JAMES W. SIRE - UNIVERSUMI UKSEL



10. Märkused

1. Peatükk: Maailmade paljusus
1/1 Sageli antologiseeritavast teosest War Is Kind and Other Lines (1899). Järgnev heebrea luuletus on Laulude 8. laul. Tagasi
1/2 Vt Toward a Christian View of Things, The Making of Christian Mind, toim. Arthur F. Holmes (Downers Grove, III.: InterVarsity Press, 1985), lk 17; mõnevõrra erinev, kuid väga kasulik maailmavaadete käsitlus leidub Arthur F. Holmes'i teostes Contours of a Christian World View (Grand Rapids: Eerdmans, 1983), 1. ja 3. peatükis.Tagasi
1/3 Whitehead ütleb, et "mõned eeldused näivad nii ilmsetena, et inimesed ei tea, mida nad eeldavad, sest neile ei ole kunagi pähe tulnud ühelgi teisel viisil asju sõnastada". Vt A. N. Whitehead, Science and the Modern World (New York: Mentor Books, 1948; 1. tr 1925), lk 49.Tagasi

2. Peatükk: Jumala hiilgusega täidetud Universum: kristlik teism
2/1 Üks köitvamaid uurimusi selle kohta on Jean Sezneci The Survival of the Pagan Gods (New York: Harper and Row, 1961), kus on väidetud, et kreeka jumalad "pöördusid ristiusku"; nagu Julianus Usutaganeja on öelnud: "Sina oled võitnud, oo valgenäoline galilealane." Tagasi
2/2 Pärast käesoleva raamatu esimest trükki on ilmud mitmeid kristlikku maailmavaadet käsitlevaid teoseid. Eriti väärivad siin äramärkimist järgmised: Arthur F. Holmes Contours of the Christian World View; Arhtur F. Holmes (toim.) The Making of a Christian Mind; W. Andrew Hoffecker ja Gary Scott Smith (toim.) Building a Christian World View, 1. kd, God, Man and Knowledge (Phillipsburg: Presbyterian and Reformed Publishing Company, 1986); ja Brian Walsh ja Richard Middleton The Transforming Vision: Shaping a Christian World View (Downers Grove: InterVarsity Press, 1984). Viimases leidub kasulik bibliograafia kristluse suhetest erinevate akadeemiliste distsipliinide ja elukutsetega. Tagasi
2/3 Üks klassikalistest Jumala definitsioonidest leidub Westministeri Usutunnistuses, II, 1: "On vaid üks elav ja tõeline Jumal, kes on lõputu oma olemises ja täiuses, kõige puhtam vaim, nähtamatu, kehatu, osade ja kirgedeta, muutumatu, tohutu, igavene, mõistetamatu, kõikvõimas; kõige targem, kõige püham, kõige vabam, kõige absoluutsem, kes juhib kõiki asju oma muutumatu ja õiglasima tahte järgi omaenese auks; kõige armastavam, armulikum, halastavam, paljukannatavam, tulvil headust ja tõde, ebaõiglust, üleastumist ja pattu andestav; neile tasuja, kes teda hoolikalt otsivad; ja kõige õiglasem ja kohutavam oma kohtumõistmises; kõike pattu vihkav, ja see, kes kunagi süüdlast süütuks ei kuuluta." Tagasi
2/4 Akadeemilise filosoofia seisukohast lähtuvaid kaalutlusi teistliku Jumala kohta võib leida H. P. Oweni teosest Concepts of Deity (London: Macmillan, 1971), lk 1-48. Arutlusi teiste siinkäsitletud metafüüsiliste käsitluste üle võib leida William Haskeri teoses Metaphysics (Downers Grove, III.: InterVarsity Press, 1983); ja C. Stephen Evansi teoses Philosophy of Religion (Downers Grove: InterVarsity Press, 1985) Tagasi
2/5 Geoffrey W. Bromiley, "The Trinity", Baker's Dictionary of Theology (Grand Rapids: Baker Book House, 1960), lk 531. Tagasi
2/6 See väljend on laenatud Francis A. Schaefferi teosest He Is There and He Is Not Silent (Wheaton: Tyndale House, 1972), lk 43. Samuti toob C. S. Lewise Miracles (London: Fontana Books, 1960), 8. peatükk, lk 18 ära suurepärase kirjelduse sellest, mida tähendab avatud universum. Teisi kristliku teadusekäsitluse küsimusi arutab Del Ratzsch, Philosophy of Science (Downers Grove: InterVarsity Press, 1986). Tagasi
