Raamatu esikaan

 James O'Brien

TÖÖOTSING JA TURUNDUS

Terve raamat MS Word formaadis (pakitud zip faili) 

 Raamat PDF formaadis

 Sisestamise eest eriline tänu Helenile


SISUKORD
 Eessõna  Sissejuhatus  Kasutatud kirjandus  Autorist
 1. peatükk Töö maailm
 2. peatükk Turunduse roll toetatud töös
 3. peatükk Turundusmeetmestik
 4. peatükk Turundusplaani koostamine
 5. peatükk Ühiskonna hoiakute muutmine
 6. peatükk Tööotsija
 7. peatükk Tööandja
 8. peatükk Turundusmaterjalid ja -vahendid
 9. peatükk Tööotsingu planeerimine
 10. peatükk Sobivate töökohtade leidmine
 11. peatükk Töökoha kindlustamine
 12. peatükk Tööintervjuud
 13. peatükk Tööandja vastuseisu ületamine ja tehingu lõpuleviimine


Eessõna

Käesolev raamat käsitleb seda, kuidas rakendada turunduse printsiipe ja praktikat toetatud töö valdkonnas. Teistest samalaadsetest väljaannetest erineb ta sellega, et tähelepanu keskpunktis on avatud tööturul professionaalsete äristrateegiate rakendamine puuetega inimestele ja teistele ebasoodsas olukorras tööotsijatele töökohtade kindlustamisel. Viimase kahekümne aasta jooksul on mitmes riigis toetatud töö teemal väljaantud mitmeid häid raamatuid. Kuid enamik neist räägib põhiliselt sellest, kuidas töötada puudega inimesega ning käsitleb teemasid, nagu koolitus, toetamine, rehabilitatsioon ja integreerimine. Käesolevas raamatus olen püüdnud seda pilti täiendada, pöörates tähelepanu turunduse põhimõtetele ning sellele, kuidas töötajad ja organisatsioonid saaksid neid kasutada paremate töökohtade leidmiseks tugeva konkurentsiga tööturul.

Materjal on edastatud nii, et see sobiks kõigile organisatsioonidele maailmas, kes tegelevad ebasoodsas olukorras olevate tööotsijatega. Raamatu aluseks on minu töö- ja õpetamiskogemused kolmelt kontinendilt ja aastatepikkune puuetega inimeste aitamine töökoha hankimisel avatud tööturul. Mõned näited, mida ma kasutan, on pärit Austraaliast, kus ma palju aastaid töötasin, kuid need on mõeldud vaid konkreetsete rakendamisvõimalust demonstreerimiseks ning neid tuleb kohandada vastavalt iga ühiskonna vajadustele.

Olen püüdnud kirjutada raamatu nii, et ta oleks universaalne ja kompleksne. Toetatud töö on teenuste osutamise mudel, mille algseks eesmärgiks oli aidata vaimupuudega inimesi. Kuigi seda mudelit on edukalt kohandatud, aitamaks ka füüsiliste, neuroloogiliste, psühhiaatriliste või sensoorsete puuetega inimesi ning haiguse, vanuse, narkootikumide või alkoholi liigtarbimise, pikaajalise töötuse või sotsiaalsete faktorite tõttu ebasoodsas olukorras olevaid tööotsijaid.

Ma rõhutan sageli perekonna toetuse ja osaluse tähtsust. See on igal juhul oluline, kuid eriti tähtis on perekonna toetus vaimupuudega inimestele. Mõnikord peab perekonna või toetajate osaluse määr jääma siiski tööotsija otsustada.

James O'Brien


Sissejuhatus

Paljud puuetega inimesed on traditsiooniliselt jäänud tööturult välja ja see on oluliselt vähendanud nende võimet elada täisväärtuslikku ja produktiivset elu. Kuid viimasel kahel kümnendil on kasvav hulk organisatsiooni maailmas toetanud puuetega inimesi avatud tööturul töökohtade leidmisel ja säilitamisel. Tavaliselt kutsutakse neid organisatsioone toetatud või avatud töö agentuurideks ja igal aastal aitavad need tuhandeid puuetega inimesi. Puuetega inimeste ja teiste ebasoodsas olukorras tööotsijate abistamine töökoha leidmisel on ka riiklike ja erasektori tööturuprogrammide ja projektide ülesanne. Mõned programmid on olnud väga edukad ja saavutanud märkimisväärseid tulemusi isegi rasketes majandustingimustes, kui üldine töötuse tase on väga kõrge ja ühiskonna hoiakud puuetega inimeste suhtes negatiivsed. Miks on need organisatsioonid olnud nii edukad? Seda on mõjutanud paljud tegurid, aga üks on selge: kõik edukad toetatud või muud liiku agentuurid on tublid turustajad!

