Juhendaja: dotsent Anne Tiko

Tallinn 2001

Magistritöö pdf formaadis

Resümee

Andres Siplane. Bioloogiliste sidemete katkemise seostest hälbiva käitumisega. TPÜ. Sotsiaalteaduskond. Sotsiaaltöö osakond. Magistritöö 2001, 75 lk, 61 teaduskirjanduse allikat, 3 tabelit, 10 joonist.

Käesoleva magistritöö aineks on vanemliku hoolitsuse katkemine või katkestamine ja selle seos hilisema hälbiva käitumisega.

Seadsin eesmärgiks kaardistada lapse vanematest lahutamise mõjusid ja seoseid hälbiva käitumisega.

Otsin vastust järgmistele küsimustele:
- kas eesti lastekaitses järjest sagedamini rakendatav laste eraldamine vanematest on probleemide lahendusena õigustatud?
- milliseid seoseid on võimalik täheldada lapse vanematest eraldamise ja hilisema hälbiva käi-tumise vahel
- kas ja kuidas oleks võimalik ennetada vanematest lahutamisega seotud hälbivat käitumist

Uurimuse teoreetiline osa toetub peamiselt vanemlikkuse ja hälbivuse kontseptsioonidele. Vaatluse alla tulevad ka võimalikud kuritegevuse ennetamise meetmed.

Empiirilises osas kasutatakse erinevat ainestikku, uurimuse objektideks on:
1) Vanematest lahutatud lapsed Tallinna Psühhiaatriahaigla kohtupsühhiaatria osakonna pat-sientidena
2) Vanematest lahutatud lapsed kriminaalhooldusaluste seas
3) Vanglate sotsiaaltöötajate arvamus orvuna kasvanud kinnipeetavatest
4) Ämari vanglas orvuna kasvanud kinnipeetavate arvamused
5) Alaealiste komisjonide sekretäride arvamused vanemliku hoolitsuse puudumise mõjust

Töö tulemusena võin väita, et vanematest lahus kasvanud lastel on oluliselt suurem risk hälbivaks käitumiseks. Sellest järeldusest lähtuvalt soovitan Eesti lastekaitses tegeleda riskiperedega võimalikult varajases faasis - lapse perest võtmist kasutada vaid viimase võimalusena.

Käesoleva magistritöö võtmesõnad on riskipere, vanematest lahutamine, asendushooldus ja hälbiv käitumine.

Summary

Andres Siplane. The relations between disconnecting biological ties and deviant behaviour. Tallinn Pedagogical University. Faculty of Social Sciences. Department of Social Work. Master's thesis 2001, 75 pages, 61 references, 3 tables, 10 figures.

The subject of current paper is separation from the birth parents and its relations with latter deviant behavior. The purpose was to describe the impacts and relations of separating from the birth parents and deviant behavior.

The following questions were set up:
- is it justified to implement increasingly separation from the birth parents as tends to happen in Estonia
- what kind of relations can be noted between disconnecting the biological ties and latter deviant behavior
- is it possible to prevent such deviant behavior, how?

The theoretical part of the research leans on the concepts of parenthood and deviation. There will be in focus some possible measures to prevent crimes.

In the empirical part different subjects are surveyed:
1) people who were raised apart from their birth parents being patients in Tallinn Psychiatric Hospital
2) people who were raised as orphans being on parole
3) the opinions of the prison social workers about inmates who were raised apart from their birth parents
4) the opinions of the inmates in Ämari Prison who were raised apart from their birthparents
5) the opinions of the secretaries of the committees of children with difficult behavior

As a result of the research we can conclude that children who are separated from their birthparents have significant risk for deviant behavior. To avoid this kind of consequences it is needed to pay more attention to the families in risk as early as possible and implement preventive meas-ures.

The key words in the research are family in risk, separation from birthparents, alternative care and deviant behavior.