2/7 Sir Philip Sidney sageli antologiseeritud "The Defense of Poesy". V. ja Dorothy Sayers, The Mind of the Maker (New York: Meridian, 1956); ja J. R. R. Tolkien, On Fairy Stories, The Tolkien Reader (New York: Ballantine Books, 1966), lk 37. Tagasi
2/8 Helmut Thielicke, Nihilism, tlk John W. Doberstein (London: Routledge and Kegan Paul, 1962), lk 110. Tagasi
2/9 Sõnal Logos, nagu seda kasutavad Johannes ja teisedki, on lai kontekstuaalne tähendus. Vt näiteks J. N. Birdsall, "Logos", New Bible Dictionary (Grand Rapids: Eerdmans, 1962), lk 744-745. Tagasi
2/10 Kristliku epistemoloogia ulatuslikuma käsitluse võib leida Arthur F. Holmes'i teoses All Truth Is God's Truth (Downers Grove: InterVarsity Press, 1977); ja David L. Wolfe, Epistemology (Downers Grove: InterVarsity Press, 1982). Tagasi
2/11 Vt John Wenham, Christ and the Bible, 2. tr (Grand Rapids: Baker, 1984). Tagasi
2/12 Vt näiteks arutelu langemise ja selle mõjude üle Francis Schaefferi teoses Genesis in Space and Time (Downers Grove: InterVarsity Press, 1972) lk 69-101. Tagasi
2/13 Piibli õpetust selle küsimuse kohta võib edasi jälgida John Wenhami teoses The Enigma of Evil (Grand Rapids: Zondervan, 1985), lk 27-41. Tagasi
2/14 "God's Grandeur", The Poems of Gerard Manley Hopkins, 4. tr, toim. W. H. Gardner ja N. H. MacKenzie (New York: Oxford Univ. Press, 1967), lk 66. Tagasi
2/15 Saul Bellow, Mr. Sammler's Planet (Greenwich: Fawcett, 1970), lk 216. Eesti k. Mr. Sammleri Planeet, Loomingu Raamatukogu, Tallinn 1973. Tagasi

3. Peatükk: Kellavärgi universum
3/1 J. Bronowski, Science and Human Values (New York: Harper and Row, 1965), lk 7. Tagasi
3/2 Peter Medawar, "On 'The Effecting of All Things Possible'", The Listener, 2. oktoober 1969, lk 438. Tagasi
3/3 Frederick Copleston, A History of Philosophy, 5. kd (London: Burns and Oates, 1961), lk 162-163. Tagasi
3/4 Peter Gay's Deism: An Anthology (Princeton: D. Van Nostrand, 1968) on kasulik kogumik eri deistlike autorite kirjutistest. Tagasi
3/5 Ideas and Intergrities, tsit. Sarah Sanborni järgi ("Who is Buckminister Fuller?" Commentary [oktoober 1973], lk 60), kes kommenteerib, et "Fulleri Heatahtlik Intellekt näib olevat kokku pandud deistide Suurest Kellassepast ja Emersoni Ülihingest" (lk 66). Tagasi
3/6 Lettres sur divers sujets, metaphysique et de religion. 5. kiri. Tsiteeritud Emile Bréheri teoses The History of Philosophy, 5. Kd, tlk Wade Baskin (Chicago: Univ. of Chicago Press, 1967), lk 14. Tagasi
3/7 Bréhier, History, lk 15. Tagasi
3/8 A. N. Whitehead kutsus induktsiooni ehk induktiivset mõtlemist - katset viia argumenti üle üksikdetailidelt üldprintsiipidele - "filosoofia viletsuseks". (Whitehead, Science and the Modern World, lk 25). Tagasi
3/9 Albert Einstein, Ideas and Opinionis (New York: Bonanza Books, 1954). Vt ka Robert Jastrow, God and the Astronomers (New York: Warner, 1978). Tagasi

4. Peatükk: Lõpliku ruumi vaikus
4/1 La Mettrie, Man a Machine (1747) teoses Les Philosophes, toim. Norman L. Torrey (New York: Capricorn Books, 1960), lk 176. Tagasi
4/2 Whitehead on näiteks öelnud: "Muidugi leiame 18. sajandist Paley kuulsa argumendi, et mehhanism eeldab mingit Jumalat, kes on looduse autor. Aga isegi enne, kui Paley andis sellele argumendile lõpliku kuju, oli Hume kirjutanud vastuse, et Jumal, kelle te leiate, on selline Jumal, kes selle mehhanismi teeb. Teisisõnu, see mehhanism võib parimal juhul eeldada mingit mehhaanikut ja mitte lihtsalt mingit mehhaanikut, vaid selle mehhaanikut," (Whitehead, Science and the Modern World, lk 77.) Tagasi
