Heiki Raudla

KODANIKU RAAMAT

 Raamat .doc formaadis (.zip pakitud)

 Raamat pdf formaadis

Raamat rtf formaadis (zip pakitud)


Hea lugeja,

Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid turvalise, õnneliku ja kõigile heaolu pakkuva riigini on meil veel pikk tee.
Jätkuv urbaniseerumine ja globaliseerumine seab meie ette uusi ülesandeid. Mida teha olukorras, kus kogukond laguneb, perekond kaotab oma traditsioonilisi väärtusi, oleme astumas uue, üle-Euroopalise liidu liikmeks?
Kodaniku raamatu näol on tegemist Eesti Vabaharidusliidu ja Siseministeeriumi esmakordse koostööga, millega soovisime anda ajaloolise ülevaate Eesti omariiklike institutsioonide kujunemisest, tutvustada meie riigi olemust ja selle toimimise reegeid ning avardada inimeste arusaamu kodanikuks olemisega kaasnevast. Kodanikustaatus ei tähenda ainult õigusi, see toob endaga kaasa ka mitmeid kohustusi ja vastutust.
Eesti riigi ees on uued ülesanded, mida üksnes ametnikud oma kabinetivaikuses lahendada ei saa. Kaasaegne demokraatlik ühiskond esitab meile üha kasvava kodanike osaluse nõude. Mida aktiivsem ja teadlikum on kodanik, seda rohkem suudab ta kogukonna ja kogu riigi asjade arutamisel kaasa rääkida.
Elanikkonna vastutuse suurenemine Eesti elu kujundamisel on täna väga oluline teema. Organiseerunud kodanikkonna kaasamisel on eelkõige tasakaalustav roll demokraatliku riigi kujundamisel ja riiklikult mõtleva ning riigile ustava ja usaldusväärse kodanikkonna kasvatamisel. Kodanike kaasamiseks on oluline Eesti ajaloolistest traditsioonidest tuleneva ja meile kultuuriliselt omase arusaama kujundamine.
Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada.
Meie riigil on kätte jõudnud aeg asuda pidama dialoogi demokraatia küsimustes hästi orienteeruva kodanikkonnaga. Meist igaühest sõltub, millise riigi jätame tulevastele põlvedele.
Soovin teile meeldivat lugemist.

Lugupidamisega,
Ain Seppik
Siseminister
November 2002


Saateks

Eesti taasiseseisvumisest on möödas vaid 11 aastat. Selle aja jooksul on Eesti riik muutunud väga kiiresti ja muutunud on ka tema kodanikud. Muutused on olnud koguni nii kiired, et ikka ja jälle tuleb selgitada, mis on demokraatia, kuidas toimub Eestis valitsemine ja mis on kellegi ülesandeks.
Paraku ei mahu see kõik ühte õhukesse raamatusse, seepärast tuli teha valik nii eri valdkondade kui käsitluse põhjalikkuse osas. Otsustavaks sai see, mis tundus kirjutamise hetkel olulisem.
Seetõttu on demokraatiaküsimused (õigused ja kohustused, inimõigused, osalusdemokraatia), põhiseaduslikud institutsioonid, inimese suhtlemine riigi ja omavalitsustega ning kodanikuühendused leidnud mõnevõrra põhjalikumat käsitlust kui ülejäänu. Kes aga soovib teada, kuidas lood Eesti riigiasutuste ja institutsioonidega just antud hetkel on, sel on alati võimalus külastada internetilehekülge www.riik.ee, kuid peab arvestama, et sealtki ei leia alati kõike vajalikku või et informatsioon on paar nädalat vana.
Iga teema algusesse on lisatud ka vähem või rohkem ajalugu, tutvustamaks tausta, miks me teeme üht või teist asja just niimoodi. Samuti on raamatus pühendatud üsna palju ruumi rahvusvahelistele organisatsioonidele. Sellegi põhjus on lihtne - Eesti pole enam ammu suure impeeriumi nurgake, vaid iseseisev riik, mis teeb järjest tihedamat koostööd paljude maailma riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Et antud raamatu puhul on tegemist populaarse ning seetõttu lihtsustatud ülevaatega, siis sobib ta lugemiseks ja koolituseks nii õpilastele, õpetajatele, paljude kodanikuühenduste liikmetele või muidu huvilistele.
Loodan, et Kodaniku raamatu lugeja saab senisest parema ülevaate sellest, milline on Eesti riigi struktuur, kuidas riik toimib, millised on inimeste õigused ja kuidas neil on võimalik osaleda otsuste mõjutamisel nii riigi tasandil kui kohalikes omavalitsustes - et võiksime J. F. Kennedy moodi mõelda: "Ära küsi, mida sinu maa saab teha sinu heaks, küsi endalt, mida sina saada teha oma maa heaks."
Iga peatüki lõpus on küll pigem meelelahutusena kui väga tõsiselt mõelduna toodud kuulsate meeste arvamusi eelpool käsitletud teema kohta. Nende seisukohad ei lange küll alati kokku raamatus kirjapanduga ega omavahelgi, aga eks seegi ole demokraatlik pluralism. Ja lisaks kõigele võime seeläbi poliitikale ning valitsemisele hoopis teise nurga alt vaadata.
Raamatu lisa annab lugejale ülevaate meie ajaloo põhisündmustest ja traditsioonidest. Kes sooviksid põhjalikumaid teadmisi, nende jaoks on abiks kasulikuks lugemiseks toodud raamatute loetelu. Loodan, et Kodaniku raamat annab seega omapoolse panuse demokraatliku riigi probleemide mõistmisele Eestis ning aitab sel viisil kaasa demokraatia arengule ja tugevnemisele meie riigis.


