Heiki Raudla
KODANIKU RAAMAT
Hea lugeja,
Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes
võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta.
Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid
turvalise, õnneliku ja kõigile heaolu pakkuva riigini
on meil veel pikk tee.
Jätkuv urbaniseerumine ja globaliseerumine seab meie ette
uusi ülesandeid. Mida teha olukorras, kus kogukond laguneb,
perekond kaotab oma traditsioonilisi väärtusi, oleme
astumas uue, üle-Euroopalise liidu liikmeks?
Kodaniku raamatu näol on tegemist Eesti Vabaharidusliidu
ja Siseministeeriumi esmakordse koostööga, millega
soovisime anda ajaloolise ülevaate Eesti omariiklike institutsioonide
kujunemisest, tutvustada meie riigi olemust ja selle toimimise
reegeid ning avardada inimeste arusaamu kodanikuks olemisega
kaasnevast. Kodanikustaatus ei tähenda ainult õigusi,
see toob endaga kaasa ka mitmeid kohustusi ja vastutust.
Eesti riigi ees on uued ülesanded, mida üksnes ametnikud
oma kabinetivaikuses lahendada ei saa. Kaasaegne demokraatlik
ühiskond esitab meile üha kasvava kodanike osaluse
nõude. Mida aktiivsem ja teadlikum on kodanik, seda rohkem
suudab ta kogukonna ja kogu riigi asjade arutamisel kaasa rääkida.
Elanikkonna vastutuse suurenemine Eesti elu kujundamisel on täna
väga oluline teema. Organiseerunud kodanikkonna kaasamisel
on eelkõige tasakaalustav roll demokraatliku riigi kujundamisel
ja riiklikult mõtleva ning riigile ustava ja usaldusväärse
kodanikkonna kasvatamisel. Kodanike kaasamiseks on oluline Eesti
ajaloolistest traditsioonidest tuleneva ja meile kultuuriliselt
omase arusaama kujundamine.
Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige
olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse.
Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa
rääkida ja omaenda tulevikku kavandada.
Meie riigil on kätte jõudnud aeg asuda pidama dialoogi
demokraatia küsimustes hästi orienteeruva kodanikkonnaga.
Meist igaühest sõltub, millise riigi jätame
tulevastele põlvedele.
Soovin teile meeldivat lugemist.
Lugupidamisega,
Ain Seppik
Siseminister
November 2002
Saateks
Eesti taasiseseisvumisest on möödas vaid 11 aastat.
Selle aja jooksul on Eesti riik muutunud väga kiiresti ja
muutunud on ka tema kodanikud. Muutused on olnud koguni nii kiired,
et ikka ja jälle tuleb selgitada, mis on demokraatia, kuidas
toimub Eestis valitsemine ja mis on kellegi ülesandeks.
Paraku ei mahu see kõik ühte õhukesse raamatusse,
seepärast tuli teha valik nii eri valdkondade kui käsitluse
põhjalikkuse osas. Otsustavaks sai see, mis tundus kirjutamise
hetkel olulisem.
Seetõttu on demokraatiaküsimused (õigused
ja kohustused, inimõigused, osalusdemokraatia), põhiseaduslikud
institutsioonid, inimese suhtlemine riigi ja omavalitsustega
ning kodanikuühendused leidnud mõnevõrra põhjalikumat
käsitlust kui ülejäänu. Kes aga soovib teada,
kuidas lood Eesti riigiasutuste ja institutsioonidega just antud
hetkel on, sel on alati võimalus külastada internetilehekülge
www.riik.ee, kuid peab arvestama, et sealtki ei leia alati kõike
vajalikku või et informatsioon on paar nädalat vana.
Iga teema algusesse on lisatud ka vähem või rohkem
ajalugu, tutvustamaks tausta, miks me teeme üht või
teist asja just niimoodi. Samuti on raamatus pühendatud
üsna palju ruumi rahvusvahelistele organisatsioonidele.
Sellegi põhjus on lihtne - Eesti pole enam ammu suure
impeeriumi nurgake, vaid iseseisev riik, mis teeb järjest
tihedamat koostööd paljude maailma riikidega ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega.
Et antud raamatu puhul on tegemist populaarse ning seetõttu
lihtsustatud ülevaatega, siis sobib ta lugemiseks ja koolituseks
nii õpilastele, õpetajatele, paljude kodanikuühenduste
liikmetele või muidu huvilistele.
Loodan, et Kodaniku raamatu lugeja saab senisest parema ülevaate
sellest, milline on Eesti riigi struktuur, kuidas riik toimib,
millised on inimeste õigused ja kuidas neil on võimalik
osaleda otsuste mõjutamisel nii riigi tasandil kui kohalikes
omavalitsustes - et võiksime J. F. Kennedy moodi mõelda:
"Ära küsi, mida sinu maa saab teha sinu heaks,
küsi endalt, mida sina saada teha oma maa heaks."
Iga peatüki lõpus on küll pigem meelelahutusena
kui väga tõsiselt mõelduna toodud kuulsate
meeste arvamusi eelpool käsitletud teema kohta. Nende seisukohad
ei lange küll alati kokku raamatus kirjapanduga ega omavahelgi,
aga eks seegi ole demokraatlik pluralism. Ja lisaks kõigele
võime seeläbi poliitikale ning valitsemisele hoopis
teise nurga alt vaadata.