4/3 La Mettrie essee väljakutsuv, antikristlik ning antiklerikaalne toon on kooskõlas selle antiteistliku sisuga, ülistades mõistust ilmutuse kulul. Siin on õpetlik üks näide Man a Machine lõppsõnast: "Oma järelduste kohtunikena tunnistan ma ainult teadlasi ja käesolevaga esitan ma väljakutse kõigile eelarvamustega inimestele, kes pole anatoomid, ehk siis tuttavad ainsa filosoofiaga, millel on eesmärk - nimelt inimkeha. Mida saavad säärase tugeva ja tüseda tammepuu vastu teoloogia, metafüüsika ja skolastika nõrgad pillirood; lapsikud relvad, nagu meie rapiirid, mis võivad küll pakkuda vehklemise naudingut, kuid ei suuda vastast kunagi haavata. Kas on siin tarvis öelda, et ma viitan tühjadele ja triviaalsetele mõistetele, niikaua kui maa peal püsib eelarvamuse või ebausu vari, kahe kokkupuutuva ja pidevalt koostoimiva substantsi oletatavat kokkusobimatust [La Mettrie vihjab siin Descartes'i reaalsuse jaotamisele vaimuks ja aineks]?" (lk 177). Tagasi
4/4 Päris täpne olles on olemas naturaliste, kes pole materialistid, see tähendab neid, kes arvavad, et universumis võib olla mittemateriaalseid elemente, kuid Lääne kultuurile on neil vähe mõju olnud. Minu naturalismi definitsioon piirdub nendega, kes on materialistid. Tagasi
4/5 Carl Sagan, Cosmos (New York: Random House, 1980), lk 4. Sagan jätkab: "Meie õrnemadki mõtisklused kosmosest erutavad meid: meie selgroogu läbib värin, meie hääl takerdub, me tunneme midagi, mis meenutab ammust mälestust või kõrgelt kukkumist. Me teame, et me läheneme suurimale müsteeriumile." Sagani jaoks võtab kosmos selles raamatus ja samanimelises teleseriaalis Jumala asendi, tekitades Saganis samasugust aukartust; ja ta püüab lugejates ja televaatajates tekitada samasugust reaktsiooni. Nõndanimetatud teadus muutub siis religiooniks, mõned ütlevad, et saientismi religiooniks. Vt Jeffrey Marsh, "The Universe and Dr. Sagan", Commentary (mai 1981), lk 64-68. Tagasi
4/6 La Mettrie, Man a Machine, lk 177. Teiselt poolt on inimolendi defineerimine "energiate väljana, mis liigub suurema fluktueeriva energiate süsteemi sisemuses", samal määral naturalistlik. Kummalgi juhul ei vaadelda inimest kui kosmose suhtes transtsendentset. Vt Marilyn Ferguson, The Brain Revolution: The Frontiers of Mind Research (New York: Taplinger Publishing Co., 1973), lk 22. Tagasi
4/7 Bréhier, The History of Philosophy, kd 5, lk 129. Tagasi
4/8 Humanistlikud Manifestid I ja II, (Buffalo: Prometheus Books, 1973), lk 16. Need kaks manifesti, eriti II (mille koostas Paul Kurtz), on naturalistlike väidete käepärased kogud. Paul Kurz on filosoofiaprofessor New Yorgi osariigis Buffalos, Free Inquiry ("sekulaarse humanismi" propageerimisele pühendatud kvartaliajakiri) ja Prometheus Books kirjastuse toimetaja. Tagasi
4/9 The Columbia History of the World, toim. John. A. Garraty ja Peter Gay (New York: Harper and Row, 1972), lk 14. Tagasi
4/10 David Jobling, "How Does Our Twentieth-Century Concept of the Universe Affect Our Understanding of the Bible?" Enquiry (september-november 1972), lk 14. Ernest Nagel sõnastab oma kasulikus essees, mis defineerib 20. sajandi keskpaiga naturalismi, selle seisukoha rangemates filosoofilistes terminites: "Esimene [naturalismi jaoks keskne väide] on organiseeritud aine eksistentsiaalne ja põhjuslik esmasus looduse täidesaatvas korralduses. See on eeldus, et sündmuste, omaduste ja protsesside esinemine ning eri indiviididele iseloomulik käitumine sõltub ruumis-ajaliselt asetsevate kehade organisatsioonist, mille sisemised struktuurid ja välised suhted määravad ja piiravad kõige juhtuva ilmumist ja kadumist" (Ernest Nagel, "Naturalism Reconsidered" [1954] teoses Essays in Philosophy, toim. Houston Peterson [New York: Pocket Library, 1959], lk 486). Tagasi
