset. Normaalseks peetakse 200 mg/dl ja madalamat, kriitiliseks üle 240 mg/dl. Kolesteroolitase sõltub peamiselt sellest, mida te sööte. Suitsutatud tooted, maks, munad, rasvane liha ja kala on peamised kolesterooliallikad. Kui eelistate vähese rasvasisaldusega toitu ja vähendate kolesteroolitaseme näitajat 10%-ni alandate infarktiohtu 20%.
· Loobuge suitsetamisest. Juba kaks aastat pärast suitsetamise mahajätmist pole te suuremas infarktiohus kui mittesuitsetajad.
· Jälgige veresuhkru taset. Kui see tõuseb, hakkavad veres olevad rasvased ained veresoonte siseseintele ladestuma, mistõttu 70% diabeetikuid sureb südame- ja veresoonkonnahaigustesse.
· Hoidke kehakaal normis. Oma normaalkaalu saate välja arvutada, lahutades oma pikkusest 100 ning võtke sellest maha veel 15%. Kui teil õnnestub hoida ideaalkaalu, on teie infarktioht kaks korda väiksem kui inimestel, kel on 20% liigset kaalu.
· Juues päevas 1-2 klaasi veini, vähendate infarktiohtu 25-45%. Seda normi ületada ei maksa, sest liigjoomine tõstab vere kolesteroolitaset ja suurendab kehakaalu.
· Tehke sporti. Pühendage füüsilistele harjutustele vähemalt kaks korda nädalas pool tundi. Sobivad sörkjooks, jalgrattasõit, ujumine, suusatamine, matkamine, pikad jalutuskäigud ja muu aktiivne tegevus, mis alandavad kolesteroolitaset ja vererõhku ning vähendavad infarktiohtu ligemale 45%-
· Püüdke vältida stressisituatsioone, sest stressiga kaasnev vererõhu tõus toob kaasa infarktiohu.

7. VEENILAIENDID

Haigus seisneb selles, et veenid kaotavad elastsuse ja laienevad, moodustades sõlmi ehk komusid. Vere ringvool aeglustub, veri imbub läbi veeniseinte ja tekitab turseid. Sageli kaasneb veenilaienditega tromboflebiit, mille puhul veresoonte seintel moodustuvad trombid.

Haiguse algstaadiumis lamage võimaluse korral 3-4 korda päevas 15-20 minutit tõstetud jalgadega ning tehke siis istudes või lamades järgmisi harjutusi.

Pingutage ja lõdvestage 10 korda reielihaseid, liigutades seejuures jalga põlveliigesest.
Punnitage sisse hingates kõhtu ja tõmmake see välja hingates sisse. Seda harjutust tuleks teha aeglases tempos 3-4 korda.
Tõstke sisse hingates käed kõrvalt üles ja laske need välja hingates alla. Tehke seda harjutust pikkamööda 3-4 korda.
Kõverdage ja sirutage 10 korda aeglaselt varbaid.
Kui tunnete väsimust, tehke mitu korda päevas turiseisu ehk lihtsamalt öeldes kasvatage abaluudel seistes tiritamme. Hommikul võite bandazeerida jalad või kanda spetsiaalseid veresooni toetavaid sukkpükse.