Tööturuagentuurid tegutsevad konkureerivas ja dünaamilises ärikeskkonnas nagu teisedki firmad, ja et selles keskkonnas edukas olla, peab neil olema teatud eelis, midagi, mis eristaks neid konkurentidest. Turundusprintsiipide mõistmine ja rakendamine aitab organisatsioonidel ja nende töötajatel oma kliente paremini teenindada ning annab neile eelise konkurentsis.

Tööturuagentuurid värbavad tihti spetsialiste, kes tegeleksid tööotsimise ja turundustegevusega. Neile spetsialistidele on antud mitmesuguseid ametinimetusi, nagu tööturu spetsialist, turunduskoordinaator, personali konsultant, tööinstruktor jne. Olenemata sellest, millist ametinimetust kasutatakse, on need inimesed kõik tugevasti motiveeritud, puutuvad iga päev kokku tööandjatega ning peavad läbirääkimisi sobivate töökohtade leidmiseks. Käesolev raamat peaks neid nende igapäevases tegevuses aitama, sest see annab praktilisi nõuandeid, kuidas kindlustada oma klientidele rohkem ja paremaid töökohti. See peaks olema ka praktiliseks turundusalaseks juhendiks tööturuagentuuridele, kes tegelevad puuetega inimeste ja teiste ebasoodsas olukorras tööotsijate paigutamisega avatud tööturule.


1. peatükk
Töö maailm

Miks on töö tähtis?

"Töö on kaasaja ühiskonnas elu keskne osa. Paljud peavad töötamist kodanikukohuseks ja isikliku arengu vahendiks. Inimesed, kes ei tööta, kogevad kahtlemata märgistamist kui vähem väärtuslikud ühiskonna liikmed. Töötamise silmapaistev roll staatuse ja väärtuse indikaatorina väljendub igapäevases fraasis "Millega te tegelete?", milles küsija keskendub selgelt inimese ametile kui tema ühiskondliku väärtuse näitajale."
Euroopa Liidu Projekt - Helios 11

Töö on oluline mitmel põhjusel. Töö mitte ainult ei taga meile vahendeid ellujäämiseks, vaid annab meile ka sotsiaalse rolli, mis mõjutab seda, kuidas me ennast näeme ja kuidas teised meid näevad. Töö tõstab meie staatust ühiskonnas, milles me elame ja annab meile võimaluse isiklikuks ja professionaalseks arenguks. Töötamine mõjutab ka meie elu teisi valdkondi. Sõprussuhted, sotsiaalsed tegevused, meelelahutuse- ja vaba aja veetmise püüdlused on kõik nii või teisiti seotud inimese kui töötaja rolliga.

Kaitstud töö

Paljud puuetega inimesed on traditsiooniliselt kõrvale jäetud osalemisest tööturul ja see on tõsiselt piiranud nende võimet elada terviklikku ja produktiivset elu.