4/11 La Mettrie, Man a Machine, lk 177. Tagasi
4/12 Copleston, History, kd 6, lk 51. Uuemate autorite hulka, kes on kaitsnud arusaama inimolenditest kui masinatest, kuulub John Brierly, The Thinking Machine (London: Heinemann, 1973). Tagasi
4/13 William Barrett, The Death of the Soul: From Descartes to the Computer (New York: Anchor, 1987), lk 154. Tagasi
4/14 II Humanistlik Manifest kirjeldab olukorda üldiselt, viidates loodusele kui tervikule: "Loodus võib tõesti olla laiem ja sügavam, kui me praegu teame; kõik uued avastused võivad aga meie teadmisi loodusest ainult suurendada" (lk 16). Tagasi
4/15 Julian Huxley, "The Uniqueness of Man" teoses Man in the Modern World (New York: Mentor Books, 1948), lk 7-28. George Gaylord Simpson loeb üles inimese "intelligentsi, paindlikkuse, individuaalsuse ja sotsialiseerumise omavahel seotud faktorid" (The Meaning of Evolution, täiendatud ning parandatud tr [New York: Mentor Books, 1951], lk 138). Tagasi
4/16 Nagel, "Naturalism Reconsidered", lk 490. Tagasi
4/17 Humanistlikud Manifestid I ja II, lk 17. Tagasi
4/18 Bertrand Russell, "A Free Man's Worship", Why I Am Not a Christian (New York: Simon and Schuster, 1957), lk 107. Tagasi
4/19 A. J. Ayer, toim., The Humanist Outlook (London: Pemberton, 1968), lk 9. Tagasi
4/20 Nagel, "Naturalism Reconsidered", lk 496. Tagasi
4/21 Humanistlikud Manifestid I ja II, lk 17. Tagasi
4/22 John Updike, "Pigeon Feathers", teoses Pigeon Feathers and Other Stories (Greenwich: Fawcett, 1959), lk 96. Tagasi
4/23 The Columbia History of the World, lk 3. Tagasi
4/24 Vt näiteks Malcolm Jeeves, The Scientific Enterprise and Christian Faith (Downers Grove, III.: InterVarsity Press, 1969), lk 80-117; Evolution and Christian Thought Today, toim. Russell G. Mixter (Grand Rapids: Eerdmans, 1959); Charles Hummel, The Galileo Connection (Downers Grove: InterVarsity Press, 1985); ja loendamatud artiklid väljaandes Journal of the American Scientific Affiliation. Tagasi
4/25 Simpson, Meaning of Evolution, lk 143. Pole selge, miks peaks Simpson omistama inimolenditele vaimse loomuse. Me ei peaks siiski arvama, et neil on mõõde, mis viib nad väljapoole suletud universumit. Tagasi
4/26 Ibid. Tagasi
4/27 Jaques Monod, Chance and Necessity, ingl k tlk Austryn Wainhouse (New York: Alfred A. Knopf, 1971), lk 146. Tagasi
4/28 Mõned naturalistid, nagu näiteks Carl Sagan, usuvad, et arvestades universumi suurust ja vanust, peavad mujal universumis olema arenenud mõistuslikud olendid. Aga isegi Sagan tunnistab, et selle kohta ei ole mingeid tõendeid. (Sagan, Cosmos, lk 192, 307-315.) Tagasi
4/29 Nihet eetiliste normide sisus võib uurida, võrreldes I Humanistlikku Manifesti (1933) ja II Humanistlikku Manifesti (1983). Tagasi
4/30 La Mettrie, Man a Machine, lk 176; rõhutus minupoolne. Tagasi
4/31 Humanistlikud Manifestid I ja II, lk 17. Tagasi
4/32 Simpson, Meaning of Evolution, lk 149. Tagasi
4/33 John Platt, The Center Magazine (märts-aprill 1972), lk 48. Tagasi
4/34 Walter Lippmann, A Preface to Morals (New York: Time Incorporated, 1964), lk 190. Tagasi
4/35 Ibid., lk 307. Allan Bloomi teost The Closing of the American Mind võib pidada appikarjeks säilitada inimlike väärtuste alused teistsugusel viisil, kui seda on pühendumus või inimlik otsustus. Ilma tõsiselt vaidlustamata lõputut-isikulist Jumalat, kes on nende väärtuste aluseks, on raske näha, kuidas just kaasaegsed väärtused võivad põhineda mingil kindlal absoluudil. Vt Allan Bloom, The Closing of the American Mind (New York: Simon and Schuster, 1987), eriti lk 194-216. Vt ka Alasdair McIntyre, After Virtue, 2. tr (Notre Dame University Press, 1984). Tagasi