Veenilaiendite raviks võib kasutada järgmisi rahvalikke vahendeid.
· Hõbedane koirohi. Hõõruge äsja kogutud lehed ja õienupud peeneks, segage supilusikatäis saadud massi sama suure koguse hapupiimaga, määrige õhukese kihina marlile ja pange 4-5 päeval haigetele kohtadele. Olles 5 päeva vahet pidanud, korrake protseduuri.
· Sõnajalg. Tampige äsja murtud sõnajala maapealne osa peeneks, segage supilusikatäis saadud massi sama suure koguse hapupiimaga ja toimiga samuti kui eelmise retsepti puhul.
· Tomatid. Veenilaiendite raviks võib kasutada ka küpseid tomateid, mis pannakse viiludena haigetele kohtadele ja asendatakse 3-4 tunni pärast värsketega.
Järgnevaid bulgaaria rahvameditsiini retsepte võib kasutada eriti rasketel juhtudel üksteise järel.
· Värske kalanhoeekstrakt. Valage 2 spl kalanhoelehtedele 0,5 liitrit viina, laske aeg-ajalt loksutades 10 päeva tõmbuda ja määrige saadud ekstraktiga jalgu.
· Paju- ja tammekoorekeedus. Sellega tehakse poole tunni jooksul põlvist saadik jalavanne ja tõmmatakse siis jalga elastsed sukad.
· Kassiurb. Selle tõmmisega tuleb teha enne magamaheitmist jalavanne, et ravida tromboflebiiti ja vältida tromboosi. Kasulikud on ka kogu kehale tehtavad vannid.
· Nõges. Valage supilusikatäiele kahekojalise nõgese kuivatatud ja peenestatud lehtedele klaasitäis keeva vett, laske veerand tundi veevannil tõmbuda, jahutage 45 minutit, kurnake ja võtke kolm korda päevas 15 minutit enne sööki kolmandik klaasi.
· Valge peakapsas. Segage kapsakördi hulka munavalet ning tehke sellega ööseks haigetele kohtadele kompress.
· Orashein. Valage 50 g roomava orasheina peenestatud juurtele 0,5 l viina, laske aeg-ajalt loksutades 3 nädalat tõmbuda ning võtke kurnatud tõmmist 2-3 korda päevas enne sööki 20-30 tilka.
· Tamme- ja pajukoor. Segage tammekoorepulbrit (seda müüakse ka apteegis) peenestatud pajukoorega (1:10), valage kolmele peotäiele segule 5 liitrit vett, keetke 30 minutit, jahutage ning tehke kurnatud keedusega iga päev jalavanni. Ühte keedust võib kasutada kolm korda.

8. VEENIPÕLETIK (TROMBOFLEBIIT)

Alajäsemete ummistav veenipõletik ehk tromboflebiit tekib veeniseinte vigastustest, mida põhjustavad veenilaiendid ja -komud. Haigel kohal on nahk punetav, kuumav ja valus.

Haige pannakse lamama, nii et jalg oleks kehast 15-20 cm kõrgemal, tehakse haigele kohale tugiside, määritakse jalga Vishnevski salviga ja tehakse sooje kompresse.

Rahvameditsiini vahendid on järgmised:
· Kassiurb. Puistake ämbrisse 200 g kuiva ürti, valage peale keeva vett, laske 30 minutit seista ja leotage haigeid jalgu kuumas tõmmises.
· Humal. Valage 1 spl peenestatud humalakäbidele 200 ml keeva vett, hoidke 15 minutit kuumaveevannil ja jooge tõmmist 3 korda päevas enne sööki 1 kl. Sellesama vedelikuga võib ka haigele jalale kompressi teha.
· Sarapuu. Laske 1 spl sarapuulehtedel 30 minutit 200 ml keevas vees tõmbuda ja jooge nagu teed. Sarapuulehti korjatakse juunis ja kuivatatakse varjulises kohas.
· Kalanhoe. Täitke pooleliitrine pudel poolest saati kalanhoega, valage kaelani piiritust või viina täis, hoidke aeg-ajalt loksutades 7 päeva jahedas kohas, kurnake ja hõõruge selle tinktuuriga 2 korda päevas jalgu, liikudes labajalast ülespoole. Täielikuks tervenemiseks tuleb nii teha 4 kuud.

9. GANGREEN (FLEGMOON)

Gangreen on üks kudede kärbumise liike. Eristatakse kuiva ja märga gangreeni.