Kuni päris viimase ajani ei töötanud enamus sügava puudega ja paljud keskmise puudega inimestest üldse või nad paigutati teistest eraldi kaitstud töö keskustesse. Algselt loodi kaitstud töö keskused valitsuse, perekonnal põhinevate organisatsioonide ja inimesi teenindavate ametite esindajate poolt vastuseks kasvavale vajadusele leida konstruktiivseid päevategevusi suurele hulgale puuetega inimestele, kes tahtsid ja suutsid töötada. Ei olnud ühtki kindlat motiivi puuetega inimeste eraldamiseks ülejäänud tööjõust, kuid tol ajal peeti kaitstud töö keskuseid õigeks lahenduseks puuetega inimeste vajadusele teha mingit liiki tööd. Kaitstud töö keskuste kaudu sooviti tagada puuetega inimestele turvaline õhkkond, kus nad võiksid saada kutsealast väljaõpet, teha mõtestatud tööd ja saada osa niisugustest teenustest nagu rehabilitatsioon, teraapia, sotsiaalne treening ja koolitus. Tingimused kaitstud töö keskustes on riigiti väga erinevad ning erinevad isegi ühe riigi eri piirkondades olenevalt ressursside kättesaadavusest ja keskuse juhtkonna võimetest tagada tulus töö. Mõnedes riikides on loodud edukad äriettevõtted, mis annavad puuetega inimestele tööd (näiteks Samhall Rootsis ja Remploy Suurbritannias). Kuid paljudel juhtudel on kaitstud töö keskused pidanud võitlema, et leida piisavalt tööd oma töötajatele ja muudele tööle sarnanevatele tegevustele kui tegelikule töötamisele. Selle tagajärjeks on olnud väike või olematu töötasu mõnedele puuetega inimestele ning vähesed võimalused isiklikuks ja kutsealaseks arenguks.

Toetatud töö

Toetatud töö on lihtne mõiste. See tähendab protsessi, kus puudega inimesi, kellel tavaliselt pole olnud võimalust teha karjääri, aidatakse avatud tööturul töö leidmisel ja tagatakse neile vajalik toetus nii kauaks kui vaja. Toetatud töö arenes vastuseks muutuva maailma survele, mis nõudis puuetega inimestele rohkem neid ühiskonda integreerivaid teenuste variante.
Seitsmekümnendateks aastateks olid ühiskondlikud väärtushinnangu ja sotsiaalsed trendid muutunud. Puuetega inimesed, nende perekonnad ja toetajad hakkasid pöörama tähelepanu kaitstud töö keskuste puudustele. Lisaks madalale töötasule, kehvadele tingimustele ja vähestele tegeliku töö võimalustele, kasvas ka mure traditsiooniliste teenuste diskrimineeriva iseloomu pärast. Normaliseerimise printsiip (Wolfensburger, 1972), mis toetab puuetega inimestele väärtuslike sotsiaalsete rollide tagamist, võeti järk-järgult omaks enamikus progressiivsetes riikides; algas nende printsiipide juurutamine teenustesse, eriti Ameerika Ühendriikides. See tähendas liikumist spetsiaalsetelt teenuseliikidelt, nagu näiteks kaitstud töö, selle poole, et saavutada puuetega inimestele avatud tööturul tegelikke töövõimalusi. Vastuseks sellele suundumusele loodi töö alternatiivseid vorme, tihti samade organisatsioonide poolt, mis pakkusid kaitstud töö teenust. Need töövõimalused kujutasid endast töörühmi, kui puuetega inimeste grupid töötasid tööstus- ja ühiskondlikes ettevõtetes toetatud töö agentuuri juhendamisel. Mitmel pool maailmas töötati välja ka klubimaja mudel, põhiliselt psühhiaatriliste probleemidega ja vaimuhaigetele inimestele. See mudel ühendas nii ühiskondlikud kui asutusesisesed tegevused ja võimaldas klientidele järk-järgulist üleminekut tööjõu hulka. Kõik need mudelid loodi selleks, et tagada puuetega inimestele paremad võimalused töötamiseks ja tervete hulka integreerumiseks ning osalemiseks ühiskondlikus elus.
Lisaks nimetatud algatustele arendati vaimupuuetega inimestele ka paremaid koolitustehnikaid, mis pöörasid põhitähelepanu kutsealase koolituse tagamisele seal, kus see on kõige vajalikum, nimelt töökohas. (Wehman, 1976 ja Gold, 1980). Individuaalne ametiga kohandamise idee koos asjatundja, tavaliselt tööinstruktori poolt pakutava koolituse ja toetusega kohapeal, oli revolutsiooniline samm teenuste arendamisel, mida hakati hiljem nimetama toetatud või avatud tööks.
Ameerika Ühendriikides (Rusch & Schultz, 1979) ja hiljem teistes riikides nagu näiteks Austraalias (Lewis, G.M., 1983) viidi läbi mitmeid uurimusi. Nende uurimuste tulemused kinnitasid, et vaimupuuetega inimesed võivad edukalt töötada avatud tööturul juhul, kui nende karjäärivalikud on realistlikud ja nad saavad vajalikku toetust. Uurimustele järgnesid pilootprojektid ja hiljem toetatud töö programmid mitmel pool maailmas. Alates sellest ajast on tuhanded puuetega inimesed, kaasa arvatud sügava puudega inimesed, edukalt töötanud avatud tööturul ja tõestanud oma väärtust ettevõtetes üle kogu maailma.