4/36 Kristlik Humanistlik Manifest avaldati ajakirjas Eternity (jaanuar 1982), lk 16-18. Alla olid kirjutanud Donald Bloesch, George Brushaber, Richard Bube, Arthur Holmes, Bruce Lockerbie, J. I. Packer, Bernard Ramm ja mina. Tagasi
4/37 Humanistlikud Manifestid I ja II. Teine ja lühem kogu sekulaarsetest humanistlikest vaadetest on "The Affirmations of Humanism: A Statement of Principles and Values", mis ilmus Free Inquiry tagakaanel (suvi, 1987). Tagasi
4/38 Üks paremaid sissejuhatusi marksismi eri aspektidesse on Richard Schmitti, Introduction to Marx and Engels: Critical Reconstruction (Boulder, Colo.: Westview Press, 1987). Hea sissejuhatus kristlikust seisukohast on David Lyoni Karl Marx: A Christian Assessment of His Life and Thought (Downers Grove: InterVarsity Press, 1979). Marxi mõistmiseks ei ole loomulikult aseainet Marxi enda ning Marxi lähedase sõbra ja kaastöölise Friedrich Engelsi kirjutistele. Paljud tähtsamatest töödest leiduvad väljaandes Richard Tucker, toim., The Marx-Engels Reader, 2. tr (New York: W. W. Norton and Company, 1978). Tagasi
4/39 Humanistlikud Manifestid I ja II, lk 19. Tagasi
4/40 "Contribution to the Critique of Hegels Philosophy of Right: Introduction", teoses Tucker, Marx-Engels Reader, lk 60. Tagasi
4/41 Ibid. Tagasi
4/42 Simpson, Meaning of Evolution, lk 139. Tagasi
4/43 Ibid., lk 166-181. Darwini ja T. H. Huxley aegadest saadik on naturalistid pannud palju lootusi inimese evolutsiooni peale. Moodsate optimistide hulka kuuluvad Arthur C. Clarke, Profiles of the Future (New York: Bantam, 1964), lk 212-227; Peter Medawar, lk 437-442; Glenn Seaborg, "The Role of Science and Technology", Washington University Magazine (kevad 1972), lk 31-36; Julian Huxley, "Transhumanism", "Knowledge Morality and Destiny (New York: Mentor Books, 1960), lk 13-17. Tagasi

5. Peatükk: Nullpunkt
5/1 7 Douglas Adams, The Hitchhiker's Guide to the Galaxy (New York: Pocket Books, 1981); The Restaurant at the End of the Universe (New York: Pocket Books, 1982); Life, the Universe and Everything (New York: Pocket Books, 1983); So Long and Thanks for All the Fish (London: Pan, 1984). Tagasi
5/2 Adams, Hitchhiker's Guide, lk 173. Tagasi
5/3 Adams, Restaurant, lk 2. Tagasi
5/4 Ibid., lk 246. Tagasi
5/5 Adams, Life, lk 222. Neljanda romaani lõpus, mis ei tundu kaugeltki nii efektne, saame teada Jumala viimase läkituse endile: Vabandame tekitatud ebamugavuste pärast (So Long, lk 189). Tagasi
5/6 Näiteks John Platt arvab, et see on ainus vabadus, mida inimene tõeliselt vajab (Center Magazine, lk 47). Tagasi
5/7 B. F. Skinner, Beyond Freedom and Dignity (New York: Alfred A. Knopf, 1971), lk 211. Tagasi
5/8 Monod, Chance and Necessity, lk 98 ja 112. Tagasi
5/9 Simpson, Meaning of Evolution, lk 79. Tagasi
5/10 Kirjast W. Grahamile (3. juuli 1881), tsiteeritud teoses The Autobiography of Charles Darwin and Selected Letters (New York: Dover Publications, Inc., 1958; algselt avaldatud 1892.a.). Selle tähelepaneku eest võlgnen ma tänu Francis A. Schaefferile, kes tegi selle loengus Charles Darwini kohta. Samasuunalises argumendis tsiteerib C. S. Lewis professor Haldane'i: "Kui minu vaimsed protsessid on täielikult määratud minu ajus toimuva aatomite liikumise poolt, siis pole mul mingit põhjust uskuda, et minu tõekspidamised on tõesed [...] ja seega pole mul mingit alust arvata, et minu aju koosneb aatomitest." Vt Miracles, lk 18. Tagasi