Rahvaravitsejate arsenalis on rohkesti vahendeid, mis võimaldavad päästa haige jäseme amputeerimisest.
· Ühes vanas käsiraamatus on kirjas nõnda. "Gangreen paraneb, kui panete haigele kohale nelgiõliga immutatud lapi, võtate seda mõne tilga sisse või tarvitate 8-10 g nelgipulbrit."
· Siduge haigele ihuliikmele hapupiimalapp ja vahetage seda tihti. Seda moodust kasutanud inimesed teavad, kui kiiresti hapupiim mõjub: juba pärast paari sideme vahetamist seiskus kudede kärbumine - gangreen ei arenenud enam edasi.
· Mäluge värsket rukkileiba, millele on raputatud tublisti soola, pange läbimälutud mass haigele kohale ja siduge kinni. See vahend olevat erakordselt tõhus. Mäludes segunevad leib ja sool süljega, millel on nähtavasti samuti gangreenivastane toime. Vanad ravitsejad on soovitanud katta leivapudru veel värske kapsa lehtedega ja alles siis kinni siduda.
Juba gangreeni esimeste tunnuste ilmnedes tuleb hakata ravima seda põhjustavat alghaigust (endangiit, ateroskleroos, tromboos, emboolia, külmakahjustused), püüdes taastada normaalset verevarustust. Soojaravist tuleks hoiduda: kahjustatud kudede soojendamine suurendab hapnikutarbimist ja süvendab veelgi hapnikunälga.

10. ANEEMIA

Aneemiaks ehk kehvveresuseks nimetatakse vere punaliblede ja neis leiduva hemoglobiini vähesust.

Aneemia ravis mängib tähtsat rolli toitumine. Menüüd koostades võtke sellesse rohkesti kaloririkkaid toiduaineid, nagu liha ja maksa, ning sööge sageli koort, võid, täispiima, hirsiputru ja kollast maisi.

Rahvameditsiinis on aneemiat ravitud järgmiste vahenditega.
· Eleuterokokk (apteegirohi). Seda tuleb võtta 2 korda päevas 20-25 tilka.
· Mesi ja peedimahl. Segage poole klaasi mahla hulka 1 tl mett ning jooge 3 korda päevas pool tundi enne sööki.
· Teelehemahl. Võtke seda 3 korda päevas 20 minutit enne sööki 1 spl.
· Porgand. Sööge hommikul tühja kõhuga 100 g riivitud porgandit, segades seda hapukoore ja taimeõliga.
· Köömnetõmmis. Valage 2-3 tl köömnetele klaas keeva vett, laske tõmbuda ja jooge päeva jooksul ära.
· Kibuvitsamarjad. Valage 4 kuhjaga teelusikatäiele marjadele klaas keeva vett, laske tõmbuda ja jooge seda C-vitamiinirikast jooki 3 korda päevas pärast sööki.
· Koirohi. Toppige 4-liitrine pudel ürti täis, valage viina peale, pange 21 päevaks sooja kohta seisma, kurnake ja võtke 3 nädala jooksul hommikuti enne söömist tilk supilusikatäie veega.
· Metsmaasikalehed. Valmistage tõmmis ning jooge seda suhkru ja piimaga kohvi asemel.
· Nõgese- ja kaselehed. Valage 2 spl võrdsetes kogustes võetud lehtedele 300 ml keeva vett, laske 3 tundi tõmbuda, kurnake ning jooge 3-4 nädala vältel 3-4 korda ööpäevas.
· Küüslauk. Tampige 400 g küüsi peeneks, pigistage juurde 24 sidruni mahl, pange segu laia suuga purki, asetage 24 päevaks sooja ja pimedasse kohta ning loksutage iga päev hoolikalt. Valmis segu võtke enne magamaheitmist klaasi keedetud veega 1 tl - enesetunne peaks paranema juba 10-12 päeva pärast.

Jätkub siit...

Tagasi sisukorda

Terviktekst pdf formaadis, 285 kb

Veel raamatutest