Raamatu lisa annab lugejale ülevaate meie ajaloo põhisündmustest
ja traditsioonidest. Kes sooviksid põhjalikumaid teadmisi,
nende jaoks on abiks kasulikuks lugemiseks toodud raamatute loetelu.
Loodan, et Kodaniku raamat annab seega omapoolse panuse demokraatliku
riigi probleemide mõistmisele Eestis ning aitab sel viisil
kaasa demokraatia arengule ja tugevnemisele meie riigis.
Sisukord
1. Demokraatia
1.1. Antiikaja demokraatia
1.2. Demokraatia vormid ja areng
1.3. Demokraatia põhimõtted
ja tingimused
1.4. Demokraatia tänapäeval
1.5. Demokraatia ja riigivalitsemise
erinevad võimalused minevikust tänapäevani
1.6. Varia
2. Valimised
2.1. Demokraatlike valimiste tunnused
2.2. Parlamentide valimine
2.3. Presidentide valimine
2.4. Valimissüsteemid
2.5. Riigikogu valimised
2.6. Kohalike omavalitsuste volikogude
valimised
2.7. Valimiskampaania
2.8. Mis võib juhtuda, kui
ei tunta valimissüsteeme?
2.9. Varia
3. Kodanikuühiskond
3.1. Miks on vaja kodanikeühendusi?
3.2. Survegrupid ja huvigrupid
3.3. Kodanikuühendused, riik
ja omavalitsused
3.4. Varia
4. Vabadus ja selle piirid ühiskonnas
4.1. Vabadus ja demokraatia
4.2. Varia
5. Inimõigused
5.1. Inimõigused ja rahvusvaheline
koostöö
5.2. Inimõigused ja Eesti
5.3 Varia
6. Ideoloogiad
6.1. Konservatiivne ideoloogia
6.2. Liberaalne ideoloogia
6.3. Sotsialistlik ideoloogia
6.4. Marksistlik ideoloogia
6.5. Revisionism ja sotsiaaldemokraatia
6.6. Kristlik-demokraatlik ideoloogia
6.7. Sündikalism ja bolshevistlik
ideoloogia
6.8. Kommunistlik ideoloogia
6.9. Parempoolsus ja vasakpoolsus
6.10. Fashistlik ideoloogia
6.11. Autoritaarsed ja totalitaarsed
reziimid
6.12. Erakonnad (parteid)
6.13. Poliitilised voolud Eestis
6.14. Eesti erakonnad tänapäeval
6.15. Varia
7. Riik ja omavalitsus
7.1. Riigi areng ja vormid
7.2. Eesti riikluse kujunemine
7.3. Riigi kodanikud
7.4. Eesti kodakondsus
7.5. Rahvusriik
7.6. Riigi suveräänsus.
Unitaarriik, föderatsioon ja konföderatsioon
7.7. Põhiseadus
7.8. Õigused, vabadused ja kohustused
Eesti põhiseaduses
7.9. Õigusriik ja võimude
lahusus
7.10. Riigikogu
7.11. Vabariigi president
7.12. Õiguskord ja õigussüsteemid
7.13. Eesti kohtusüsteem
7.14. Õiguskantsler
7.15. Riigikontroll
7.16. Prokuratuur, advokaadid ja
notarid
7.17. Vabariigi valitsus
7.18. Piirivalve
7.19. Politsei
7.20. Riigikaitse
7.21. Maavalitsus
7.22. Kohalik omavalitsus
7.23. Varia
8. Haridus
8.1. Hariduse areng
8.2. Hariduse areng Eestis
8.3. Tänapäeva Eesti hariduskorraldus
8.4. Varia
9. Hoolekanne ja sotsiaalkindlustus
9.1. Hoolekande ja sotsiaalkindlustuse
areng Euroopas
9.2. Hoolekande varasem ajalugu
Eestis
9.3. Hoolekanne ja sotsiaalkindlustus
sõjaeelses Eestis Vabariigis
9.4. Hoolekanne ja sotsiaalkindlustus
ENSVs
9.5. Hoolekanne ja sotsiaalkindlustus
taasiseseisvunud Eestis
9.6. Tervishoiukorraldus Eestis
9.7. Tööpuudus ja selle
vähendamine
9.8. Varia
10. Ametkond, bürokraatia ja
demokraatia
10.1. Bürokraatia kasulikkus
10.2. Bürokraatia ja poliitika
10.3. Bürokraatia Eestis
10.4. Ametnik ja eetika
10.5. Varia
11. Raha ja maksud
11.1. Raha ja inflatsioon
11.2. Pangandus
11.3. Maksud ja eelarve
11.4. Varia
12. Meedia
12.1. Trükiajakirjanduse areng
12.2. Elektrooniline ajakirjandus
12.3. Meedia ja ühiskond
12.4. Avaldustele vastamine
12.5. Täna otsustan mina
12.6. Avaliku teabe seadus
12.7. Varia
13. Rahvusvaheline suhtlemine
13.1. Rahvusvahelise suhtlemise
ajalugu
13.2. Rahvusvahelised lepingud
13.3. Välispoliitika juhtimine
13.4. Rahvusvaheline tunnustamine
13.5. Diplomaatilised esindused
13.6. Rahvusvahelised organisatsioonid.
13.7. Varia
Kirjandus
Lisad |