5/11 Lewis, Miracles, lk 109. Teises kontekstis märgib Lewis: "Vaid siis, kui tahetakse, et te usuksite, et Mõistus tuleneb mittemõistusest, peate hüüdma Stopp, sest kui te seda ei tee, muutub kogu mõtlemine ebausaldatavaks" (lk 32). Tagasi
5/12 Robert Farrar Capon, Hunting the Divine Fox (New York: Seabury Press, 1974), lk 17-18. Tagasi
5/13 Allan Bloon, Closing the American Mind, lk 194. Tagasi
5/14 Vaata Allan Bloomi arutelu väärtustest (Closing the American Mind, lk 25-43 ja 194-215).Tagasi
5/15 Franz Kafka, "The Watchman" teoses Parables and Paradoxes (New York: Schocken Books, 1961), lk 81. Tagasi
5/16 Üks Nietzsche epigramme teoses The Gay Science sarnaneb Kafka mõistujutule: "Süü. Kuigi ka kõige targemad nõidade üle kohtumõistjad ja isegi nõiad ise olid nõidade süüs veendunud, sellest hoolimata polnud seda süüd olemas. Nii on kogu süüga." (The Portable Nietzsche, tlk Walter Kaufmann (New York: Viking Press, 1954), lk 96-97). Tagasi
5/17 Siin võib vastata, et just sellise süü (s.o süüdlaslikud tunded) saab freudistliku psühhoanalüüsi või psühhoteraapia abil kõrvaldada ja et niisiis saab midagi ette võtta. Aga see vaid rõhutab inimolendite ebamoraalsust. See lahendab inimese süütunde probleemi, võimaldamata mitte mingisugust moraalset tegutsemist. Tagasi
5/18 Kurt Vonnegut jun., Cat's Cradle (New York: Dell, 1970), lk 177. Tagasi
5/19 Selle tähelepaneku eest olen ma tänu võlgu Helmut Thielickele (Nihilism, lk 148-166; eriti lk 163-166). Tagasi
5/20 Teine viis seda argumenti esitada on osutada, et lausete konstrueerimine on nii fundamentaalne tegu ning nii paradigmaatiline tähenduse tunnustamine, et lausete konstrueerimine tähenduse eitamiseks on enesega vastuolus. Keith Yandell väljendab artiklis "Religious Experience and Rational Appraisal", Religious Studies (juuni 1974), lk 185 seda argumenti järgneval viisil: "Kui on olemas selline mõistete süsteem F, et on võimalik näidata, et (a) F on tõene ja et (b) F teatakse olevat tõene on kokkusobimatud, siis annab see fakt hea (kuigi võibolla mitte otsustava) põhjuse oletada, et F on väär." Tagasi
5/21 Joseph Heller, Catch-22 (New York: Dell, 1962), lk 184. Tagasi
5/22 Ibid., lk 185. Tagasi
5/23 Bloom, Closing of the American Mind, lk 196. Tagasi

6. Peatükk: Nihilismist kaugemal
6/1 Albert Camus, L ´Été, tsit. Teoses John Crickshank, Albert Camus and the Literature of Revolt (New York: Oxford Univ. Press, 1960), lk 3. Tagasi
6/2 Selle tähelepaneku eest võlgnen tänu Harold Shaw Publishers'i peadirektorile C. Stephen Boardile. Tagasi
6/3 Whitehead, Science and the Modern World, lk 49. Tagasi
6/4 Jean-Paul Sartre, "Existentialism", A Casebook on Existentialism, toim. William V. Spanos (New York: Thomas Y. Crowell, 1966), lk 289. Tagasi
6/5 Ibid. Tagasi
6/6 Ibid., lk 287. Tagasi
6/7 Ibid. Tagasi
6/8 See näide on võetud Sartre'ilt, lk 283-284. Tagasi
6/9 Platt, Center Magazine, lk 47. Tagasi
6/10 Fjodor Dostojevski, Notes from Underground and other works, tlk Andrew R. MacAndrew (New York: New American Library, 1961), eesti k. "Märkmed surnud majast". Tagasi
6/11 Ibid., lk 115. Tagasi
6/12 Sartre, "Existentialism", lk 279. Tagasi
6/13 Ibid., lk 289. Tagasi
6/14 Ibid., lk 279. Tagasi
6/15 Ibid., lk 280. Tagasi
6/16 Ibid., lk 285. Tagasi
6/17 Albert Camus, The Plague, tlk Stuart Gilbert (New York: Random House, 1948), lk 35. Eesti k. "Katk", Tallinn, 1963. Tagasi
6/18 Ibid., lk 108. Tagasi
6/19 Ibid., lk 9, 29, 277. Tagasi
6/20 Ibid., lk 174. Tagasi
6/21 Ibid., lk 175. Tagasi
6/22 Ibid., lk 227-228. Tagasi
6/23 Ibid., lk 230. Tagasi
6/24 Ibid., lk 120, 230. Tagasi
6/25 Ibid., lk 262-263. Tagasi