SISUKORD

Resümee	2
Summary	4
Tabelite loetelu	8
Jooniste loetelu	9
Eessõna	10
1. SISSEJUHATUS	11
2. VANEMLIKKUSE ASENDAMISEST	13
2.1 Bioloogiline ja psühholoogiline vanemlikkus	17
2.1.1 Tarvetele orienteeritud koolkond	19
2.1.2 Suhetele orienteeritud koolkond	20
2.1.3 Vanemlikkus seoses ühiskondliku kontekstiga	21
2.1.4 Separatsioonieelsed mõjud	22
2.2 Vanematest lahutatud laste hilisemast hälbivast käitumisest	23
3. HÄLBIVAST KÄITUMISEST	26
3.1 Normaalsus	26
3.2 Kuritegevus	28
3.3 Kriminoloogia teooriad	30
3.4 Kuritegude ennetamine	37
3.5 Kriminoloogiliste teooriate ja preventsioonimudelite suhe vanematest eraldatud lapsesse	39
4. PROBLEEMIASETUS JA METOODIKA	41
5.UUURIMISTULEMUSED JA ANALÜÜS	44
5.1 Vanematest lahutatud lapsed Tallinna Psühhiaatriahaigla kohtupsühhiaatria osakonna patsientidena	44
5.1.1 Vanematest lahutatud laste osakaal statsionaarses ekspertiisis	44
5.1.2 Vanematest lahutatud laste osakaal ambulatoorses ekspertiisis	45
5.2 Vanematest lahutatud laste osakaal kriminaalhooldusaluste seas	48
5.2.1 Endiste lastekodulaste ja teiste orvuna kasvanute osakaal kriminaalhooldusaluste seas, nende vanus ja kuriteoliik	49
5.2.2 Perekonna olemasolu kriminaalhooldusalustel	50
5.2.3 Kriminaalhooldusaluste toimetulek	50
5.2.4 Kriminaalhooldusaluste sotsialiseerumist raskendavad tegurid	51
5.3 Vanglate sotsiaaltöötajate arvamus orvuna kasvanud kinnipeetavatest ja fookusgrupi intervjuud Ämari vanglas orvuna kasvanute seas	51
5.3.1 Vaadeldava kinnipeetavate grupi isikuandmed ja kuriteoliik	52
5.3.2 Sotsiaalsete kontaktide olemasolu orvuna kasvanud kinnipeetavatel	54
5.3.3 Orvuna kasvanud kinnipeetavate toimetulek	54
5.4 Alaealiste komisjonide sekretäride arvamused vanemliku hoolitsuse puudumise mõjust	58
5.5 Arutelu ja järeldused	63
6. KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD	65
Kasutatud kirjandus	69
Lisad	73

Tabelite loetelu

Tabel 1. Erinevate perekonna struktuuride osakaal (%)
Tabel 2. Probleemiasetus
Tabel 3. Klientide arv alaealiste komisjonides

Jooniste loetelu

Joonis 1. Vanematest lahusolevate laste arv 1945-2000
Joonis 2. Iive ja lahutatud laste arv 1996-1999
Joonis 3. Suhe linnastumise ja kriminaalsuse vahel
Joonis 4. Uurimuse struktuur
Joonis 5. Kuritegude liigid kohtupsühhiaatria osakonna statsionaaris
Joonis 6. Kuritegude liigid kohtupsühhiaatria osakonna ambulatoorses ekspertiisis
Joonis 7. Kuritegude liigid koos asendushoolduse vormiga kohtupsühhiaatria osakonna ambulatoorses ekspertiisis
Joonis 8. Kuritegude liigid seoses kooseluga pärisvanematega kohtupsühhiaatria osakonna ambulatoorses ekspertiisis
Joonis 9. Orvuna kasvanud kriminaalhooldusaluste eluase
Joonis 10. Alaealisele kohaldatavad võimaliku mõjutusvahendid

Eessõna

Tegelemine vanemliku hoolitsuseta jäänud lastega on olnud käesoleva uurimuse autori põhitöö kogu professionaalse karjääri jooksul. Uurimuse teema on välja kasvanud praktilisest kuue aasta pikkusest töökogemusest Pärnu linnas vanemliku hoolitsuseta lapsi kasuperedesse paigutades ning 1999-ndal aastal kaitstud bakalaureusetööst, mida võib kokkuvõttes sõnastada vajaduseks luua alust lastekaitse teenuste kvaliteedi selgemaks mõõtmiseks ja parandamiseks ning seada küsimuse ette senised arusaamad lastekaitse olemusest ja eesmärkidest.

Lapse eraldamine vanematest on väga sensitiivne akt ja vajab põhjalikumat uurimist mitte ainult sotsiaalteaduses vaid ka õigusteaduses, arstiteaduses ja mujalgi. Laste asendushooldus on üks paljudest valdkondadest, kus teadus peab ühiskonnakorralduslikke meetodeid ja valikuid tagantjärele hindama. Küsimus ei ole ainult kuritegevuse või muu hälbiva käitumise vähendamises, vaid ka riskirühmade esindajate elukvaliteedis ja põhiõigustes. Käesolev uuring on oma eesmärgi täitnud, kui see suudab luua ülevaate hälbiva käitumise seostest vanemliku hoolitsuse olemasoluga.