Nüüdisaegsed väärtushinnangud

Muutused puudega inimeste töövõimalustes, millele me viimasel kahel aastakümnel oleme võinud olla tunnistajateks, on põhiliselt tingitud ühiskonnas toimunud muutustest arusaamades ja puuetega inimestesse suhtumises. Need muutused peegeldavad teistsuguseid väärtushinnanguid ja tõekspidamisi kui need, mis domineerisid ajal, mil kaitstud töö keskuseis peeti parimaks ja ainukeseks võimaluseks puuetega inimeste enamusele.
Nüüd me tunnistame, et igal inimesel on mõningaid produktiivseid oskusi, väärtusi ja omadusi, millele on tööandjatel majanduslik väärtus. Puuetega inimesed on näidanud, et juhul, kui neile antakse võimalus ja vajalik toetus, suudavad nad töötada ja elada ühiskonnas, anda oma panus ühiskonnaellu ja tõsta sellega oma elukvaliteeti.
Siiski tuleb enamikus riikides veel õppida mõistma, milline on toetatud töö kui sotsiaalsete muutuste läbiviimise ja puudega inimeste parema ühiskonda integreerimise vahendi potentsiaal. Et tuleviku väljakutsetele vastu astuda, peab meil, kes me toetame puudega inimesi nende püüdlustes tagada endale õigustatud koht tööturul, olema kindel usk sellesse, mida me teeme, seda nii üksikisikutena kui ka organisatsioonina. Üks viis oma väärtushinnangute kinnistamiseks on oma hoiakute avalik väljendamine viisil, mida meie kliendid mõistavad. Need väärtushinnangud lisavad meile usutavust ja tagavad äriringkondades austuse, aitavad meil muuta nii tööandjate kui ka teiste inimeste suhtumisi ja arusaamu. Kirjapandud väärtushinnangud, mis organisatsiooni hoiakuid selgelt väljendavad ja on kättesaadavad nii organisatsiooni personalile kui ka klientidele, on väärtuslikuks turundusvahendiks, mida saab kasutada nii isiklike kui organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Pidage meeles, et turundus ei tegele ainult kaupade ja teenustega, vaid ka turunduslike ideedega. Oma väärtushinnangute edastamine tööandjatele on toetatud töö agentuuride oluline ülesanne. Toon firma BIZLINK lahkel loal näite ühe organisatsiooni poolt kehtestatud väärtushinnangutest, mida ma juhatasin Lääne-Austraalias ja mis kujutab endast toetatud töö agentuuri. Nende väärtushinnangutega tutvudes mõistab igaüks neid põhimõttelisi hoiakuid, mis juhivad organisatsiooni tema igapäevases töös.

BIZLINK'i väärtushinnangud

  • Puudega inimesel on õigus töötada avatud tööturul olenemata tema puude ulatusest või sügavusest.
  • Tööotsijal on keskne roll oma karjääri planeerimises koostöös pere ja teiste lähedastega.
  • Integreerimist soodustavad tegevused, mis aitavad kaasa isiklikule ja kutsealasele arengule, võivad aidata tööotsijatel tööd leida.
  • Vajaliku toetuse korral võivad puudega inimesed anda oma panuse tööandjate, kaastöötajate või ühiskonna hüvanguks.
  • Puudega töövõtjatel on õigus õiglasele päevapalgale, samuti nagu tööandjatel on õigus neid rahuldavale päevatööle.
  • Eduka karjääri eeltingimusteks on tahtmine töötada, lähedaste toetus, realistlik töökoha valik, juurdepääs koolitusele ja toetusele töökohas.
  • Tööotsijatel ja töövõtjatel on oma suhetes agentuuriga õigus privaatsusele, usalduslikkusele ja austusele.

BIZLINK Inc., Perth, Lääne-Austraalia

 Järgmine peatükk - Turunduse roll toetatud töös   Raamat .doc (pakitud zip) ja pdf formaadis

SISUKORD



Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale .

al. 01.02.2003