6/26 Ibid., lk 116. Tagasi
6/27 Ibid., lk 117-118. Tagasi
6/28 Ibid., lk 278. Tagasi
6/29 H. J. Blackham, "The Pointlessness of It All", teoses Objections to Humanism, toim. H. J. Blackham (Harmondsworth: Penguin, 1965), lk 123. Tagasi
6/30 Ibid., lk 124. Tagasi
6/31 Edward John Carnell annab suurepärase sissejuhatuse uusortodoksiasse ja selle tekkeloosse teoses The Theology of Reinhold Niebuhr, parand. Tr (Grand Rapids: Eerdmans, 1960), lk 13-39. Tagasi
6/32 Camus, Katk. Tagasi
6/33 Ibid., lk 196. Tagasi
6/34 Martin Buber, I and Thou, tlk Ronald Gregor Smith (New York: Charles Scribner, 1958), lk 29-30. Tagasi
6/35 Ibid., lk 34. Tagasi
6/36 Ibid., lk 4. Tagasi
6/37 Ibid., lk 11. Tagasi
6/38 Ibid., lk 7. Tagasi
6/39 Kirjast, mida tsiteerib Walter Lowrie teoses A Short Life of Kierkegaard (Princeton: Princeton Univ. Press, 1942), lk 82. Tagasi
6/40 Kierkegaardi enda seisukoht selles küsimuses on teadusliku vaidluse teemaks. Nende hulka, kes rõhutavad, et ta eitab objektiivse tõe väärtust, kuuluvad Marjorie Grene, Intoduction to Existentialism (Chicago: University of Chicago Press, 1948), lk 21-22, 35-39; ja Francis A. Schaeffer, The God Who Is There (Downers Grove: InterVarsity Press, 1968), lk 51-54. Teisel poolel asuvad C. Stephen Evans, Subjectivity and Religious Beliefs (Grand Rapids: Christian University Press, 1978); ja John Macquarrie, Existentialism (Philadelphia: Westminister Press, 1972), lk 74-123. Tagasi
6/41 Vt lk 114 ülal. Tagasi
6/42 Buber, I and Thou, lk 96. Tagasi
6/43 Vt R. T. France, The Living God (Downers Grove: InterVarsity Press, 1970), lk 97-115. Tagasi
6/44 Grene, Introduction, lk 36. Tagasi
6/45 Schaeffer, He Is There and He Is Not Silent, lk 37-88, eriti lk 79. Alasdair MacIntyre kirjutab: "Loogika tegeleb sellega, et liigendab ning väljendab reegleid, mis on tegelikult olemas reaalses diskursuses, ning võimaldab seeläbi inimestel samaaegselt formuleerida tõeseid väiteid kui ka vältida ebajärjekindlust. [...] Üks Duns Scotuse õpilane on näidanud, et [...] vastuolust on võimalik tuletada ükskõik millist väidet. Sellest järeldub, et vastuolulist väidet esitades väidame tegelikult ükskõik mida - ja muidugi ka selle eitust. Seega inimene, kes esitab vastuolulise väite, ei ütle midagi ja nõustub kõigega. Kummalgi juhul ei suuda ta väita midagi kindlat ega öelda, et miski on tõsi ja et miski pole tõsi. Seega, kui me üldse rääkida soovime, sõltume oma võimest kasutada ning järgida loogika seadusi. Suur osa formaalsest loogikast tegeleb sellega, et meile selgitada, mida me kogu aeg teinud oleme." (Herbert Marcuse: An Exposition and a Polemic [New York: Viking Press, 1970], lk 86-87.) Tagasi
6/46 Ülevaadet praegusaja seisukohtadest kõrgema kriitika poolt käsitletud valdkondade kohta vt Kenneth Kitchen, Ancient Orient and Old Testament (Downers Grove: InterVarsity Press, 1966); Donald Guthrie, Introduction of the New Testament, 3. tr (Downers Grove: InterVarsity Press, 1970); George Eldon Ladd, The New Testament and Criticism (Grand Rapids: Eerdmans, 1967) ja R. K. Harrison, Biblical Criticism: Historical, Literary and Textual (Grand Rapids: Zondervan, 1978). Tagasi
6/47 Matthew Arnold, God and the Bible teoses English Prose of the Victorian Era, toim. Charles Frederick Harrold ja William D. Templeman (New York: Oxford Univ. Press, 1938), lk 1211. Tagasi
6/48 Matthew Arnold, The Study of Poetry teoses English Prose of the Victorian Era, lk 1248. Tagasi
6/49 Carnell, Theology of Reinhold Niebuhr, lk 168. Tagasi
6/50 Rudolf Bultmann, Kerygma and Myth (New York: Harper and Brothers, 1961), lk 39. Tagasi