Autor tänab oma juhendajat ja õpetajaid. Tänu kuulub ka lahketele kolleegidele, kes on olnud koostöövalmid uurimuse edendamisel.

Andres Siplane

1. SISSEJUHATUS

Käesoleva magistritöö aineks on vanemliku hoolitsuse katkemine või katkestamine ja selle seos hilisema hälbiva käitumisega.

Eesmärgiks on seatud ülevaate saamine võimalikest mõjudest ja seostest hälbiva käitumisega, mille tingib lapse lahutamine vanematest. Oma töös toon välja hälbiva käitumise mõiste, antud teema suhtes olulisemad kuritegevuse (kui selgele määratlemisele allutatud hälbiva käitumise osa) teooriad ja nende võimalikest kokkupuutepunktidest vanemlikkuse katkestamise mõjuga, kriminaalpreventsiooni mudelid ja nende võimaliku rakendusala ning uurimuslikus osas loon ülevaate vanemliku hoolitsuseta kasvanud laste hälbivast käitumisest.

Töö eesmärgist tulenevaks ülesandeks oli andmete kogumine hälbivale käitumisele kaldunud gruppide seas olevatest inimestest, kes on lapsepõlves olnud lahutatud oma vanematest. Otsisin vastust küsimusele, kas hälbivalt käitunute seas on vanemliku hoolitsuseta lapse enam, kui üldkogumis.

Sellise eesmärgipüstituse tingis minu töökogemus kasuperede ja lastekaitse alal alates 1995-ndast aastast. Olen paigutanud kasuperedesse kokku 34 last, kellest 14 on olnud väga raske käitumisega ja 8 nendest paigutustest on katkenud just nende laste raske käitumise tõttu. Samas on 4 last olnud nii väikesed, et nende käitumist saab hinnata vaid nende isu ja une järgi otsustades. Väga paljudele lastele on aga kasupere otsimine keeruliseks osutunud just nende raske käitumise tõttu.

Oma ainestiku kogusin kriminaal-justiitsia süsteemis (aga viimase kokkupuutealalt ka tervishoiu- ja haridussüsteemist), kus registreeritakse kõige selgemini iga hälbiva käitumise juhtum.

Käesoleval ajal seisneb Eestis lastekaitsetöö järjest enam asendushoolduse kohaldamises. Prioriteediks on nimetatud perekeskne hooldamine. Arusaadavalt on töö kasuperede ja lastekodude suunas lihtsam, kui töö nende laste mittetoimetulevate vanematega. Samas ei ole kellelgi täpset arusaamist, kuidas mõjub vanematest lahutamine lapse ja ka tema vanema hilisemale toimetulekule (Siplane 2000, 13). Käibetõeks on muutunud seisukoht, et purunenud perekonnas kasvamine soodustab hälbivat käitumist, kuid tähelepanu pole varem pööratud sellele, kas mõlemast vanemast ilmajäämine ei avalda hoopis suuremat negatiivset mõju kasvava inimese õigusteadvusele, käitumisele ja toimetulekule.

Loodan tööga saada vastused küsimustele:
- milliseid seoseid on võimalik täheldada lapse vanematest eraldamise ja hilisema hälbiva käi-tumise vahel
- kas ja kuidas oleks võimalik ennetada vanematest lahutamisega seotud hälbivat käitumist
- kas eesti lastekaitses järjest sagedamini rakendatav laste eraldamine vanematest on õigustatud

Töös kasutatavad kesksed mõisted on:
orvuna kasvav laps - laps, kes elab oma vanematest lahus, kuid kelle eest hoolitsetakse
vanemliku hoolitsuseta laps - laps, kelle eest tema bioloogilised vanemad ei hoolitse
asendushooldus - vanemliku hoolitsuseta jäänud lapse eest hoolitsemiseks kohandatav institutsionaalse või avahoolduse vorm
lapse eraldamine/lahutamine vanematest - riiklik sunnivahend, mida teostab kohaliku omavalitsuse esindaja perekonna suhtes, kes ei suuda hoolitseda lapse eest ega tagada lapse eale vastavat arengut
hälbiv käitumine - kirjutatud või kirjutamata normist kõrvalekalduv käitumine

Jätkub - 2. Vanemlikkuse asendamisest