Sisukord

1. Demokraatia
1.1. Antiikaja demokraatia
1.2. Demokraatia vormid ja areng
1.3. Demokraatia põhimõtted ja tingimused
1.4. Demokraatia tänapäeval
1.5. Demokraatia ja riigivalitsemise erinevad võimalused minevikust tänapäevani
1.6. Varia

2. Valimised
2.1. Demokraatlike valimiste tunnused

2.2. Parlamentide valimine
2.3. Presidentide valimine
2.4. Valimissüsteemid
2.5. Riigikogu valimised
2.6. Kohalike omavalitsuste volikogude valimised
2.7. Valimiskampaania
2.8. Mis võib juhtuda, kui ei tunta valimissüsteeme?
2.9. Varia

3. Kodanikuühiskond
3.1. Miks on vaja kodanikeühendusi?

3.2. Survegrupid ja huvigrupid
3.3. Kodanikuühendused, riik ja omavalitsused
3.4. Varia

4. Vabadus ja selle piirid ühiskonnas
4.1. Vabadus ja demokraatia
4.2. Varia

5. Inimõigused
5.1. Inimõigused ja rahvusvaheline koostöö
5.2. Inimõigused ja Eesti
5.3 Varia

6. Ideoloogiad
6.1. Konservatiivne ideoloogia
6.2. Liberaalne ideoloogia
6.3. Sotsialistlik ideoloogia
6.4. Marksistlik ideoloogia
6.5. Revisionism ja sotsiaaldemokraatia
6.6. Kristlik-demokraatlik ideoloogia
6.7. Sündikalism ja bolshevistlik ideoloogia
6.8. Kommunistlik ideoloogia
6.9. Parempoolsus ja vasakpoolsus
6.10. Fashistlik ideoloogia
6.11. Autoritaarsed ja totalitaarsed reziimid
6.12. Erakonnad (parteid)
6.13. Poliitilised voolud Eestis
6.14. Eesti erakonnad tänapäeval
6.15. Varia

7. Riik ja omavalitsus
7.1. Riigi areng ja vormid
7.2. Eesti riikluse kujunemine
7.3. Riigi kodanikud
7.4. Eesti kodakondsus
7.5. Rahvusriik
7.6. Riigi suveräänsus. Unitaarriik, föderatsioon ja konföderatsioon
7.7. Põhiseadus
7.8. Õigused, vabadused ja kohustused Eesti põhiseaduses
7.9. Õigusriik ja võimude lahusus
7.10. Riigikogu
7.11. Vabariigi president
7.12. Õiguskord ja õigussüsteemid
7.13. Eesti kohtusüsteem
7.14. Õiguskantsler
7.15. Riigikontroll
7.16. Prokuratuur, advokaadid ja notarid
7.17. Vabariigi valitsus
7.18. Piirivalve
7.19. Politsei
7.20. Riigikaitse
7.21. Maavalitsus
7.22. Kohalik omavalitsus
7.23. Varia

8. Haridus
8.1. Hariduse areng
8.2. Hariduse areng Eestis
8.3. Tänapäeva Eesti hariduskorraldus
8.4. Varia

9. Hoolekanne ja sotsiaalkindlustus
9.1. Hoolekande ja sotsiaalkindlustuse areng Euroopas
9.2. Hoolekande varasem ajalugu Eestis
9.3. Hoolekanne ja sotsiaalkindlustus sõjaeelses Eestis Vabariigis
9.4. Hoolekanne ja sotsiaalkindlustus ENSVs
9.5. Hoolekanne ja sotsiaalkindlustus taasiseseisvunud Eestis
9.6. Tervishoiukorraldus Eestis
9.7. Tööpuudus ja selle vähendamine
9.8. Varia

10. Ametkond, bürokraatia ja demokraatia
10.1. Bürokraatia kasulikkus
10.2. Bürokraatia ja poliitika
10.3. Bürokraatia Eestis
10.4. Ametnik ja eetika
10.5. Varia

11. Raha ja maksud
11.1. Raha ja inflatsioon
11.2. Pangandus
11.3. Maksud ja eelarve
11.4. Varia

12. Meedia
12.1. Trükiajakirjanduse areng

12.2. Elektrooniline ajakirjandus
12.3. Meedia ja ühiskond
12.4. Avaldustele vastamine
12.5. Täna otsustan mina
12.6. Avaliku teabe seadus
12.7. Varia

13. Rahvusvaheline suhtlemine
13.1. Rahvusvahelise suhtlemise ajalugu
13.2. Rahvusvahelised lepingud
13.3. Välispoliitika juhtimine
13.4. Rahvusvaheline tunnustamine
13.5. Diplomaatilised esindused
13.6. Rahvusvahelised organisatsioonid.
13.7. Varia

Kirjandus
Lisad



Veel raamatutest