6/51 Selle argumendi hilisema esitluse leiab Theodore J. Weedeni artiklis, "Is the Resurrection an Offense to Faith?" The Christian Century (29. märts 1972), lk 357-359. Tagasi
6/52 Times Literary Supplement (26. november 1971), lk 148. Tagasi

7. Peatükk: Teekond Itta: Ida panteistlik monism
7/1 See Läänemaises mõttesuundumuses hiljuti toimunud nihke kirjeldus on äärmiselt pinnapealne. Detailsemat käsitlust leiab teosest R. C. Zaehner, Zen, Drugs and Mysticism (New York: Vintage Books, 1974). Jacob Needlemani teose The New Religion täiendatud trükk (New York: Pocket Books, 1972) annab kogu nähtuse kohta asjatundliku ülevaate ning sisaldab lühikirjeldusi konkreetsete inimeste ja liikumiste kohta, kaasa arvatud zen-budism, Maher Baba, Subud ja transtsendentaalne meditatsioon. Ulatuslikum käsitlus leidub esseekogumikus Religious Movements in Contemporary America, toim. Irving I. Zaretsky ja Mark P. Leone (Princeton: Princeton Univ. Press, 1974). Teoses Christian Faith and Other Faiths (Downers Grove, III.: InterVarsity Press, 1984) vaatleb ja analüüsib Stephen Neill erinevaid uskusid, kaasa arvatud hinduism ja budism. Lääne Ida poole kaldumise kristlik kriitika on kättesaadav Os Guinessi teoses The East, No Exit (Downers Grove: InterVarsity Press, 1974), mis on teoses The Dust of Death (1973) leiduva ühe peatüki uuendatud versioon. 1972. a. Theology Digest Miracles'i sügisnumbris leidub mitmeid artikleid, kus analüüsitakse Ida mõju kristlusele, lk 85-98 väidab C. S. Lewis, et isegi Läänes on panteism inimese loomulikuks religiooniks; samas leidub ka sellise panteismi kriitika. Vt samuti Ernest Beckeri tugevalt kriitilist zen-budismi analüüsi kaasaegse psühhoanalüüsi ja psühhoteraapia seisukohalt seoses Zen: A Rational Critique (New York: W. W. Norton, 1961). Tagasi
7/2 Surendranath Dasgupta, A History of Indian Philosophy, kd 5 (Cambridge: Cambridge Univ. Press, 1922-1969). A Source Book in Indian Philosophy (Princeton: Princeton University Press, 1957); Wing-tsit Chan, ed., A Source Book of Chinese Philosophy (Princeton: Princeton University Press, 1963), ja LucienStryk, ed., World of the Buddha (New York: Grove Press, 1968). Robert Linssen, Zen: The Art of Life (New York: Pyramid, 1962); ja Stewart W. Holmes ja Chimya Horioka, Zen Art for Meditation (Tokyo: Charles E. Tuttle, 1973). Tagasi
7/3 Chandogya Upanishad, The Upanishads, Juan Mascaró (Harmondsworth, England: Penguin, 1965), lk 117. Tagasi
7/4 Christmas Humphreys, Buddhism (Harmondsworth: Penguin, 1962), lk 22. Tagasi
7/5 Adams, Life. Tagasi
7/6 Meditations of Maharishi Mahesh Yogi (New York: Bantam Books, 1968), lk 18. Tagasi
7/7 Humphreys, Buddhism, lk 203. Tagasi
7/8 Mascaró, Upanishads, lk 83-84. Tagasi
7/9 Herman Hesse, Siddharta, tlk Hilda Rosner (New York: New Directions, 1951), lk 115. Eesti k. Siddharta, kirj. Perioodika, Tallinn 1986. Tagasi
7/10 Mascaró, Upanishads, lk 12. Tagasi
7/11 Alex Comfort, Erotic Spirituality.: The Vision of Konorak (New York: Macmillan, 1971), Book World (29. august 1971). ("Baba Ram Dass", Ramparts [veebruar 1973], lk 35-42 ja 62-68.). Tagasi
7/12 Hesse, Siddharta. Tagasi
7/13 Hesse, Siddharta, lk 116. Tagasi
7/14 Ibid., lk 119. Tagasi
7/15 Humphreys, Buddhism, lk 23; ja Hesse, Siddharta. Tagasi
7/16 Hesse, Siddharta, lk 110. Tagasi
7/17 Ibid., lk 110-111. Tagasi
7/18 Ibid., lk 78. Tagasi
7/19 Mascaró, Upanishads, lk 23. Tagasi
7/20 Hesse, Siddharta, lk 122. Tagasi
7/21 Rick Chapman, How to Choose a Guru (New York: Harper and Row, 1973). Tagasi

Järgmine peatükk: Märkused


Veel raamatutest